Kurt Vonnegut ,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" 1. Kirjuta vähemalt 50-sõnaline kokkuvõte K. Vonneguti elust ja loomingust. Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. Ta sündis Indianapolises 11. novembril 1922. aastal ja suri New Yorkis 11. aprillil 2007. aastal. Ta osales teises maailmasõjas ameeriklaste poolel jalaväelasena ning ta koges Saksa linna Dresdeni hävitamist. Tema kuulsaimad teosed on ,,Tapamaja, korpus viis", mis räägibki Dresdeni hävitamisest, ja ,,Tsempionide eine". Ta on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid. 2. Uuri Dresdeni pommitamise lugu Teises maailmasõjas. Mis olid selle eesmärgid, kes selle toime pani, mis tagajärjed sel olid. Dresdeni pommitamise eesmärk oli murda sakslaste vastupanutahe, kuid see hoopis suurendas viha vaenlaste vastu ja ajendas sakslasi kibeda lõpuni võitlema. Selle panid toime Ameerika ja Briti pommitajad. Dresdeni pommitamise tagajärjel suri ligikaudu 25000 tsiviilisikut ja
EDUARD VIIRALT. Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et
Wilhelm Richard Wagner (22. mai 1813 13. veebruar 1883) Philip Saksing Lapsepõlv Sündis Leipzigis Lapsepõlv möödus Dresdenis Wilhelm Richard Geyer Huvi kirjanduse ja teatri vastu Õpingud 7 aastaselt alustas õpinguid Dresdeni lähedal Passendorfis 8 aastaselt tõsteti Dresdeni Kreuzschulesse 18 aastaselt Leipzigi Ülikooli muusikat õppima Õppis samal ajal ka Theodor Weinlingi juures kompositsiooni Tööaastad (1833-1849) Aastast 1833 koorijuht ja kapellmeister Würzburgis. 1834 muusikadirektor ja dirigent Magdeburgis. 1837-1839 Riia ooperiteatri muusikadirektor. 1839-1842 Pariisis, seal raske olelusvõitlus. 1842-1849 Dresdeni ooperiteatri kapellmeister. Looming Esimene loominguperiood (18331842)
14.veebruaril 1945 nägid laagris ärganud inglise sõjavangid umbes 40 kilomeetri kaugusel kirdes asuva Dresdeni kohal ligi viie kilomeetri kõrgusele tõusvat tohutut suitsupilve. See häljus linna kohal kolm päeva ja ka veel hiljem sadas taevast alla sõestunud paberitükke. Elbe jõe orus aga sadas tahmast musta vihma. Seejärel kandus suitsu pilv lõunasse Tsehhislovakkia suunas. Üheainsa öö jooksul oli liitlaste lennukid muutnud Dresdeni kesklinna krematooriumiks. Mitte kunagi varem ei olnud ühe õhurünnaku ajal hukkunud nii palju inimesi. Tõsi Dresden ei olnud esimene Saksa linn, mis Teise Maailmasõja ajal sai lauspommitamise läbi rängalt kannatada. 1943. aasta juulis muutsid Inglise pommitajatelt heidetud süütepommide osas Hamburgist tõeliseks varemeväljaks. Arvukad tulekolded kuumutasid õhku, võimsad õhuvoolud sööstsid ülespoole. Asemele voolas külm õhk nii
vastuseisust hoolimata võttis poisi oma õukonnakooli ja kooripoisiks. Perekonna traditsiooni jätkamiseks õppis Schütz siiski ka Marburgi ülikoolis juurat (hiljem meenutas ta uhkusega, et oli ka sel alal andekas), kuid maakrahv saatis ta 1609. aastal Veneetsiasse kuulsa Giovanni Gabrieli (u.1558-1613) juurde kompositsiooni ja orelit õppima. Kui Schütz oli Saksamaale naasnud, meelitas kuurvürst Johann Georg helilooja maakrahv Moritzi juurest ära ning Schütz jäi Dresdeni õukonda kappellmeistriks ja kooripoiste väljakoolitajaks ligi pooleks sajandiks. Ta käis veel kord Itaalias, tutvus seal Claudio Monteverdi ja tema muusikaga ning tõi uued Itaalias valitsevad muusikatuuled ka Saksamaale. Mitu aastat tegutses ta Taani õukonnas, kuhu tal õnnestus aeg-ajalt varjuda ka 30-aastase sõja ajal, mil Dresdeni õukonnamuusikutele palkagi ei makstud. Ta oli matnud nii oma kaks tütart kui ka abikaasa, kui ta 87 aasta vanuses oma kodukandis Dresdeni lähistel suri
