Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dünaamiline koormus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dünaamiline, rakenduspunkti, siire, toereaktsiooni, momentide, epüür, vardas, algandmed, 100kgneutraalkihi) kujutis peatasandil iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk (Joon. 11.1): Läbipaine = varda elastse joone Pöördenurk = elastse joone puutuja (telje) siire telje ristsihis (vB) tõusunurk (B) Painutatud konsool Konsooli elastne joon B A B C F
STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID Deformatsioonide võrdlemise võte = seosed deformeerunud tarindi eri osade deformatsioonide vahel Sidemete kõrvaldamise võte: · kõrvaldatakse kõik liigsidemed (tekib staatikaga määratud struktuur ehk põhiskeem); · arvutatakse põhiskeemi iga liigsideme rakenduspunkti (mõtteline) siire; · iga liigsideme rakenduspunkti siire kompenseeritakse vastava reaktsiooniga. Meetodi valik sõltub konkreetsest ülesandest 12.1.2.1. Deformatsioonide võrdlemise võte Varda kogupikkus l ei saa tugede A ja C asendi tõttu muutuda, koormuse tõttu muutuvad vardalõikude pikkused: · sisejõu N epüürilt (Joon. 12.3) selgub, et lõik AB on surutud (lüheneb) ning lõik BC
paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse teoreetiliselt vaid painet ning ei arvestata olukorraga, kus varras võib juba varem puruneda lõikel); · painet ja vastavat purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel ja takistavad varda deformeerumist (annavad vardale tugevuse) ning tasakaalustavad põikkoormuse F pöörava mõju; Sisejõu olemus paindel Põikkoormus tekitab l Konsoolne varras pöördemomendi
paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse teoreetiliselt vaid painet ning ei arvestata olukorraga, kus varras võib juba varem puruneda lõikel); · painet ja vastavat purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel ja takistavad varda deformeerumist (annavad vardale tugevuse) ning tasakaalustavad põikkoormuse F pöörava mõju; Sisejõu olemus paindel Põikkoormus tekitab l Konsoolne varras pöördemomendi
koondkoormuseks, mille tähiseks on F ja mõõtühikuks N, kN. Koondkoormus esitatakse enamasti projektsioonidena Fx, Fy, Fz. Vahel taandub koormus jõupaariks, mille toimet hinnatakse momendiga. Momendi tähisena kasutatakse tähti Mx, My ja Mz, mis väljendavad momendi mõju telje x , y, z suhtes. Suhteliselt harva esineb hajutatud moment m ehk lausmoment. Lausmomendi projektsioonid on mx, my ja mz ning mõõtühikud N, kN. 5. Paindemomendi ja põikjõu vaheline seos vardas (valem 1.26, A.Lahe), lisada muutujate tähendus. Lk 44 dMy/dx=Qz(x) My - paindemoment dx - jaotatud koormuse mõjuala pikkus. Qz põikjõud x suhtes/lõikes 6. Põikjõu ja jaotatud koormuse vaheline seos vardas (valem 1.27, A.Lahe),lisada muutujate tähendus, lk 44 Varda elementaarse osa tasakaalutingimustest saadakse varda sisejõudude ja koormuse vahel diferentsiaalseosed dQZ/dx= - q(x) Qz- põikjõud dx- jaotatud koormuse mõjuala pikkus. q- jaotatud koormus 7. Etteantud on valem
26 mm 26 mm C Sele 5. Sele 5. On teljele mõjuva jõu ning reaktsioonide lihtsustatud skeem. Skeemilt on näha ,et AC ja BC on võrdsed. Seega on võrdsed ka reaktsioonijõud FA ja FB. Kõikide momentide summa punkti A suhtes peab võrduma nulliga ning kõikide momentide summa punkti B suhtes peab võrduam nulliga. [8, lk 5] Kontrollin tulemust tasakaaluvõrrandiga ,kus kõikide jõudude summad peavad olema 0 [8, lk 5] Teljele mõjuvad nihkejõudude ja paindemomendi epüürid on toodud Sele 6. Ning sele 7. Millele on nähe ,et paindemoment on suurim kohas kus nihkejõud on minimaalne. -3143 N C B
(võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tekib lisaks veel pike); · see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk- peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz;
