Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineerimist, kuid need praktikad on ebamoraalsed. Katoliiklane või abordivastane võib uskuda, et aborti lubavad seadused on ebamoraalsed. Sageli on meie moraalsete erinevuste juured mitte moraaliprintsiipides vaid maailmavaates. Eestis oleme juba harjunud sellega, et abort on lubatud ning ehk on see meie maailmas isegi
Machiavelli tees ,,Eesmärk pühitseb abinõu" tähendab seda, et eesmärk tuleb saavutada vahendeid valimata. Selle teesi kohaselt ei oma tähtsust kasvõi ebamoraalsed viisid, mille abil tahe võidakse saavutada. On siiski kaheldav, kui kindlameelselt sellest juhtmõttest kinni peaks pidama. Kui kõik inimesed tegutseksid põhimõtte järgi, et ühe eesmärgi nimel kõik muu unarusse jätta, valitseks arvatavasti täielik kaos. Sellisel juhul poleks ühiskonnas enam eetikal ega reeglitel mingit kohta. Neid võiks siis sama hästi mitte ollagi. Kuid kui nendest vabaneda, oleks raske leida üldse mingisugust kohta sõnale ,,inimühiskond"
Alamast üh. kihist inimene püüdleb kõrgseltskonda. Tegelased juhinduvad kirest- armastusest. Flaubert- romantilised illusioonid on naeruväärsed, tühised. Rõhuasetus provintsi elu peal, kõrgklassi ei jõua. Balzac- Raha inimeste vahelistes suhetes. Tegelasi motiverib kasuahnus. Ühest küljest üh., teisest aeg ja koht- valikud. Dostojevski- tegelased virelevad vaesuses. Vaesus sunnib in. tegevustele, mis on valed (ebamoraalsed). Inimpsüühika süva analüüs. Headus ja armastus annavad lunastuse. Tolstoi- elumõte on armastus. Vene patriotism, usk saatusesse, rahvas kujundab ise oma ajaloo, inimese üle otsustatakse üh. positsiooni üle, see on vale. Tsehhov- Vene elu muudab inimlikkuse peaaegu võimatuks. Väike ametnik(kodanlus)- naeruväärselt alandlik. Naer läbi pisarate, inimese saatus traagiline. Dickens- läbi kannatuste võib jõuda õnneliku lõpuni, üh. ebaõiglane, valitseb kohutav bürokraatia.
õnnestunud katsetele on sageli saanud kahjustada looma tervis või langenud looma üldine heaolu. Sellest on jäänud inimestele aga mulje, et testides saavadki loomad aina viga ja et testid, mis nende peal läbi viiakse, on ohtlikud. Teiseks oleks mõningate inimeste jaoks täielikult vastuvõetamatu see, et elusolendid üleüldse kannatavad inimeste tõttu, kelle algatusel viiakse läbi kosmeetilisi teste ja katseid loomade peal. Nende jaoks oleksid igasugused loomsed katsed ebamoraalsed ja nende arvamust muuta oleks üsna raske. Kui arvestada inimeste endi arvamusi, aga ka seisukohti, mida on tugevalt mõjutanud ja ehk isegi muutnud, kõlab selgelt rahva hääl, mis üksmeelselt kuulutab loomade geneetilise muundamise ebamoraalseks. Kas geenide ülekandmine ühelt loomalt teisele on lubatav? Mil- leks rikkuda või kahjustada mõnd loomaliiki või -tõugu, kui selleks otsest ja tähtsat vajadust ei ole?
ja toodi vägisi. Peale suurte raudteetööde lõppemist sai valgetele ameeriklastele korraga selgeks, et hiina töölistel ei ole enam tööd ja tekkis hirm, et hiinlased hakkavad tööturul konkureerima nende endiga. See tõi kaasa hiinlastevastasuse laine (mis hiljem laienes ka jaapanlastele). Sellega kaasnenud propaganda käigus hakati hiina mehi kujutama heroiinisõltlastena, kelle tõttu suureneb USA-s hasartmängude mängimine, prostitutsioon ja teised ebamoraalsed tegevused. Mitmes linnas rünnati hiinlasi ja hävitati nende linnaosi. 1886. aasta Seattle´i rahutused lõppesid sellega, et sisuliselt kõik hiina päritolu elanikud saadeti vägisi elama San Franciscosse. Esimesel pildil on selle aja “kollase kurjuse” plakat. Kuna enamik USA-sse tulnud hiinlasi olid mehed (naisi ei olnud vaja ja USA seadis nende immigreerumisele märksa rangemaid piiranguid), kujutatakse plakatil hiina meest kui valget naist ähvardavat vägivallatsejat.
Basili tapmisega on Dorian hukule määratud, tema hinge ei saa enam päästa. Basil teadis, et Henry mõtted suudavad Doriani mõjutada ja üritas teda hoiatada ja talle meelde tuletada, et Henry mõtted ei ole puhas kuld, aga Dorian ei kuulanud teda. Basil oli kaastundlik, hoolis Dorianist ja uskus temasse. Henry Wottoni mõtted kehastasid kõike halba, aga ise ta halb ei olnud. Väitis, et ilu ja nauding on ainsad väärtuslikud asjad. Tema mõtted ja ideed olid ebamoraalsed. Ta armastas gini ja sigarette, lubas endale lõbumajas käimist, aga ta ei olnud õel, lihtsalt otsekohene. Vahel jäi mulje, et ta püüdis Dorianist vormida meest, kes ta ise olla ei julgenud. Kuigi ta teadis, et Dorian ei ole ingel, kuna ta ise oli mehe juhtinud ebamoraalsete naudinguteni, jahmatas isegi teda see, milleks Dorian võimeline oli. 3. Romaani kirjutades olevat Wilde võtnud eeskuju paljudelt kaasaegsetelt autoritelt
ning ema, kui ta oli 6-aastane. 3. Juba enne seda, kui Jumal ta prohvetiks valis, oli Muhammed tuntud kui kõige usaldusväärsem ja ausam inimene Mekas. 4. Ta oli tuntud ka kui As-Sad' ehk Aus, kuna tema suust ei ole iial kuuldud valet. 5. Kui Prohvet oli neljakümnene, sai ta samas koopas esimese jumaliku ilmutuse. 6. Prohvet õpetas Mediina elanikele Jumala käske ning nood hakkasid teda rohkem armastama kui iseendid. 7. Juba teismelisena hakkasid talle tema iidolikummardajast rahva ebamoraalsed kombed vastu. 8. Kui Muhammed oli 25-aastane, hakkas ta tööle rikka 40-aastase lese Khadiza heaks, hoolitsedes tema kaubanduse eest. 9. Pärast Khadiza surma abiellus Muhammed mitmete naistega, kuid seda poliitilistel ning sotsiaalsetel põhjustel, nagu tema positsiooniga mehelt oodati. 10. Prohvet oli surres 63 aastat vana. 6. Miks on hadz nii oluline moslemitele? See on viies islami viiest alustalast. Kõikidelt maadelt ja rassidest palverändurid tulevad
Industriaalühiskond 1. Millised tegurid aitasid kaasa inimeste mõtteviisi muutusele pärisorjuse suhtes? 1) Prantsuse revolutsioon, mille käigus kaotati seisused ja fiodaalsed igandid. 2) Napoleoni sõjad, mille läbi levisid eesrindlikud ideed üle kogu Euroopa. 3) Valgustusideede levik, mis rõhutas inimeste vabadust, võrdsust, õigust haridusele 4) Rahvarahutused 2. Orjuse ja pärisorjuse kaotamise põhjused. 1) Ei motiveeri inimesi töötama 2) Ebamoraalsed, kuna mitte kellelgi ei ole õigust sundida teist enda heaks tööle. 2) Pidurdavad majanduse ja kogu ühiskonna arengut. 3. Kujutle, et oled 19. sajandi alguse baltisaksa mõisnik, kes arutleb pärisorjuse kaotamise üle. Mis oleks olnud sinu kui mõisniku poolt- ja vastuargumendid? TV lk. 18 ül. 4. POOLT VASTU Ühiskond ei arene Tasuta tööjõud kaob
