Puskini eluga. Päris mitmed sündmused, inimesed ja tegevused meenutavad Puskini elu. · Puskini jaoks olid sõbrad väga tähtsal kohal, ta hindas neid väga. Samuti oli ka Oneginil olemas hea sõber Lenski, kellega koos ta arutles poliitikast, naistest ja maailmavaadetest. · Onegin elas mõisas, mis sarnanes Puskini Mihhailovskoje mõisaga. · Mõlemad osalesid duellis. Puskini oma sattus talle saatuslikuks aga Onegini duellis suri Lenski. · Puskini elus oli üks suur armastus nagu ka Oneginil. Mõlemad ei saanud nendega koos olla, sest nad abiellusid teiste meestega. · Mõlemad, nii Onegin kui ka Puskin armastasid seltskonnaelu ja naisi. Kuigi Onegin tüdines sellisest elust ära. · Mõlemad elasid mõni aeg Peterburis
Onegin elas maal mõisas, mis sarnanes suuresti Puskini Mihhailovskoje mõisale. Puskin sündis Moskvas. Raamatus on kirjeldatud Moskvat, kuid seda läbi Tatjana käigu. Puskin pagendati neljaks aastaks lõunasse. Ka Onegin läks lõunasse reisima. Ta käis Krimmis, Kaukaasias ning ka Moldaavias. Sarnaselt Oneginile, oli ka Puskini elus üks suur armastus, kellega olude sunnil kokku ei saanud jääda. Mõlemate ,,elu armastused" abiellusid teiste meestega. Mõlemad pidasid duelli. Onegini duellis suri Lenski. Puskini oma aga sai talle enesele saatuslikuks.
Romantistlik meetod kujutab maailma subjektiivselt, kirjandusvool on aga kirjutamise mood, mis vastab romantismi tunnustele. 6. Kes romantikutest langes oma kodumaa eest 26-aastaselt? Millise maa eest võitles? Sándor Petfi langes oma kodumaad kaitstes. Võitles Ungari eest. 7. Kes pani aluse ajaloolisele romaanile? Walter Scott 8. Nimeta Scotti 1 ajalooline romaan. "Ivanhoe" 9. Kes kirjutas teadusliku teose mustlastest? Mis teos? Prosper Merimee "Carmen" 10. Kes suri duellis võideldes? Miks toimus duell? Lisa 1 raamat. Duellil suri Puskin. Duell toimus intriigide tõttu. "Jevgeni Onegin" 11. Kes on loonud Poola rahvuseepose? Poola rahuseepose on loonud Adam Mickiewicz. 12. Millisest rahvusest oli Andersen? Nimeta tema 3 teost. - Andersen oli taanlane. "Lumekuninganna", "Väike merineitsi", "Hoiukarp". 13. Kes ujus ühelt mandrilt teisele? Kust kuhu? Miks? George Gordon Byron ujust ühelt mandrilt teisele. Euraasiast Aafrikasse. Tahtis näidata,
Ühtset eesmärki oma rahvusega on aga raske saavutada, kui maailmas eksisteerib nii palju lahkarvamusi. Kohati need küll rikastavad ja võivad olla kasulikud, kuid siiski tuleks leida kuldne kesktee, mis liidaks rahva ühtseks tervikuks. Alati on selliseid inimesi, nagu raamatus külarahvas, kes on valmis kõik vana unustama ja innukalt millegi uue poole pürgima. Samas on metsarahvast, kes tahavad vanadele tavadele kindlaks jääda ja uut mitte omaks võtta. Duellis kahe poole vahel, kus mõlemal on ühine eesmärk - rahvuslik ühtekuuluvus, ei ole oluline, kes väljub võitjana. Tähtis on, kui palju on igaüks valmis muutma iseennast, et säilitada rahva ühtne terviklikkus. Rahvuslik ühtekuuluvus on eriti oluline selleks, et kultuur koos tavade ja kommetega jääks püsima. Igaüks vastutab selle eest, et uus põlvkond oskaks hinnata eelkäijate raske tööna välja kujunenud väärtusi. Samas on oluline, et kõik oleks valmis muutuma ja muutma oma
välimusega, kuid naiste seas populaarne) · Kunstihuvi(Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu) · Enesekriitiline (Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837. aasta paiku tundis ta, et on küps kirjandusse astuma) · Surm duellis (Ta suri duellis endise sõbra Nikolai Martõnovi kuulilasu läbi) 5.Lermontovi looming · Luule (Ta hakkas luuletama väga varajases eas, üks tuntumaid luuletusi on "puri". Luule oli enamasti pessimistlik: armastuse, sõpruse reetmine, üksindus. Tal kujunes välja oma stiil) · Peategelaseks lüüriline minategelane (Peategelaseks oli tal tihti lüüriline minategelane, keda kujutati kannatva kangelasena)
