Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri - praktika 2 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Raadio- ja sidetehnika instituut
Laboratoorne töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri
ARUANNE
Täitjad: ……………………… Silver Jõekalda IATB31
……………………… Mihkel Matson IATB31
……………………… Madis Abel IATB31
Juhendaja : Janno Pärn
Töö tehtud: 30. september 2003
Aruanne esitatud: 11. november 2003
Aruanne tagastatud: …………………………………….
(kuupäev)
Aruanne kaitstud: ……………………………………….
(kuupäev)
………………………………..
( juhendaja allkiri )
Töö eesmärk
Tutvuda apertuurantennide juures asetleidvate difraktsiooninähtustega.
Töö käik
1) Arvutame Fresnel ’i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral.
λ = 0,63μm
a) D1 = 0,135 mm = 135*10-6 m
b) D2 = 0,23mm = 230*10-6m
c) D3 = 0,115 mm = 115*10-6m
2) Arvutame kiirgusintensiivsuse miinimumide kaugused kiirguse tsentrist ekraani etteantud kauguse korral erinevate pilu laiuste korral.
  • D1 = 0,135mm = 135*10-6 m
    L1 = 0,5m
    L2 = 1,0m
  • D2 = 0,23mm = 230*10-6m
    L1 = 1,0m
    L2 = 1,3m
  • D3 = 0,115 mm = 115*10-6m
    L1 = 0,6m
    L2 = 1,2m
    3) Viime läbi mõõtmised vastavalt punktis 2 toodud arvutustele.
  • D1 = 0,135 mm = 135*10-6 m
    L1 = 0,5m
    L2 = 1,0m
    x11 = 2,25 mm
    x12 = 4 mm
    x21 = 4 mm
    x22 = 8 mm
  • D2 = 0,23mm = 230*10-6m
    L1 = 1,0m
    L2 = 1,3m
    x11 = 2,5 mm
    x12 = 4,75 mm
    x21 = 3,25 mm
    x22 = 6,25 mm
  • D3 = 0,115 mm = 115*10-6m
    L1 = 0,6m
    L2 = 1,2m
    x11 = 3,5 mm
    x12 = 6,5 mm
    x21 = 6 mm
    x22 = 12,25 mm
    Koondtabel :
    Pilu laius (mm)
    D1 = 0,135
    D2 = 0,23
    D3 = 0,115
    Pilu kaugus (m)
    L1 = 0,5
    L2 =1,0
    L1 =1,0
    L2 =1,3
    L1 =0,6
    L2 =1,2
    arvutuslik (mm)
    2,3
    4,7
    4,7
    9,3
    2,7
    5,5
    3,6
    7,1
    3,3
    6,6
    6,6
    14,2
    mõõdetud (mm)
    2,25
    4
    4
    8
    2,5
    4,75
    3,25
    6,25
    3,5
    6,5
    6
    12,25
    Mõõteskeem:
    Kokkuvõtteks:
    Mõõtmiste tulemused langevad arvutuslikult leitud välja tugevuse väärtustega suuremas osas üsna täpselt kokku. Ebatäpsused tulenevad mõõtevahenditest. Samuti oli ruumis liiga valge mis tegi ebatäpsemaks miinimumide täpse piiri leidmise.
  • Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri - praktika 2 #1 Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri - praktika 2 #2 Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri - praktika 2 #3 Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri - praktika 2 #4 Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri - praktika 2 #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    Teine töö

    Sarnased õppematerjalid

    Labor 3 - Elektromagnetvälja kiirgus läbi aperatuuri
    4
    doc

    Labor 3 - Elektromagnetvälja kiirgus läbi aperatuuri

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Arvutasime Fresnel`i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral. r = 2*D2 / = 0,63 m = 6,3*10-7 m a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m r = 2*(1,35*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0579 m

    Laineväljad
    Raudbetooni konspekt
    136
    pdf

    Raudbetooni konspekt

    () cu3 () = 2,6 + 35[(90 ­ fck)/100] 2. Armatuur 2.1. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused Betooni armeerimiseks saab kasutada: kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; valtstraati; külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k);

    Raudbetoon
    СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ
    150
    doc

    СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

    504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    7 Sellele järgneb prototüübi valmistamine ja katsetamine, jooniste ja spetsifikatsioonide korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine; - detailile mõjuvate koormuste kindlakstegemine; - materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte

    Materjaliõpetus
    Teraskonstruktsioonide abimaterjal
    79
    pdf

    Teraskonstruktsioonide abimaterjal

    TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

    Ehitus
    Elektriajamite elektroonsed susteemid
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    teadlasi uurima mudeleid, milles oleksid omavahel seotud nii mehaanika kui elektroonika. Paljudele inimestele jäi arusaamatuks, et üks keha võib teist vahetult mõjutada "tühjuse" (näiliselt tühja ruumi) kaudu. Seetõttu püstitasid nad mitmeid hüpoteese, kuidas üks keha võib rakendada jõudu teisele ilma sellega kontaktis olemata. Algul oletas Isaac Newton (1643...1727), et kehad võivad teineteisele mõjuda läbi "tühjuse". Olulise tähtsusega avastuse selles vallas aga tegi inglise füüsik Michael Faraday (1791...1867). Üheksateistkümnenda sajandi algul formuleeris ta elektromagnetilise induktsiooni seaduse, st muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Seejärel avastas Georg Simon Ohm (1787...1854) voolu ja pinge vahelise sõltuvuse - Ohm'i seaduse. Esimene konkreetne tõestus elektri-ja magnetvälja seotuse kohta ilmus aastal 1820, kui Hans Christian Oersted (1777...1851) avastas, et

    Elektrivarustus
    Toiduained
    42
    xls

    Toiduained

    KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

    Kehaline kasvatus
    Tervislik toitumine
    144
    xlsx

    Tervislik toitumine

    Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,

    Toit ja toitumine




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Sannu profiilipilt
    Sannu: Hullult hea materjal ikka
    12:50 19-10-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun