Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Doping- tänapäeva spordi tõsine probleem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
doping, sportlaste, skandaal, spordiala, sportlased, suusatajate, esinenud, veerpalu, spordis, atleedid, teravam, perekonnale, koondistel, laborid, karda, südametunnistus, piinama, ausalt, filmist, kari, arto, halonen, väärtushinnangud, tarvitama, kahtlemata, ausaid, üritavad, võtetega, sportlastel, terviseriskid, anaboolsete, kasutamiselDopingu puhul näib pikaks ajaks jäävat nii, et need, kes tegelikku seisu täpselt teavad, ei räägi, need aga, kes nüanssides ei orienteeru, teevad vastukaaluks kõva häält. Misjärel need, kes teavad, kipuvad arvustama kõva hääle tegijaid, kuid milles asi ja kuidas, jääb ikka selgusetuks. Milleks dopingut pruukida, see on küll teada - et tulemused oleksid paremad, rekordid sünniksid ja medalid tuleksid. Kõik lihtsad asjad on siiski keerulised. Üks asi on, mida teavad dopingust atleedid, treenerid, mänedzerid, teine tera, et arste pannakse kutse-eetikat silmas pidades proovile. Kui harjutava atleedi organismis langeb testosterooni tase ja jätkates võib tekkida ohtlik ületreenitus, siis ongi tegu juba haigusega. Arstide püha kohus on ravida haigusi, kimbutavad need siis pinguli lihastega sportlasi või lihtsurelikke. 8. augustil Tour de France´ist ajendatuna lahvatanud dopinguskandaal ning
Kohila Gümnaasium DOPING EESTI SPORDIS Referaat nimi klass Kohila 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on doping? 3 Andrus Veepalu dopingujuhtum 3 Antidopingualased regulatsioonid 4 Dopinguvastased organisatsioonid Eestis 5 Dopingu kasutus 20. sajandil 5 Dopingukontroll........................................................................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................................
Pärnu 2014 Sisukord Doping............................................................................................................ 3 Ajalugu........................................................................................................... 4 Keelustamine.................................................................................................. 5 Keelatud meetodid......................................................................................... 6 Eesti doping.................................................................................................... 7 Dopingu kontroll............................................................................................. 8 Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda.
Spordis pole lihtsaid võite Spordi algeid võib leida muistseist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Aastal 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Tänapäeval tahavad inimesed veel rohkem tunnustust saada ning sellega kaasnevad probleemid. Kuidas on võidud ja kaotused mõjutanud nende elu- ja sportlasteed? Spordis on kõneainet pakkunud dopingud. Dopingud on enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemiline ühend, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Paljud on selle tõttu pidanud jätma oma sportlaseluga hüvasti ja hakkama tegelema teise elukutsega. Salt Lake City olümpiamängudel olid väga suured dopinguskandaalid nind sellesse oli ka kaasatud Kristina smigun , kes ei olnud tarvitanud dopingut. Suusatamise vallast on Vincen Vittoz, keda süüdistati dopingu
kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida- Saksa spordilaboratooriumide nn. "võltstsempionid", kellest paljudele tuleb pigem kaasa tunda. Riigijuhtide teadmisel süstemaatiline steroidide tarvitamine laastas noorte inimeste tervist. Kuid Kanada teadlaste poolt läbi viidud küsitlus näitas, et enamik tippatleete on valmis edu nimel tervisega riskima. 1967. aastal on "Doping" Euroopa Nõukogu poolt defineeritud järgmiselt: Doping on manipulatsioon terve indiviidi organismiga, või selle indiviidi poolt kasutatav- ükskõik millisel viisil- aine, mis ei ole organismi poolt toodetud, või füsioloogiline substants manustatuna ebatavalises koguses või ebatavalisel viisil, kindla eesmärgiga kunstlikult või ebaausalt mõjutada esinemistulemust nende indiviidide puhul, kes osalevad võistlusspordis. Doping võib olla keemiline aine (sagedamini anaboolne steroid vms), mis on vastavate
Hormoonid ja sport Mis on doping? Doping on inimese poolt organismile võõraste ainete või füsioloogiliste ainete manustamine kogustes, mis ületavad normaalseid, ainsa eesmärgiga saavutada kunstlikku ja ebaausat eelist spordivõistlustel. Miks kasutatakse spordis hormoone? Peamine põhjus on see, et hormoonid ehk doping aitab saavutada paremaid tulemusi. Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) on koostanud nimekirja ainetest, mis on keelatud. Dopingu kasutamine pole uus asi, juba Rooma Gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid jõudu juurde. Dopingu teema kerkis üles 1960. aastal, kui Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knut Jensen, kes tarvitas amfetamiini. 1967 aastal keelas Rahvusvaheline Olümpiakomitee erinevad ained, mis muudavad sportlase tulemusi paremaks.
DOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMATU Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping aitab kaasa tulemuse saavutamisele. Mida parema tulemuse sportlane saavutab, seda suurem summa talle arvele tilgub. Sport on muutunud raha teenimise allikaks. On öeldud, et sellest hetkest, mil mängu tuleb raha, kaob ka eetika. See on peamine põhjus, miks kasutatakse dopingut. Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning viib ebavõrdse võistluseni dopingut manustavate ja nii-öelda puhaste sportlaste vahel. Dopingukasutamine on rangelt keelatud.
Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis võetakse. Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle annab ja millise päevakorra paika paneb. Üheks miinuseks, mis käib tihti tippspordiga käsikäes, on dopingu kasutamine. Doping on spordis reeglite vastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Sportlaste jaoks on põhiline olla tipus, sest sellega teenivad nad endale elatist. Lisandid on sportlase jaoks nagu tavainimeste jaoks tööd lihtsustav vahend. Taolisi artikleid dopingupatustest leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma ning Eesti ei erine teistest. Ehtne näide dopingu kahtlusalusest on Andrus Veerpalu. Tema dopinguskandaal kestis ligi poolteist aastat. Räägiti, et Veerpalu on
Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7
Doping Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) hormoonid, nende analoogid ja mimeetikud KEELATUD MEETODID a) veredoping b) kunstlike hapnikukandjate ja plasmaekspandrite manustamine c) farmakoloogiline , keemiline ja füüsikaline manipuleerimine DOPINGUKONTROLL A. Võistlustel teostatakse alaliidu poolt tellimusel, testitavad sportlased loositakse välja. B. Võistlusväline pisteline sportlaste kontroll ettevalmistusperioodil, kus kutse
Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamängudel medaleid, millest kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal. Sama tulemus on ka maailmameistrivõistluselt. Teiseks kuulsaks sportlaseks võiks
üks neist puudutab Zika viirust ja olümpia edasilükkamist või asukoha muutmist ja teine Venemaa osalemist olümpial. Seda kirjandit kirjutades toetun Kristjan Port’i arvamusele “Kõikide osapoolte jaoks oleks parem, kui Venemaad ei lasta olümpiale” (sport.err.ee, vaadatud 23.05.2016) Esiteks, olümpia harta näeb ette seda, et kui sa osaled olümpial, pead sa järgima kõiki olümpia harta punkte. Meditsiinireeglistiku lõigus on kirjas, et dopingut sportlased ei või kasutada nii võistlusvälisel kui ka võistluste ajal. Venemaa on rängalt eksinud just selle punkti vastu. Umbes paar nädalat tagasi, lahvatas üks maailma suurimaid dopingujuhtumeid, kus tuli välja et 33 Venemaa Londoni olümpa medaliomanikust oli tarvitanud üks kolmandik dopingut. Seda tunnistas endine Venemaa antidopingutegelane Grigori Rodtšenkov. Põhjus, miks see nii hilja välja tuli oli see, et 2012 aastal vahetati läbi
DOPING Ilmselt on kõigile vähegi avaliku elu ja spordiga kursis olevatele inimestele teada, mida kujutab endast doping ja miks seda üldse kasutatakse. Olenemata dopingu halvast mainest ja paljudest vahelejäämistest, kasutavad siiski mitmed sportlased aegajalt dopingut, lootes igal korral, et pääsevad kontrollist. Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Doping on levinud üle maailma ja muutunud mõndades riikides väga populaarseks. Arstid ja keemikud, kes dopingukasutamist kontrollivad peavad pidevalt välja mõtlema uusi meetoteid dopingu kasutamise kindlaks tegemiseks, tihti olema just nagu detektiivid. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha
· säilitada enesevalitsemine. 2. Reeglid Sport ilma reegliteta on võimatu ning reeglite sage rikkumine lõhub sporti. Iga sportlase huvides on reeglite järgimine ja neid, kes reeglitest kinni ei pea, peab karistama. Antiikmängudel olid karistused reeglite rikkumisel ja petmisel väga karmid atleete karistati reeglite rikkumise ja petmise puhul piitsutamisega (Harris 1979: 11, 56, 147) ja kepihoopidega (Harris 1979: 98). 1) Reeglite rikkumine. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks pigem mängida jalgpallis käega või takistada korvpallis vea hinnaga viset korvile ja teenida selle eest vabalöök või vabavisked oma võistkonna kahjuks, kui lasta mängu vabalt jätkuda. 2) Ebaaus kohtunikutöö. Mõnikord tehakse vigu kohtunikutöös ja seda eriti stiililistel
