luteiniseeriv -kontsentratsioon tõuseb hüppeliselt hormoon ovulatsiooni ajal LH -soodustab folliikulite purunemist -kollaskeha moodustamist Hüpofüüsi -intermediin kesksagar Hüpofüüsi -antidiureetiline -Vee tagasiimendumise soodustamine tagasagar hormoon distaalsetes neerutorukestes -Diureesi vähendamine -Vererõhu suurendamne -ADH sekretsiooni regulatsioonis eristatakse 3 retseptorid: 1) Osmoretseprotid(hüpotalamus) 2) Baroretseptorid ( aordikaar)
rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid.Vedeliku puuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus, sellele organism reageerib janutunde tekkimisega. · Vererõhu langusele ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas · Happe-leelistasakaalu regulatsioon neer levitab pidevalt mitte lenduvaid happeid ja aluseid. Neeru Ph kujunemine tujub neeru distaalsetes torukestes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 l Tunnidiurees 50-100ml
rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis. Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. K + filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. K + sekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena Na + ioonide vastu. Seda protsessi mõjutavad happe-alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Kaaliumi eritumine uriiniga sõltub toiduga saadavast hulgast, neerude funktsioonist, seerumi mineralokortikoidide tasemest, happe-alustasakaalust.
edasi andmise kiiruse tõus. · Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine. Hüpofüüsis sünteesitav kasvuhormoon kutsub esile neerupealiste koores produtseeritavate hormoonide mineraal- ja glükokortikoidide sünteesi. Mineraalkortikoidid on olulise tähtsusega eelkõige organismi elektrolüütide ja veevahetuse regulatsioonis. Olulisim esindaja on aldosteroon, mis stimuleerib Na, Cl ja H2O tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes ja soodustab K ja vabade vesinikioonide eritumist uriini. Glükokortikoidid on organismile olulise ainevahetusliku efektina, kuna need stimuleerivad glükogeneesi maksas, soodustades eelkõige aminohapete kasutamist sel otstarbel. Soodustavad glükoosi produtsiooni maksas ja ka nende mõju alla kuulub veresuhkru taseme tõstmine ning soodustab ka rasvhapete kasutamist organismi, sh lihaste, energiavajaduse katmiseks. Tähtsaim glükokortikoid inimesel on kortisool.
NAATRIUM IMENDUB TAGASI ,,aktiivse" transpordiga, so spetsiifiliste kandurainete(valkude) osavõtul ja aktiivseks transpordiks on vaja ka energiat. Kui naatrium läheb väänilistest torukestest ümbritsevatesse kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20
neid vastavalt vajadusele verre suunatakse. Neuroneid, kus kõnealuseid hormoone sünteesitakse, nim neurosekretoorseteks rakkudeks, nende produkte aga neurohormoonideks. Terminid "neurosekretoorne rakk" ja "neurohormoon" on üldmõisted ning neid kasutatakse ka teiste hormoone produtseerivate närvirakkude ning nende hormoonide kohta. 5 Antidiureetiline hormoon (ADH) toimib neerudesse, soodustades vee tagasiimendumist distaalsetes neerutorukestes, vähendades seeläbi diureesi ning säilitades (suurendades) vererõhku. Tõsi küll, vererõhku suurendav efekt ilmneb kõnealusel hormoonil vaid tema äärmuslikult kõrge kontsentratsiooni korral inimese veres. Sellisel juhul soodustab ADH vererõhu tõusu mitte üksnes vee peetuse tulemusena organismis, vaid ka tema toimel tekkiva arterite konstriktsiooni tagajärjel. Mainitud efekti tõttu on antidiureetilist hormooni sageli nimetatud ka vasopressiiniks
ravimeid. Peamised ekskretsiooniteed on neerude, sapi ja väljaheidete kaudu. Neerude ja maksa rakkudel on ka aktiivsed transporterid. Eritumisel neerude kaudu on 3 olulist protsessi Glomerulaarfiltratsioon- sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja neerude verevarustusest. Aktiivne sekretsioon toimub proksimaalsetes neerutorukestes. Reabsorptsioon ehk tagasiimendumine toimub proksimaalsetes ja distaalsetes torukestes ja sõltub pH-st. Eritumine sapi ja väljaheitega Sapiga eritatud metaboliidid või seedetraktist imendumata jäänud ravimid erituvad väljaheite kaudu Enamasti imenduvad metaboliidid seedetraktist tagasi (enterohepaatiline ringe) ja erituvad neerude kaudu Muud eritumisteed Rinnapiimaga eritumine on oluline kahjustava toime tõttu imikule. Higi, pisarate ja süljega eritumine pole eriti märkimisväärne. Eritumine kopsude kaudu on oluline