väga suurtena ja ei jõudnud kõiki ellu viia. Maalikunst : *Sixtuse kabeli laemaal(Vatikanis), * ,,Aadama loomine"-sixtuse kabeli kõige tähtsam pilt Skulptuurid: *Taavet(Fierenzes)-5,5 m alusega *Pieta(vatikanis) *Mooses/Orjad-JuliusII hauamonument *Hommik *Peetri kirik Roomas(kuppel) Raffael Santi(1483-1520)- itaalia, kõige paremini viis ellu renessansi ideaali, ilusad inimesed ilusas keskkonnas * ,,Ilus aednikunaine", ,,Kolm graatsiat"*,,Sixtuse Madonna"saksamaal, dresdeni galeriis, maalis Julius II Sixtuse kiriku jaoks * ,,Ateena kool"-pühendatud filosoofia ülistamisele, keskel Platon ja Aristoteles Giorgione(1478-1510)-itaalia, veneetsia,mahedad pruunikad toonid * ,,Juudit" ,,Leinav Madonna" ,,Puhkav Veenus"(loodus taustal,Dresdeni galeriis ),,Kontsert roheluses" Tizian(1477-1576)- itaalia,veneetsia, üle 400 maali,hea värvimeister * ,,Teenariraha"- kristusele antakse
Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Litograafia e.kivitrükk on lametrükitehnika,mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. Puulõige on vanim graafikatehnika. Tegemist on kõrgtrükiga ja trükkimisel kasutatakse puuplaati. Fritz Bleyl (18801966) oli saksa maalikunstnik Fritz Bleyl oli üks neljast Dresdeni Kuningliku Tehnilise Kõrgkooli arhitektuuritudengist ,kes asutas 1905. aastal kunstnike rühmituse Die Brücke. Ühingust lahkus ta 1907. aastal. Erich Heckel (18831970) Oli saksa maalikunstnik Erich Heckel oli üks neljast Dresdeni Kuningliku Tehnilise Kõrgkooli arhitektuuritudengist, kes asutas 1905. aastal kunstnike rühmituse Die Brücke. Ernst Ludwig Kirchner (1880 1938) Oli saksa maalikunstnik,ekspessionist Ernst Ludwig Kirchner oli 7
mai 1813 Leipzig 13. veebruar 1883 Venezia) Lapsepõlv · Richard Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena · Kuus kuud pärast Richardi sündi suri isa tüüfusesse · Ema hakkas koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga (saksa näitleja, kirjanik, kunstnik), abiellus temaga ning kolis lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse · Esimesed 14 eluaastat kandis nime Wilhelm Richard Geyer Õpingud · 7 aastaselt astus Dresdeni lähedal Passendorfis asuvasse kooli, kus ta sai oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust · Kasuisa surma järgselt pandi Wagner õppima Dresdeni kooli (Kreuzschulesse), õpingute eest tasus kasuisa vend · Olles kogu oma eelneva elu huvitanud näitekirjandusest, alustas ta 13 aastaselt (1826. aastal) oma esimese katsetusega näitekirjanduses. See tragöödia teos oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethe'st mõjutatud
I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925 illustreeris ta Juhan Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 ,,Eesti
muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi austas ja armastas. muusikutele. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli kiriku organisti juhendamisel. 11- Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. seal oma ladina keele õpetajalt ka Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. mõningast klaveriõpetust. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Ta pandi õppima Dresdeni Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus konservatooriumi, kuid teda ei võetud kasuisa vend. Aastatel 18281831 sai vastu
Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" Reekviem Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig 13. veebruar 1883) Eluloost Sündis Leipzigis Saksa helilooja Tal oli suur huvi kirjanduse ja teatri vastu 1830.aastal läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli 1832.aastal kirjutas esimese ooperi Töötas koormeistrina ja muusikadirektorina 1837-1839 töötas kapellmeistrina Riias Elas Londonis, Pariisis, Berliinis 1843.aastal töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina 1849.aastal võttis osa Dresdeni ülestõusust 1861.aastal tuli tagasi kodumaale 1876.aastal avati välismaal spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperimaja Suri Veneetsias Looming Ooperiteooria põhiidee: muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees Ooperid: katkematu lavalise tegevusega draama, jaguneb stseenideks Orkestris on suur osa vaskpuhkpillidel Ainestik Ooperid põhinevad saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel
Alates 1911 Berliinis, kus maalis teravate kontuuridega dünaamilises laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913) Ludwig Kirchner, "Potsdamer Platz" (1914) Ludwig Kirchner, "Autoportree sõdurina" (1915) Erich Heckel (1883-1970) Graafik, maali alal iseõppija Säravad värvid, kandilised vormid Erich Heckel Erich Heckel, "Poolakt" (1909) Erich Heckel, "Kaks meest laua ääres" (1913) Erich Heckel, "Maastik Dresdeni lähedal" (1910) Karl Schmidt Rotluff (1884- 1976) Kindla objektiga seostamata tugevad värvid, nurklikud vormid Karl Schmidt-Rotluff, "Tüdruk peegli ees" (1915) Emil Nolde (1864-1956) Rühmituse liige vaid pool aastat, ei võtnud üle nende suurlinnateemat Lisaks maalile viljeles ka puulõiget ja akvarelli Maastikud ja vaikelud, ka usulised motiivid Emil Nolde "Püha õhtusöömaaeg" (1909) Emil Nolde, "Prohvet", 1912 Emil Nolde, "Ristilöömine"
antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena kool" Vatikanis, ,,Sixtuse madonna" tahvelmaal (Dresdeni galeriis, maaliti Piacenza San Sisto kirikule altariks.) MANERISM iseloomulik müstika, rafineeritus, kunstlikud efektid, väänlevad-väikese peaga-ebakindlas asendis pikaksvenitatud figuurid, ekstaatiline meeleolu, dünaamilisus, sillerdavad murtud värvitoonid, keerdunud üksteise haardes figuurid. SKULPT. Michelangelo Bounarroti ,,Taavet", ,,Mooses" Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad
tõttu; uus tõus ooperi ,,Nabucco" abil; poliitilised alatoonid teostes; intensiivne töö, palju loomingut; sünged ja jõulised draamad; abielu Giuseppine Strepponiga; naasmine Itaaliasse, ooper ,,Aida"; 16-aastaline paus; jõukas ja tagasihoidlik elu Milanos; looming oli meloodiarikas, jõulise rütmikaga, laulja hääle valitsemine orkestri üle; 26 ooperit; Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis; õpingud Dresdeni Kreuzschules, hiljem Leipzigi ülikoolis; töötamine koormeistrine Würtsburgis ja muusikadirektorina Magdeburgis; elu kapellmeistrine Riias; Dresdeni ooperiteatri kapellmeister; ülestõusus osalejana oli ta sunnitud põgenema Zürichisse; kritiseeris kaasaegset amoraalset ühiskonda, idealiseeris romantilise vaimustusega antiikaega; avati tema ooperite esitamiseks Festspielhaus; Bayreuthi festivalide traditsioon; suur
Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja
Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda märkmed 1 - peategelane Yon Yonson oli sõjavang, tahtis kirjutada Dresdeni hävingust raamatu, mõtles, et see lihtne ja toob talle palju rikkust, aga tegelikult oli raske leida sõnu sündmuste kohta - kirjutas sõjavastast raamatut, kuid Harrison Starr ütles, et pigem võiks ta juba kirjutada jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11 - Yonsoni vana sõjasemu V. O'Hare, sõjavangidena sõitsid koos taksoga tapamajja, kus neid