vanalinnas ja õiendab megafoni abil ,,palvele, kõik palvele, poed pange kohe kinni!...". Saudid on ka uhked, et nad on ainus maa, kus on igapäevases kasutuses kohalik kuukalender ja väheseid maid, kus alkohol on täielikult keelatud. Meelelahutusest: Meelelahutusi ongi sisuliselt kaks: söömine ja ostlemine, kõik muud lõbud on riigi pealinnas, selles wahhabistide pesas, keelatud. Süüa ja osta saab peaaegu kõike, muuhulgas lääne parimaid brände Carrefourist Pradani, ebamoraalsed asjad mõistagi välja arvatud. Ääremaadel, Jeddah-is või Khobaris on pilt lõbusam: on suisa kinod olemas. Kohalikud veedavad neljapäeva ja reede (mis on nende nädalavahetus) õhtuid piknikel - sõidetakse linnast välja (tähendab: kõrbesse), tehakse seal perega oma Land Cruiseri varjus lõket, grillitakse kaameliliha ja lapsed lennutavad lohet. Kõrb pidavat hea väljasõidu koht olema, kui sa vaid leiad puhta paiga. Riietusest
• Moraaliprintsiibid ei ole jäigad ega muutumatud Preskriptivismi kriitika: • selle teooria järgi oleksid moraalsed ka need teod, mida me ei pea moraalseteks. Piisab, kui neil on loogiline vorm • lubab mistahes üldistatud otsustust pidada moraaliotsustuseks • moraaliprintsiipidel ei ole piire. Nii võivad moraalipõhimõtted meelevaldselt muutuda, võivad tekkida äärmiselt ebamoraalsed tegijad ja teod.(Üldistatud ilma piirideta otsus „Kõik juudid tuleks hävitada“) KOGNITIVISM Eetikaväiteid saab pidada tõesteks või väärateks. 1. Leidub tõeseid eetikaväiteid (REALISM) 2. Eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid (VEATEOORIA) Moraalitõdesid võib küll leiduda, aga me ei saa neid kunagi teada. Kas eetikaväidetel on tõeväärtus?
· Moraaliarutlustes peavad olema kesksel kohal moraaliprintsiibid · Moraaliprintsiibid ei ole jäigad ega muutumatud Preskriptivismi kriitika: · selle teooria järgi oleksid moraalsed ka need teod, mida me ei pea moraalseteks. Piisab, kui neil on loogiline vorm · lubab mistahes üldistatud otsustust pidada moraaliotsustuseks · moraaliprintsiipidel ei ole piire. Nii võivad moraalipõhimõtted meelevaldselt muutuda, võivad tekkida äärmiselt ebamoraalsed tegijad ja teod.(Üldistatud ilma piirideta otsus ,,Kõik juudid tuleks hävitada") KOGNITIVISM Eetikaväiteid saab pidada tõesteks või väärateks. 1. Leidub tõeseid eetikaväiteid (REALISM) 2. Eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid (VEATEOORIA) Moraalitõdesid võib küll leiduda, aga me ei saa neid kunagi teada. Kas eetikaväidetel on tõeväärtus?