ka turseid. Diureetikume kasutatakse selleks, et vähendada organismis turseid. Seetõttu on diureetikumide kasutamine olulisel kohal südamepuudulikkuse korral, hüpertoonia ravil, kroonilise neerupuudulikkuse jm. neeruhaiguste korral, aju- ja kopsutursete puhul, mürgituste puhul jne. Enamuse diureetkumide toimemehhanismi aluseks on vee ja mnede ioonide (Na+, K+, Cl-) tagasiimendumise takistamine neeutorukestes. Seda saab mjutada distaalsetes ja proksimaalsetes neerutorukestes ning Henle lingus. Neerupäsmakeste verevarutust parandades saab aga suurendada esmasuriini hulka. Olulisemad diureetikumide rühmad on: ·tiasiidid, ·lingudiureetikumid ja ·kaaliumi säästvad diureetikumid. Nad erinevad omavahel toimemehhanismi ja toime tugevuse poolest. Tugevatoimelised lingudiureetikumid viivad välja kuni 25% Na-ioonist. Keskmise e. mduka toimetugevusega tiasiid- diureetikumid viivad välja 5 -10% Na-ioonist
Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?) Imenduvad monosahhariididena verre, Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võiba ka imenduda jämesooles. Valkude imendumine (millisel kujul, kuhu?) Mõned lahustuvad valgud (kanamuna, seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul
Kordamisküsimused loeng 4 kohta (teine kontrolltöö algab küsimusest 11): 1. Mis on rakutsükkel? Milliseid etappe seal eristatakse ja olulisemad sündmused etappidel? Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku selle jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsüklit jaotatakse kolmeks osaks: · interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine · mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine 2. Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas? S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees · ...
Lühikesed lihased paiksevad peamiselt selgroolülide ja roiete vahel. Laiad lihased on plaatjad ja kinnituvad laiadele luudele. 10. Lihaste abiseadeldised Kõõlused on tihedast sidekoest väätjad moodustised, mis koosnevad peamiselt kollageensetest kiududest. Sidekirme e fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad õõnsusi, mis samuti vähendavad liikumisel tekkivat hõõrdumist kõõluse ja naaberstruktuuri vahel. 11. Seedeorganite üldiseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata
Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust.
Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust.
teel Henle lingu alanevast säärest välja. Henle lingus ja distaalsete vääniliste torukeste alguses resorbeeritakse umbes 1/5 (20 %) esmasuriinis sisalduvast veest ja naatriumist. Seega on pärast proksimaalsete vääniliste torukeste, Henle lingu ja distaalsete vääniliste torukeste läbimist 85 % ehk ligikaudu 160 liitrit esmasuriinis sisaldunud veest tagasi imendunud. Ööpäevasest kogusest (180 l) on jäänud veel umbes 20 liitrit. Lõplik resorptsioon leiab aset distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. kogumistorukestes toimuv vee tagasiimendumise intensiivsus sõltub osmootsest rõhust. Kogumistorukestes toimuv tagasiimendumine määrabki lõpliku uriini koguse. Piltlikult väljendades: kui kogumistorukestesse jõudnud 20 liitrist imendub tagasi 18,5 liitrit, tekib ööpäevas 1,5 liitrit lõplikku uriini, kui tagasi imendub 19 või 18 liitrit vett, tekib vastavalt 1 või 2 liitrit lõplikku uriini.
pea- miselt jäsemetel. Lühikesed lihased paiksevad peamiselt selgroolülide ja roiete vahel. Laiad lihased on plaatjad ja kinnituvad laiadele luudele. 9. Lihaste abi seadeldised Kõõlused on tihedast sidekoest väätjad moodustised, mis koosnevad peamiselt kollageen- setest tõmbetugevust andvatest kiududest. Sidekirme e. fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad öönsusi, mis samuti vähendavad liikumisel tekkivat hõõrdumist kõõluse ja naaberstruktuuri vahel. 10. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs (algus, lõpp) Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt
2 sahharoos) söömisest ja joomisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel higistamise, oksendamise või kõhulahtisuse korral. B) Vere mahu ja rõhu langus see võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, tugevast higistamisest. Sellel hormoonil (ADH) on järgmised põhitoimed: Toime neerudele diureesi (uriini) teket vähendav. ADH toimib nefronis kogumistorukestes ja distaalsetes väänilistes torukestes lõpposades, ta suurendab nendes torukestes epiteelirakkude läbilaskvust vee suhtes. Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte
Süvafastsiad moodustavad lihaseid üksteisest eraldavaid ja neid kindlates ruumilistes suhetes hoidvaid sidekoeplaate. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Kõife sagedamini leidub neid lihase kinnituskoha lähedal kõõluse ja luu vahel. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Sünoviaalpaunu esineb ka sidemete, fastsiate ja naha all. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, millest seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud ja välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud ükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluse libisemist. Suurimaks seesamluuks on põlvekeder. 21. Siseorganite mõiste Õpetust siseorganitest nim. splanholoogiaks
mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit varustavate soonte ja macula densa vahel ning omavad fagotsütoosivõimet. 3) jukstaglomerulaarsed sekreteerivad rakud, mis on modifitseerunud silelihasrakud aferentse arteri seinas. Jukstaglomerulaarsed rakud võivad teatavates tingimustes toota ensüümi reniin, mis mõjub kaudselt verevarustusele, mõjutab verevoolu neerus. Vererõhu langus neerus indutseerib reniini sünteesi. 10
Vesi liikus alanevast peenest osast ja soolad ülenevast peenest osast. Ülenev jäme osa ja distaalne vääntoruke imendavad aktiivselt Na tagasi, see tõmbab ka Cl. Neid segmente ei läbi vesi, aktiivne lahuste tagasi imendamine põhjustab progressiivselt toru vedeliku osmolaarsuse vähenemist. Nn. lahjendavad segmendid. Torukese vedelik, mis jõuab kogumisjuhasse on hüpotooniline isegi dehüdreeritud loomas. Esmalt tekitatakse säsis hüpertoonilisus, torukeste vedelik lahjendatakse distaalsetes neforni segmentides – kas uriin eritatakse kontsentreerituna/lahjendatuna, sõltub vedeliku mahu staatusest, plasma toonilisusest, looma vererõhust. ADH määrab ära eritatava uriini osmolaarsuse – määrab ära vee läbilaskvuse kogumisjuhas. Kui vett on palju, siis ADH puudub ja kogumisjuha on suhteliselt läbilaskmatu veele. Kui ADH pole, siis lahjendatud uriin moodustatakse ja üleliigne vesi väljutatakse. Dehüdratatsiooni, hüpotensiooni ja mahu vähenemisel, ADH eritatakse
*bronhiaalastma, KOK, ülemiste hingamisteede viirushaigused (sümptomite leevendamiseks) *TEISED: emaka kontraktsioonid vähendamine, lisatakse lokaalanesteetikumidele, vasokonstriktorid silmas ja nina limaskestas Millised on suhtelised vastunäidustused adrenegiliste ravimite kasutamiseks? *rütmihäired, stenokardia *hüpertüreoidism *tserebrovaskulaarsed haigused *adrenergilisi ravimeid ei tohi koos lokaalanesteetikumidga kasutada distaalsetes piirkondades koekahjustuste oht!!! *KNS häired ärevus, unetus *eakatel, lastel eriline tähelepanu Adrenegiliste ravimite toime millistesse retseptoritesse toimivad adrenaliin, noradrenaliin, isoprenaliin, dopamiin, fenüülefriin, dobutamiin? RAVIMITE TOIME SÕLTUB SELLEST, MILLINE ON NENDE TOIME RETSEPTORITELE!!! RAVIAINE TOIME
Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Kõige sagedamini leidub neid lihase kinnituskoha lähedal kõõluse ja luu vahel. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust. Suurimaks
K+ sisaldus vereplasmas ületab K+ -sisalduse piirväärtusi. Kliinilised tunnused: neuromuskulaarne erutuvus tõuseb reflektoorne talitlus kiireneb EKG-s QT-intervall lüheneb, T-sakk kõrge, telgikujuline, QRS-kompleks laieneb, tekib Hissi-kimbu säärte blokaadi pilt K+ > 8 10 mmol/l südame seiskumine süstolis üle kodade virvenduse Põhjused: 1. kiire K+ lahuste manustamine 2. K+ renaalse ekskretsiooni vähenemine äge neerupuudulikkus diureesi vähenemisega distaalsetes tuubulites väheneb uriinivool, K+ sekretsioon väheneb. 3. K+ ümberpaiknemine rakuvälisesse ruumi metaboolne atsidoos. NB! Pseudohüperkaleemia - vereproovis hemolüüs Leukeemia- Leukeemia (varem kasutati mõistet leukoos) kasvaja, millele on omane vere valgeliblede või nende eellaste rohkus, tõrjub kõrvale teiste vererakkude tekke, kaasnev on mh. aneemia, trombotsütopeenia ning küpsete leukotsüütide puudulikkusest tingitud infektsioonid.
