,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis
Kuritöö ja karistus Fjodor Dostojevski Miks on selles raamatus kuritegu ja eneseväärikuse kaotamist? Sest Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. a oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et
tulevad uued ideed ja vaimustusid sotsialismist. Peterburg, kus tegevus toimus, oli tegevuse toimumise ajal haruldaselt palav, õhk oli umbne ning linnapilt oli räpane. Linnas oli palju joomakohti ning väikeseid haisvaid kortereid ning seal oli koos nii vaeseid kui ka rikkaid inimesi. 2. Teose põhiprobleemid. Romaani põhiprobleemid seostuvad enamasti vaesusega. Nendeks olid prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Teoses käsitleti ka alkoholismi. Alkoholismi all kannatas Marmelodov, kes jõi maha pere viimase raha ning tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, mistõttu kaotas ta ka eneseväärikuse. Kuritegevus on aga üldiselt romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Selleks oli Raskolnikovi poolt toime pandud mõrv, kus ta tappis Aljona ja Lizaveta Ivanovna. 3. Teose idee. Ideeks on see, et õnn ei seisne mugavuses vaid see saavutatakse kannatamise hinnaga. Õnnest saab
Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma kesisest pajukist rohkem kui poole talle, õde toob end ohvriks, otsustades vanale rikkale mehele naiseks minna. Raskolnikov otsib väljapääsu. Tema arvates on üks osa inimestest tugevad, välja valitud isikud, kes võivad vajaduse korral sooritada isegi kuritöö. Näiteks toob ta
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda.
,,Kuritöö ja karistus" 1. Romaani põhisüzee järgib Raskolnikovi elusaatust, rööbiti sellega on romaanis veel mitu tegevusliini ja karakteritüüpi. Millised need on ja kes on tegelased? 2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine
KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma
pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvari tegevuspaik, vaid kaasosaline." ANALÜÜS (lehekülgede numbrid antud teose Eesti Päevalehe väljaande järgi) 1. Nimeta tolle aja valusaimad probleemid, mis kajastuvad ka teoses: Prostitutsioon (Sonja Marmeladova) Vaesus (Katerina Ivanova, Sonja perekond, Raskolnikovi perekond) Liigkasuvõtmine (Lizaveta, Aljona Ivanovna) Alkoholism (Sonja isa) Kuritööd (Raskolnikov) Haigused (Katerina Ivanovna) Raske lapsepõlv (Marmeladovi lapsed) Usuga seotud probleemid (Sonja) Haridusega seotud probleemid (Raskolnikov) 2. Jälgi romaani tegevuse ajalist kulgu. I osa kestab kolm päeva mis nendesse mahub? Raskolnikov läheb A. Ivanovna juurde pantima
Sel ajajärgul, kui Raskolnikov elas Peterburis, oli Venemaa väga kriminaalne paik. Dostojevski on kujutanud seda kohutavat maailma oma teoses "Kuritöö ja karistus", kust saab aimu mõrvadest, prostitutsioonist, enesetapudest, vägivallast ning üldisest eluolust. Teame, et ühiskond mõjutab inimese käitumist ja väärtushinnangute väljakujunemist. Võib öelda, et Peterburis elavad inimesed olid ebakindlamad ja egoistlikumad, kui näiteks harmoonias ja korras elavad. Juba see, et Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks, annab aimu, et ka ta pidas end haruldaseks, kellel on lubatud tappa. Tuhat heategu pidi lunastama ju ühe kuriteo. Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Kindlasti Raskolnikovi muutumist Peterburi produktiks soodustasid nii ühiskond, kui ta mõtteviis, aga ka inimesed, kellega ta kokku puutus. Üks hea tegelaskuju, kes sundis Raskolnikovi hiljem üles tunnistama, oli Sonja. Sonja oli