10. aprill 2012 Kohtuasjas C-384/93 33 kas kohus nõustus sellega, et see on nagu keck 34 kohus vastab et need argumente ei saa toetada 37 mis see keck oli Teenuseosutajad ei puudutanud likmesriigi otseselt 38 Mis oli erisus 39tuleb vaadata juurdepääsu teiste riikide turule Eraldi käsitles kas võib olla õigustatud. C-159-90 Kohus lubas keeldu seda kehtestada. Abordireklaami keelamuse vastavuses. Kas aborditeenus on teenus? P.21 igasugune arstitegevus on teenus. Ebamoraalsed teenused võivad olla teenused. p.20 Euroopa Kohus ei otsusta kas on moraalne või ei, aga iga liikmesriik ise otsustab. Kohus lahendab asjaolusid mis tulevad moraalse hinnangute erinevusest. 11.aprill 2012 Geraets-smits Koosneb 2st. Põhilised vaidlusküsimused: · kas on kooskõlas 56 ja 57. · Kes on erialaringkonnad ja kas rakendada rahvuslikke või rahvusvahelise kriteeriume. Kohus ei nõustunud asjaga mis liikmesriigid pakkusid. Kohus ütleb eraldi p.57 ja p.58 (tasu
Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada inimõitsengut,lahendada huvikonflikte mõistlikult,jagada kiitust ja laitust. 6. Eetilise hinnangu sfäärid: Tegu(akt) õige,väär,kohustuslik,vabatahtlik;Tagajärjed hea,halb,neutraalne;Iseloom vooruslik,paheline,neutraalne;Motiiv hea tahe,kuri tahe, neutraalne. 7. Moraal ja teised normatiivsed süsteemid. Moraal-õigus:Mõned seadused võivad olla ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad. Mõlemad taotlevad õiget ja valet, kiidetavat ja laidetavat. Moraal-usk:Eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel, religioon mingil jumalikul olendil. Moraal-etikett:Etikett põhineb ühiskondlikul eksistentsi vormil ja stiilil, moraal selle olemusel. 8. Eetika normid on vabatahtlikud/soovitatavad, normid on sõnastatud vastavalt olukorrale, ühiskonnale,sanktsioonideks südametunnistus kiitus,laitus,reputatsioon.
täitmist tagatakse peale väliste ka sisemiste sanktsioonidega. Erinevalt religioonireeglitest, mis põhinevad jumalikul autoriteedil, on moraalireeglite aluseks peamiselt mõistus ja inimkogemus. Moraal on tihedalt seotud ka seadusega. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineerimist, kuid need praktikad on ebamoraalsed. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte. Nt ollakse üldiselt nõus et valetamine on tavaliselt ebamoraalne, kuid pole mingit üldist valetamist keelavat seadust. Seaduse rikkujaid saab karistada vastavalt, kuid moraali rikkujaid pole alati võimalik
Puhtas rahvusvaheliste suhete anarhismis tagab iga riik enese alahoiu vahendid nii hästi, kui võimalik. Riikidevahelises võistluses on konfliktide elemendid võrreldes koostööga ülekaalus (Waltz, 2008, lk 25). Kuskil ei ole kirja pandud rahvusvahelisi seaduseid, mida riigid peaksid omavahelises suhtluses jälgima. Kehtib vaid üldine moraali põhimõte, kuid siin tekib jälle küsimus, mida mõni riik moraalseks peab. Mõne riigi tavad võivad tistele riikidele täiesti ebamoraalsed tunduda. Kindlasti muutub moraalsuse põhimõte ka vastavalt olukorrale. Kui riik satub kriitilisse olukorda, kus sellest pääsemiseks on vaja kasutada teistele riikidele kahjulikke võtteid, siis saab määravaks, kumb riik on tugevam. Kui ärakasutatav riik on nõrk, saab kriitilises olukorras olev riik teda lihtsasti ära kasutada. Kui teine riik on aga tugev, ei hakka raskustes rabelev riik oma olukorda arvatavasti veel hullemaks tegema. Ühele riigile aga ei tundu enda
