... Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud. ..... 3. Parallelism- me elu on me elu ainus mõte. 4. Antitees - 5. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus- Hoia end! Ära tee! 6. Sõnamäng- nad hakkasid lahtuma, ma hakkasin lahkuma 7. Paradoks- kingid kuradile küüne, käristab ta otsast käe. Kõlakujundid: 1. Algriim- keerleb, keelitab ja kisub, sünge sügisudu üle ilma 2. Lõppriim- mu juuksed kasvavad läbi lae/mina seda ei näe, me uhted said selgeks/ veel enne kui toas läks valgeks. 3. Hääliku sümboolika- sünge sügisudu, õõtsuv õud. 4. Helimaalingud- uks kääksatas tasa - kääks. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva
1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pärand, Tegevusvaldkonnad 89-92,
valmistamine, sõjarelvad. kodukoha kaitsmine. 2. Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu? Läänenaabrid. Naabriteks olid skandinaavlased. Suhted nendega olid vaenulikud ja sõjalised. Lõunanaabrid. Naabriteks olid idaslaavlased, balti riigid, Ukraina. Uhted nendega olid kaubanduslik, sõjaline aktiivsus. Idanaabrid. Naabriteks olid vadjalased, vepslased, karjalased, merilased, muromlased jt soome-ugri rahvaste esivanemad. Suhted nendega olid kaubanduslik, rahumeelne. Eestlased olid küllalti rahumeelsed, kuid oskasid ennast kaitsta. Tekkisid ja sõja ja röövretked. Majanduslik areng oli kiire. Kuna osad kaubandus teed käisid läbi Eesti siis sealt nad said uusi asju, uusi harjumusi.
, sotsioloogia on mingis (mitte tavapoliitika) mõttes ,,konservatiivne" diskursus: kuidas ühiskond muutusega hakkama saab?) - teine põhiküsimus on: ,,kas võib luua paremat ühikonda?" Seetõttu vaadatakse, milline on muutus ja kuhu ta viib. (St. sotsioloogia on mingis mõttes jällegi ,,progressiivne" diskursus, mis teenib poliitilist muutust (kas valitsuse poolt või väljastpoolt) - sotsioloogia sündiski vastusena muutusele. Varem olid sots suhted, inimese ja ü/k vahelised uhted, sots struktuur stabiilsemad, seega rohkem ,,enesestmõistetavad". - industrialiseerumine, revolutsioonid jne. => vajadus lahti mõtestada mis toimub, millest on tingitud uued probleemid * lisaks kokkupuuted võõraste kultuuridega (alguses "avastamine", siis juba kolonialismi süvenemine: mitte ainult toorainete koguine kaubandusjaamades, vaid ka tootmise: farmide, tehaste organiseerimine kohalike elanike rakendamisega): õhtumaistele ühiskondadele eelnenud ühiskonnamoodustised?
annaabi.ee 