Halastus ja ohverdus Fjodor Dostojevski raamatu „Kuritöö ja karistus“ põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, kuid ühe läbiva teemana on seal inimeste vahelistes suhetes halastus ja ohverdus. Kõigis tegelastes halastust ei leidunud, näiteks Sonja kasuemas, kes sundis Sonjat pere heaks raha teenima. Tütarlaps ei hoolinud tema sundimisest vaid tal oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse
Sonja valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane, Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. Sonja Marmeladova Sonja oli joodiku Semjon Marmeladovi tütar, kellega Raskolnikov kohtus ühes baaris, kus Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovi aga oli puruks tatsatud kapjade all ning ta suri hiljem. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing
võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla, siseneb korterisse ja tapab Aljona Ivanovna. Mõne aja pärast siseneb korterisse Aljona Ivanovna õde Lizaveta, kelle mees samuti kirvega mõrvab. Siis aga saabuvad korteri ukse taha kaks klienti, kes saavad aru, et midagi on valesti ning lähevad kojameest kutsuma. Selle ajaga põgeneb Raskolnikov korterist ning varjub paar korrust allpool oleva lahtise ukse taha, pääsedes sedasi trepist üles tulevate inimeste käest. Korterist varastatud saagi peidab Raskolnikov suvalisse hoovi kivi alla kindla otsusega seda mitte kunagi kasutada. Naaseb koju meeltesegaduses, haigena. Järgmisel hommikul saab kutse politseisse perenaise esitatud võlanõude tõttu. Raskolnikov on veendunud, et kõik juba teavad sellest, et tema on mõrvar, ning
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde
uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Aljona Ivanova surnukeha tema poolõde Lizaveta ning Raskolnikov tappis ka tema ära, et vahelejäämist vältida. Oma võlausaldajat tappes ei tundnud Raskolnikov mingeid süümepiinu. Lizavetat rünnates tundis ta talle see-eest kaasa, sest Lizaveta oli täiesti süütu. Võlausaldaja poolõde vaatas teda enne surmasaamist anuva pilguga ning tal ei tulnud pähe isegi käsi kaitseks üles tõsta – ta oli liiga suures šokis. Varastab nende raha ja väärtesemed, ehteid sahtlitest, aga ei tunne sellest rõõmu tahtis raha perele saata ja
Sonja valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane, Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. Sonja Marmeladova Sonja oli joodiku Semjon Marmeladovi tütar, kellega Raskolnikov kohtus ühes baaris, kus Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovile sõitis aga otsa veoauto ning ta suri. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne.
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast)
(Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada. Raskolnikov mõtleb kirja üle järele. Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus
(Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada. Raskolnikov mõtleb kirja üle järele. Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus
Uve Poom G2C 5. november 2001 Kirjand Fjodor Dostojevski romaanist "Kuritöö ja karistus" inspireeritud mõtted F. Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus" tegevustik toimub 19. sajandi Peterburis, ühes vaesemas linnaosas Heinaturu ümbruses. Peategelaseks on maalt pärit juuratudeng Raskolnikov, kes pidi majanduslikel põhjustel ülikoolis käimise pooleli jätma ning sooritab enda olukorra parandamiseks liigkasuvõtja mõrva. Ta on endasse tõmbunud ja erineva mõttemaailmaga noormees, kes tegevustiku käigus hullub ning haigestub, kuid keda toetavad pere ja sõbrad. Raamatu üks peamisi liine toimubki Raskolnikovi hulluse, paranoiade ja südametunnistuspiinade ümber, kusjuures lõpuks otsustab ta ennast üles anda ning ta saadetakse Siberisse sunnitööle. Sinna läheb
