Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.
2011 Töö eesmärk. Tutvuda alumiiniumisulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomust. Duralumiinium on Al-Cu-sulam, kus Cu-sisaldus on kuni 5%. Al-Cu faasidiagramm. Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside olemuse kirjeldus. Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri dispersne kõvafaas leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Töö käik. 1. Määrata duralumiiniumi HRB kõvadus lähteolekus. Selleks tuleb indikaatori suur osuti viia kokku C-skaala (must) nulliga, vastav kõvadusarv HRB aga lugeda B-skaalalt (punane). 2. Määrata kuumutustemperatuur antud sulamile joonis 7.2 alusel. 3. Seadistada ahi ning asetada riba ahju ja seisutada seal 20 minutit. Seejuures tuleb väga hoolikalt jälgida, et temperatuuri kõikumised kogu seisutusaja vältel ei
pinnakihis. Järeldused sellest võrrandist: 1. Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc>0, siis Γ <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas. 2. Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc<0, siis Γ >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas 26. Disperssed süsteemid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises. 27. Disperssete süsteemide liigitus Jämedispersne süsteem, kolloiddispersne ja tõelised lahused. 28. Mitselli ehitus Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel.
Mitterauasulamid jaotatakse, lähtudes toodete valmistamisviisist, deformeeritavaiks (survetöödeldavaiks) ja valusulameiks, termotöötluse järgi aga termotöödeldavaiks (vanandatavaiks) ja mittetermotöödeldavaiks (mittevanandatavaiks). Alumiiniumisulamite liigituse alusek on Al ja nende põhilisandite faasidiagrammid (joonis 1.1). Joonis 1.1 Mitterauasulamite liigitus töödeldavuse järgi (faasidiagrammi alusel) Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri dispersne kõvafaas leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Dispersioonkõvendamine on protsess, mille käigus materjali tugevus suureneb termotöötluse tulemusena tekkinud üleküllastunud ühefaasilisest struktuurist väga peenikeste uue faasi osakeste tekkimisel. Kuna tekkivate osakeste hulk kasvab aja möödudes, nimetatakse ka protsessi vanandamiseks. Vanandamise eeltingimuseks on lahustava komponendi maksimaalne lahustumine
8. Heterogeensete segude separeerimine. Mehaaniline ehk füüsikaline separeerimine. Süsteemid. Materjalibilanss. Mittehomogeenne ehk heterogeenne süsteem – süsteem, mis koosneb kahest või enamast füüsikokeemiliselt mittehomogeensest (erinevates agregaatolekutes) faasist. Faasid, millest süsteem koosneb, võivad olla mehaaniliselt üksteisest eraldatud. Iga heterogeenne binaarne süsteem koosneb kahest faasist: - dispersne ehk sisemine faas, mis on väikeste osakeste kujul, - pidev ehk välimine faas, mis on dispersioonikeskkonnaks, milles on jaotunud dispersse faasi osakesed. Suspensioon – heterogeenne süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles hõljuvatest tahketest osakestest. Emulsioon – heterogeenne süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles jaotunud teise vedeliku tilkadest, mis ei segune esimese vedelikuga.
2) elektroosmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas 3) voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes 4) settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. ! II variant 1. Millest sõltub hüdrofoobsete kolloidide stabiilsus? ! ! 2. Millest sõltub emulsioonide stabiilsus, mis on emulsioonid ja kuidas neid meditsiinis kasutatakse? ! Emulsioon on dispersne süsteem, mis koosneb lahustusmatutest vedelikest (dispersioonikeskond ja dispersne faas on vedelikud). Üks faasidest on vesi ja teine «õli». Kummas vedelikus lahustab PAA, mis stabiliseerib emulsiooni. Emulsioonid võivad tekkida iseeneslikult, aga sagedamini mehaanilisel dispergeerimisel. Emulsioonide üks olulisi omadusi on stabiilsus. Emulsioonid pole termodünaamiliselt püsivad tänu oma kõrgele pinnaenergiale (faasidevaheline piirpind on väga suur)
palju vaja. Arvatakse, et kui temperatuur tõuseks 3 kraadi, sureks välja 50% kogu maailma liikidest. Seega on kliima soojenemine väga suur probleem, kuid tavainimesed usuvad, et selle peale tuleks mõtlema hakata alles tulevikus, sadade aastate pärast. Kui nii edasi läheb siis võivad kirjeldatud ohud kätte jõuda juba meie eluajal. Aerosoolide (gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu) hulga suurenemine atmosfääris vähendab atmosfääri läbipaistvust, mistõttu otsese päikesekiirguse pääs maapinnani on viimase sajandiga vähenenud umbes 4%. See on globaalset soojenemist natukene aeglustanud. Mida veel tehakse kliima soojenemise vastu? USA on üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid maailmas. Taani, Hispaania, Suurbritannia ning Saksamaa oma eesrindlike tuuleenergiaparkidega näitavad ülejäänud maailmale head eeskuju
kristallilises olekus hüdraat. KOLLOIDLAHUS (ühelt poolt tõeliste lahuste ning teiselt poolt emulsioonide, suspensioonide ja aerosoolide vahel); kolloidosakesi sisaldav lahus, nad on molekulide kogum mõõtmetega 10-5-10- 7 . EMULSIOON tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel. SUSPENSIOON tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustavasse vedelikku. AEROSOOL tekib tahke aine või vedeliku pihustamisel gaasi. VAHT dispersne keskkond, kus gaasi on pihustatud vedelikku või tahkesse ainesse. VEE KAREDUS põhjustavad Ca ja Mg-ioonid. MÖÖDUS KAREDUS saab kõrvaldada keetmisega, on tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadist. PÜSIV KAREDUS ei ole võimalik kõrvaldada, on tingitud Ca ja Mg sulfaatidest ja kloriididest. ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel.
Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel. . Kohesioonitöö on määratud dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse.
Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. Emulsioonide valmistamine:1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades.2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon.3)Homogeniseerimine peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks
dialüüsu ja difundeeruvad halvasti, on nähtavad ultramikroskoobiga Molekulaar(ioon)- >109 <10-9 Ei ole eraldatavad dispersne filtreerimisel, ei sedimenteeru, dialüüsuvad ja difundeeruvad hästi, pole nähtavad ei
Lõõmutada tuleb kokillvalu(metallvormides saadud valandeid), sest sel on valgendunud pinnakiht. Valgendunud pinnakiht tekib mõnikord ka muldvormidesse valatud valanditel, kui ahju täite arvutamisel tehti viga ja malmi ränisisaldus on liiga väike või kui valand löödi vormist väga vara välja (punase hõõgumise ajal) ja jahtus õhus. Niisuguste valandite suur kõvadus on tingitud sellest, et nende struktuuris on vähe grafiiti ja palju tsementiiti ja ka sellest, et tekkis liiga dispersne ferriit-tsementiitne segu, s.t. struktuuris on perliidi asemel sorbiit. Hallmalmist valandite kõvaduse vähendemiseks ja töödeldavuse parendamiseks tehtav 1õõmutamine koosneb valande kuumutamisest temperatuurini 850-950° ja selle temperatuuri hoidmisest 1-2 tunni vältel. Pärast lõõmutamist jahutatakse enamasti õhus. Vaatamata sellele kõvadus väheneb tunduvalt. Mida kõrgem on lõõmutustemperatuur, seda intensiivsemalt kulgeb graffitiseerimisprotsess.
hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv (< 900), siis on stabiliseeritudõ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. 32. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. Emulsioonide valmistamine: 1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades. 2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon. 3) Homogeniseerimine peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku
84. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Stalagmomeetriline - Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. Lecomte du Noüy meetod - Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises - Jämedispersne süsteem >10-6 m - Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m - Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel
tint; värv; paber; ravimid; plastmass; kummi Protsessid kolloid- ja pindnähtuste keemias toidu töötlemine; jahvatamine; nafta puurimine; sademine; jäätmete ladustamine; märgumine; suhru rafineerimine; heterogeenne katalüüs; kromatograafia Kolloidsüsteemide iseloomu mõjutavad faktorid: osakeste suurus; osakeste kuju ja painduvus; pinna omadused; osakestevahelised interaktsioonid; osakeste ja lahusti interaktsioonid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Kolloiddisperssete süsteemide tüübid Dispersne faas/ Dispersiooni keskkond/ Nimetus/ Näited Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool
värv; paber; ravimid; plastmass; kummi Protsessid kolloid- ja pindnähtuste keemias toidu töötlemine; jahvatamine; nafta puurimine; sademine; jäätmete ladustamine; märgumine; suhru rafineerimine; heterogeenne katalüüs; kromatograafia Kolloidsüsteemide iseloomu mõjutavad faktorid: osakeste suurus; osakeste kuju ja painduvus; pinna omadused; osakestevahelised interaktsioonid; osakeste ja lahusti interaktsioonid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Kolloiddisperssete süsteemide tüübid Dispersne faas/ Dispersiooni keskkond/ Nimetus/ Näited Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool
. or faking else. PET polüetüleenterefosfaat plastiktaara. Levinud on PET-st joogipudelite ja topside valmistamine. PET on peaaegu lagunematu. Lagunevate polümeeride hind on väga kallis ja ei suuda võistelda naftast toodetud polümeridega. Polüamiidid on näiteks nailon. Polüamiidid: ... valgud. Valgud koosnevad aminohapetest. R-CH(-NH2)-COOH. Looduses on polü-ained näiteks sahhariidid ehk siis polüsahhariidid. Ntx. Tselluloos, kitiin. Kolloidkeemia. Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises. Dispersioonikeskkond ehk difuusne gaas Dispersiooni aste D=1/d kolloidosakeste diameetri pöördväärtus. S0=S/V Molekulide ioonid väiksem kui 10-9m Kolloidosakesed 10-7 ... 10-9m. Jäme dispers. süst. suurem kui 10-7m. Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem. Veeaur ei ole kolloidsüsteem kui kogunedvad suuremaks, siis sajab sademetena alla.
7. Milles seisneb ultramikroskoopilise meetodi eripära? Milliste disperssete süsteemide korral seda kasutatakse? 13 8. Millised on elektronmikroskoopia eelised ja puudused disperssete süsteemide osakeste mõõtmete määramisel? 5. KOLLOIDSÜSTEEMID, NENDE VALMISTAMINE JA PUHASTAMINE 1. Mida nimetatakse dispersseteks süsteemideks? Mille poolest on disperssed süsteemid olulised/unikaalsed? Tooge näiteid erinevatest disperrsetest süsteemidest. Pihussüsteem ehk pihus ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas. Pihustunud aine Gaas Vedelik Tahkis Puuduvad Vedel aerosool Tahke aerosool Gaas Gaasid segunevad Näited: udu, deodorandid, Näited: suits,
57. Mis on pindpinevus? Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. (Pindpinevus- pinnanähtus kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajõud mõjustavad üksteist tõmbejõududega.) 58. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. • Kapillaarse tõusu meetod • stalagmomeetriline • mulli suurima rõhu meetod 59. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe või enamfaasiline süsteem (Üks aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 61
Kolloidlahused on lahused, kus kolloidosakesed on pihustunud lahustissse, kolloidosakesi ei näe silmaga ega mikroskoobis, samas on nad aga palju suuremad kui tavalised molekulid. 45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda. Emulsioon – dispersne süsteem, milles vedel aine on pihustunud vedelasse ainesse. Mikroskoopiliselt emulsioonid ei segune. 47. Tyndalli efekt. Tekib kui valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis hajub. Hajub aineosakestel, valgusvihu tee keskkonnas muutub nähtavaks. 48. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekkitamine. Kolloidosake on küllalt keeruka ehitusega, koosneb paljudest ioonidest. Seesmine e neutraalne osa ja välimine e ionogeene osa. Sisemine osa – tuum – koosneb aine
Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. 30. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. Emulsioonide valmistamine: 1) tilkade peenendamine lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades. 2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon. 3) Homogeniseerimine peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade.