Jevgeni Onegin kehastab teoses ainult endale mõtlevat inimest, kellele ei lähe üldsegi korda teiste inimeste tunded. Lõpuks otsustab ta küll iseenda eest põgeneda, kuid see on võimatu. Tatjana kehastab tundelist inimest, kes on võimeline kogu hingest armastama ühte inimest, kannatama selle pärast, kuid ikka oma abikaasale truuks jääma. Vladimir Lenski on aga Onegini täielik vastand. Nende sõprus jääb üürikeseks, sest Lenski langeb duellis Oneginiga. Olga kehastab teoses väga lõbusat ja suhtlemisaldis naisterahvast. Ta ei suuda vastu panna Onegini võrgutamisele, kuid hiljem unustab üldse tema olemasolu. 5. TEOSE ÜLESEHITUS, SÜZEE JA FAABULA 26aastane Jevgeni Onegin veedab oma aega lõbutsedes Peterburi kõrgkihtide seltskonnas ja nii päevast päeva. Ühel päeval saab tal sellest isu täis ja ta sõidab ära maale, kus ta kohtab Tatjanat, kes Jevgenisse armub. Samuti kohtab Onegin Lenskit ja neist saavad sõbrad. Lenski
13. Rääkida Tatjana nimepäevast . Oli suur pidu ja palju külalisi . Onegin ja Lenski hilinesid . 14. Miks oli Onegin solvunud ja soovib Lenskile kätte maksta ? Tatjana oli minestus äärel ja Onegin vihkas nutjannasid ja minestust . Nüüd häiris teda vaese neiu meelehärm . Onegin muutub õelaks , meelt paelumas kättemaks, mis Lenskit rabaks. 15. Kes kutsub keda duellile ja kuidas see lõpeb ? Lenski kutsub Onegini duellile , Onegin nõustub . Duellis sureb Lenski. 16. Kuhu läheb Onegin ? Ta sõitis Peterburgi , koju tagasi. 17. Kuhu asub elama Tatjana , kes temast saab ? Tatjana asub elama Moskva ja temast saab vürstinna. 18. Kui Onegin ja Tatjana kohtuvad , kes kellesse nüüd armub ja armastust avaldab ? Tatjana ja Onegin kohtuvad ballil . Tatjana oli Onegini vastu ükskõikne m Onegin unustab kui muutund Tatjana oli ja saadab talle armastuskirja , kuid mingit vastust ei tule. 19. Miks Tatjana lükkab tagasi Onegini armastuse
,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Puskin 1. Tegevuspaik ja aeg: Venemaa, 1819-1825. 2. Tegelaste iseloomustused: · Jevgeni Onegin ilus, noor, rikas, armastatud, kuulub kõrgseltskonda, lõpus 26. aastane. · Vladimir Lenski noor, sirge, kirjutas luuletusi, suri duellis Oneginiga. · Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3. Probleem, mis käivitab sündmustiku: Surevad Onegini isa ja onu. Onu pärandab talle mõisa, kuhu Onegin elama läheb, et pidevast pidutsemisest ja linnaelust pääseda. 4
Hiljem, kui Jevgeni temalt armastust palus, siis oli ta juba hiljaks jäänud kuna temast austavam mees, teda juba kosimas käinud. Lõpuks oli ta üksinda, mis ei tundunud talle enam vabadusena, vaid karmi saatusena. Sarnane mees oli ka Petsorin. Temagi kurameeris naistega ja ei tahtnud oma kunagisest naisest lahku öelda. Petsorinil mingeid plaane oma oma kunagise armukese Maryga polnud, aga ei suutnud samas ka leppida faktiga, et Grusnitski teda ihkab. Duellis Petsorini ja Grusnitski vahel saavutas ta edu, kuid südametunnistus Mary ees sundis teda lahkuma Pjatigorskist. Hiljem kohtas ta Belat, kes oli noor neiu. Tema südant Petsorin ei suutnud võluda, seega võttis ta kasutusse vanemad matslikud kombed ja vahetas Bela vägeva hobuse vastu, mis polnud tema omagi. Ajapikku tekkis nende vahel parem side, kuid Bela hukkus ning Petsorin haigestub hingevalust. Tegelikku õnne Petsorin elus ei leidnudki.
