Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused Maareformi ajal hakati Eesti NSV’s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine Juba alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. 1947.a mais võttis Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakud ja nende koormised Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme.
Maareformi käigus riigistati 1944-1947 ENSVs üle 927000ha maad.Talu max suurus võis olla 30ha (5ha kui olid sakslastega koostööd teinud).Maa võõrandamisega muudeti elujõuetuks heas korras olnud talud,tekkisid inimestevahelised pinged.Talupojad pidid riigile andma kindlaksmääratud normi põllusaadusi sümboolse tasu eest(nt kui sul oli 20ha maad pidi 1947 loovutama 40% saagist, järgmisel aastal 70%).05.1947 võttis ÜKbP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks ja samal sügisel loodi ENSVs esimesed 5 kolhoosi ja alustati nn kulakute(talupoeg, kellel oli põllutöömasinaid ja kes kasutas palgatööjõudu) väljaselgitamisega.Neile pandi peale kõrged maksud ja hiljem suurendati tunduval saagi riigile müümise norme.1948.a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 10.1948 oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus 2,2% kõigist taludest. 1948 suurendati makse veelgi,
* direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja (determineeriv) ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult
Selles küsimustik peaks näitama, milline on minu juhtimisstiil. Selles küsimustikus sain ma kõrgeid punkte nii osalevas kui ka toetavas juhtimisstillis. Osalev juhtimisstiil peaks tähendama, et ma olen selline juht, kes osaleb otseselt töötajate juhtimises ja nende töös ning olen phendunud töötajate arendamisele. Toetav juhtimisstiil tähendab, et ma olen selline juht, kes on valmis oma töötajaid igal hetkel abistama ja toetama. Selles küsimustikus sain ma väga vähe punkte direktiivse juhtimisstiilis. See tähendab, et ma olen selline juht, kes ei ole valmis ülesandeid edasi delegeerima. Juhtimisoskuse koha pealt oli ka väga oluline selline küsimustik nagu transformatsioonilise juhtimise multifaktoriline juhtimisstiili küsimustik. Selles küsimustikus sain ma kõrgeid punkte sellistes punktides nagu: jätkuv preemia, juhtimine vastavalt eranditele ning Laissez-faire juhtimises. Jätkuv preemia peaks tähendama seda,
Loovust organisatsioonis soodustavad: 1. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standarditesaavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.. 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Loovuse barjäärid organisatsioonis: ● Madal pühendumus organisatsioonile. ● Hirm muutuste ja kriitika ees, vigade eest karistamine. ● Töö- ja ajasurve. ● Jäigad reeglid, protsessid ja juhtimisstiil.
Niinimetatud ,,rahvavaenlastelt" ja lihtsalt suurematelt kui 30-hektariliselt taludelt võeti ära kokku 927000ha maad, millest 514000ha jagati vähese maaga talunikele ja uusmaasaajatele. Ülejäänud maal rajati riigimajandeid - sovhoose - või jäeti see lihtsalt sööti. Kehvemate talupidamiste abistamiseks asutati masina-traktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Seejärel sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine). 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati makse ja müüginorme ka teistel taludel. 1948
Organisatsioonikliima: atmosfäär on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak; töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur: see ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse kontrolliva ja direktiivse kultuuri kujunemist Ressursid ja oskused: värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid: on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused Loovmõtlemisoskus – loovuspõhiste protsesside valdamine
Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Talupojad pidid sümboolse tasu eest riigile andma kindlaksmääratud normi põllumajandussaadusi. Maareformi ajal hakati moodustama ka riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kolhooside loomine 1946.aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikud suud kolhooside loomisele. 1947.aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks, mida hiljem ka suurendati. Kiirendatud industrialiseerimine Eesti NSV oli põhirühk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusel. 1945.aastal võttis NSV
1940. aasta lõpul võeti ka Baltimaades kurss põllumajanduslike ühismajandite -- kolhooside -- kiirendatud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. 1947. aasta 21. mail võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Kevadel alustati ettevalmistusi Eestis esimese kolhoosi asutamiseks Valjala vallas Saaremaal. Põhjuseks, miks valiti just Valjala vallas asuv Sakla küla, oli ilmselt asjaolu, et naabruses asus Teaduste Akadeemia katsemajand Uue-Lõve, mille maid ja varasid võis asutatavale kolhoosile üle anda. Eesti esimese kolhoosi asutamise koosolek toimus Sakla külas 6.sept. 1947.
võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil – juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur – mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid – paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski. Parimate meetotide leidmine olulisem kui reeglitest kinnipidamine.
