DOKUMENDIRINGLUS Dokumentide liikumine organisatsioonis nende saamise või koostamise momendist kuni täitmise või väljasaatmiseni moodustab dokumendiringluse. Dokumentide liikumine peab olema operatiivne ja sihipärane, s.t tuleb vältida või piirata dokumentide põhjendamatuid ümberpaigutusi ja suunamist ametiisikutele, kes tingimata ei pea nendega tutvuma. Dokumendid võivad saabuda -postiga(edasise ringluse ja registreerimise eest vastutab asjaajamistalitus) -käsipostiga(vastutab dokumendi vastu võtnud isik) -faksiga(vastutab vastuvõtja) -e-postiga (vastutab adressaat). Dokumendiringlust võib jagada: -saabuvate dokumentide ringlus
ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ehituskool Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2013 Analüüsimisel lähtun Asjaajamiskorra ühtsete aluste §-st 4. Tallinna Ehituskooli asjaajamiskord (edaspidi "kord") määrab kindlaks asjaajamise korraldamise põhinõuded ja töö dokumentidega Tallinna Ehituskoolis. 1)Asutuse asjaajamisperiood: Tallinna Ehituskooli asjaajamisperioodiks on kalendriaasta (1. jaanuar-31. detsember) 2)Asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: Antud asjaajamiskorras puudusid nii dokumendiringluse kord kui ka skeemid. 3)Dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord : On täiesti eraldi peatükk asjaajamiskorras: Kooli dokumendiplangid nende kasutamine ja vorminõuded. Kuhu on märgitud, et dokumendiplankidele vormistatakse haldusdokumendid, kirjad, protokollid, aktid ja käskkirjad; Koolis on kasutusel üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirja plank, mida võib vormistada must-valgena või kasutada värvitrükki
· dokumente säilitatakse nõuetekohaselt. 2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s? Vastus: Riigikantselei, Rahvusarhiiv, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3. Kirjeldage diferentseeritud asjaajamist. Asjaajamise korralduse organisatsioonilise vormi valik sõltub asutuse suurusest, struktuurist, territoriaalsest paiknemisest, dokumendiringluse mahust, juhi juhtimispõhimõtete valikust, tehnilisest varustatusest jm. Tsentraliseeritud asjaajamine Kõik asjaajamistoimingud (dokumentide vastuvõtt, registreerimine, lahendamine, lahendamise kontroll, väljasaatmine, toimikusse paigutamine) toimuvad ühes kohas - struktuuriüksuses või kantseleis. Üldreeglina võimalik ja otstarbekas vaid väga väikestes asutustes. Detsentraliseeritud asjaajamine Kõik asjaajamistoimingud toimuvad struktuuriüksustes. Kasutatakse harva.