Sünnituseks läheb emasloom varjulisse kohta, kuhu kogunevad ka teised emasloomad. Kaelkirjakul sünnib korraga üks poeg kõrgusega kuni 1,8 meetrit ja kaaluga kuni 80 kg. Kasvades veedab poeg kogu aja ema seltsis, võõrutatamine toimub aasta ja kolme kuu vanuselt. Eluviis Kaelkirjak on seltsiv ja rahuarmastav loom, kes elab 770 pealistes karjades. Karjades on kindel sisehierarhia, karja juhtkoha jagavad omavahel kõige suuremad isasloomad. Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea- ja kaelahoope, kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi. Kaelkirjak häälitseb enamasti inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz), kuigi võib täheldada nohisemist ja huilgamist.
Tusenbachiga, kuigi ei armasta meest. Andrei väljendab viha iseenda vastu, teadvustab endale elu rumalust ja et on pettunud Natasa iseloomus. Ta palub vabandust õdedelt kõige eest, mis ta teinud on. Neljandas vaatuses on sõdurid, kes on saanud nüüd pere sõpradeks, valmis lahkuma. Soljonõi on Tusenbachi duellile kutsunud, aga Tusenbach üritab seda Irina eest varjata. Naine tunnistab talle, et ei saa teda armastada. Just kui sõdurid on lahkumas saab Tusenbach duellis surma. Masa ei taha leppida sellega, et Versinin lahkub ning hoiab temast nuttes kinni. Kulõgin võtab oma naise tagasi ilma küsimuste või kahtlusteta. Olga on tõrksalt võtnud vastu direktrissi koha koolis, kus ta õpetaja on. Ta võtab kaasa Anfissa päästes ta Natasa õelustest. Irina saatus on ebakindel, kuid isegi leinates Tusenbachi tahab ta jätkata oma tööd õpetajana. Natasa jääb maja perenaiseks kontrollides kõike. Andrei on kinni oma abielus kahe lapsega.
iseennast. Henry ei uskunud, et see on tõeline põhjus. Lõpuks rääkis Basil, et ei pane maali näitusele, kuna ta on seal maalis Doriani jumaldanud ning mingil juhul ei tohi noormees, ega ka ülejäänud maailm, sellest teada saada. Ta ütles ka, et kunstnik peab looma ilusaid asju, kuid ei tohi neisse panna omaenda elu 2. Ta oli Lord Kelso lapselaps. Tema ema oli leedi Margaret Devereux. Tema isa oli sõjaväes alamülem, kes tapeti duellis. Duell oli korraldatud Lord Kerso, kes oli väga vihane ja palkas mehe, kes pidi kindlustama, et Margareti abikaasa sureb. Doriani ema suri samuti aasta pärast, jättes Doriani orvuks. 3. Nad läksid vaatama etendust ‘’Romeo ja Julia’’. Etenduse ajal armub Dorian Sibyl’isse. Hiljem aga selgub, et kui ka Sibyl hakkas Doriani armastama ei näidelnud ta enam hästi. Tema andekus seisneski
Vanemad pärandavad need elukombed jällegist oma lastele edasi ning niimoodi tsükkel juba mitu sada aastat vändanud ongi. Lõpus Versinin läheb ka kuskile minema. Jätab Masaga hüvasti (pikk suudlus). Peale seda on Masa veel rohkemgi masenduses läheb isegi veidi peast sassi. Terve sõjavägi liikus linnast välja, seetõttu ka enamus tegelastestki lahkuvad sealt. Tsebutõkin toob kurba teate parun sai duellis surma. Õed hoiavad üksteise ligi, nutavad, linn voolab inimestest tühjaks ning nad jäävad täiesti üksi, uut elu alustama. Irina plaanib ka linnast ära sõita, kuskile õpetajaks minna. Lõpus Olga räägib, et nkn tulevikus nende nöod unustatakse aga elame peal sellegi poolest. OLGA: Kui teaks, kui teaks!
