novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm "1991" (rez. I. Normet). M on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch
Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda. Karl Ristikivi Looming Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) Karl Ristikivi Looming Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938a - sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940a - algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Karl Ristikivi Looming Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946a - Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947a - Vadstena) "Hingede öö" (1953a- modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Karl Ristikivi Looming Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961a), "Viimne linn" (1962a), "Surma ratsanikud" (1963a) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965a), "Rõõmulaul" (1966a), "Nõiduse õpilane" (1967a)
marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J. Kuuldemäng R. Faehlmann ,,Müütilised Peterson ,,Kuu" muistendid" H. C. Andersen ,,Inetu Pardipoeg" Eluloo raamat M. Poom ,,Minu lugu" Romaannovellides A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Lühirooman Mati Unt ,,Sügisball" Üksik romaan A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" Romaanitsüklid diloogia L. Tolstoi ,,Anna Karenina" triloogia E. Vilde ajalootriloogia tetraloogia A. Hint ,,Tuuline rand" pentaloogia A.H Tammsaare
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F
„Semud“ (1936) „Sellid“ (1938) „Sinine liblikas“ (1936) Alternatiivajalooline romaan „Viikingite jälgedes“ (1936) Tallinna triloogia „Tuli ja raud“ (1938) – sai selle teose eest Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna „Õige mehe koda“ (1940) – ilmus algselt pealkirjaga „Võõras maja“ „Rohtaed“ (1942) Diloogia „Kõik mis kunagi oli“ (1946) „Ei juhtunud midagi“ (1947) Modernistlik romaan „Hingede öö“ (1953) – Ristikivi enda sõnul on see „realistlik muinasjutt“ Ajaloofilosoofiline sari Kroonikate triloogia – „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963) Biograafiate triloogia – „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse
Lev Tolstoi 1828 Jasnaja Poljana 1910 Astapovo Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Kasvatus oli väga range. Lapsi kasvatati seisusekohaselt: pöörati tähelepanu headele käitumismaneeridele ja laitmatule võõrkeeleoskusele Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. Tema ema suri kui ta oli 2-aastane ja isa kui ta oli 9-aastane. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. Tahab parandada talupoegade elujärge. Kirjutas neile ise aabitsa ja rajas kooli Jasnaja Poljanas talupo...
,,Tuli ja raud" ,,Õige mehe koda" ,,Rohtaed" Tegevuse aegruum: 1885 1937 u. 1885 1932 Talinn 1890 1934 Tallinn Läänemaa, Tallinn peategelane: kaubamaja omanik Peategelane: kooliõpetaja Juulius peategelane: tööline Jüri Jakob Kadarik Kilimit Diloogia ,,Kõik, mis kunagi oli" ,,Ei juhtunud midagi" 23.06.1939 (Võidupüha) 23. 08.1939 (Molotov- Sept 1939 II MS algus 1940 kevad, Tallinn, Tartu Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan ,,Hingede öö" Tegevus leiab aset vana-aasta õhtul Surnud mehe majas (u kell 23.00-00.05)
1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" *(1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe
mail 1926. aastal Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis 19331940 aastail, Tallinna 4. Keskkoolis 19401944 ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis 19571958 ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline
a. raamatuga "Lendav maailm". 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud". 1938. aastal "Sellid". Loometee ülevaade(1) Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud"(1938) "Õige mehe koda" (1940; algselt "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Loometee ülevaade(2) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953) Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Loometee ülevaade(3) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970),