SISSEJUHATUS Asjaajamiskorra analüüsiks valisin XXX asjaajamiskorra. Asjaajamiskorra (edaspidi: kord) eesmärgiks on määratleda XXX (edaspidi: asutus) dokumendihalduse üldised põhimõtted ning vorminõuded. Asjaajamiskorras käsitletakse dokumentide vormistamist, töötlemist, registreerimist, edastamist ja süstematiseerimist ning reguleeritakse: 1. haldusdokumentide koostamise, kooskõlastamise ja allakirjutamise protseduur; 2. dokumendiringluse korraldamine asutuses alates dokumendi asutusse saabumisest või koostamisest kuni väljasaatmiseni või toimikusse paigutamiseni; 3. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks; 4. asjaajamise üleandmine töötajaga töölepingu muutumisel või lõpetamisel. Antud korraga tagatakse ühtne ja korrektne dokumendihaldus asutuses. Kord kehtib kõigis asutuse struktuuriüksustes. Korra täitmise eest vastutavad kõik asutuse töötajad, kes puutuvad kokku dokumentide
Töö eesmärk: tutvuda asjaajamist/dokumendihaldust reguleeriva riikliku normdokumendiga ja mõista dokumendi juriidilist keelt. Töö käik: töö tegemiseks moodustage rühmad, kuhu kuulub 4-5 üliõpilast. Ülesanne: kasutades Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrust nr 80 «Asjaajamiskorra ühtsed alused» leidke vastused alljärgnevatele küsimustele (määruse teksti sõna-sõnaline kopeerimine ei ole lubatud): 1) Mis on dokumendiringluse kord ja miks on seda asutuses vaja? · Kindel nõu eri dokumendirühmade liikumisele alates nende loomisest ja kuni väljasaatmiseni või arhiivi üleandmiseni. · Dokumendiringluse eesmärk on piirata dokumentide põhjendamatuid ümberpaigutusi. 2. Millised nõuded esitatakse asutuse dokumendihaldussüsteemile? · Dokumendiringlus peab olema operatiivne. Dokumendid peavad olema vormistatud korrektselt ja lahendatud tähtaajaks
.....................................................................................14 3.5. Akt......................................................................................................................................15 3.6. Ametikiri ............................................................................................................................16 3.7. Õpilaspileti vorm ja väljastamine kooli õpilastele.............................................................16 4. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE......................................................................19 4.1. Dokumentide registreerimise üldnõuded ...........................................................................19 4.2. Registreerimisele kuuluvad dokumendid...........................................................................19 4.3. Registreerimisele ei kuulu:.................................................................................................19 4.4. Dokumendiregister.................
Võrgutarkvara tüübid (6) · Forwarder PRO- Tarkvaralahendus kujutab endast komplekset süsteemi dokumentide ringluseks on-line`s ekspedeerimisteenuseid pakkuvale ettevõttele, mis aitab korraldada teenusepakkuja tööd vastavalt klientide kasvavate nõudmiste tasemele. Võrgutarkvara tüübid (7) · Terminal PRO- Võrgutarkvara lao tegevuse süsteemseks jutimiseks: sisaldab funktsioone kaupade saabumise- saatmise ja terminalis liikumise kohta käiva dokumendiringluse organiseerimiseks; sisaldab nimekirju laevadele/laevadelt laaditavate kaupade kohta ning arveid. Võrgutarkvara tüübid (8) · SHIPMAN PRO-Asendamatu abivahend paberikandjata dokumendiringluse organiseerimiseks koostööketis. · Võimalus andmete ekspordiks MS Excel ´isse, samuti sidumiseks olemasoleva raamatupidamistarkvaraga. Võrgutarkvara Kasutatakse PC masinaid ja DOS Windows'i. DOS Windowsi all töötava võrgutarkvara saab
Anna Näeme Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument Dokumendihaldus Arhivaal Arhiiv asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord
Standardeid ei ole vaja karta. Kui teha midagi regulaarselt, võiks seda ka kirjeldada. Selleks oleks vaja koguda kokku terve info, kuid tuleb mõelda sellele, kuidas seda infot kasutatda. Kindlasti peab dokumenteerimine olema aktuaalne mitte dokumenteerida ainult teatud päevadel. Korjake ära üleliigne kui protsess ei tööta, jätke see ära. Nüüd aga natuke dokumendihaldusest. Dokumendihaldus on üks süsteemi kvaliteedi keerulisemaid protseduure. Ta korrastab organisatsiooni dokumendiringluse süsteemi, mistõttu selle protseduuri välja töötamisel pööratakse palju tähelepanu dokumentide koostamisele, dokumentide liikumisele ning dokumentide töötlemise reeglitele. Antud protseduur määrab dokumentidega käitumise ühised reeglid, millede järgimisest oleneb mitte ainult kvaliteedisüsteemi efektiivsus, vaid ka organisatsioon tervikuna. 1