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eestlaste jaoks on sport üsna tähtsal kohal. Meie, kui üsna väike riik maailmas, olemegi oma kuulsuse saanud tänu meie headele sportlastele ning üritustele. Inimesed ei tea kus me asume või mis me oleme, vaid teavad meie kuulsaid sportlasi ning põnevaid üritusi. Kindlasti viimase aja kuulsus on Andrus Veerpalu ta on Eesti murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Hetkeseisuga talle on kuulsust toonud dopingu süüdistus (3aastane võistluskeeld), milles ta mõisteti õiges nüüd märtsis ja tühistati keeld. Ta on alles 42aastane meesterahvas ning juba on saavutanud nii palju, sellises väikses riigis nagu seda on Eesti. Teiselt kuulus sportlane on kindlasti Gert Kanter tema on Eesti kettaheitja. Temale on
sajandil suurriikide küüsis, mis nullis näiteks võimaluse Eestil osaleda Eesti riigi nime all. Seega, mineviku olümpia tähendus oli tänapäevaga võrreldes midagi täiesti erinevat. Tänapäeval on kas siis õnneks või kahjuks kõikide riikide sportlikud võimalused võrdsustatud, kuid finantsiliselt piiratud. See vähendab sportlastel kasutada vastava kvaliteediga võimlaid, staadioneid ning ka jõusaale. Samuti on ka vähem jõukamatel riikidel ahendatud võimalused uuteks taktikateks spordis, kuna tänapäeva teadlased, füüsikud ja keemikud suurriikides leiavad sportimise jaoks uusi, arendatud võimalusi. See tähendab, et olümpia on riikide jaoks suure tähtsusega, kuna selle peale kulutatakse rohkelt raha ning energiat. See on püsinud muutumatu juba sajandeid, kuna olümpia on väga vana traditsioon ja see suursündmus kogub aina rohkem tähelepanu ning tähtsust. Nüüdsel ajal saavad kõikide riikide sportlased olümpiamängudest osa võtta, kui nende tase on vastav
Doping Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Dopingud on rikkunud viimasel ajal üsna palju meeliülendavaid spordisündmusi- olümpiamänge, maailmameistrivõistlusi. Ent kardetavasti on need juhtumid vaid jäämäe veepealne osa. Spordiringkondades kavandatakse arstide ja keemikute kaasabill skeeme, mille avastamiseks peavad dopinguuurijad olema lausa detektiivid.
DOPING JA ANTIDOPING Autor: Kristyn Juhendaja: Ly Aruväli Eesmärgid Uurimistöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Pirita Majandusgümnaasiumi õpilaste dopingualased teadmised ja dopingu kasutamisest tulenevad tagajärjed. Struktuur Sisukord Sissejuhatus 1.DOPING JA SELLE KASUTAMINE 1.1 Dopingu mõiste 1.2 Miks seda kasutatakse? 1.3 Miks doping on keelatud? 1.3.1 Meditsiinilised tagajärjed 1.3.2 Eetiline aspekt 1.4 Dopingukontrolli läbiviimisprotsess 1.5 Antidopingu reeglite rikkumisega kaasnevad karistused 2.METOODIKA 2.1 Uurimismeetod 3. NOORTE TEADMISED DOPINGUST 4. NOORTE TEADMISED ANTIDOPINGUST KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1 Ankeetküsitlus Lisa 2 Meetodid Uurimistööks vajaliku materjali kogusin ankeetküsitlusega. Küsitlesin Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Pirita
PALDISKI GÜMNAASIUM Janeli Adermann KEELATUD AINED SPORDIS Referaat Paldiski 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. DOPING 4 2. KEELATUD AINED 5 2.1 Keelatud ainete jaotumine 5 2.2 Näiteid keelatud ainetest ja nende seletused 6 3. KEELATUD MEETODID 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 Sissejuhatus
Küll jäi tal tehnikast puudu, küll tuli tal ette vigastusi,haigestumisi ning palju pettumusi. Vahepeal ta isegi tegi teadavaks,et loobub.Öeldes ise:''kõigil mu olümpiatel on midagi valesti läinud.'' Ometi aasta hiljem Torinos, läks ja tõi kulla koju.Ta oli inimene, kes palju kurtis küll oma vigastuste üle ning oli 2 arusaamatut dopingu skandaali ohver, kuid lõppudelõpuks võttis ta end alati kokku ja tegi sõidud ära. 2007 aastal Eesti kulla koju tuues. Või näiteks Andrus Veerpalu 2009 aasta maailmameistri tiitel tema vanuselt, ainult mõned kuud pärast operatsiooni tulla tagasi tippu. Ainult tema teab missugust tahtejõudu ja enesedistsipliini see nõudis. Suusatada kaasa üksikutel võistlustel, olla teises kümnes. Väga vähesed sportlased suudavad rahuliku, külma rutiinsusega teha spordimehetööd iga päev ja nii aastast aastasse. Andrus seda suutis ning tema pingutus sai tasutud kullaga.Aina rohkem noori hakkab leidma teed spordini