mõistatusliku käitumise tagamaid, läbi näha sügavamaid põhjusi. FD psühhomüüdis kannab süvaideed, mis peitub iga inimese hinges jamis tulebki sealt leida, Kristus. Egoismi võites peab inimene saama altruistiks. Igavene õpetus inimene-olemisest peitub Johannese evangeeliumi 12. ptk-s. 3. Missugune on FD suhtumine ühiskonna vägivaldsesse ümberkujundamisse? Ta suhtub sellesse negatiivselt. 4. Iseloomusta Rodion Raskolnikovi ja tema kuritöö motiive. Raskolnikov oli kärsitu, ta ei tahtnud koguda kopikaid, vaid ''ühel hoobil saada terve kapital''. Ta pidas end haruldaseks ja andekas inimeseks ning uskus, et ta sarnaneb Napoleoniga. Püüdis seda endale tõestada pannes toime mõrva. Ta eksis selles ja osutus tavaliseks inimeseks, kuna tundis süümepiinu, haigestus ning ei kasutanud isegi saadud raha, vaid peitis selle ära. Üks väike kuritegu tuhande heateo vastu. Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne
kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. Üliõpilase Raskolnikovi taskud on tühjad. Marmeladovite perekond elab juba üle aasta võlgu, kuid samal ajal loeb Luzin üle pakse rahapakke. Igal romaani tegelasel on oma elufilosoofia. Dostojevski on veendunud, et vene ühiskonna vastuolude põhjuseks on lõhenemine ja lahknemine (raskol vene keeles lõhenemine) eelkõige haritlaste ja lihtrahva vahel. Peategelane Raskolnikov (seega on nimi tähenduslik, sümboolne), seisuselt linnakodanlane ja intelligentsi esindaja, aga äärmises vaesuses virelev üliõpilane otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide, et tema silmis kasutu olevuse rahadega aidata materiaalselt oma ema ja õde, lõpetada õpingud ning seejärel olla täisväätuslik ühiskonnaliige, mis tema idee järgi korvaks kuriteo. Seega on kuritegu tema jaoks kui altruistlik eksperiment.
Kuritöö ja karistus kokkuvõte Peatükk 1 Kuumal ja leitsakulisel juulipäeval,Rodion Romanovits Raskolnikov, noor tudeng, määdub oma majaomanikust (nais), kellele ta on suures võlgades ja rändab sihitult vana ja häbiväärse pandimajapidaja juurde, Aljona Ivavnovna. Ta on ennast teistest võõrandanud. Tema väike kapituba, tema võlad ja rõhuv vaesus ajavad ta joonele, kus ta ei ole enam võimeline osalema tundides ja õpetama oma õpilasi. Teel pandimajapidaja juurde ei suuda ta uskuda, et ta on valmis jälestusväärseteks toiminguteks.
Claudiuse plaani läbi näinud ning poleks läinud rapiirivõitlusele Laertesega. Poloniuse iseloomustus Polonius oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste
,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde"
isegi kõige suurema tahtmise juures pole võimalik täielikult mõista. Me võime ju üritada inimestest aru saada neile sügavalt silma vaadates või jälgides nende hoiakuid ja juttu, aga see ei ole võimalik. Inimene on isegi iseenda jaoks saladus, sest on raske mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumustele sootuks vastupidi. Dostojevski suurepäraselt psühholoogiline ja minu jaoks üdini realistlik romaan ,,Kuritöö ja karistus" oli täis saladuslikke inimesi. Sonja on ehe näide sellest, et inimene võib oma usule risti vastupidi käituda. See noor neiu oli usklik, aga ometi ohverdas ta ennast ja hakkas tänaval oma keha mõne näruse kopika eest müüma. Eesmärk oli tal üllas- kuidagi pidi ju oma nooremaid õdesid-vendi toitma. Kahju, kui inimene peab ennast sellise alandava teoga ohvriks tooma. Sonja oli küll prostituut, aga ikkagi Dostojevski eeskujutegelane. Kui me suudaks silma kinni pigistada selle koha pealt, mis tööd ta tegi, ja