Dokumentide liikumine asutuses nende saamise või koostamise momendist kuni täitmise- ni või väljasaatmiseni moodustab dokumendiringluse. Kirja lahendamine: *vastuskir- jaga; *operatiivselt. Dokumentide registreerimise kohustus on sätestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes. Registreerimisele kuuluvad: *asutuses koostatud ja allkirjastatud õi- gusaktid; * protokollid; *aktid; *lepingud; *saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avalduse- d, märgukirjad, teabenõuded; *suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; *orga- nisatsiooni töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused. Dokument on registre-
7) dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 4. Kes tagab asjaajamise korraldamise asutuses? Asutuse asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik. 5. Mida sisaldab asutuse asjaajamiskord? Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: 1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord;
dokumentide kiire ringluse dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise dokumentide tähtaegse täitmise dokumentide ja neis sisalduva teabe säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaja jooksul Asutuse asjaajamiskord Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord
Selgelt püstitatud eesmärk Nõupidamine on korralikult ettevalmistatud Nõupidamine algab ja lõpeb õigeaegselt Kutsutud vajalikud inimesed Aeg ja koht on sobiv nõupidamise korraldamiseks Juhataja on täpselt oma õlesanded läbimõelnud Koostatakse protokoll On olemas järelkontrollisüsteem, et otsused realiseeruksid Nõupidamine on efektiivne, st on investeering, mis peab taastootma nõupidamiseks kulutatud raha. Dokumendiringluse korraldamine. Dokumentide registreerimine ja menetlemine. Dokumentide liikumine organisatsioonis nende saamise või koostamise momendist kuni täitmise või väljasaatmiseni moodustab dokumendiringluse. Dokumendiringluse sihipäraseks korraldamiseks on otstarbekas organisatsiooniasjaajamiskorrs sätestada dokumendiringluse skeemid või protsetuurid. Saabuvate dokumentide ringluse põhimõtteline protseduur 1. dokumentide vastuvõtt 3. dokumentide sorteerimine 4
korraldamise sätestamiseks. Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Asjaajamiskord: organisatsioonisisene dokument, mis reguleerib konkreetses organisatsioonis dokumenditöökorraldust. On dokument või dokumentide kogum, mis esitab nõuded dokumentide haldamisele organisatsioonis 1. lähtutakse riiklikest normdok. 2. arvestades konkreetse organ. vajadusi ja tingimusi Üldsätted, dokumentide vormistamine, dokumendiringluse korraldamine, dokumentide registreerimine, dokumentide menetlemine, dokumentide hoidmine asjaajamises, asjaajamise üleandmine Koostamise protseduur vt raamatust lk 61 Dokumendi loetelu koostamise protseduur vt lk 70-71 Dok loetelu vt vanast vihikust juurde!!! Vaata funktsioone.. Dok. loetelu kehtestab dokumentide liigitamise skeemi ja säilitamise tähtaja. Kõik dok. paigutatakse toimikusse vastavalt dokumentide loetelule. Dok. loetelust saab teada juurdepääsupiirangud,
Määratakse kindlaks koosoleku reglement (aeg ühe või teise küsimuse arutamiseks), nähakse ette aeg küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks. Reglemendi järgimine tagab täpse ja asjaliku töö ning määrab ka koosoleku orienteeruva pikkuse. Koosoleku päevakorra küsimused ja muud materjalid (nt otsuse projekt/ kava) võib osalejatele eelnevalt saata, et nad saaksid põhjalikumalt tutvuda ja seisukohtadele jõuda. 14. Dokumendiringluse üldised põhimõtted asutuse asjaajamises- Dokumentide ringluse all mõeldakse dokumentide liikumist asutuses nende saabumisest või koostamist kuni täitmiseni või väljasaatmiseni. Dokumendi edastamine täitjale toimub allkirja vastu. Kantseleil peab olema ülevaade kõikide dokumentide asukohast. Kui juht on dokumendile andnud täitmise kohta resolutsiooni, tagastatakse dokument sekretärile resolutsioon ja täitjale edastamise kuupäev märkimiseks registrisse