Huntingdoni krahv, Sotimaa kuninglik prints. Ta suhtus naisterahvastesse suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Kõige suurem kiindumus oli tal oma armastatu Edithi suhtes. Kui keegi julges Edithi kohta midagi öelda, oli ta esimene kes oli nõus tema kaitseks välja astuma. Daivid imetles ja austas teda. Ta oli nõus oma armastatu jaoks kõike tegema. Kenneth paistis silma oma vaprusega. Olles maskeerunud ori, kaitses ta Richardit Haregiidi eest, kes teda tappa tahtis. Kristlane võitles duellis markiiga, et inglise lipu au taas kõrgele tõsta ning Richardi silmis tõusta. David oli rahvuselt kristlane. Teda teati kui head sõjamees, kes ohu eest peitu ei poe. Saladin ei olnud kristlane vaid moslem. Tal on kitsas, hästi vormitud, õrn nägu, mida katab ta hästi hoolitsetud must habe, ta nina on sirge ning tal on sügavad tumedad silmad. Hoolimata saledatest liikmetest, oli ta tugev ning võitluses osav. Sõlmides vaherahu
Maalil ,,Melanhoonia" kujutas ta tuba, mis nagu lõõmaks õhtupäikeses, kuid ometi on aknast paistev maastik rahulik ja jahe. Seega võib arvata, et värvimäng toas peab väljendama kunstniku vaimuhaige õe Laura haavatud hinge rahutust. Uus sajand oli kunstniku karjääris tormilise arengu aeg. Paljud hakkasid huvituma ta töödest ning teda saatis kunstnikuna suur menu. Edu oli kahjuks saadetud pahedest, kunstnik hakkas liigselt alkoholi tarvitama. 1902. aastal kaotas ta duellis oma vasaku käe sõrme lüli, mille tõttu pidi ta tükk aega Kopenhaageni haiglas mööda saatma. Sellel perioodil valmis ka kuulsa filosoofi Nietzsche portree. 1909. aastast alates möödus kogu kunstniku elu Norras. Algul pesitses ta Kragersi linnas, kus ta maalis mitmeid klassikalisi maastikumaale ja osales Kristiania ülikooli sisekujunduse konkursil. 1912. aastal pandi ta tööd üles Sonderbundi näitusel Kölnis.
saladusest. Tuco aga põgeneb, et saada kogu kuld endale. Ta leiabki haua, mille peal on kirjas „Arch Stanton“. Ka Blondie saabub ja julgustab Tucot, ise teda püstoliga sihtides, kaevama. Neid mõlemaid üllatab aga Inglisilm, kes sihib mehi revolveriga. Blondie näitab, et hauas ei ole midagi ja, et ainult tema teab, kus on kuld. Blondie kirjutab haua nime kivi peale, asetab kivi keskele ja mehed peavad maha kolme-mehe duelli. Inglisilm sureb duellis ja Blondie ning Tuco jagavad kulla võrdselt ära. Vesterni žanr avaldub filmis täielikult – juba sündmus leiab aset hüljatud ja tolmuses Metsikus Läänes. Kolm peategelast on kõik püstolikangelased, kes oskavad relvi käsitleda. Blondie viskab oma käes oleva relva vindiga õhku ja püüab selle kätte tagasi. See juba näitab kui osav ta on relva tunnetamisel. Tuco paneb oma püstoli ise sobivatest relvaosadest kokku, mis näitab, et ta teab väga hästi, milline peab hea relv
kaitseks välja astuma. Daivid imetles ja austas teda. Ta oli nõus oma armastatu jaoks kõike tegema. Kui Kenneth valvas Inglise lippu, siis tuli tema juurde kääbik ja ütles, et daam soovib teda näha. Ta mõtles kaua, kuid oli siiski nõus seda oma armastatu jaoks tegema. Kenneth paistis silma oma vaprusega. Olles maskeerunud ori, kaitses ta Richardit Haregiidi eest, kes teda tappa tahtis. Kristlane võitles duellis markiiga, et inglise lipu au taas kõrgele tõsta ning Richardi silmis tõusta. David oli rahvuselt kristlane. Teda teati kui head sõjamees, kes ohu eest peitu ei poe. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Kõige olulisemaks kõrvaltegelaseks valisin mina Shiirkoofi=el Hakimi=sultani, sest ta oli väga tihedalt seotud südmuste käiguga. Temast oli läbi teose kirjutatud suhteliselt palju. Ta ravis oma võlu joogi
