Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Kalju Lepik referaaat Tallinn, 2009 SISUKORD Autorist 1. Kalju Lepik..................................................................................... ..................... 3 2. Looming................................................................................ ............................... 3 3. Valik luulekogusid.......................................................................... ................. 4 Luuleanalüüs 4. Mets...................................................................................... ................................. 5 2 Kalju Lepik (1920-1999) Kalju...
Luuleanalüüs "Igal poisil oma prisma" - Hando Runnel, Väino Uibo Luuletus on kirjutatud varieerumisest. Selle teemaks on inimeste erinevused ja on toodud ka välja, et need ei loe. Luuletuse meeleolu tundub müstiline. See paneb inimesed sisu üle järele mõtlema. See tekib iseenesest loogilise mõtlemise abil. Iga lugeja hakkab ette kujutama luuletuses esitatud näidetele sarnaseid olukordi ja mõistab, et see teema veel palju teisi ja tõsiseid olukordi. Kui üldse midagi, siis sisendatakse luuletusse kas kibestust või pigem ükskõiksust. Luuletuse stiil tundub olevat väga lihtne. Tänu selle stiilile saab luuletusest kiirelt ja kergelt aru. Kasutatakse metafoore, nagu "vennal"-inimesel. Selles luuletuses kasutatakse riimi ABCB Luuletus jätab üldiselt meelepärase mulje. See paneb mind luuletuse sisuga nõustuma. Luuletuse sisu on stiilist märgatavalt tähtsam ja meeldejäävam.
Luuleanalüüs "Ei tule teist ja paremat maailma" Doris Kareva Ei tule teist ja paremat maailma me jaoks. Nii nagu ühtki tegu ei tõsta ümber. Tuul ja taevas täna teine on kui eile. Ei, ei ühtki tuge väljaspool me hapraid piire. Valgus vaid. Luuletuse valisin eelkõige selle lihtsa, kuid sügavamõttelise sisu pärast. Luuletus on küll lühike, kuid iga selle lause sisaldab sõnumit. Luuletuses tuletatakse inimestele meelde, et meil on üks maailm ja me peame sellesse suhtuma tõsiselt. Kõik mida me teeme maailmale, teeme me iseendale. Tehtut olematuks ei tee, tehtut muuta ei saa. Luuletus sisaldab ka mitmeid kõnekujundeid. Luuletuse epiteedid on: paremat, hapraid. Luuletuses on ka üks sümbol: valgus. Luuletuses on ka võrdlus, võrreldakse inimese tegu ja maailma olemasolu. Luuletuses on ka erinevaid kõlakujundeid, tuul ja taevas täna teine; valgus vaid. Mulle hakkas see luuletus juba esimesel lugemisel väga...
Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrik...
Artur Alliksaare luuleanalüüs Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust(Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul). Luule on kõlarikas(Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni(Millal viljasid valmib me ulmedepuus, Ei enam karda õudset surmasalu,) Perifraasi kasutab(Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli,tõukab pärani väravad sulade tallil.Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ...
Luuletuse ,,Küsija tütarlaps"(1912) luuleanalüüs Jnis Rainis (1865 1929) Luuletus ,,Küsija tütarlaps" on küsimustele ülesehitatud lüüriline luuletus. Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d (ristriim). Näiteks, ,,Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin." Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga ,,Kust..?". Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga ,,Ma
luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile suure austusega ja hästi südamlikult. Samuti kasutab ta erinevaid luulekujundeid, mis teevad luuletuse eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul võib tunduda, et tal on ainult ühtemasti luulet, kuid tema looming on igatpidi erinev. Kasutatud kirjandus Eesti Kirjanike Leksikon (Eesti Raamat, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel) Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm" www.miksike.ee
Luuleanalüüs Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk. Mitte ainsatki hinge. Katused. Agulid. Vinetav põld. Vihmases linnas teeb uniseid ringe tundide tume tõld. Luuletus räägib äikesetormilisest ilmast ja sellest milline näeb välja tänav ning mis õues sel ajal toimub. Äikesetorm on luuletuses sünge, pole näha ühtegi inimest. Värsi „Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin“ tähendab, et ae...
Juhan Liivi luuleanalüüs Juhan Liiv oli üksindane luuletaja. Paremad luuletused kirjutas ta siis, kui oli haige. Tema luules saab eristada neli teemat - loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule. Mulle nendest enam meeldib isamaa- ja loodusluule. Liiv oli realist. Ta kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Näiteks isamaluules näeb ta neid hädasid ja probleeme mis tegelikult olid. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunenud talumajasid! (,,Eile nägin ma Eestimaad!") Juhan Liivi luuletuses väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta usub, et Eestist saab kunagi iseseisev riik ja kõik muutub paremaks. Iga eht südamelöök sinu eest, oh Eestimaa, minu elu võtab ta ...
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (19...
Villem-Grünthal Ridala luuleanalüüs Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". „Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuu...