struktuuriüksuste põhimäärused, sisekorraeeskiri, arvutite ja arvutivõrgu kasutamise kord, teabenõuete menetlemise kord 7. Üldjuhul kehtestatakse sisemised dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid asjaajamiskorda 8. Järjesta asjaajamisekorra kohustuslikud regulatsioonid *asutuse asjaajamisperiood või -perioodid (kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta, tegevusperiood) * dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; * asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; * dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; * registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; * dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; * dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; * asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; * asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord;
korraldusküsimusi. Kirjeldavad organisatsiooni põhitegevust, personaalialast valdkonda, finants tegevust. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Otsus- on tulemus, millele jõutakse pärast asjaolude, võimaluste läbimõtlemist, kaalumist, arutlemist. 11. Dokumendiringluse eesmärk: Piirata dokumentide põhjendamatuid ümberpaigutusi Dokumendisüsteemieesmärk on dokumentide teabe haldamiseks vajaliku reeglistiku määratlemine ja rakendamine 12. Dokumentide vastamise (menetlemise) tähtajad (millest tulenevad). a)dokumendist seest b)seadusest c)aktidest d)sisemisest korrast e)juhi resolutsioonist 13. Mida tähendab dokumentide menetlemine? Juhtkond vaatab dokumendid läbi ja märgib nendele korraldused asja lahendamise käigu kohta (resolutsioon);
määruse paragrahvile. Asjaajamiskord koosneb 6. leheküljest ja 14. peatükist). Esimene paragrahv on ülevaatlikult üldsätted, kus on võimalik tuvastada, mis informatsiooni dokument täpsemalt sisaldab. Asjajamisperiood on üks õppeaasta (1. september- 31. august). Põhjalikult on välja toodud dokumendi kohustuslikud rekvisiidid ning lisarekvisiidid ning muu dokumentide vormistamisega seotud informatsioon. Väga pealiskaudne teave on dokumendiringluse korra kohta. Jäi selgusetuks, kuidas see toimub. Täpsemat ülevaadet oleks oodanud ka dokumentide tähistuste süsteemi, dokumendiplankide, dokumendi läbivaatamise ja saatmise, kooskõlastamise, teatavakstegemise korra kohta. Põhjalikult oli välja toodud dokumentide avalikustamise, juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord. Kindlasti võiks olla sisukam paragrahv 13, mis sisaldas teavet Konguta Kooli dokumentide hoidmise ja hävitamise korra kohta
ladusale teenindamisele. (4) Asutuse asjaajamises lähtutakse headest tavadest ning üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest. § 3. Asjaajamise korraldamine asutuses (1)Asutuse asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik. § 4. Asutuse asjaajamiskord (1) Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: 1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord;
Asjaajamiskorra ühtsetest alustest lähtuvalt tuleb asutusel asjaajamiskorras alates 1. juunist 2001 kajastada järgmisi teemasid, kordasid: asutuse asjaajamisperiood või perioodid: asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, majandusaasta, õppeaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: kuna dokumendiringlus on eri dokumendiliikide puhul erinev, tuleb asjaajamiskorras sätestada eraldi nõuded (skeemid) iga dokumentide rühma ringlusele. Tuleb kindlaks määrata, milliseid dokumente asutuses koostatakse, millisel kandjal seda tehakse, millised vorminõuded ühele või teisele dokumendile kehtivad ning millised on töötajate ülesanded dokumentide koostamisel ja vormistamisel. Asjaajamiskorrale võiks olla
Dokumendid vormistatakse üldjuhul arvutil, selleks kasutada püstkirja sriftiga Times New Roman, Arial või ZapHumnist Dm BT suurusega 12 (soovitatavalt). Ühe ja sama dokumendi vormistamisel ei ole soovitatav kasutada mitut eri srifti ja tunduvalt erinevaid kirjasuurusi. Arvutil kasutada reavahet Single, 1,5 Lines, Auto. Dokumentide eelnõude puhul reavahet Double. Dokumendi kõik rekvisiidid trükitakse plokkstiilis, st kõik read algavad samast vertikaalist. Kas on olemas asutuse dokumendiringluse kord või skeemid? Selgita. Missuguseid dokumendiliike antud asutus kasutab ja mis plangile neid vormistatakse ning kellel on õigus neid välja anda? Dokumendiliike asjaajamiskord välja ei too .Ülikoolis on kasutusel kahte liiki planke kirja- ja üldplank, mis erinevad neile trükitavate rekvisiitide poolest. Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord?