Tihti esineb probleem hüppeliigese korral, kuid on üldine ka põlve ja õla puhul. Peamised põhjused korduvaks ebastabiilsuseks on: • Tõsisele varasemale vigastusele omane funktsionaalne ebastabiilsus, mis häirib refleksikaart ning sellest tulenevalt tekib liigese stabilisatsiooni refleksi nõrgenemine. • Ebaõieti ravitud venitused, mis põhjustab ümbritsevate lihaste nõrkuse ning liigessidemete lühenemise. • Probleemid distaalsetes anatoomilistes piirkondades. • Mittediagnoositud põhjused. Lihaste ja kõõluste vigastused Patsiendi juhtumitena on väljatoodud 1. küünarliigese epikondüliit kui näide ülekoormusvigastusest 2. supraspinatustendiniit kui näide degeneratiivsetest muutustest, mille on põhjustanud ammune vigastus 3. hamstringlihase venitus/ rebestus kui näide otsesest traumast. PATSIENDI JUHTUM
naatriumkloriid) või rohke magusa toidu(glükoos, sahharoos) söömisest ja joomisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel higistamise, oksendamise või kõhulahtisuse korral. B) Vere mahu ja rõhu langus see võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, tugevast higistamisest. Sellel hormoonil (ADH) on järgmised põhitoimed: Toime neerudele diureesi (uriini) teket vähendav. ADH toimib nefronis kogumistorukestes ja distaalsetes väänilistes torukestes lõpposades, ta suurendab nendes torukestes epiteelirakkude läbilaskvust vee suhtes. Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte
Hüpofüüsi tagasagara hormoonid:*ADH ja oksütotsiin sünteesitakse hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades, *ADH ja oksütotsiin transporditakse samade neuronite aksoneid pidi hüpofüüsi tagasagarasse, *ADH ja oksütotsiin vabastatakse hüpofüüsitagasagarast verre supraoptilisest ja paraventrikulaartuumast lähtuvate närviimpilsside mõjul ADH füsiol funkts:*Vee tagasiimendumise soodustamine distaalsetes neerutorukestes, *Diureesi vähendamine, *Vererõhu suurendamine ADH sekretsiooni regulatsioon:*Osmoretseptorid (hüpotalamus), *Baroretseptorid (aordikaar), *Mahuretseptorid (südame kojad) Oksütotsiini füsiol funkts:*Tupe ja emakalihaste kontraktsioonide soodustamine suguühte ajal ja sünnitusel, *Piima väljutamise soodustamine rinnanäärmest lapse imetamisel Oksütotsiini sekretsiooni regul:*Tupe ja emakakaela mehhaaniline ärritus, *Rinnanibude mehhaaniline ärritus (imemisliigutused)
Koorel eristatakse 3 kihti. Neis kihtides (kortikosteroidid neerupealise koore hormoonide ühine tunnus on keem.strukt järgi on nad steroidid) paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal. Siin sünteesitakse mineraalkortikoide (org elektrotsüütide ja veevahetuse reg.), olulisem aldosteroon. See stimuleerib Na,Cl ja vee(kaudne) tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, samal ajal K ja vabade H-ioonide eritumist uriini. *Vahelmine paksem kiht, kus rakud paiknevad paralleelsete sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt
Närvisüsteemis: · Südame frekventsi kiirenemine ja vererõhu tõus · pupillide dilatatsioon, · suu kuivus, higierituse suurenemine, · Vere hüübivuse suurenemine Immuunsüsteemis: · Vähenenud resistentsus infektsioonide suhtes · Immuunvastuse häired Neerupealise hormoonid Neerupealise koore hormoonid: 1. Mineraalkortikoide näit. Aldostreoon: stimuleerib naatriumi, kloori ja vee tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, kuid soodustab samas kaaliumi ja vabade vesinikioonide eritumist uriini 2. Glükokortikoidid näiteks kortisool, ainevahetuslik efekt seisneb glükoneogeneesi stimuleerimises maksas 3. meessuguhormoone ehk androgeene (testosteroon- iseloomulik tugev valgusünteesi ning seeläbi lihasmassi kasvu stimuleeriv toime) Neerupealise säsi hormoonid epinefriini ehk adrenaliini ning norepinefriini ehk noradrenaliini.
ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. 30. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kõhunäärmenõre- ja sapi ülesanded). Kõhunäärmenõre koostis: - Trüpsiin lõhustab valke - Amülaas lõhustab süsivesikuid (polüsahhariiddisahhariid)
NAATRIUM IMENDUB TAGASI ,,aktiivse" transpordiga, so spetsiifiliste kandurainete(valkude) osavõtul ja aktiivseks transpordiks on vaja ka energiat. Kui naatrium läheb väänilistest torukestest ümbritsevatesse kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20
Koorel eristatakse 3 kihti. Neis kihtides (kortikosteroidid neerupealise koore hormoonide ühine tunnus on keem.strukt järgi on nad steroidid) paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine e. päsmastsoon õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal. Siin sünteesitakse mineraalkortikoide (org elektrotsüütide ja veevahetuse reg.), olulisem aldosteroon. See stimuleerib Na,Cl ja vee(kaudne) tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, samal ajal K ja vabade H- ioonide eritumist uriini. *Vahelmine e. kimbutsoon paksem kiht, kus rakud paiknevad paralleelsete sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse
annaabi.ee 