väärtusega suruv telgkoormus FCR (Joon. 13.2). Vastavalt Euleri algoritmile mõjugu siis vardale (antud peatasandis) ka põiksuunaline juhuslik häiring FH: · tekib väike ja püsiv läbipaine (kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus kriitilise väärtusega FCR); · vardas mõjuvad sisejõud: pikijõud N ja paindemoment M; · varda iga ristlõike paindemoment M sõltub sealselt M = FCR v ; läbipaindest v: Priit Põdra, 2004 196 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS
3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge M 17,5∗103 δ max = = ≈ 50 MPa W 3610∗10−6 Tugevuse kontroll paindel δy 235 Sδ = ≥[S ] = 4 δ max = 50 = 4,7 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga φ universaalvõrrandid. Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: • kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning • joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: −¿ FA ¿ aFA= 0 +¿ FB ¿ aFB = 3,5 m −¿ F ¿ aFC = 5,25 m +¿ p1 ¿ ap1 = 0
= 0,7 m 1 Sisukord 1. Valitud mõõtkavas arvutusskeem. 3 2. Toereaktsioonide väärtused. 4 2.1 Kõikide momentide summa punkti A suhtes 4 2.2 Kõikide momentide summa punkti B suhtes 4 3. Paindemomendi M ja põikjõu Q epüür. 5 4. Tala ohtlikud ristlõiked. Painde tugevustingimus. Vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil
11. Toereaktsioonid 12. 13. Joonis 3: Toereaktsioonide skeem 14. Ühtlase joonkoormuse resultant: 3 15. Fres = p * L = 13,33 * 0,75 = 10 kN 16. 17. Toereaktsioon punktis B: 18. MA = 0 102,2+100,75 19. F *AC - FB * AB + Fres * AD = 0 => FB = =19,67 kN 1,5 20. Toereaktsiooni punktis A: 21. MB = 0 -100,7+100,75 22. FA*AB Fres*DB + F*BC = 0 => FA = =0,33 kN 1,5 23. Toereaktsioonide kontroll: 24. 25. F = 0 26. - FA+ Fres- FB+F = 0 => -0,33 + 10 - 19,67 + 10 = 0 => Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged 27. Sisejõudude analüüs 28. Tala sisejõududel on neli pidevusvahemikku: AE, EG, GB ja BG. Arvutan sisejõudude
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
2 mm, C = 32 kN, C0 = 17,8 kN. Kiirekäigulisele panen raske laagri d = 30 mm, D = 90, B = 23 mm, r = 2,5 mm, C = 47 kN, C0 = 26,7 kN. 4.7. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused 4.7.1. Aeglasekäiguline võll 1. Aeglasekäigulise võlli laagrireaktsioonide vahekaugus: lA = list + B lA = 53 + 18 = 71 mm 2. Aeglasekäigulise võlli siduri radiaaljõu ja lähima laagrireaktsiooni rakenduspunkti vahekaugus: 𝑩 𝑳𝒔𝒅 = 𝒍𝟐 + 𝒍𝒌𝟐 − 𝟐 lsd = 50 + 53 – 18/2 = 94 mm 4.7.2. Kiirekäiguline võll 3. Kiirekäigulise võlli laagrireaktsioonide vahekaugus: 𝒍𝑲 = 𝒍𝒍õ + 𝑩 lK = 53 + 23 = 76 mm 4. Kiirekäigulise võlli rihmaratta radiaaljõu ja lähima laagrireaktsiooni rakenduspunkti vahekaugus: 𝒍𝟏 𝑩
R kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt F üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Fmax Vajalikud etapid: F 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele B Fmax vastav paindemomendi M epüür, 0 koostada painde tugevustingimus ning L arvutada varda Aeg peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; Fmin 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d)
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
¿ { F Bz=0 F y =F B =365,1 N Joonis 3. Võlli ristlõigete keskpeateljed 3. Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Väändemomendi epüüri koostan lõikemeetodit kasutades (arvestamata jätan laagrite hõõrdemomendid). TAB=M=21,9 Nm(-) Joonis 4. Väändemomendi epüür 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy Joonis 5. Varda toereaktsioonid y telje sihis Paindemomendi epüüri koostan lõikemeetodiga. Varda paindemomendid telje z suhtes: Kuna varda otstes pöördemomente ei mõju, siis punktide A ja B pöördemoment võrdub nulliga. M Az=0 M Bz=0 +¿ M Ez=F Ay∗AE=365,1∗0,16 ≈ 58,5 Nm ¿ −¿ M Cz=F B∗CB=365,1∗0,32≈ 116,9 Nm ¿ Joonis 6