ja T. tööde autorlusega o Tizian tuntum. G. tööd ?=> T. tööd o Suured vaidlused ka "KÜLAKONTSERDI" ümber Aktimaal seotud maastikumaaliga. · GIORGIONE o G Veneetsia Raffael kasutas sfumato tehnikat, kolmnurkset kompositsiooni, noori tegelasi o G. kõige kuulsam (akt): "PUHKAV VENUS" Tema viimane töö, selle kallal töötades haigestus. Maastiku lõpetanud Tizian. Dresdeni muuseumis o Teised ven. kunstnikud lõpetanud G. töid Vaieldavaid töid ~30 o G. tööd kindlasti "JUUDIT" ja "CASTELFRANCO MADONNA" o STAFAAZID väikesed inimkujud · TIZIAN. jäi joonistuses Michelangelole alla, aga koloriit siiamaani ületamatu o Põgenes katku eest Ven-st, päästes sellega elu. o Ei olnud mitmekülgne ainult maalikunst, kuid kõige silmapaistvam o Frari kirik Veneetsias ta ise ka sinna maetud
Tapamaja, korpus viis 1. Millist informatsiooni saad romaani kohta esimesest peatükist? Esimesest peaktükist saab romaani kohta teada, kuidas autor raamatu jaoks materjali kogus, millet ta täpsemalt kirjutab (Dresdeni pommitamisest) 2. I kuidas aitab Mary'O'Hare Vonnegutil romaani kirjutada? Kuidas aitab Mary'O'Hare arusaam sõjast lugejal romaani mõista? Mary aitab autoril mõista, pigem ehk isegi tuletab meelde, et tegemist ei olnud mitte nö täiskasvanute sõjaga, vaid sõjas olles olid kõik sõdurid alles lapsed. 3. II peatükis algab jutustus, mille loomist esimeses peatükis kirjeldati. Kas lugu jutustatakse ootuspäraselt? Põhjendage.
koeru vallas Järvamaal. Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases,
kaabakat“ ja see on tõsi, sest Billy Pilgrim võitleb sõja traumaatiliste mõjudega palju rohkem kui teda ümbritsevad tegelased teda häirivad. Billy tuleb toime oma traumaga elades ühest hetkest teise, selle asemel et elada päevast päeva, mis juhtub kõigepealt pärast eriti piinavat lüüasaamist Bulge'i lahingus. Billy läheb kogu ülejäänud romaani vältel hüppab ajas edasi-tagasi, manööverdades oma elu erinevate hetkede vahel, püüdes maha suruda mälestusi sõjast, eriti Dresdeni pommitamisest. Billy lepib selle traagilise sündmusega alles ligi kakskümmend aastat hiljem, kui optikute meeskvartett „Nevid“ tuletas talle meelde saksa valvureid Dresdenis. Ootamatult täitus Billy leinaga ja imestas, miks mõjutas laul teda nii kummaliselt, eriti pärast aastaid kestnud oletust, et tal ei ole enda ees saladusi. Ilmselt pole ajarändamine Billy’le traumast põgenemiseks lollikindlat väljapääsu pakkunud ning tema lahendamata mälestused sõjast hoiavad tema üle
maadlustähtedest Georg Lurichist ja Aleksander Abergist ning harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku; Tallinnas oli tal seda mõnda aega võimalik Lurichi enda juhatusel teha. Koolikaaslaste mälestustes on Viiralt püsinud siiski eelkõige innuka joonistajana. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. aastasena ja maeti Pariisi PèreLachaise kalmistule. Looming
valda.Ta õppis Koeru Haridusseltsi koolis Koeru saksa erikoolis,1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.1919 aastal astus ta "Pallasesse" , kus ta õppis A.Satrkofi juures skulptuuri ja A.Vabbe ning G.Kindi juures graafikat. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid "Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end ka graafika alal.1923.aastal pöördus ta tagasi "Pallasesse" ning lõpetas 1924.aastal kujuri ja graafikuna.1924-1925 oli samas ka graafikaõppejõud.1945.aastal sattus sõjakeerises Rootsi.1925-1939 aastatel elas ta Pariisis,seejärel tuli ta tagasi Eestisse.1946.aasta sügisel pöördus Eduard lõplikult tagasi Pariisi.