Dokumendid vormistatakse üldjuhul arvutil, selleks kasutada püstkirja sriftiga Times New Roman, Arial või ZapHumnist Dm BT suurusega 12 (soovitatavalt). Ühe ja sama dokumendi vormistamisel ei ole soovitatav kasutada mitut eri srifti ja tunduvalt erinevaid kirjasuurusi. Arvutil kasutada reavahet Single, 1,5 Lines, Auto. Dokumentide eelnõude puhul reavahet Double. Dokumendi kõik rekvisiidid trükitakse plokkstiilis, st kõik read algavad samast vertikaalist. Kas on olemas asutuse dokumendiringluse kord või skeemid? Selgita. Missuguseid dokumendiliike antud asutus kasutab ja mis plangile neid vormistatakse ning kellel on õigus neid välja anda? Dokumendiliike asjaajamiskord välja ei too .Ülikoolis on kasutusel kahte liiki planke kirja- ja üldplank, mis erinevad neile trükitavate rekvisiitide poolest. Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord?
mille tagajärjel muutuvad asjaajamiskord ja dokumentide koosseis Asjaajamisjuhend e asjaajamise kord Asutuse juht kehtestab asjaajamiskorra, milles sätestatakse: · asutuse asjaajamisperiood või perioodid, milleks võib olla kalendriaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood; · asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; · dokumendi plangid ja nende kasutamise kord; · registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; · dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; · dokumendi läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; · asutusesisene dokumendi kooskõlastamise kord; · asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; · digitaalallkirja andmise ja kasutamise kord;
Mulle see meeldis, sain kuidagi end kasulikult tunda. 6 5 TÖÖÜLESANDED 5.1 Arhiivitöö Arhiivitöö kujunes minu praktika käigus kõige suuremahulisemaks tööks . Alustasin oma praktikat seadustes kolamisega ning tegin endale selgeks milliseid nõuded kehtivad eraettevõttes dokumentide säilitamisele arhiivis. Järgnevalt tuli vormistada otsitu põhjal Muuntosähkö OY grupi standardi järgi uus dokumendiringluse skeem. (Lisa 1) Kuna ma ei olnud kursis kõikide kohapeal olevate dokumentidega, siis tuli ka nendega enne tutvuda, kui dokumenti vormistama hakkasin. Kui paberid korras, tuli hakata seda reaalselt seadma nii, et ühel päeval saaks arhiivist taas arhiiv. Kõigepealt tegin sorteerimistööd selle kallal, millised dokumendid peaksid alles jääma, millised mitte ning põhiline asi - kuidas neid tohib hävitada!? Dokumente, mida korrastada oli vaja, oli aastast 2000
Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded Asjaajamise korraldamine asutuses Asutuse asjaajamiskord Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. (EVS-ISO 5127) Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Dokumendiringluse korra või skeemidega määratakse kindlaks dokumentide liikumine asutuses alates nende loomisest või saamisest kuni nende väljasaatmiseni, hävitamiseni või üleandmiseni avalikku arhiivi. Asutuse dokumentide loetelu - asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. Asutuse sideandmete avalikustamine Dokumendihaldussüsteemidele esitatavad nõuded
annaabi.ee 