hingeelu ja tundeid kujutab autor kunstnikuromaanis ,,Jenny" (1911), perekonna ja kodukolderomaanis ,,Kevad" (1914), novellikogus ,,Targad neitsid" (1918), esseederaamatus ,,Naise vaatepunkt" (1919), samuti hilisemates romaanides ,,Gymnadenia" (1929), ,,Põlev põõsas" (1930) ja ,,Ida Elizabeth" (1932). Maailmakirjandusse on Sigrid Undset jäänud peamiselt Norra keskaega kujutavate suurte romaanidega. Need on triloogia ,,Kristiina Lauritsatütar" (19201922) ning diloogia, mille esimene osa kannab pealkirja ,,Hobulahe Olav Audunipoeg" (1925) ja teine ,,Olav Audunipoeg ja tema lapsed" (1927). Sajandivahetuse realist Faktoloogiat silmas pidades tuleb Undseti pidada realistiks, kes kirjeldab täpselt keskaja tarbeasju, tööriistu, ehteid ja iluesemeid, relvi ning tapariistu. Autor ei peljanud ajaloofaktide uurimise rasket tööd, ta tahtis, et tema teostes oleks kõik tõepärane ning usutav. Kasutatud allikad: 1. Jüri Talvet, 1999
1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad"
olnud. Helmese abikaasa Feliks Tungal, eestiaegne spordilootus ja kehalise kasvatuse õpetaja ning muusik hakkab oma naise vabastamiseks noore advokaadi Levini abiga asju ajama ja lapse järele vaatavad isa kõrval veel ka tema tädid ja teine vanaema. Kuigi Leelol on palju hoolitsejaid , igatseb ta ikkagi ema. Edasi meenutab ta asjaliku napisõnalisusega nii vanaema kui ema arreteerimist, elu isaga ja ema ootamist ning seda, mis kõik edasi juhtus. Leelo Tungla diloogia, mis ajaliselt jõuab 1951. aasta kevadest sügisesse, on näiliselt kerge ja lõbus lugemine. Leelo räägib oma tegemistest : kuidas ta koolis käib teiste laste tundides kuna ta ise on veel väike, kuidas ta mõnikord kodus üksi on ja mängib erinevaid mänge ning kuidas ta tädi Maali juures aega veedab.See raamat annab lisaks Stalini-ajale ettekujutuse veel ühest ajast -- sellest, mida raamatus nimetatakse kas Eesti ajaks, Pätsu ajaks või ,,ajaks enne seda, kui venelased sisse tulid"
ja alles siis võime mõtelda rohtaiale. Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha /.../” Peale Tallinna triloogia on Ristikivi kirjutanud palju romaane, mitu triloogiat ning vaheteoseid. Märkimist väärivad “Imede saar”, sümboolikast tihe “Hingede öö”, diloogia “Kõik mis kunagi oli” ja “Ei juhtunud midagi”. Karl Ristikivi leiti 1977. aastal surnuna oma korteris Stockholmis, tõenäoline surmapäev arstide poolt määratud.
modernistlikke võtteid. Eesti kirjanduses tekkis romaan 19. saj lõpukümnenditel (Jaak konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg teoses. Jar, Eduard Vilde). Ka eepilises teoses võib kasutada motot teisest teosest valitud juhtmõtet, mis selgitab Samad tegelased, sama teema mitmes romaanis: peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. diloogia (2) Tolstoi "Kannatuste rada"; Iga teos algab sissejuhatusega, mis tutvustab lugejale tegelasi, tegevuskohta ja aega triloogia (3) Ristikivi Tallinna triloogia; seda, mis vajalik järgneva mõistmiseks, sõlmituses selguvad vastuolud, järgneb teema
.1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935),"Semud" (1936),"Sellid" (1938),"Sinine liblikas" (1936),"Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna),"Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas"),"Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena),"Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena),"Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe
2 2. Looming Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936, alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938) sai "Looduse" romaanivõistlusel esimese auhinna. "Õige mehe koda" (1940) algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas". "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946 Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947 Vadstena) "Hingede öö" (1953, modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad"
Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohtaed" Ajaliselt paralleelsed arenguromaanid Eesti ühiskonna areng Põhitoon pessimistlik, ühine tegelaste ÜKSILDUS, elult lüüasaamine. Tegelased trotsivad olusid ja püüdlevad parema elu poole. Linnastumine, kodanluse ja haritlaste kujundamine. Ajaloosündmused tagaplaanil. INIMENE ON LIIGA NÕRK, ET ÜLETADA AEGA JA SAATUST! 2. DILOOGIA ,,Kõik, mis kunagi oli" ; ,,Ei juhtunud midagi" Petlik näivus, et midagi ei juhtunud. Tegelikult riigi hukkumine. Eesmärk kujutada inimest ajas. EI OLE KROONIKA! Väljendab pettumust, et vabadus anti käest vastupanuta. Ideaaliks seatud soomlaste Talvesõda. Lõpeb kaasaja kujutamine. 3. SÜRREALISTLIK ROMAAN ,,Hingede öö" Autobiograafiline, filosoofiline, allegooriline. Pagulase elu: tõrjutu, võõras, hirmu-ja süütundega.