Kapillaarse tõusu meetod. Stalagmomeetriline meetod - Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed: Mulli suurima rõhu meetod - Siin mõõdetakse rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike.Kasutatakse jällegi kapillaarmeetodit 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed
(Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.) Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100 ,kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus, mis oleneb: sadeneva aerosooliosakese diameetrist.( Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 m, sadestuvad kiiresti, 5-75 m suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.)
(Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.) Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: η = (C1- C2) / C1 * 100 ,kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus, mis oleneb: sadeneva aerosooliosakese diameetrist.( Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 μm, sadestuvad kiiresti, 5-75 μm suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 μm ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.)
vahtkummi); · tahked emulsioonid - vedeliku dispersioon tahkes keskkonnas (pärlid) · tahked soolid tahke aine dispersioon tahkises (suitsutopaas, suitsukvarts, mitmed vääriskivid) · geelid - makromolekulide dispersioon vedelikus (tarretis, kissell) Kolloidsüsteemid on: *heterogeenseid dispersseid süsteeme *kõrgmolekulaarseid ühendeid 53. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Pihustussüsteem ehk dispersne süsteem ehk jämepihused. Aine on pihustunud keskkonda suuremate osakestena, mis koosnevad paljudest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Pihused on tavaliselt hägused ja ebapüsivad (ained eralduvad üksteisest). Jämepihused: *Suspensioonid *Emulsioonid *Aerosoolid *Vahud *Poorsed materjalid Kolloidlahused: *Tarded *Geelid Tõelised lahused: *Küllastumata lahused *Küllastunud lahused *Üleküllastunud lahused Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid
(Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.) Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100 ,kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus, mis oleneb: sadeneva aerosooliosakese diameetrist.( Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 m, sadestuvad kiiresti, 5-75 m suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.)
sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes. Ekstraktsioon on meetod lahustunud ainete segude lahutamiseks. Lahust segatakse temas mittelahustuva teise solvendiga. Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel. Destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse. Kolloidkeemia ja pinnanähtused 1. Pihussüsteemide (dispergeeritud) mõiste ja klassifikatsioon, faasidevaheline piirpind. Pihussüsteem e dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe-või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine asub dispersioonikeskkonnas e üks aine on jaotunud teises. Jaotuvad : jämedispersne süsteem, kolloiddispersne süsteem ja tõelised lahused. Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel)
konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või
O2 + hn = O + O O + O3 = O2 + O2 l < 242.6 nm OH + O3 = HO2 + O2 O2 + O + M = O3 * + M HO2 + O3 = OH + 2O2 Osooni lagunemine 2O3 = 3O2 14. Atmosfääri aerosool. Aerosool - õhus olevad tahked ja vedela aine osakesed Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu. Aerosoolid on olulised atmosfäärikeemia, nähtavuse, pilvede moodustumise, atmosfääri kiirguse ja elektri seisukohalt.[1] Aerosooliks nimetatakse ka koos gaasiga rõhu all olevat täiteainet, mis täidab aerosooliballoone. Sellised aerosooltooted on deodorandid, putukamürgid, juukselakid, värvid jms. Väljenditega "aerosool" ja "aerosooli osake" viidatakse enamasti vedela või tahke aine osakestele, mille väljastamisel gaasi tekib dispersne segu.