kahjustada saada. Petsorin arvab, et Verner on skeptik, materialist ja et ta käitub ning räägib poeetiliselt. Ta on materialist, sest ta hoolib ainult oma kasust. Ta osutaks teene enne vaenlasele kui sõbrale, sest see tähendaks heateo müümist. Verner oli ka Petsorini vestluskaaslane. Nad ei vaielnud kunagi, sest nad teadsid, mida nad mõtlevad ning vaidlemine oli mõttetu. Petsorini sekundandiks duellis sai Verner, ta nõudis, et asi toimuks võimalikult salaja. Kuigi Petsorin ei kutsunud teda sõbraks vaid heaks tuttavaks, oli ta tegelikult Petsorini sõber. Petsorin rääkis just Vernerile ära kogu tõe suhetest Veera ja vürstitariga, pealt kuuldud vandenõust ning duellist pauklaengutega. Noored kutsusid teda Mefistoks (Goethe "Faust" Mefistofeles = kurat). Teised tervisvete arstid olid kadedad ta üle
ohvriks. Kasvades veedab poeg kogu aja ema seltsis, võõrutatamine toimub aasta ja kolme kuu vanuselt. (lisa 4)(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) HARJUMUSED JA ELUVIISID Kaelkirjakud on väga seltsivad ja rahuarmastavad loomad, kes elavad 7–70 pealistes karjades. Karjades on kindel sisehierarhia, karja juhtkoha jagavad omavahel kõige suuremad isasloomad. Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea– ja kaelahoope,võitlus ei ole julm, kuid võib kesta isegi tunni, enne kui nõrgem end võidetuks tunnistab ja kõrvale astub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi.Kaelkirjak magab kael kõveras nii, et kõveras kael puudutab maapinda.Kaelkirjak häälitseb
prints.Ta suhtus naisterahvastesse suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Kõige suurem kiindumus oli tal oma armastatu Edithi suhtes. Kui keegi julges Edithi kohta midagi öelda, oli ta esimene kes oli nõus tema kaitseks välja astuma. Daivid imetles ja austas teda. Ta oli nõus oma armastatu jaoks kõike tegema. Kenneth paistis silma oma vaprusega. Olles maskeerunud ori, kaitses ta Richardit Haregiidi eest, kes teda tappa tahtis. Kristlane võitles duellis markiiga, et inglise lipu au taas kõrgele tõsta ning Richardi silmis tõusta. David oli rahvuselt kristlane. Teda teati kui head sõjamees, kes ohu eest peitu ei poe. Saladin ei olnud kristlane vaid moslem. Tal on kitsas, hästi vormitud, õrn nägu, mida katab ta hästi hoolitsetud must habe, ta nina on sirge ning tal on sügavad tumedad silmad. Hoolimata saledatest liikmetest, oli ta tugev ning võitluses osav. Sõlmides vaherahu ristisõdijaga, ei murdnud ta oma sõna, olles
kuidas vähegi oskas. Patroklesi sõdimise põhjuseks oli endale ja Archilleusele tõestamine, et ta saab hakkama. Ta oli Archilleusega juba kaua-kaua harjutanud ning see oli ideaalne võimalus võitluseks. 3. Jälgi Parise ja Menelaose duelli kirjelda seda; kelle poolt oled? Põhjenda oma arvamust. Miks Trooja sõja küsimus ei lahene selle duelli käigus? Parise ja Menelaose duellis käib Menelaose jõud üle, kuna Paris on veel ,,poisike" ning ei oska vastu hakata. Tal puuduvad piisavad oskused. Selle tulemusena Menelaos justkui võidaks duelli, kuna Paris taganeb venna juurde. Mina isiklikult olin Parise poolt, kuna tema võitles millegi reaalse ja tõelise eest, milleks oli tema ja Helena armastus. Menelaose põhjus võitluseks oli labane ja enesekeskne.
