"Elektra" "Roosikavaler" 2 balletti 8 sümfoonilist poeemi 2 sümfooniat + üks noorpõlvesümfoonia Väikevorme orkestrile, kammermuusikat Hilisromantismi muusika Sümfoonilise poeemid ja ooperid Varajane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist-nende töö edasiviija Kaldub helikeeles monumentaalsusesse, hiigelkoosseisud ja suured helimaalingud Sümfoonilised poeemid programmi keerukuse tõttu raskesti jälgitavad
4. Antitees - 5. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus- Hoia end! Ära tee! 6. Sõnamäng- nad hakkasid lahtuma, ma hakkasin lahkuma 7. Paradoks- kingid kuradile küüne, käristab ta otsast käe. Kõlakujundid: 1. Algriim- keerleb, keelitab ja kisub, sünge sügisudu üle ilma 2. Lõppriim- mu juuksed kasvavad läbi lae/mina seda ei näe, me uhted said selgeks/ veel enne kui toas läks valgeks. 3. Hääliku sümboolika- sünge sügisudu, õõtsuv õud. 4. Helimaalingud- uks kääksatas tasa - kääks. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva
Sulle sadakord järele. 3. Häälikusümboolika- õ- häälik sisendab õudust ja hirmu. Kõik lõhestavad lootused, hirmking, mis hõljub õhus õhus- kõik kõik, mis mind rõhus. Kasutatud palju täpitähti ja annab natuke õudset ja lootusetut tunnet. Kui, nõder, üksi ääretumas kõrbes ma lõpuks taeva poole tõstsin näo, mu pääle halastasid tõesti mulle uue jõu - ning uue koorma: ääretasa nõu. 4. Helimaalingud- purpurkõrguseni tõusev veretuks, tuks, tuks; süda ta järel tuks-tukselt. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva 2. http://www.postimees.ee/52607/doris-kareva-50-eesti-luule-ophelia
häälikud. Lõppriimid jagunevad pearõhu-, kaasrõhu-, välte- ja rõhuriimideks. Silbiarvult jagunevad riimid ühesilbilisteks (meesriimiks), kahesilbiliseks (naisriimiks), kolmesilbiliseks (daktülriimiks) ning nelja-/enamasilbilseks. Riimi asendi järgi eristuvad paarisriimid (aabb), ristriimid (abab/abcabc), süliriimid (abba/abbba), ahelriimid (aba-bcb-cdc), lausriimid (aaa), segariimid (aaca/ababcc/...). Heakõlua saavutavad ka muud hääliku- ja sõnakordused. Helimaalingud (tril-lal-la) ja helijäljendused (e onomatopöoa; põmdi) pakuvad tundeväljenduslikke kõlavärve ja rütme. Kakofoonia (e pahakõla) koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe ja sõnu. Häälikusümboolika seob häälikuid sisulise tähenduse alusel. Anagrammid loovad teisi sõnu üksuste ümbertõstmise teel. Paragrammid on näiliselt teisiti- või väärkirjutised, mis tõstab ümber/asendab häälikuid ja silpe. Helimaalingud ona kõlaluule aluseks.
Vastavalt sellele eristatakse kõne-, lause- ja kõlakujundeid. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. Rütmiline kõne e sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine Keeleline heakõla ( alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus ) Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism Sõnamäng ( tekib homonüümide ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel) Ristlaused Paradoksid Riim ( algriim e alliteratsioon, lõppriim ) Helimaalingud, jäljendused onomatopöa Pahakõla e kakafoonia, mis koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe või sõnu Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse e häälikusümboolikaga, nt pikk uu võibtähedada tuule ulgumist Anagrammid e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silipde ümbertõstmise teel Paragrammid e näivad teisiti- või väärkirjutused, kus väljendites tõstetakse ümber või asendatakse
Assonants (täishäälikualgriim) ja alliteratsioon kitsamas mõistes (kaashäälikualgriim) võivad esineda nii koos kui ka eraldi tekib täisalgriim või põimuna. Lõppriim ühendab samakõlaga sõnade ja värsside lõppe. See tähistab värsi ja salmi piire, aitab kujundada rütmi. Võib kohata ka siseriimi. Hääliku- ja sõnakordused iseloomulikud on täishäälikute (eriti pikkade ja ülipikkade) ning heliliste kaashäälikute kordused. Helimaalingud ja onomatopöad Kakofoonia pahakõla, koondab raskestihääldatavaid häälikuid, silpe ja sõnu Häälikusümboolika Anagrammid sõnade moodustamine teistes sõnades esinevate tähtede ümberpaigutamisel Paragrammid näivad teisiti- või väärkirjutused Need on aluseks kõlaluulele ähmane piir luule ja muusika vahel häälutus Salmid stroofid, kuhu on koondunud sarnase ehitusega värsid Näivsalmid värsside arv või ehitus muutub korrapäratult Kinnisvormid
Paarisriimid aabb; aa bb cc ristriimid! abab; abcabc süliriimid! abba; abbba ahelriiimd! aba bcb cdc lausriimid! aaa; aaaa segariimid! aaca; ababcc; aaaabbb jne. Riimuvaid sõnu ei le lõputult ja nad kipuvad korduma. Liiga sagedased kokkukõlad (ma, sa; ema, tema; taevas, vaevas) kaotavad värskuse ja poeetilise jõu. TEISI KÕLAKUJUNDEID Lisaks alg- ja lõppriimile saavutatakse heakõla muude hääliku- või sõnakordustega. (tasa tasa) Kõlavärve ja rütmi pakuvad tundeväljenduslikud HELIMAALINGUD (tril-lal-la, tral-lal- la) ja JÄLJENDUSED e ONOMATOPÖA (põnnadi, karplauhti, tsuh-tsuh-tsuh). Kõlamuljeid loob ka PAHAKÕLA e KAKOFOONIA, mis koondab halvasti hääldatavaid silpe või sõnu. ! ! ,,Kahtlev ahv. Vahva kahver. Jahvatav ahven. Rahvameelne kahvel. ! ! Kahtlane sahver. Vahane vahvel. Lahtine laht. Kahvatu tahvel..." ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! -A. Alliksaar Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse ehk HÄÄLIKUSÜMBOOLIKAGA: pikk uu
annaabi.ee 