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad
Sündis 23. juulil 1777 aastal Wolgast Suri 2. detsembril 1810 aastal Hanburgis Oli saksa kunstnik Caspar David Friedrichi kõrval saksa vararomantismi tähtsaim maalikunstnik Kopsutuberkuloosi haigestus varajases lapsepõlves Õppis kuninglikus akadeemias Kopenhaagenis Jens Jueli juures Dresdeni Kunstiakadeemias Tema naine Pauline Bassenge oli talle tihti modelliks Tegeles terve eluaja käärilõike kunstkäsitööga Kunstiteoreetikuna väljendas ta oma aja kohta revolutsioonilisi mõtteid Huvitas figuuripilt ja laste portreede maalimine Kujundas "maastikust" kui suurest hieroglüüfist Runge järgi pidi "religiooni sügavaimat müstikat" saama väljendada ainult uues kunstis Runge "maastik" ning tema idee kunstiliselt
Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 1916 esimesed puu ja linoollõiked 1917.aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused Raamatugraafikuna viljakus 19231925 Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 Jakob Kõrv "Muinasjutud" 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 "Eesti. Maa, Rahvas. Kultuur" 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Tööde iseloom Varasemad tööd on hilissaksa mõjudega
Kurt Vonnegut Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda Kurt Vonnegut(1922-2007) Ameerika kirjanik ja graafik Sündis Indianapolises 13.-15. veebruaril Saksamaa linna Dresdeni pommitamise tunnistaja Ajakirjanik ja Saabi müügiesindustest USA-s 1945. a. abiellus esimest korda 1979. a. abiellus teist korda 1984.a. Üritas end tappa 2007. aastal suri ajutrauma tüsistustesse Tegelased Billy Pilgrimit(peategelane) Valencia Merble Barbaba Robert Roland Weary Edgar Derby Billy Pilgrim(1922-1976) Sündis 1922 Iliumis Habemeajaja poeg Naljaka välimusega Pikk vibalik Lõpetas Iliumi keskkooli Käis Iliumi Optikakooli õhtukursustel Ta isa sai jahiõnnetuse läbi surma
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf
Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga kellega ta abiellus 1814 aastal ning kolis uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8-aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta
Kurt Schwitters 1887-1948 Elulugu · 1909 1914 õppis Dresdeni Kunstiakadeemias · 1919. aastal leiutas ta termini Merz · 13 aastat tegeles oma suurima kollaazi Merzbau ehitamisega. · 1945 kolis Londonist ära · Schwitters suri vaese ja hüljatuna · Schwittersit peetakse mitte ainult 20. sajandi suurimaks kollaazimeistriks, vaid pop- ja multimeedia- ja tegevuskunsti vanaisaks ja postmodernismi teerajajaks Teosed · Teosed kommertstrükistest kollaazid · Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid
Maalikunst : *Sixtuse kabeli laemaal(Vatikanis), * ,,Aadama loomine"-sixtuse kabeli kõige tähtsam pilt Skulptuurid: *Taavet(Fierenzes)-5,5 m alusega *Pieta(vatikanis) *Mooses/Orjad-JuliusII hauamonument *Hommik *Peetri kirik Roomas(kuppel) Raffael Santi(1483-1520)- itaalia, kõige paremini viis ellu renessansi ideaali, ilusad inimesed ilusas keskkonnas * ,,Ilus aednikunaine", ,,Kolm graatsiat"*,,Sixtuse Madonna"saksamaal, dresdeni galeriis, maalis Julius II Sixtuse kiriku jaoks * ,,Ateena kool"-pühendatud filosoofia ülistamisele, keskel Platon ja Aristoteles Giorgione(1478-1510)-itaalia, veneetsia,mahedad pruunikad toonid * ,,Juudit" ,,Leinav Madonna" ,,Puhkav Veenus"(loodus taustal,Dresdeni galeriis ),,Kontsert roheluses" Tizian(1477-1576)- itaalia,veneetsia, üle 400 maali,hea värvimeister * ,,Teenariraha"- kristusele antakse denaar,kus on keisri pilt, Dresdeni galeriis * ,,Urbano Venus" naised taustal