4) Tema esimene novel oli Eugene Onegin mis rääkis elust tema ajal. 5) Tema pere arst rääkis talle rahva lugusid mis mõjutasid tema luuletusi. 6) Ta luuletused olid tehtud tema mõtetest poliitikast Venemaal. 2. M. Lermontov Elust 1) Ta vanaisa kasvatas ta üles 2) Sellel ajal oli teda peatud koledaks meheks. Tal oli ka lümfadeniit, mis tegis ta silmad punaseks. 3) Lermontov areteerit jaanuaris 1837, kuna ta tegi luuletuse Aleksandr Pushkini surmast. 4) Ta suri duellis N.S. Martynovi vastu. 5) Tema algne töö oli olla üks politseinik St. Petersburgis. Looming 1) Teda mõjutas talupoegade mässude legendid. 2) Venemaa loodus ja rahva laulud ning lood mõjutas tema teoseid. 3) Atmosfäär kus ta oli mõjutas tema teoseid ja see tegi neid aina paremaks. 4) Tema kõige tuntum novell oli Geroy nashego vremeni. 5) Ta võtis inspiratsiooni Pushkinilt. 3. G. G. Byron Elust 1) Alates 1805. aastast kuni 1808
selle Delphinele. Naine rääkis talle, et pole oma abielus õnnelik. Rastignac lõunatas peaaegu igapäev Delphine'ga, käis mängimas ning saatis emale ja õdedele esimestest võitudest raha. Tal tekkisid võlad ja ta mõistis, et ta ei saa enam nii jätkata. Vautrin tuleb taas lagedale oma plaaniga. Eugene isegi mõtleb sellele, sest ta oli rahatu. Vautrin viib oma plaani ellu, arvates, et tema plaani saadab edu. Victorine'i vend tapetakse ebavõrdses võitluses duellis. Eugene tahtis härra Taillefer'it hoiatada, kuid ta jäi hiljaks, sest ta veini sisse oli pandud unerohtu, et ta tegu takistada. Eugene siiski plaaniga kaasa ei lähe ja maksab Vautrinile oma võla tagasi. Preili Michonneau andis Vautrini üles öeldes salapolitseinikule, et proua Vauqueri pansionis elab keegi, keda hüütakse "surmanarritajaks". Politsei andis talle mingisugust rohtu vedeliku kujul, mida juues pidid tulema nahale märgid, mille abil veendus preili Michonneau, et tegu
Selle süzee aluseks on kaks hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine kivist külalisest- hauamonumendist, mis tuleb kätta maksma teda pilganud ülbele rüütlile. Laval toimuv näib esmapilgul üsna banaalne: käib lõputu tagaajamine, kus põgenejaks on don Giovanni koos oma koomilise ,,varju", teener Leporelloga. Ülejäänud tegelastel on hulk põhjusi don Giovannile kättemaksu soovida. Seda eriri donna Annal ja tema peigmehel don Ottaviol, sest ebavõrdses duellis on don Giovanni tapnud komtuuri, donna Anna raugast isa. Inimlik kättemaks, mis on koomilise lavataguse telg, ei suuda midagi don Giovanni vastu, kehastab romantilise deemonina elujanu ja meelelisust. Avastseenis surmatud komtuur jälitab aga peategelast tema saatusena ning tema kivikuju ilmub ooperi lõpul kõrgema kättemaksuna. Selles stseenis saavutab peategelane traagilise ülevuse oma väljakutses saatusele, milles ta lõpuni endaks jäädes hukkub.