115 Ettevõtte senise edukuse Eestis on määranud enamasti a võime leida oma niss maailmaturul ja hankida investeeringuid b EAS-ilt saadud toetuste suurus c Kaubandus- ja Tööstuskojalt saadud abi ekspordivõimaluste leidmiseks 116 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suutmatus riigile kuuluvaus ettevõtteid hallata oli suuresti tingitud sellest a toimus kiire üleminek käsimajanduselt turumajandusele b IMF ja Maailmapank keelasid ettevõtete direktiivse juhtimise c katkesid sidemed NSV Liidu ministeeriumitega ja kompartei tegevus 117 Väliskapitali kaasamine privatiseerimisel oli paratamatu sest a välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest rohkem maksma b kodumaist kapitali oli vähe c see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimus 118 Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel langes Eesti insaiderite kätte umbes 40% ettevõtetest, praeguseks on insaiderite kätte jäänud 10% ringis
115 Ettevõtte senise edukuse Eestis on määranud enamasti a võime leida oma nišš maailmaturul ja hankida investeeringuid b EAS-ilt saadud toetuste suurus c Kaubandus- ja Tööstuskojalt saadud abi ekspordivõimaluste leidmiseks 116 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suutmatus riigile kuuluvaus ettevõtteid hallata oli suuresti tingitud sellest a toimus kiire üleminek käsimajanduselt turumajandusele b IMF ja Maailmapank keelasid ettevõtete direktiivse juhtimise c katkesid sidemed NSV Liidu ministeeriumitega ja kompartei tegevus 117 Väliskapitali kaasamine privatiseerimisel oli paratamatu sest a välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest rohkem maksma b kodumaist kapitali oli vähe c see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimus 118 Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel langes Eesti insaiderite kätte umbes 40% ettevõtetest, praeguseks on insaiderite kätte jäänud 10% ringis
Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Loovuse ja innovatsiooni jaoks on veel olulised: Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine
· Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. · Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud · Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. · Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. · Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. · Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski · Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine · Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse
· Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. · Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud · Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. · Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 7 · Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. · Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski
Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse
Prognoosimine. nõudluse operatiivseks rahuldamiseks, tootmisprotsessi kulgemise tagamiseks, püsiva on leida optimaalsed seosed organisatsiooniliste , tehniliste ja majanduslike seoste vahel. 3.1.Prognoosimise olemus ja liigitus. Prognoosimine on sündmuste ettenägemise teadus tööjõutaseme säilitamiseks hooajaliste kaupade tootmisel ja mõnel muul juhul. Varude Direktiivne lähenemisviis direktiivse juhtimise olemus seisneb selles, et ja kunst. Ta sisaldab minevikust võetud andmeid ja projitseerib neid tulevikku, kasutades juhtimine võimaldab: *tagada ratsionaalse suhte kaubaliikide vahel, *korraldada paremini reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja erinevaid mudeleid
Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse
Soodustavad tegurid: -Organisatsioonikliima – „atmosfäär“ on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljendada, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist -Demokraatlik eesvedamisstiil – juhtidel loovusele avatud hoiak; töötajateledastatakse sõnum,et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud -Organisatsioonikultuur – ergutab probleemide lahendamiseks uudseid meetodeid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist. -Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi -Struktruudid ja süsteemid - on paindlikud, väheste reeglitega ja regulatsioonidega, kõrge autonoomiaga. Süsteemid(tasu,tunnustus,karjäär) toetavad loovuse arengut. 22.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1.Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused 2.Loovmõtlemisoskus – loovusepõhiste protsesside valdamine 3.Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23
võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega ka vabadusel peab olema suund! 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Organisatsioonistruktuur on soovitavalt lame. Loovuse ja innovatsiooni jaoks on veel olulised: Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine
LOOVUST SOODUSTAVAD: Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Organisatsioonistruktuur on soovitavalt lame. 23. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) (Harald Lepisk) + eraldi joonis Üheaegselt peaks koos esinema: Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused.
võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega ka vabadusel peab olema suund! 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Organisatsioonistruktuur on soovitavalt lame. Loovuse jaoks veel oluline: · Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski. · Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine.
Organisatsioonikliima : atmosfäär on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil : juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma, välditakse kontrolliva ja direktiivse kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis 3 olulise komponendi üheaegne koosesinemine: - Asjatundlikkus - Loovmõtlemisoskus - Motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine
saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 11 Faktorid: saatj,a saaja, kontekst, kontakt, kood Jakobson lisab konteksti, lisab sinna edastamisprotsessi juurde. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada)
Loovust organisatsioonis soodustavad: 1) Organisatsioonikliima: „atmosfäär“ on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2) Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. 3) Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist. 4) Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5) Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Organisatsioonikultuur on soovitatavalt lame. 23. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus – loovusepõhiste protsesside valdamine.
võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega – ka vabadusel peab olema suund! Loovust organisatsioonis soodustavad: 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Organisatsioonistruktuur on soovitavalt lame. Loovuse avaldumise tingimused (Harald Lepisk) Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine:
võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega ka vabadusel peab olema suund! 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Organisatsioonistruktuur on soovitavalt lame. Loovuse ja innovatsiooni jaoks on veel olulised: Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski
- ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on. [võrdluseks Jakobsoni 6 keelefunktsiooni] Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed. Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.)
*ÕIGEAEGNE öeldakse, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. *KESTEV 3. Organisatsioonikultuur mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid *SEOTUD TOOTE VÕI TEENUSEGA, MIS PAKUB OSTJALE VÕI mooduseid leidma. Välditakse ,,kontrolliva" ja ,,direktiivse" kultuuri kujunemist. LÕPPKASUTAJALE LISAVÄÄRTUST. 4. Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi 5. Struktuurid ja süsteemid paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja
- ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on. [võrdluseks Jakobsoni 6 keelefunktsiooni] Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed. Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.)
Lisaks tuli talunikel täita ka mitmesuguseid kollektiviseerimise ajal 1949. aastal, masina konkreetseid töökohustusi (näiteks talvine traktorijaamad püsisid kuni 1958. aastani. metsaraie), ning sageli kaasati neid tegema 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskko planeerimata töid (nagu lagunenud teede mitee vastu direktiivse otsuse kolhooside korrastamine). Algusest peale nõuti suuremailt loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. taludelt ülikõrgeid makse. Põllumehed, kellel Sama aasta sügisel loodi Eesti NSVs viis esi oli üle 20 hektari maad, pidid 1947. aastal mest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste
annaabi.ee 