Vedrumehike jah korvpall on ohtlik mäng kuid ei karda mina murda luid sest mul on luud elastikud kõik kukkumised vastikud ma lõpule viin naeruga teen vettehüppeid aeruga ja benjihüppeid sooritan perfektselt ilma nöörita Meeldib, kuna selles luuletuses on kasutatud paarisriimi. Meeldis ka sellepärast, et luuletuse mõte ja luuletuse pealkiri läheb kokku, ilma et pealkirjas kasutatud sõna "vedrumehike" pole kasutatud. Luuleanalüüs Contra luules esines väga palju erinevaid teemasid, suurem osa oli aga seotud spordialadega. Näiteks: kalasport, Urvaste-Tartu rattaralli, rabajooks, Tartu sügisjooks. Contra kirjutab oma luulet nii lüürilises kui ka proosalises liigis. Luulekujundid Isikustamine: värisevad väravad. Epiteet: turjad tiivulised; mustvalgel kirja pandud fakt; uni kummituslik, jäle, halb; jooksen, kargan nagu pull; musttuhat jäätunud järve; sirget siledat silgake.
Margus Konnula- Contra Luuleanalüüs Egert Laur Elu Eesti luuletaja. Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus...
Luuleanalüüs ,,Poeedirahu" Tegin analüüsi luulekogu ,,Poeedirahu" põhjal, mille autoriks on Andrus Kasemaa. Raamatuga tutvusin sõbranna kaudu ning kuna see luuletaja pakkus mulle huvi, otsustasin just selle raamatu valida. Autor on noor, 26-aastane mees Raplamaalt, kes pärast ajateenistust asus õppima Tartu Ülikoolis kirjandust. Ta on avaldanud luulet ajakirjades ,,Vikerkaar" ja ,,Looming". Käesolev teos, ,,Poeedirahu", on autori esikraamat. Kuigi ma lugesin kõik luuletused läbi, valisin analüüsimiseks luuletused ,,Koerapulmas", ,,Torm", ,,Minu kodu", ,,Laul 23", ,,Magada ma tahaksin Sinu silmade mererahus", ,,Luuletaja hommik no.1", ,,Maal", ,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus", ,,Väsinud ränduri rahu" ja ,,Vedeledes diivanil", sest need luuletused kirjeldavad minu meelest kõige paremini seda, kuidas Andrus Kasemaa luuletusi kirjutab...
Hando runnel Luuleanalüüs Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline ...
Luuleanalüüs Paul-Eerik Rummo ,,Saatja aadress" Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas ning ta on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema isa, Paul Rummo, on samuti kirjanik. Paul-Eerik Rummo isa suri 1981 aastal. Paul-Eerik Rummo õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Ta on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, veel on ta olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja ka poliitik. Rein Veidemanni sõnul Paul- Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati ära. Keelati ära sest, sellel ajal oli Nõukogude aeg. Kuid lõpuks ilmus tervikuna see ikkagi 1989. aastal. Selles kogus Paul-Eerik Rummo loobus oma traditsioon...
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte...................................
LUULEANALÜÜS Juhan Liiv ,,Isamaale" Koostanud: Aarne Vinkel, Juhan Liivi muuseumi 10-nda sünnipäeva tähistamisels. Marten Martinson · Juhan Liivi Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna . Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus k...
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." · Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu unenäoline- ta hõiskab koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära.
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Hando Runnel Koostajad: Juhendaja: Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu jäi tal kõrgkool p...
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka ...
mu ülim pilgar on paast, Sina magad, sa ootad last. taevast kaevates maast. Säravaid tähti õlule pudenes, ...väsiks see maailm vaid vihkamast toomehelbeid ja pilveudemeid. Laulan, laululiblikaid lendab, laulan ma lauluks ka iseenda. Luuleanalüüs Kalju Lepik, Viivi Luik, Doris Kareva ja Hando Runnel- kõik nad on sündinud ja elanud valdavalt samas ajajärgus, kuid see ei ole takistanud ühtki neist saamast väga tuntuks, kõik neli kuuluvad vaieldamatult eesti luuleklassikute sekka. Kirjanike töödesse süvenedes on väga hästi näha selle põhjus- igaüks neist kirjutab väga iseloomulikus stiilis.
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat ko...
Helen Kahur Luuleanalüüs Penelope Doris Kareva A. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida ...
DORIS KAREVA Luuleanalüüs Doris Kareva on eesti luuletaja. Sündinud Tallinnas, 28. novembril 1958. Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009
apooriate ja ambivalentsusega. Troobid pole kunagi tõesed ega valed, mõlemad üheaegselt De Man interpreteerib kirjanduse ja filosoofia vahekorda N töödes. Näitab filos. diskursuse dekonstruktsiooni. Kirjandus antud juhul dekonstrueerib filosoofia. 7. Derrida. Dekonstrueerimise põhimõisted, näited. D käsitleb luuleloomingule omaseid momente nagu kordus ja tähenduse hajumine, tehes seda Mallarme luule näitel. Polemiseerib J.A. Richardiga, kelle käsitlus on temaatiline ja tüüpiline luuleanalüüs, kus tuuakse välja korduvad motiivid ja poeetilised teemad. Derrida polemiseerib eelkõige semantilise korduse e iteratsiooni kontseptsiooniga (et kordused loovad struktuuri, konstruktsiooni). D järgi kordus seotud just tähenduse hajumisega. Korduses kaotab märk oma identiteedi, seostudes alati uue kontekstiga. Dissémination – semantiline hajumine, mis ei võimalda mingit tervikut konstrueerida. Ei saa kõneleda rangest temaatilisest arengust. Kordus pole teksti konstitueeriv, vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