(vt joon 3.1 ja 3.2), kus väljamõlkunud osad jäetakse ristlõikest välja. Efektiivpindala Aeff leidmisel oletatakse, et ristlõikes mõjuvad ainult tsentrilisest survest tingitud pinged; efektiivse vastupanumomendi Weff leidmisel, et ristlõikes mõjuvad ainult paindepinged. Ebasümmeetrilistel ristlõigetel ei lange efektiivristlõike Aeff raskuskese kokku brutoristlõike A raskuskeskmega. Raskuskeskme selline siire eN tekitab ristlõikesse täiendava paindemomendi, mis tuleb arvutustes võtta arvesse. Sümmeetrilistel ristlõigetel seda probleemi ei teki. Brutoristlõige Efektiivristlõige G brutoristlõike raskuskese G' efektiivristlõike raskuskese 1 brutoristlõike neutraaltelg
Lõige M Lõige M M T (+) T (-) Joonis 3.5 3.3.2. Väändemomendi epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür = sisejõu graafik piki varda telge Väändemomendi epüüri abil määratakse detaili (võlli) lõigud, mis on kõige rohkem väändemomendiga koormatud ning seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel. 3.3.2.1. Näide. Väänavad üksik-pöördemomendid Määrata üksikkoormustega väänatud tasakaalus varda ohtlik lõige ja väändemomentide jagunemine!
(88,,89) Kui detail töötab väsimuskõvera lähedal Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuset R 19. Staatiline pinnamoment. Valime koordinaatteljed, millega rööpsete joontega jaotame kujundi lõpmata väikesteks elementideks koordinaatidega x,y ja pindadega dA. Korrutist ydA nim pindelemendi staatiliseks momendiks Sx sama telje suhtes on pindmomentide staatiliste momentide summa, mis väljendab ühe pinna arvutatud integraalina S x = ydA A [m ]2 Olenevalt koordinaattelje asendist kujundi suhtes võib staatiline moment olla positiivne, negatiivne või võrdne nulliga Sx=yeA ehk kujundi staatiline moment mingi telje suhtes võrdub pindala ja raskuskeskme koordinaadi korrutisega. Liitkujundi staatiline moment leitakse osakujundite staatiliste momentide summana 20. Pinna inertsimomendid.
töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax vastav paindemomendi M epüür, koostada painde tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1); 3
1.Arvutusskeem Materjal S235 Nõutav varutegur [S] = 4 a=4m c = 1,8 m b = a/2 = 2 m F = 10kN p = F/b = 10 / 2 = 5 kN/m F= FA p = 5kN/m 10kN F B d= b= a = 4000 c = 1800 2.Toereaktsioonid 2.1 Kõikide momentide summa punkti A suhtes M A =0 Tasakaalu tingimus F ( a+c )-F B a+ p b ( b2 + d)=0 F B= F ( a+c ) + p b ( b2 +d ) = 10 ( 4 +1,8) +5 2 ( 22 +1) =19,5 kN a 4 2.2 Kõikide momentide summa punkti B suhtes M B =0 Tasakaalu tingimus F c- p b ( b2 +d )+ F a=0 A F A =-1 F c-p b ( b2 +d ) =-1 10 1,8-5 2 (1+1)=0,5 kN
Laager 211 d =55 mm, D =100 mm, Laagri põhiparameetrid: d =55 mm, D =100 mm, B =21 mm, r =2,5 mm, C =43,6 kN, Co =25 kN. 17 5. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused 1.Aeglasekäigulise võlli laagrireaktsiooni vahekaugus: lA= list + B = 61 + 21 =82 lA=82 2. Aeglasekäigulise võlli siduri radiaaljõu ja lähima laagrireaktsiooni rakenduspunkti vahekaugus: lsd = l2 + lk2 - = 56+69 21/2 = 114,5 2 lsd=114,5 3. Kiirekäigulise võlli laagrireaktsioonide vahekaugus: lK = llõ +B =61 + 17 = 78 lK=78 4. Kiirekäigulise võlli rihmaratta radiaaljõu ja lähima laagrireaktsiooni rakenduspunkti vahekaugus: 1
sel 90 ÷ 100%; autoklaavimist. Kiireltkivinevate tsementide kasutamine tavalise portlandtsemendi asemel. Kivinemist kiirendavate lisandite kasutamine Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid be- tooni lõpptugevus väheneb. Kui esmase külmumise ajaks betoon on saavutanud ligikaudu 70% oma 28-päevasest tugevusest, siis külmumine lõpptugevust ei mõjuta. Betooni tugevust vähendab paljutsükliline dünaamiline koormus kuni kaks korda (sõltuvalt koormuse asümmeetriategurist min / max); korduv läbikülmumine ja ülessulamine kuni 30% sõltuvalt miinustemperatuurist ja betooni veesisaldusest. 1.4 Betooni klassid ja margid Projekteerimisel etteantavaid betooni kvaliteedi põhilisi näitajaid nimetatakse betooni klassi- deks või markideks. Klass või mark on betooni antud kvaliteedinäitaja üks normeeritud väär- tustest.