kontrolli kaotanud inimesest Hüpnoos alandab vastuolude tajumise võimet (Nt Stroopi test) Raz hüpnoos toimib kergesti mõjutatavate inimestega, kel kaob võime kriitiliselt tajuda Freudi posthüpnootiline amneesia vihmavarju avamine pärast hüpnoosi näide UNI Kleitmann 1938 unelabor, uneuurimise isa Aserinsky REM une avastaja Unenägude seletused: Freud unenäod kaitsevad und, kuna enamus teadvustamata tunge on ebamoraalsed ja ei laseks magada Ludwig Strümpell me ei oska unenägusid ajaliselt paigutada, küsimus, miks me nii palju mäletame Õppimise teooria Jouvet unes mängitakse läbi geneetiliselt sisestatud käitumismustreid, uued mälujäljed kinnistuvad Crick unustamise teooria ebavajalik kustutatakse, saab hakkama väiksema ajuga Sipelgasiilil ja delfiinil suhteliselt suurim aju, puudub REM uni Tänapäevane lähenemine: uni kaitseb unenägusid, lihased une ajal ei tööta 4
väidetavalt teeb seda ka bin Laden, siiski võib täheldada, et Osama ja miljonite teiste muhameeldaste usulised vaated lahknevad. Bin Ladeni taoliste radikaalsete islamivõitlejate meelest on islami õpetuse rahvapärased tõlgendused liiga paindlikud ja liberaalsed. Fundamentalistid lähtuvad Koraani rangeimast tähendusest ning selles valguses nähakse ka Ühendriike kõlbeliselt laostunud ja jumalakartmatu riigina, kus valitsevad rahaahnus ja ebamoraalsed naudingud. Võitlusaltid fundamentalistid ei taha, et Läänes valitsev korruptsioon võtaks võimust islamimaades ning bin Laden ja teised äärmuslased on arvamusel, et juba aastaid Ühendriikide vägede kohalolek on takistanud Lähis-Idas islamifundamentalistlikel valitsustel võimule tulemist. Islamivõitlejad peavad Ühendriike nende tänapäevase elustiili ja rahvusvaheliste kontaktidega suurimaks usuvaenlaseks. Võitlust läänemaailma välja
eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile on vahendid väga olulised (neil on tihti sümboolne tähendus) - ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte "eesmärk pühitseb abinõu", mille sõnastamine on omistatud itaalia poliitikule ja kirjanukule Niccolo Machiavellile.) Tulirelvad, mis hakkasid sel ajal levima, võisid rüütlitele tunduda ebamoraalsed, kuid linnakodanikele mitte. Pole juhuslik, et renessansikunsti üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik. 1.7. Antiigi tundmaõppimine Kuulus poeet Francesco Petrarca kirjutas juba 14. sajandi keskpaiku, et kauakestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlved leiavad uuesti tee antiigi hiilguse juurde. Petratca pidas eeskätt silmas küll kreeka ja ladina keele puhtust ja antiikaja autorite tekstide ehtsust, kuid
põhimeetodiks. Varem oli tõe kriteeriumiks jumal. Vaatlus, eksperiment ja järelduste tegemine- annavad teadmise. Uus lähenemine valitseja rollile. Niccolo Machiavelli- Firenze diplomaat ja kirjanik. Tema arust olid valitseja vajalikud jooned- kindlameelne, piiramatu võimuga, aus, eesmärgi saavutamiseks on kõik lubatud (k.a mõrvad, tapmine), reetmine, lubadusi ei pea täitma. Tema näpunäited- kõik kahjuteod (ebamoraalsed) tuleb teostada kõik ühekorraga aga head teod tuleb pisku haaval teha (mitte korraga vaid natuke igal korral). REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON Reformatsiooni algatas Martin Luther. Ta pandi riigivande alla (lindprii) Tema põhiseisukohad: (Protestantlik kirik) protestantlikus kirikus on kirikuõpetajaks pastor - Paavsti ülimuslikkuse, kirikukogude eksimuste eitamine - Emakeelse piibli ja jutluse nõudmine - Sakramendid olid vaid ristimine ja armulaud
Aristoteles küsib ,,Nikomachose eetikas": ,,Mis on hüve?" Ta leiab, et hüve/õnn/õitseng/hea elu on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega). Sellest lähtuvad küsimused on, et kuidas elada hästi ning missugune inimene peab olema. Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma loomutäiused (voorused) hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Aristoteles vaevalt mainib printsiipe, ta näib arvavat, et ebamoraalsed teod on seesmiselt ja silmnähtavalt halvad. Printsiipide asemel rõhutatakse hea kasvatuse ja harjumuste, enesekontrolli, vapruse ja iseloomu tähtsust, milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat
Aristoteles küsib „Nikomachose eetikas“: „Mis on hüve?“ Ta leiab, et hüve/õnn/õitseng/hea elu on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega). Sellest lähtuvad küsimused on, et kuidas elada hästi ning missugune inimene peab olema. Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma loomutäiused (voorused) hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Aristoteles vaevalt mainib printsiipe, ta näib arvavat, et ebamoraalsed teod on seesmiselt ja silmnähtavalt halvad. Printsiipide asemel rõhutatakse hea kasvatuse ja harjumuste, enesekontrolli, vapruse ja iseloomu tähtsust, milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on „Missugune inimene pean olema?” ja mitte „Missugune tegu on moraalselt õige?” Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat
Testament); ’olen hea inimene’ → ’mõtlen moraalselt’, rõhk mõtetel (kristlased – Uus Testament). Religioonide vahel ei olnud erinevust selles, mida nähti ebamoraalsena. Kui inimest saab moraalselt vastutavaks võtta oma mõtete eest on implitsiitne eeldus selles, et inimesed suudavad oma mõtteid kontrollida; teisalt nähakse ebamoraalseid mõtteid kui samme ebamoraalsete tegudeni – ie protestandid usuvad pigem seda, et ebamoraalsed mõtted viivad ebamoraalsete tegudeni kui juudid. IV PEATÜKK: Methods for Studying Culture and Psychology IX PEATÜKK: Interpersonal Attraction, Close Relationships, and Groups (339-382) XII PEATÜKK: Mental Health (458-490)
Inimesed hakkaksid pidevalt pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!)); 5. Õigustab ebamoraalseid tegusid (Paljude väitel võib utilitarism kaasa tuua selliste tegude õigustamine, mis on ebamoraalsed: tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. Moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi Arstinäide - kasutatakse organeid teiste inimeste elu päästmiseks; poomise näide – see kui süütu inimese poomisel raeplatsil on otsene kasulik mõju: vähendaks kuritegevust või paljude heameele käituma meie soovi kohaselt
Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus. Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad. Lisaks seadus ei hõlma moraali mõningaid aspekte. Nt ollakse üldiselt nõus, et valetamine on ebamoraalne aga pole ühtegi seadust, mis keelaks valetamist. Seadus erineb moralist ka selle poolest, et seaduse kehtestamiseks on olemas füüsilised ja rahalised sanktsioonid (nt vangistus, trahvid), samas kui moraali kehtestamisel on sanktsioonideks vaid südametunnistus ja reputatsioon.
kui sõltuvat ja lobitööd kui sõltumatut muutujat. Lobitööd on EL'i mängumaastikul kritiseeritud selle n.ö laastava mõju tõttu EL'i demokraatlikule toimimisele. Välja on toodud kolm peamist põhjust: 1) kõige tugevamad lobigrupid teevad kõige rohkem lobitööd, millega takistavad väiksemate huvigruppidel ligipääsu otsustusprotsessidele; 2) palju lobitööd toimub suletud uste taga, mistõttu puudub läbipaistvus; 3) lobitööga kaasneb sageli kuritarvitamine ja ebamoraalsed praktikad. Samas oluline on see, et lobitööl võib lisaks negatiivsele mõjule olla ka positiivne ja neutraalne mõju EL'i demokraatiale. Demokraatiat saab pidada justkui avatud konteineriks, mis on täis erinevaid mõisteid. Osad neist on väärtuste põhised (nt vabadus, tolerants, legitiimsus), teised protsessi põhised (valimised, enamusvalitsemine, reageerimisvalmidus responsiveness). Demokraatia mõisted jaotuvad olemuselt nelja kategooriasse:
