Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Doris Kareva elulugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kareva, doris, luulekogu, sirp, esseid, puudutus, helilooja, hillar, keskkoolis, survega, vasar, filoloogina, unesco, sirbi, peatoimetaja, tõlkinud, koostanud, tekste, eetika, taanis, iirimaal, tsehhi, hindi, heebreaTallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni
............................................ 4 1.2 Looming............................................................................................................ 4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Mina sain loosiga Doris Kareva nime. Praegu ei tea ma temast väga palju ning ma loodan, et saan palju uusi teadmisi tema elu ja loomingu kohta. Tean vaid seda, et Doris Kareva on luuletaja ja tõlkija ning ta on pälvinud erinevaid tunnustusi. 3 1. ELULUGU JA LOOMING 1.1 Elulugu Doris Kareva on Eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on sündinud 28.novembril 1958 Tallinnas. Naine sündis helilooja Hillar Kareva perekonda. 1966-1977 õppis ta Tallinna 7
DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete
Elukäik Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti
Doris Kareva Liis Niilo 12 d Elulugu ja haridustee • Sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4
Haapsalu Wiedemanni gümnaasium nimi 12. Ü Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid. referaat Haapsalu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Ülevaade luuletaja eluloost ja loomingust.......................................................................................4 1.1 Elulugu...................................................................................................
DORIS KAREVA Luuleanalüüs Doris Kareva on eesti luuletaja. Sündinud Tallinnas, 28. novembril 1958. Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele.
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Doris Kareva 10.12.08 PT1 Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................Error: Reference source not found Sissejuhatus...............................
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud
Doris Kareva Armuaeg" ,, 2013 Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Praegu on luuletaja 54 aastane ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja. Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina
kikvimalikel ritustel, sealhulgas vga palju koolides. TARTU-URVASTE 8.40 (29.12.1997) buss hetkega distantsi suutis katta vis Kambja olla ldse olemata vaid aimdus Maaritsa i duumaju naverna buss hku mda letas Saverna ma olin alles Kanepis kuid seni buss tegelikult judis Urvasteni kui lpuni ji vaid ksainus peatus buss pidurdas ja kogunisti peatus Vtsin luuletuse raamatust Tahaksin olla autobuss. Vtsin selle luuletuse, sest see rgib Contra kodupaika sidust ja see on lbusalt vljendatud. Doris Kareva Doris Kareva sndis Tallinnas 28. novembril 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta ppis 1966-1977 aastatel Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977. aastal Tartu likooli filoloogiateaduskonda. 1979. aastal asus ta tle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastal 1982 sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992 kuni 2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretr. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja.
Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus
Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust.
Erme ja pärase seda kaotasid töökoha või liidu liikmelisuse ligi 200 teadlast, 20 kirjanikku. 15 kunstnikku, 10 heliloojat ja 20 näitlejat ehk umbes 20-25% Tulevane abielupaar (1937) Heiti Talvik ja Betti Alver Tartus Toomemäel Karl Ernst von Baeri ausamba ees 1930. aastal. Nii Talvik kui Alver kuulusid 1930. aastate lõpus tekkinud Arbujate luulerühmitusse. Alver debüteeris prosaistina 1927. ja luuletajana 1931. aastal, esimene luulekogu ilmus 1936. aastal. Pärast Teist maailmasõda vaikis ta kuni 1966. aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal. (Foto: Tuglase Selts) PCCTI A iAi nn Kirjanike Liidust, rahvakirjaniku tiitel tunnistati kehtetuks ja talt võeti pension. Tuglas tem- 5 61
Luige tegelane armastab juuti. 2006 Kogutud luuletused 1962-1997 2010 Varjuteater "Närvitrükk" 1971, 4 noore kirjaniku ühistrükk: Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm), T. Liiv, J. Üdi, J. Sang. Kavandatud luulekassetiga, aga lõpetati väljaandmine ära. Käsikiri liikus "Loomingu raamatukogu" toimetusse. Sai omaette märgiks, selle tähendused saavad selgeks, kui jutt Üdist ja Viidingust. Toomas Liiv. Andis välja mõne luulekogu ja suutis säravalt esineda. Õppis eesti kirjandust. Tegutses 70ndatest kirjandusuurijana. Kirjutanud tekste 90ndate alguseni. Mäng kirjandusteaduses postmodernismi tähe all. Liivilikus variandis hakkab sulitempe tegema. Kirjutab kummalist juttu ja esitub kirjandusteadusena. Liivilikud jooned hilisemas süveneb. Metaluuleline hoiak: oleks luule, aga luuletõlgendus (parodeerimine). Fragmendis tuleb uhkemalt välja, et mingid vorminäitemängud. Kirjutab luules "154 silpi". Isotamm - surnud