-1- ,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c Tutvustus ,,Mina, Claudius" ning ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" on ajaloolised romaanid. Robert Graves, elukutseline kirjanik, kirjutas need 1930-ndatel rahapuuduse sunnil. See aga ei vähendanud nende väärtust: ilmudes sai diloogia suure menu osaliseks. Romaanid põhinevad ajaloolistel faktidel, kõik tegelased on suuremal või väiksemal määral samasugustena ka elanud. Peategelane Claudius räägib raamatuis minavormis oma elulugu ning viib lugejaid kurssi ka Rooma poliitika, sõjakäikude, oma ja teiste perekonnaelu ja kõiksugu vandenõude ja intriigidega. Veidi saab kajastust ka tolleaegne olme, rahvaste paiknemine ja erinevatest klassidest inimeste üldine suhtumine maailma. Oma arvamus
Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele. Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Looming ja näited · Fantaasia elemente sisaldavad lood ja muinasjutud: Barbara-diloogia (1992, 1994), "Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval"(1997), "Anna ja Aadama lood"( 2003) · Eetilisi ja sotsiaalseid probleeme lahkavad jutustused: ,,Kirju liblika suvi"(1986), ,,Pille, Madis ja teised"(1989) · Noorsoojutud: ,,Neitsi Maarja neli päeva"(1980), ,,Varesele valu"(2002) · Luuletused ja värsslood: ,,Väike ranits"(1982), ,,Vana vahva lasteaed"(1988), ,,Palju õnne sünnipäevaks!"(1994), ,,Küll on hea
peamiselt kirjanikud ja kunstnikud ning mis on üldiselt eluaegne Honorar- tasu, preemia Veljestolane- inimene, kes kuulus Eesti Üliõpilas Seltsi ,,Veljesto" Reamees- madalaim sõjaväeline auaste Internaatkool- õpilaskodu, kooli ühiselamu Proosa- sidumata kõne, levinuim keelekasutuse vorm, kasutatakse tihtipeale ilukirjanduse tähenduses Triloogia- kolmest iseseisvast teosest koosnev tervik ehk kolmikteos Diloogia- kahest iseseisvast teosest koosnev tervik ehk kaksikteos Novell- tiheda sündumustiku ja väheste tegelastega jutustus Romaan- jutustava proosa suurvorm, ülekantud tähenduses ,,armulugu" Fasism- ülireaktsiooniline ja marurahvuslik terroridiktatuur Vastupanu liikumine- riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile 5. Kasutatud allikad http://www.cs.ut
2 Looming Lasteraamatud: "Lendav maailm"(1935) "Semud"(1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938) "Õige mehe koda" (1940; algne pealkiri "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") "Eesti kirjanduse lugu" (1954) - (kriitiku vaatepunktist). Ajafilosoofiline sari: Kroonikate triloogia: "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) "Imede saar" (1964; antiutoopiline vahemäng) 3
triloogia, ,,Koer tunneb koera", ,,Mustamäe Sussimurdja" ja palju muudki. Paljudes uuemates raamatutes on lapsele lisaks vahvate luuletuste ja juttude lugemisele loodud võimalus teha käelisi tegevusi (,,Tere koolilaps") või lahendada nuputamisülesandeid ( ,,Päkapiku pähklikott") Leelo Tungla loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. On kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte (Barbara-diloogia, Kollitame! Kummitame!, Anna ja Aadama lood), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale (Kirju liblika suvi, Pille, Madis ja teised), noorsoojutte (Neitsi Maarja neli päeva, Varesele valu), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus.
sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Karl Ristikivi-seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps saab rikkaks) ning ,,Rohtaed" .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:"Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi"-Eesti lähimast ajaloost. ,,Ei juhtunud midagi"-IIMS, kujutab otsustavat aega kodumaa saatuses. Modernistlik romaan-,,Hingede öö"-sürrealistlik, oluline pole tegelikkus, vaid tunded, mida reaalsus inimestes tekitab.Keskaja trioloogia:romaanid kirjut. vanade ajalookroonikate laadis:"Põlev lipp" , ,,Viimne linn"- ristisõdade lõpuper. ja ,,Surma ratsanikud" . Ajal. novellide kogu:"Sigtuna väravad"
Õppis Tartu Ülikoolis geograafiat ning edasi läks saksa sõjaväkke, püsiva elukoha leidis Rootsis Stickholmis, tööas ametnikuna ja reisis palju. Looming: seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps saab rikkaks) ning ,,Rohtaed" .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:"Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi"-Eesti lähimast ajaloost. ,,Ei juhtunud midagi"-IIMS, kujutab otsustavat aega kodumaa saatuses. Modernistlik romaan-,,Hingede öö"-sürrealistlik, oluline pole tegelikkus, vaid tunded, mida reaalsus inimestes tekitab.Keskaja trioloogia:romaanid kirjut. vanade ajalookroonikate laadis:"Põlev lipp" , ,,Viimne linn"-ristisõdade lõpuper. ja ,,Surma ratsanikud" . 12. Peep Vallak- 1893-1959
a. [1] 6 Looming Leelo Tungal on kirjutanud nii luulet kui ka proosat väga erinevas eas inimestele, väikelastest kuni täiskasvanuteni välja. Leelo Tungalt iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Ta on kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte („Barbara-diloogia“, „Kollitame! Kummitame!”, „Anna ja Aadama lood”), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale („Kirju liblika suvi”, „Pille, Madis ja teised”), noorsoojutte („Neitsi Maarja neli päeva”, „Varesele valu”), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja
Ühineb Veljestu ühinguga 44ndal Stockholmis, töötab Upsala ülikoolis Töö käigus hakkab kirjutama,viljakas Kurb elu, üksildane Suhtleb küll paguluses eestlastega aga lähikondlased puuduvad Kirjutas triloogiaid:30ndate lõpus Tallinna triloogia o Mis juhtub eestlastega, kui satuvad linna o ,,Rohtaed"- autobiograafiliseim, esitab suuri küsimusi, et millal hakata aia eest hoolitsema o Järgneb Diloogia, kirjutas pagenduses ,,Kõik, mis kunagi oli"- tüüpiline pagulus teos, räägitakse tegelastest kel unistused, aga need määratud hukkumisele. Annab romaanile psühholoogilise maine ,,Hingede öö"- sürrealistlik romaan I osa surnud mehe maja, mingi vend astub majja. Kõik majas tunnevad teda, tema ei tunne kedagi. Mängitakse tema loodud
uued okupatsiooniväed sisse tulemas. Need sõjasündmused katkestasid terve põlvkonna eestlaste elutee. Peategelane Ullo Paerand tema traagiline finaal on sisepagulus. Memuaaribuumi üheks algatajaks oma teosega ,,Kallis kaasteelised". Objektiks need, kellega ta oma eluteel kohtus. Omamoodi keerulised ajad üle elanud eestlaste arhetüüpne lugu, ühe põlvkonna lugu (need, kes elasid või sündisid EWs). Haripunkt Ene Mihkelsoni romaanides: ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (diloogia). Räägivad ühe perekonna loo. Ajaliseks taustaks 40ndate lõpp/50ndate algus. Metsavendluse teema reeturluse poole kaudu. Reetmine perekonna sees, rindejoon läbib perekonda. Teemad: kohanemine, kollaboratsionism, vastupanuvõitluse hind. Taustaks eesti sõjajärgne külaelu. Eetiline küsimus: kas mul on õigust kedagi reeta, kas inimene võib teha koostööd võõrvõimuga ja anda üles oma naabri. Vaatleb ajalugu mikrotasandil. Sofi Oksanen ,,Puhastus" õe reetmine
kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski
poeetilises valguses esitatud pilt ja teadmine lummava hetke peatsest katkemisest. Aeg hoiab hinge kinni, enne kui ise puruneb kildudeks. Ta andis elu lõpus välja ajaloofilosoofilisi romaanisarja: kokku 3 triloogiat. Viimaseks teoseks jäigi 1976 „Rooma päevik“, mis lõpetab ajaloolisfilosoofilise sarja. 1936 „Viikingite jälgedes“ – alternatiivajalooline romaan 1938–42 Tallinna triloogia: „Tuli ja raud“, „Õige mehe koda“, „Rohtaed“ 1946–47 Diloogia: „Kõik, mis kunagi oli“ ja „Ei juhtunud midagi“ 1953 „Hingede öö“ – modernistlik romaan 1961–63 kroonikate triloogia: „Põlev lipp“, „Viimne linn“, Surma ratsanikud“ 1964 „Imede saar“ – antiutoopia. 1965–67 biograafiate triloogia: „Mõrsjalinik“, „Rõõmulaul“, „Nõiduse õpilane“ 1968 „Sigtuna väravad“ - novellikogu 1970–72 põimingute triloogia: „Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes“, „Lohe hambad“, „Kahekordne mäng“
Looming Esimene triloogia Tallinna triloogia 30ndate lõpus. Toob eesti proosasse uue teema eestlane linnas. Mis juhtub eestlasega siis, kui ta satub linna. ,,Tuli ja Raud", ,,õige mehe koda", ,,Rohtaed" kõige autobiograafilisem. Rohtaed ehk iluaed. Millal on inimesel õige aeg hakata oma iluaia eest hoolitsemiseks, alguses meil ikka tarbeaia tegemine (töö, pere loomine). Millal tuleb aeg tegelemaks asjadega, mis endale rahuldust pakuvad. Enese täiustamise probleem. Diloogia kirjutatud paguluses. ,,Kõik, mis kunagi oli" tüüpiline paguluskirjanduse esindaja. Annab tagasivaate viimastele hetkedele eesti vabariigis, suvine meenutus kõigest, mis Eestisse maha jäi. Unistustest, aga ette teada, et need kõik hukule määratud. Sõda tõmbab kõigele joone peale. Psühholoogiline pinge me teame rohkem, juba teame, et kõik määratud kaduma. ,,Ei juhtunud midagi" baasidelepingust, et tava inimesele ei tähendanud need midagi
Vilde ,,Külmale maale" 1895 a. ,,Vallimäe neitsid" Jaak Järv 1885 a. esimene romaani katsetus. Zanr, milles on sügavust. Realismi ajal saavutab oma väärtuse, tipu. 1. Mahukuse järgi Romaan epopöa: mitmed osad ,,Tõde ja õigus" AHT 5 osa pentaloogia; 4 osa tetraloogia LT ,,Sõda ja rahu" ,,Tuuline rand" Aadu Hint; 3 osa triloogia Vilde ,,Mahtra sõda", ,,Prohvet Maltsvet", Karl Ristikivi ,,Tallinna triloogia", ,,Rohtaed", ,,Tuli ja raud"; 2 osa diloogia LT ,,Anna Kareenina" 60.-ndatel Eestis tekkinud lühiromaan. Kõik on konsetreeritud. Mahukuselt ja probleemidelt ületab jutustuse. Mati Unt, Mats Traat, Mihkel Mutt 2. Ülesehituse järgi Romaan novellides: ,,Nipernaadi", ,,Kas mäletad mu arm" A. Gailit, Bokacio ,,Dekameroon"; Värssromaan: Puskin ,,Jevgeni Onegin"; Travestia romaan: Enn Vetemaa ,,Kalevipoja mälestused", Juhan Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel". Paljud romaanid sisaldavad neid kõiki koos. 3
Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu"
annaabi.ee 