anonüümselt. 1807-,,Laps olla muretuna veel"; 1815-,,Muusikale"; 1820-,,Epigramm"; 1820-,,Stansid" ,,Childe Haroldi palveränd" 4 osa, satiir ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud", värsikogu ,,Nooruki värsid"; ,,Ood masinapurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile"; ,,Chillioni vang" Järeldus: Sandor Petöfi (1823-1849) TAUST: ungari luuletaja ja rahvusliku vabadusvõitluse kangelane ta juhtis 1848. aasta Ungari revolutsiooni Austria vastu... suri 27 aastasena duellis. HARIDUS: SUHTED VANEMATEGA: AMETID: ERILISUS/OMANE VEIDRUS: rahvuslane, mässu juht LOOMING: sütitav isamaa- ja võitlusluule, ülistas vabadust, armastust ja kodumaa loodust. Viljeles ka poliitilist satiiri. 1847-,,Vabadus,armastus"; 1847-,,Madjar"; 1847-,,Aknast välja, aknast välja"; 1844- ,,Joogem"; 1846-,,Sa anna, saatus..."; 1847-,,Kes mees on, meheks jäägu" Järeldus: Mihhail Lermontov (1814-1841) TAUST: tema isa esivanemad pärinesid Sotimaalt
Davidi elu ja looming seostuvad kõige otsesemalt ühiskondlike ja poliitiliste sündmustega Prantsusmaal XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi alguses. Ilma nende sündmusteta ei oleks Jacques Louis Davidi looming olnud niisugune nagu ta on.1 Eneseportreel Jacques-Louis David. (1794) 1 Üldine kunstiajalugu lk 683-685 3 ELULUGU J. L. David sündis Pariisis 30. augustil 1748. aastal. Ta isa suri duellis, kui ta oli 9-aastane. Ka ema jättis poisi maha ning tema kasvatamisega tegelesid hoopiski onud. Kaks onu, arhitekt Jacques-Francois Desmaisons ja ehitusmeister Jacques Buron olid poisi maalimiskire vastu ning soovisid, et too õpiks pigem reaalaineid. Kuid Jacuqes suutis oma tahtmised peale suruda ja ta saadeti õppima kunsti. Davidi teadlik noorus langes sellesse perioodi, kus valgustusajastu vaimne kultuur ja kriitiline meel olid kõrgseisus
nii Suurest Prantsuse revolutsioonist, kui ka hiljem Napoleoni isikukultusest. J. L. Davidi mõju maalikunstile on väga oluline nii tema enda tööde, kui ka oma suurte mõjutuste tõttu. Referaadi struktuur on ad hoc ehk ei järgi allikmaterjalide ülesehitusi. 1. J.L. DAVIDI ELU 1. 1. DAVIDI NOORUS David sündis 30. augustil 1748 vanas majas Quai de la Megisseries Pont Neufi silla juures Pariisis. Tema isa oli kaupmees, kes duellis suri, kui David oli vaid üheksa aastane, jättes Davidi vaeslapseks. Kaks onu, tuntud arhitekt Jacques François Desmaisons (kes sai 1769 aastal kuninga arhitektiks)1 ja ehitusmeister Jacques Buron panid poisi maalimist õppima. 2 Davidi teadlikku noorust mõjutasid väga oluliselt valgustusaja vaimne kultuur ja kriitiline meel (Voltaire, Rousseau, Diderot), mille tõttu hiljem tekkis arvestatav huvi Revolutsiooni tegemistesse sekkuda
romaan ,,Meie aja kangelane". Aastal 1839 toimus ohvriteta duell, mille eest ta taaskord vangi ja Kaukaasiasse saadeti, kus ta kirjutas luuletuse ,,Valerik", milles ta tunneb kaasa tsetseenidele. Aastal 1841 õnnestus vanaemal ta taaskord Peterburgi saada, kus ta palus vabastust, et saaks tegeleda kirjanikueluga, kuid tsaar keelas seda ning kui ta taaskord lahkus, siis tekkis tal Pjatjakorsskajas tüli vana tuttavaga ja ta hukkus duellis. Aastail 1837-1841 keskendus ta oma ajastu inimese kujutamisele ning kirjutas pikemalt oma põlvkonnast, et täiesti mõttetute inimeste põlvkond oli kasvanud. ,,Meie aja kangelane" on teos, mida peetakse 19.sajandi vene psühholoogilise realismi põhiteoseks. Sel ajal kirjutas ta ka 80 luuletust, mis kõik on pärlid. ,,Borodino" kirjeldas Borodino lahingut aastast 1812. ,,Laul Kalasnikovist" rääkis kaupehest nimega Kalasnikov, kes tappis rusikavõitlses tsaari