armub, kuid ta on sellest väga segaduses. Anatol võrgutab neiu, kes on temaga valmis isegi põgenema. Kui Andrei naaseb, teatab Natasa, et ei saa vürstiga abielluda. Andrei mõistab, et nende suhe purunes tema, mitte Natasa tõttu. Ta mõistab, et elus on kõige tähtsam armastus. Natasa abiellub Andrei surma järel Pierre Bezuhhoviga, kes on Andrei parim sõber. Pierre surub enda tunded esialgu kõrvale ning püüab Andreid ja Natasat lepitada. Sonja ja Nikolai ühepoolne armastus Sonja poolt. Nikolai ja Marja Bolkonski. ,,Sõja ja rahu" põhiprobleemid: 1. Mis on elus tähtsaim? 2. Milliseks on inimene loodud õnnetuks/õnnelikuks? 3. Milline on sõjaeetika? 4. Kuidas sõda inimestele mõjub? 5. Kas sõda on vajalik? 6. Kas abieluks on vaja armastust või peavad inimesed sobima? 10. 3 aadlikihti ,,Sõjas ja rahus" iseloomustus Romaanis toob Tolstoi välja kolm aadlikihti: 1
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Tuuakse esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas peaks vange kohtlema. Nad peavad end üldiselt süütult kannatajaiks, ei kahetse oma tegusid. Tööl, millega neid karistatakse, peab olema mingi mõte, muidu on see neile talumatu. Selles teoses ei esine veel Dostojevski hilisemat tähisideed, et karistus puhastab ja lunastab inimest ja et vene inimene armastab karistust. Siin leitakse, et sunnitöö on ühiskondlik pahe, ta ei paranda inimest, vaid mõjub ennem vastupidiselt. Tuntakse sügavalt kaasa neile, kes siin piinlevad. Kui palju rahvastiku jõudu on siin asjatult raisatud! Enamuses on ju siin rahva parimad liikmed hukkumas. Kes on selles süüdi? See küsimus jääb vastamata. Samuti teine: Kas on tarvis roimarit karistada sunnitööga. isoleerimisega või peame ta saatma haiglasse? (A
Kuritöö ja karistus Raskolnikov: Välimuselt oli Raskolnikov kena mees: kasvu poolest üle keskmise, sale ja sirge, kuid äärmiselt halvasti riietatud . (Lk6) Ta kandis auklikku ja kulunud kübarat, millest hiljem loobus, kuna ei soovinud sellega liigset tähelepanu äratada ( lk7). Ta käis ringi nõnda nagu ei näeks ta enest ümbritsevat ning tal oli harjumus endamisi pomiseda. Enamasti oli ta äärmiselt sügavalt mõttesse vajunud ning tema näost võis näha tülpimust. Juba ülikooli ajal polnud
Dostojevski kaelale. Korduvalt ähvardas Dostojevskit võlavangla, kuid õnneks suutis tema teine naine majanduse asju ajada nõnda, et nende rahaline olukord aina paranes ja aastal 1877 ostsid nad endale päris oma maja. Dostojevski suri samuti tuberkoloosi. F. Dostojevski "Kuritöö ja Karistus" Aastal 1866 ilmus Dostojevskil kriminaalromaan ,,Kuritöö ja karistus". Tegevus toimus Peterburgis, Heinaturu osas. Raskolnikov, kes oli vaene, härrandlik, raskemeelsusele kalduv ja radikaalne tudeng otsustas tappa liigakasuvõtja Aljona, sest ta oli rahalistes kitsikustes. Juhuslikult pidi ta tapma ka Lizaveta, kes oli liigasuvõtja alandlik ja vaikne õde, kes lihtsalt sattus valel ajal valesse kohta. Liigkasuvõtja mõrva hakkas uurima Porfiri Petrovitsh, kes on veendunud, et Raskolnikov ongi tapja, kuid nüüd pidi ta sellele vaid kinnitust otsima. Juhuslikult oli Raskolnikov eelmisel päeval
Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta soovis näha oma tulevase tegelikku iseloomu ning astus isegi oma ema palvest üle. Pulheeria kartis, et mehe soovist üle astumine tekitab temas pahameelt ja ta ei kosi Dunjat ära. Aga neiugi teadis, et sedaviisi talitades võib ta kaotada Luzini ja tema raha, tänu millele oleks Raskolnikov saanud jätkata oma ülikooliõpingutega. Ka väljendus tema heasüdamlikkus siis, kui Sonja Raskolnikovile külla tuli. Kui nende ema vaatas neiule viltu, siis Dunjal ei olnud tagamõtteid ning ta uskus, et Sonja on heatahtlik, kuigi Luzin oli teda oma kirjas kõvasti laimanud. Dunja ei võtnud teiste jutte kuulda ning ta polnud eelaimdustega naisterahvas. Ta ei loonud inimestest kindlat pilti enne, kui oli neid tundma õppinud. Ei loonud ta inimesest teatud kujutluspilti vaid suhtub inimestesse nii nagu nad ennast talle tõestavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