Sport kultuur või äri? Sport kultuur või äri? Sport on üks paljudest ajaviite võimalustest, mida harrastavad miljonid inimsed üle maailma. Sport on meeletult populaarne, kuid see kõik nõuab palju aega ja raha. Siinkohal tekibki küsimus kas sporti saab käsitleda kui kultuurilist aspeksti või tegevust millel puudub kultuuriline vaatenurk? Kahtlematta on sport üks väga suur äri. Treenerid teenivad miljonitesse kroonidesse ulatuvaid palkasid, sportlased veel kaks korda sama palju kui nende treenerid. Sport ei ole enam lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige parem näide on vast Argo Ader kes andis paar kuud tagasi Eesti Meistrivõistlustes positiivse
Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt
Doping Sport mida me selle all näeme? Sportlasi kes üksteisega võistlevad? Pinnapealselt võib nii öelda küll. Tegelikkus on aga hoopis midagi muud. Kas sport on puhas ja aus? Naiivne ja rumal oleks ju nii mõelda. Doping mis see on? Dopingu all peame me silmas vahendit, mida kasutatakse paremate tulemuste saamiseks. Kas see on siis seda väärt? Dopingu kasutamine on maailmas niiöelda tõusev trend, vahendid selle tootmiseks aina arenevad, nendega paralleelselt ka tuvastamismeetodid, milleta oleks sport üks suur poriloik, kus kõik on porised. Võtame siis näiteks kasvõi suusatamise, kus suurtematel suusariikidel on oma suur hooldusrekka, kus kõik võistluseks vajalikud toimingud tehakse
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli
Riigieelarve seadus Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta? ESH on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. määratleb spordi koha Eesti ühiskonnas, Eesti spordi üldised eesmärgid ja prioriteedid, organisatsioonilise põhistruktuuri ja juhtimise põhimõtted, sportimise korraldamise ja majandamise peamised teed
2. Tuleb arvestada nende arengutaset ja võimeid 3. Tuleb pakkuda turvalist ja tervislikku keskkonda 4. Lasta lapsel olla laps, tunda lõbu ja nautida sportimist 5. Kohelda lapsi väärikalt 6. Anda lastele võimalus püüelda edu poole 3. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda kohtunike ja spordijuhtide ülesanded) Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist; - kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele, sõltuvalt east, soost, kehakasvust ja oskuste tasemest; - tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse;
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti
Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Esimesed Olümpiamängud: Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava: Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis(segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Eesti suusasport- suur edu või ilus unenägu Vancouveri taliolümpiamängudel sai Eesti kesise saagi: 1 hõbe naiste vabatehnika sõidust. Eesti suusasportlased Smigun-Vähi, Mae ja Veerpalu on oma viimased olümpiastardid teinud, aga uut põlvkonda, mis esindaks oma riiki esikümnes, ei ole kusagil näha. Eesti on murdmaasuusatamises üks Euroopa enim kuldmedaleid võitnud riike. Seda tänu meie veteranidele, eesotsas Veerpalu ja Smigun, kes mõlemad on tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. Veerpalu on koguni rekordiomanik- ta on vanimana maailmas tulnud maailmameistriks(38) ja olümpiavõitjaks(36). Selliseid talente ei sünni iga päev, kuid tekib tunne, et kas Eesti on üldse enam suusatamises mingigi tegija. Sportlasi, kellelt on palju loodetud, on esinenud mitmel korral. Näiteks loodeti, et Rehemaal on suur tulevik ja et ta on Veerpalu ja Mae mantlipärija suusakondise au ja uhkusena
Aus mäng ja väärtused spordis Ausus ja väärtused on ka väga tähtsad meie elus, need on seotud ka spordiga. Spordis on ka need väga olulised, et see saaks üldse toimida. Väärtust peab hoidma. Ausus näitab inimest heast küljest ja seda, kuidas ta oskab ennast mõista ning ka hinnata, ja spordis on vägagi oluline. Iga sportlane peab olema spordis aus ning arvestama teistega. Ei tohiks valetada ning mängida süütukest mõnes tegevuses, näiteks mina seda ei kasutanud, mina nii ei käitunud ja muud. See, kui sportlane on aus ning arvestab teistega, armastavad ka tema fännid teda pööraselt, aga seda ei tohiks muidugi halbadel eesmärkidel ära kasutada. Mitte kunagi ei tohi kasutada dopinguaineid või muid illegaalseid vahendeid. Ausus ja enda mitte petmine on spordis oluline. Ega karjäär pole ka perfektne, midagi võib ikka juhtuda
annaabi.ee 