tegema, et ära elada, kuna isa ei näidanud enam mingit huvi nende vastu (algus küll saatis neile natuke raha, kuid hiljem ei teinud ta sedagi). Kurt Vonnegut „Tapamaja, korpus viis“ I 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Jooni oma tekstis alla romaani põhimõte. Selles sõjaromaanis jutustab Vonnegut sõja tegelikust olemusest ja Dresdeni pommitamisest. Raamatu alguses mainib Vonnegut, et ta ei kujuta sõda kui mõnd kangelasliku seiklust, vaid ta kujutab seda nii nagu tegelikult on. Romaani peategelaseks on Billy Pilgrim, kes suudab ajas rännata. Kord on ta sõjas, teine kord jällegi Tralfamadori planeedil, siis jälle Dresdenis sõjavangina või haiglas hulluna. Nii läbib romaan kogu Billy eluloo. Lisaks veel jutustab romaan täpsemalt Dresdeni
Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermang Surnud 8. jaanuar 1954 Pariis
Eduard Wiiralt. Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940).
"Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega) "Ristilöömine" (1873, Hamburgi Kunsthalle) "Kristus ja Emmause õpilased" (1876) "Kristuse taevaminek" (1881, Rahvusgalerii Berliinis) "Kristuse leinamine" (1883 (1884?), Dresdeni galerii) "Jaakob ja ingel" (1893, Dresdeni galerii) "Kristus ja rikas noormees" (1892, Düsseldorfi galerii) "Mäejutlus" (1893, Düsseldorfi galerii) "Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslaste kloostris Lokkumi
Palve raguldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinugid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis nüüd täielikult pühenduda kunstile. Wiiarlt asus Anton Starkopfi skultuuriateljees skuptuuri eriala õppima. Graafikaõpetajat tollal veel koolis polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aastal oktoobris. Aastatel 1922-23 jätkas Wiiralt Georg Kindi soovitusel oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendinaadina Dresdeni Kujutavate Kunstide Akadeemias professor Selmari werneri meistriklassis. Seal viljenes ta erinevad sügavtrükitehnikad, enda jaoks ka uudset litograafiat. 1923 aasta suve algul lõppes tal stipendium, kuid Wiiralt jäi siiksi sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused olid õigupoolest ainuke kool millelt Wiiralt graafika tehnik alal sai. Septembris võttis kunstnik koos Villem Ormissoni, Ado Vabbe ja Rudelf
"Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega) "Ristilöömine" (1873, Hamburgi Kunsthalle) "Kristus ja Emmause õpilased" (1876) "Kristuse taevaminek" (1881, Rahvusgalerii Berliinis) "Kristuse leinamine" (1883 (1884?), Dresdeni galerii) "Jaakob ja ingel" (1893, Dresdeni galerii) "Kristus ja rikas noormees" (1892, Düsseldorfi galerii) "Mäejutlus" (1893, Düsseldorfi galerii) "Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslaste kloostris Lokkumi
Ernst Ludwig Kirchner 1880 - 1938 Elulugu Sündis 6. mail 1880 Oli saksa maalikunstnik, ekspressionist Kunstirühmituse Die Brücke algataja ja eestvedaja Alustas arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas diplomiga Ta astus teise maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938
Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta
RICHARD WAGNER GIUSEPPE VERDI SARNASUS 22. mai 1813 13. veebruar 1883 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Juhtiv zanr oli ooper Sündis Leipzigis Sündis Roncoles Reisisid palju Kodumaa oli Saksamaa Kodumaa oli Itaalia Sündisid 1813. aastal Õppis Dresdeni Kreuzschules ja Leipzigi Ta ei saanud sisse Milano Kirjutasid libretosid ülikoolis konservatooriumisse, õpinguid alustas V. Lavigna juures Esimene ooper 1832 Esimene ooper 1839 Alustasid muusika kirjutamist noorel
* Meeldis käia kirikus oli Wagneri nimeks Wilhelm orelimuusikat kuulamas Richard Geyer * Klaveriõpinguid alustas * 1820. aastal astus pastor Busseto kiriku organisti Wtzeli kooli Possendorfis juhendamisel ning sai seal oma ladina * 11-aastaselt oli kiriku keele õpetajalt ka mõningast organist klaveriõpetust * Muusikat õppis ta ikka * Õppis Dresdeni eraõpetaja juures Kreuzschulesse * 20-aastaselt läks ta * 1828-1831 sai Wagner oma Milanosse, et seal jätkata esimese kompositsioonialase oma õpinguid õpetuse Christian Gottlieb * Tahtis astuda sealsesse Müllerilt konservatooriumi, kuid teda * 1831. aastal asus õppima ei võetud vastu muusikat Leipzigi Ülikoolis * 1832
Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks. Drestenis õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja "Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. 1849.aastal võtitis osa Dresdeni ülestüusust, kuid oli sunnitud põgenema Zürichisse, sest ülestõus ebaõnnestus, kuid 1861. aastal naases kodumaale. 1876. aastal avati Wagneri ooperiteater - Bayreuth Festspielhaus. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Elu lõpul rändas helilooja Euroopas ringi veel dirigendina. 1882. aastal lõpetas ta oma viimase ooperi "Parsifal" ja järgmisel 1883. aastal suri. Tema looming avaldas Euroopa muusika edaspidisesel arengul tugevat mõju. Tuntumad teosed on:
3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak" [K]"Ei saa mitte vaiki olla"- Koor laulab-algab vaikselt [k] ,,Tuljak" [k] ,,Lauliku lapsepõli"- Naised laulavad Aleksander Läte 1860-1948 Koori ja orkestridirigent Helilooja Muusikakriitik(esimene profesionaal eestis) Muusikaõpetaja Sündis 1860 Tartumaal Õppis Cimze seminaris Töötas Puhjas ja Nõos ( Nõos 1883-1895, 1897-1900) !895-1897 õppis saksamaal Dresdeni konservatooriumis 1900 loobus õpetajaametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (eesti Üliõpilaste seltsi liikmed) 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk Läte" Looming: Umbes 200 Koorilaulu 15 soololaulu Klaveri ja viiulipalad [k] ,,Kuldrannake"
13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad. Maiade hieroglüüfilisi käsikirju, nn koodekseid ehk voldikraamatuid on säilinud ainult neli, sest 1562. aastal laskis piiskop Diego de Landa Mani linnas kõik käsikirjad kokku koguda ja saatanlike tekstidena ära põletada. Ajaloo irooniana pärineb just tema sulest ainuke XVI sajandi autentne maiade ajalugu ja kultuuri tutvustav kroonika (nn. Dresdeni koodeks). Hamburgi matemaatik Joachim Rittstieg on Dresdeni koodeksit uurinud 40 aastat. Kuus aastat on ta koos perega elanud Kesk-Ameerikas ja ka seal maiade saladuste jälgi ajanud. Hiljuti teatas Rittstieg, et jõudis Dresdeni koodeksit uurides jälile maiade iidsele aardele. Nimelt seisab tema sõnul käsikirjas, et 30. oktoobril 666. aastal enne Kristust kadus maavärina tagajärjel maa pealt maiade pealinn Atlan. Linn uppus praegusesse Izabali järve Guatemala idaosas