("-" näitab, et ja ' on alati vastasmärgilised) µ = 0.25 2.3. Sisejõud tõmbel ja survel 2.3.1. Sisejõudude olemus Sirgele vardale BC (Joon. 2.4) on rakendatud tõmbav teljesihiline koormus F: · varras venib pikemaks (deformeerub); · piisavalt suure väärtusega jõu puhul varras puruneb; · pikenemist ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel. Sisejõudude olemus Sisejõudude teooria Zoom B Välisjõud Varda struktuuri vaadeldakse
] 3URILLO/ [ [ X ,Y FP :Y FP -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV Y )$ N1 )% N1 N1 ) N
J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 19 4. Näiteülesanded. Näide 4.1 Masspunkt massiga 2 kg liigub sirgjooneliselt jõu F mõjul, mille algväärtus on 8 N ja mis kasvab igas sekundis 2 N võrra. Leida punkti liikumise seadus kui v0 = 0 . Lahendus Suuname x-telje piki punkti liikumissirget. Kuna siin on tegemist ühedimen- N sionaalse juhtumiga, siis kasutame diferentsiaalvõrrandi üldkuju (4.7), kus Fkx k =1 on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele, s.t N m x = Fkx (4.15) k =1 Millised jõ
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................
145 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9.1. Koormatud varda mingi punkti siire Eelnevast: Deformatsioon (kui nähtus) = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) Deformeerumise käigus detaili (keha, Punkti siire = punkti asukoha (koordinaatide) varda) punktide asukohad muutuvad muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta (ehk siirduvad) (Joon. 9.1)
numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi F max eelviimasele numbrile B. F Vajalikud etapid: B 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax 0 vastav paindemomendi M epüür, koostada painde Aeg L tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks F min väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2
9. PIKKEDEFORMATSIOON 10.7. Kuidas arvutada väänavate üksikpöördemomentidega koormatud 9.1. Mis on deformatsioon? ühtlase võlli väändenurka? = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) ühtlase varda väändenurga epüür koostatakse ühtlselt väänatud lõikude 9.2. Mis on siire? kaupa: = punkti asukoha (koordinaatide) muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta suunatud vektoriga) 9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei kehti? Kõverate varraste korral 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid on plastsed? 9.5. Kuidas arvutada detaili plastsetele deformatsioonidele vastavaid siirdeid? kus: u- varda punkti siire; x- selle punkti koordinaat; E- varda
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkella- materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine lähemal olev kaugemal olev ∆l=∆l
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120
mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). See mehaanikaline toime võib esineda kas kehade vahetu kokkupuute tulemusena või teatud vahemaa tagant, s.t. välja kaudu (näiteks gravitatasiooonijõud). Nagu jõu definitsioonis öeldud, jõud on vektoriaalne suurus ja seetõttu läheb tema iseloomustamiseks vaja kolme suurust: 1) rakenduspunkti, 2) suunda, 3) arvväärtust (moodulit). Jõu dimensioon SI-süsteemis on njuuton, lühendatult N. 1 njuuton on selline jõud, mis annab osakesele massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s 2. Graafiliselt kujutatakse jõudu noolena, mille pikkus vastab jõu mooduli suurusele, mille suund vastab jõu mõjumise suunale ja mille võib joonistada kahte moodi: kas saabuvana vastavasse rakenduspunkti või lähtuvana sellest. K
annaabi.ee 