Saksa juudid pole ,,õiged" sakslased. Neid oleks vaja välja tõrjuda, kuna nad võivad ,,mürgitada" ehtsa saksa vaimu. Saksa rahvuskonservatiivid on juudivastase hoiakuga. Weimari Saksamaa pole ,,õige", rahvuslik Saksamaa. V. (Pseudo) ,,teaduslik" seletus: rassiteadus. Eksisteerib omaette alaväärne juudirass, mis tähendab ohtu puhtale ,,aaria" verele. Juutide kahjulikud omadused: nad olevat ebamoraalsed, haiglase psüühikaga, ahned ja ebausaldusväärsed. Weimari Vabariik on ,,juudi vaimsusega" riik. NSDAP eesmärk oli puhastada Saksamaa juudi ,,saastast" (segaabielude keelamine jne). VI. I Maailmasõda ja kriisiaastate vaimne mõju: inimesed on ära harjunud vägivallaga. Enne sõda olid paljud Saksa konservatiivsed rahvuslased küll juudivastased, aga neile ei tulnud pähegi, et kodanikuõigused (nt
Meis olev "moraalne kompass" näitab, mis on hea/halb, mis õige/väär. Teonoomiline käsitlus Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. Probleem · Jumala käsk, et Aabraham peab ohverdama oma ainsa poja Jumalale paistab olevat mõistusevastane ja ebamoraalne. · Küsimus: kas Jumal võib käskida meid teha asju, mis on mõistusevastased ja ebamoraalsed? · Mis on olulisem, kas Jumala käsk või inimese mõistus? Religiooni moraalinormid Religiooni norme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile (ilmutus, pühakiri) Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/paradiis, Jumala silm) ja sisemise motivatsiooniga (eesmärgiga austada Jumalat). Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme (näit
kuid kui kurjust kasutatakse alguses vähe ja siis selle hulk hakkab kuhjuma, siis on see halb. Despotismi ja julmust võib rakendada vaid revolutsiooni puhul ehk kahel juhul: riigi rajamisel või laostunud riigi ümber kujundamisel. Kuid riik saab püsima jääda vaid siis, kui ka inimestel on mingi osa valitsemises ja valitseja käitub vastavalt seadustele ning ei eira oma alamate õigusi varale ja elule. Julmus ja ka ebamoraalsed võtted on vaid poliitiline ravim, mida on vaja laostunud ühiskonnas ja riigis, kuid see on mürk, mida ei tohi üle süstida... Valitsemine oleks väga lihtne 24 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 kunst kui vaja oleks vaid teha halba ja võim ongi tagatud, nii lihtne see Machiavelli arvates küll ei ole.
kuid kui kurjust kasutatakse alguses vähe ja siis selle hulk hakkab kuhjuma, siis on see halb. Despotismi ja julmust võib rakendada vaid revolutsiooni puhul ehk kahel juhul: riigi rajamisel või laostunud riigi ümber kujundamisel. Kuid riik saab püsima jääda vaid siis, kui ka inimestel on mingi osa valitsemises ja valitseja käitub vastavalt seadustele ning ei eira oma alamate õigusi varale ja elule. Julmus ja ka ebamoraalsed võtted on vaid poliitiline ravim, mida on vaja laostunud ühiskonnas ja riigis, kuid see on mürk, mida ei tohi üle süstida... Valitsemine oleks väga lihtne kunst kui vaja oleks vaid teha halba ja võim ongi tagatud, nii lihtne see Machiavelli arvates küll ei ole. Valitseja moraal ja voorus · Kuidas me elame ja kuidas me peaksime elama. Valitseja moraal ja rahva moraal. Seda on ikka eristatud. Valitsejal on ka teistsugused nõudmised ja vastutused, või kui nüüd tekkiva
dimensioon ühe ja sellesama tippkihi kätte. Sel juhul võib oletada, et inimene, kes on tipus jõukuselt, on tipus ka harituselt. Kuna tal on tipusolemiseks piisavalt sümboolset kapitali, siis on tal võimalus omada ka poliitilist mõju. Turbulentsele ühiskonnale võib aga olla üsna ise- loomulik, et ühiskonna silmis on rikkad rumalad, võimulolijad ebamoraalsed ega oma sümboolset kapitali. Samas pole tarkadel võimu ega raha. Tänapäeva riikides on kujunenud üsna selge suletud võimueliidi kiht. Taustaks on ühis- konna lihtne mudel, mida võiks kujutleda püramiidina: tipus asub eliit (mõnede käsitluste kohaselt kõige tipus valitsev eliit, siis mittevalitsev eliit ja seejärel kontraeliit); keskel on niisugune müstiline nähtus nagu keskklass;
annaabi.ee 