Peategelane läheb sinna külastama oma tädipoega, kuid haigestub ja jääb sanatooriumi seitsmeks aastaks. Tegelased arutlevad ühiskonna, filosoofia, religiooni ja kultuuri üle, nii leiavad teosesse tee I maailmasõja sündmused, mille ideoloogilistesse ja kultuurilistesse põhjustesse Mann on süvenenud. "Doktor Faustus"(1947) on "Fausti" jälgedes üldistus saksa inimese, ühiskonna, vaimuelu ja ideoloogia kohta. Peategelane on helilooja, kes saavutab oma võimete tipu, kuid sellele järgneb kiire langus, süüfilise põhjustatud vaimuhaigus, füüsiline ja vaimne allakäik. See on paralleel Saksamaa tõusu ja langusega. Hermann Hesse oli saksa-sveitsi kirjanik, tema isa oli baltisaksa päritolu, vanaisa aga lõpetanud Tartu ülikooli ja tegutsenud arstina Paides. Hesse oli patsifist ja huvitatud orientalismist. Tema romaanid on kasvatus- ja arenguromaanid, keskendunud isiksuse kujunemisele
Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab. 65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana. Ta võetakse sõjaväkke ning pärast seda kolib Tallinnasse. Tegutseb vabakutselise kirjanikuna, kuid aegajalt teeb ka mingeid juhutöid. Tal jääb mingi seos teatriga, töötab pikemalt Draamateatris. Rummo puhul on iseloomulik koduruumikujutamine
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja
· Robert Bly. "Ürgmees" (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga; 2001) · Richard Adang "Eesti valgel. The Light in Estonia"(koos Ly Seppeliga;2001) · Terri Morrison, Wayne A. Conaway, George A. Borden. "Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" 13 (2002) · Thomas L. Friedman "Lexus ja oliivipuu" (2003) Tunnustused: · 1994: "Loomingu" aastaauhind · 1996: Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (luule) luulekogu ("Teadvus on ussinahk") eest · 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest · 2002: Valgetähe IV klass · 2003: Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "sügaval maa all elavad..." eest. sügaval maa all elavad linnud mullased linnud kui nad puhtaks pesta lööb särama rukkilille karva sulestik need linnud on põdrapõrnikpääsukesed ja sügavsinised muttkotkad nende lindudega mängib eestlane indiaanlast
kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb
Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema. Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil, kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn. [1] Ruila kooli pildi ja hümni leiab 3. Lisast. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. [1] Tagantjärele mõtiskleb ta: ’’Äärepealt oleks juhtunud nii, et oleksin luulekogu kooli lõpetamise ajaks kätte saanud, aga karbid ei saanud õigeks ajaks valmis. Kindlasti oleks olnud tore lõpetada kooli raamatu autorina, aga mõnes mõttes on isegi parem, et ei saanud. Olen näinud, et nendega, kes ajavad noorelt oma nina liiga püsti, on pärast vahel kurvad lood.’’ [1]
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Aastal
Gümnaasiumiaastail tegi algust värsiloominguga ,,Vesiroosid" esimene luuletus 1899 Katsetas mitmeid zanreid-luule, proosa, näitekirjandus Kustas Vahur oli ta kirjutajanimi, mida ta kasutas harva. Luuletusi isel. Kontrastsed meeleolud, rõhutas noorust 1905-,,Elu tuli" oli mitmepalgeline, võitlusvaimustusest kantud pateetilised luuletused, armastus ja looduslüürika, mälestuslaulud, usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua. See oli enim levinud luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. 1913-,,Tuulemaa"-äärmiselt romantiline, paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast. Olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Avas armastuslüürika uusi aspekte. 1922-,,Kõik on kokku unenägu"-Ajakroonika, poeetiline päevik. Pikk sündmusterohke ajavahemik. Väljenduslaadilt vaheldusrikas. Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks. 1950-,,Tuli ja tuul" Ernst Enno 1875-1934 Sündis 8
Kaplinski I nägu. Ka pärast Lemmitu-Marge abielu lahutust on Nora ja Mia veetnud omajagu aega vanavanemate ja teiste Jaani-Tiia lastelaste juures Mutikul. 2004. aasta 29. aprillil sündis Otil ja Tiinal Aarhusis Taanimaal tütar Liisa, Liisa ja tema vanemate pilte on võimalik vaadata Oti kodulehel Liisa all. 2007 sündis Liisale vend Kaarel. Perekong Mutikul 2010 8 Looming Luule 9 Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. 1967 avaldatud ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole
annaabi.ee 