freskosid, mis on kahjuks hävinud. Ta suri kolmekümne kolme aastasena 1510. aastal katku. Hoolimata lühikesest elueast oli tal palju õpilasi, kellest tuntuim on Tizian, ja veel rohkem jäljendajaid, mistõttu tema tööde autorsuse määramine ei ole lihtne. Ainult 6 maali kohta on kindlalt teada, et need on tema omad; ülejäänud on talle omistatud stiili põhjal. 2 "Magav Venus" (ka: "Dresdeni Madonna") on itaalia maalikunstniku Giorgione maal, üks tema viimastest töödest. Maal asub Dresdeni maaligaleriis. Pildil on alasti naisterahvas, kelle profiil paistab jäljendavat mäestikku tagaplaanil. Giorgione pani suurt rõhku tagatausta detailidele ning varjudele. Valik alasti naise kasuks märkis nii revolutsiooni kunstis kui ka stardipauku modernsele kunstile. Kahjuks ei jõudnud Giorgione enne oma surma teost lõpetada. Ent Tizian lõpetas hiljem magava Venuse kohal kõrguva
a, asudes elama Koeru valda Järvamaal, kus isa sai tööd Varangu mõisas. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunsti Kooli. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's (1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et
1948) Aleksander Läte oli mitmekülgne muusikategelane, kes oma muusikutegevusegaotsekui ühendas eri ajastuid. Ta oli koori- ja orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik ja muusikaõpetaja, esines klaveri- ning orelisolistina. Suurepärase organisaatorina pani ta aluse esimesele eesti sümfooniaorkestrile ja korraldas hulgaliselt kontserte. Muusikalise alghariduse sai ta Cimze seminaris. Pärast aastaid töötanud kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, siirdus ta juba küpses meheeas Saksamaale Dresdeni Konservatooriumi, mille ta lõpetas kahe aastaga (1895- 1897) koorikomponisti diplomiga. Suure osa oma muusikalisest haridusest omandas ta siiski iseõppimise teel. 1900.aastal loobus Läte kooliõpetaja ametist ning asus Tartusse (tolle aja silmapaistev muusikakeskus) , elatades end edaspidi põhiliselt klaveritundide andmisega ning ajalehe Postimees muusikakriitikuna. Ta üritas hakata välja andma ka muusikajakirja, ent sai äraütleva vastuse oma taotlusele. 1900
Kurt s c hwitte rs Richard Riispere Kristjan Jänes 12B q Kurt Hermann Eduard Karl Julius Schwitters q 20.06.1887 8.01.1948 q Pärit Hannoverist, Saksamaalt q Tema zanriteks olid dadaism, konstruktivism, sürrealism, luule, heli, skulptuurid, graafiline disain, tüpograafia q Eelkõige on ta tuntud oma kollaazide poolest, mida nimetatakse Merz-piltideks q Põdes epileptika all q Õppis Dresdeni Akadeemias koos Otto Dixi ja George Grosziga aastatel 1909-1914 q Kunstniku algusaastatel tegeles post-impressionismiga, aga Esimese maailmasõja jätkudes muutusid ta tööd süngemateks, hakkasid sarnanema ekspressionismi kontseptile. q 1917 astus ta sõjaväkke, aga kuu aega hiljem visati ta sealt välja oma konditsiooni pärast. q Sõjast ja töötamisest joonestajana vabrikus sai ta inspiratsiooni, kasutades
"Põrgu" Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 20.03.1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas. Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse süvenesin seda rohkem hakkas huvi tekkima. Pilt on väga sünge ja must-valgetes
silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan Jaigi, Jakob Kõrvi, Aleksandr Puskini raamatuid. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi.
annaabi.ee 