...................................................................37 Lisa 2. III vahutavuse katse.......................................................................38 Lisa 3. Seebi keetmise retsept..................................................................39 MÕISTED Atsükliline- Mittetsükliline Detergent- Sünteetiline pindaktiivne aine, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastoime parandajana. Emulgeerima- Emulsiooni tekitama Emulsioon-Dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihutsunud või segatud teise vedela ainega, kusjuurs mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Ester- Orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsiniku aatomitega. Hüdrofiilsus- Ehk veelembus ehk võime lahustuda vees. Hüdrofoobsus- Ehk vett-tõrjuv ehk võime mitte lahustuda vees, aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrogeenimine- Ühendisse vesinikku sisse viima
Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 m, sadestuvad kiiresti, 5- 75 m suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule
(elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%- des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärastpuhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 µm, sadestuvad kiiresti, 5-75 µm suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed,
Ebullioskoopia Ebullioskoopia (ladina k. ebullire keema hakkama) uurib lahuste keemise tingimusi. Analoogiliselt krüoskoopiaga, on siin tähtsaimaks tingimuseks lahuse aururõhk. Ke= (teML):1000m Vee ebullioskoopiline konstant on 0,5160. 231 Kolloidlahused Kolloid on mehhaaniline segu, kus üks aine on ühtlaselt pihustatud teise. Eristatav pidev faas on see millesse on aine pihustatud ja dispersne (katkestatud) faas on pihustunud faas. 232 Browni liikumine Iga gaasi ja vedeliku või lahustunud aine molekulide kulgliikumise keskmine energia on antud temperatuuril püsiv suurus ja osakeste liikumiskiirused on pöördvõrdelised ruutjuurega osakeste massist, SIIS toimub Browni liikumine ka kolloidlahustes, kuid kuna sealsete osakeste massid on tuhandeid
läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimisel ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti on nähtavad ultramikroskoobiga Molekulaar(ioon)- >109 <10-9 ei ole eraldatavad filtreerimisel dispersne ei sedimenteeru dialüüsuvad ja difundeeruvad hästi pole nähtavad ei ultra- ega tavalise mikroskoobiga AGREGAATOLEKU JÄRGI Dispersiooni- Dispergeeritud Dispergeeritud süsteemi liik
Kütuse kvaliteetseks pihustamiseks ja heaks 18). Küttesegu, mis diiselmootori silindris põleb on õhu ja diiselkütuse küttesegu moodustamiseks peaksid paljuauguliste pihustite düüside Surveaste ja surveastme valik: dispersne segu. Teades diiselkütuse marki ja vastavalt sellele tema avade läbimõõdud olema väga väikesed. Teoreetiliseks surveastmeks nimetatakse silindri kogu mahu ja komponentide koosseisu on arvutuslikult kerge leida 1 kg kütuse Peened avad võivad töö aja kergesti ummistuda ( normaalsed avad põlemiskambri mahu suhet. põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu hulk
aktiivstsenter moodustab järgmise nukleotiidi 3’OH ümber, et uus nukleotiid saaks liituda. Liikumine DNA valmival ahelal. Oluline! Translokatsiooni energiat uuritakse alles. - On 1-4 ahelalist DNA-d, peamine on kaheahelaline DNA. DNA-d saab mitmel viisil replitseerida. PCR – polümeraasi ahelreaktsioon. Seda saad replitseerida, et üks uus ahel + üks vana ahel – poolkonservatiivne. Üks uus ahel + üks uus ahel või vana + vana – konservatiivne. Uue ja vana ahela mosaiik – dispersne. Vigade parandused: 72 - kompab ja kontrollib DNA sümmeetriat. Kui tekib vale paardumine, siis DNA väikeses vaos toimub geomeetria muutus. Võetakse ära viimane või isegi rohkem nukleotiide – kuni tekib väikse geomeetriaga vagu. Geneetiline veerulugemine. - Toimub poolkonservatiivne. DNA replikatsioon on rakule elulise tähtsusega. Täpselt reguleeritud ja kontrollitud. On replikatsiooniühikud nagu transkriptsiooniühikud (geen, osa geeni)
konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis
annaabi.ee 