Teadmata põhjustel 39. aastal ohvriteta duell, kuid Lermontov vangi, sest duellid keelatud. Taas Kaukaasiasse. On vapper, aga tsaar ei autasusta. Lermontov tunneb tsetseenidele kaasa, luuletus "Valerik". Vanaemal õnnestub teha talle lühiajaline puhkus, 41. Peterburis, plaanib paluda vabastamist, et saaks tõsisemalt tegeleda kirjanikueluga. Tsaar ei luba, Lermontov lahkub jälle. Taas pidama Pjatigorskisse, kus tekib tüli vana tuttavaga, hukkub duellis. 1837-1841 aastail keskendus oma ajastu inimese kujutamisele. Kirjutab pikemalt oma põlvkonnast - täiesti mõttetute inimeste põlvkond on kasvanud, jõudeinimesed. Poeem "Mtsõri", "Deemon". "Meie aja kangelast" peetakse 19 sajandi vene psühholoogilise realismi põhiteoseks. Petsorin oma ajastu kangelane. Lermontovi looming jagatakse kaheks; viimase eluperioodi (1837-1841) luule on ainult 80 luuletust, millest kõik on pärlid. Võtab luulesse
Kohtumõistmine kahevõitluse teel (näitas kummal on õigus) Rüütliturniir aitas kaasa inimese aule. Duellile iseloomulik : on võimalik ainult sotsiaalselt võrdsete inimeste vahel. Õigus polnud tähtis, enam pold tegu ,,jumaliku kohtumõistmisega". Konfliktikultuur (tulenes aumõistest)- konflikt oli koguaeg õhus (nt Lermontov ja Puskin, kes mõlemad hukkusid duelli käigus). Riigid püüdsid välja juurida duellide pidamise. Duellis osalemise eest surmanuhtlus. 19. sajand oli duellide kõrgaeg. Bernard Mandeville'i uhkuse ajalugu Private Vices, public Benefits (1724) Antiikaegne voorus (näitama üles kangelaslikkust sõjas, see oli raske ideaal, mida ainult vähesed suudsid täita) vs germaani au (lasi inimesel nautida elumõnusid, ennast austada, au tulenes sellest, et mingites kindlates asjades vastati aureeglitele). Au suurlinnades uudne olukord uusajal, enesepiiramine pole enam vajalik. Moodne
Saksamaal oli üheks nimekamasks spotsialistliku liikumise juhiks kujunes Ferdinand Lasalle,kes asutas 1863a Presimaal Üldise Saksa Tööliste Ühing(??). Lasalle oli mõnedes punktides Marxile sarnane: vihane kodanluse peale. Lasallleõi ei saa pidada marksistiks, sest pööras tähelepanu riigi kaasamisse ja reformimisse: nõudis üldist valimisõigust, kooperatiivide idee(mida võiks riik finantseerida). Lasalle avaldas väga tugevat mõju, aga suri noorelt 39-aastaselt duellis. Pärit jõukast perest. Tema järgijaid hakati kutsuma lassallaanideks. Marx hakkas väga selgelt oponeerima Lasalle'i ideedega, eriti mis puudutab demokraatlikku poolt ja riigi kaasamist sotsialismi elluviimisel. 1875 ühinesid kaks sotsialistlikku liikumist: riigisotsialistid(lassallaanid) ja ühiskondlik, mida vedasid Liebknecht ja Bebel ning lähtus Internatsionaali ideest. üHinemise tulemusena: loodi Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei(esimene taoline sots.dem partei)
Arvatavasti tellinud üks isik, selleks isikuks Inglise Henriette, kes oli Louis XIV vennanaine. Mõlemas loos toodi armastus ohvriks poliitilistele kallutustele. Lugu Rooma imperaatorist Titusest, kes armastab juudi printsessi Bereniket. Seaduse järgi ei saanud Rooma keiser abielluda mitteroomakodanikuga. Tõmbab oma õnnele kriipsu peale, samas keegi ei käse teda. Duell Racine'i ja Corneille' vahel. Racine'il muutub see seadus metafüüsiliseks, jõud mis ei ole loogikaga seletatav. Selles duellis jääb võitjaks Racine. Henriette tellis need näidendid Racine'i pealekäimisel kuulujutud. Henriette suri enne esietendusi salapärasel moel, oli eluterve noor naine olnud, valudes ja krampides lõppes. Järgmine näidend oli ,,Bajazet" - variatsioon varajasematest teemadest, variatsioon variatsioonist. Põhimõtteliselt midagi uut enam ei ole. Dramaturgiline pinge Racine'il näidendist näidendisse langenud. Loominguline kriis, mida ta ka ise märkab. 1672. aastal hoop tema
annaabi.ee 
