3. Söögitoatüdruk oli salaja tegelikult Ralphiga kihlunud ja ta oli Rogerile seda öelnud ja kuna ta oli vihaseks saanud ja Ursula oli sellepärast töölt lahkunud. 4. Mr. Blunt, Rogeri sõber oli kuulnud enne Rogeri surma teda oma toas kellegagi rääkimas ja ta arvas ,et see oli olnud Rogeri sekretär,aga tuli välja,et toas polnud olnud kedagi ja mõrvar oli pannud diktofoni tööle nagu Roger oleks kellegagi rääkinud. 5. Charles Kent, võõras mees,kes oli Rogeri maja juurest mööda läinud ja teed küsinud oli Miss Russelli poeg ,kes oli talle külla tulnud. 6. Mees,kes oli mr.Ackroydi tapnud oli olnud ka väljapressija,kes oli Mrs. Ferrarsilt, naiselt,kes Rogerile meeldis rha välja pressinud. 5.Kuidas toimus kuritöö lahendamine?
Vaatlemine Kirjutada lisaks kuuldule ka seda, mida nähakse. Detailid annavad loole värvi, selgema pildi lugejale, kaasatuse. Vaatlused on tähtsad olemuslugudes. Vaatluse teha intervjuu ajal, hiljem võimatu meenutada. Pikema loo puhul palju vaatlusmärkmeid. Suurendada detailidega uudise inimkesksust ja mõjukust, panna lugeja tundma, et ta oli koha peal. Märkmete tegemine Kirjutada kiiresti. Kasutada sõnade lühendamise viisi. Kasutatakse ka diktofoni. Diktofoni kasutamine. Kirjutada ülesse võtmemomente, aga detailid jm jääb lindile. Diktofoni kastusel on puuduseid ja eeliseid: Saab allikaga silmsidet ja juhtida intervjuud nagu vestlust. Allikad kontrollivad sõnu hoolikamalt ja annab paremaid tsitaate. Diktofon või allikat hirmutada. Spontaansed tsitaadid võivad puududa. Diktofon annab võimaluse oma uudist kaitsta. Kui on teada, et allikas varjab midagi, siis hiljem vaidlustamiseks on lindistus olemas. Lindid tuleb kaua säilitada
Mirrit otsustas tüdruku käest küsida ega tema varguse kohta midagi ei tea. Jaanika tunnistas üles, et ta teadis Laureni varguse kohta ning ta aitas sellele kaasa, looga oli veel seotud Triin kes aitas varastada raha. Jaanika ja Mirrit pidasid plaani kuidas Laureni vargust tõestada. Jaanika pakkus välja, et ta võib Laureniga vestelda varguse teemal ja see diktofoniga linti võtta. Järgmisel päeval Jaanika seda tegigi, kuid lindile ei jäänud midagi, sest ta hoidis diktofoni taskus. Nende plaan ei läinud läbi, kuid Jaanika proovis veel kord lindistada ning see ka õnnestus. Tüdrukud rääkisid siis õpetajale loo ära ning andsid raha tagasi. Lauren sai oma teenitud karistuse Ma arvan, et see lugu on õpetlik ning aitab paljusi noori endale õigeid sõpru valima.
Tema näidendeid on tõlgitud ja lavastatud Leedus, Venemaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Lätis. Kirjanikudebüüdiks oli 1996 ilmunud novellikogu, 1998 alustas ta dramaturgina. Näidend on kokku pandud Ida-Euroopa tõestisündinud lugudest. Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke
Eeliseks ökonoomsus, võidakse korraldada osaliselt automatiseeritult, ka infot saab töödelda kiiresti, kogu protsess on küllaltki hästi kontrolitav Tavaliselt kasutatakse struktureeritud intervjuu vormi Mida intervjueerija peab tegema Tee endale selgeks intervjuu põhistruktuur Tea, kus intervjuu (intervjueeritav) asub ja kuidas sinna jõuda Pea alati kinni kokkulepitud ajast Kontrolli abivahendid alati varakult üle (diktofoni korrasolek, toide jms) Vajalik on rahulik ümbrus ja olukord (privaatsus), milles intervjuu tehakse Mida intervjueerija peab tegema (2) Keskendu intervjuule korralikult, kuula vastuseid Pürgi empaatilise neutraalsuse poole, ole vahetu Käsitle kõiki teemasid Veendu, et kõik on talletatud Mida ei peaks tegema Ära intervjueeri tuttavaid Ära võta kedagi kõrvalist intervjuule kaasa Ära palu kedagi teist sinu eest intervjuud sooritada
õpeta, ei suuna... kuulan lihtsalt seda, mida räägitakse” “Jaoks-olemine” “Being-For” – toetava seisukoha võtmine teise suhtes, olemine tema jaoks “Koos-olemine” “Being-With” – endana kohalolek suhtes teise isikuga, oma teadmiste ja kogemuste toomine suhtesse Praktilised nõuanded poolstruktureeritud intervjuu läbiviimiseks Valmista ette intervjuu küsimused (10-12 avatud küsimust ühe intervjuu kohta) Ära unusta diktofoni (eriti juhul, kui tegemist on vaid ühekordse kohtumisega). Kontrolli diktofoni enne kasutamist Küsi salvestamiseks luba Võta kaasa uurimiskava lühikokkuvõte kõige olulisema informatsiooniga Intervjuuks ettevalmistatud küsimusi võib näidata eelnevalt intervjueeritavale Püüa küsimused ja nende järjekord meeles pidada ja ära loe neid paberilt Seo küsimusi omavahel; kui tekib vajadus, esita lisaküsimusi Ära sega intervjueeritava juttu, ole kuulaja
lastel kas ületamatuid või suuri raskusi kirjutamisega. Tänapäeva arvutivõimalused on neile lastele asendamatuks abiks. Arvutile on võimalik soetada lisaseadmeid (näiteks suuremad hiired), mis abivahendina kirjutamisprobleemide lahendamisele kaasa võivad aidata. 4 Vanemates klassides on võimalik kasutada jutustavate ainete tundides diktofoni, mis säästab õpilast konspekteerimisele kuluva energia kulutamisest. Samuti tuleb neile lastele käsitöötundides leida sobivamad ja jõukohasemad tööd, sest kindlasti ei tohi puudega lapsi neis tundides tegevuseta jätta. Osa PCIlastest vajavad õpetaja rahulikku meelt ja aega ülesannete lahendamisel ning vastamisel, et rahulikult mõtteid koondada ja siis mõeldu välja öelda. Tagantkiirustamine ajab lapse segadusse ja võib mõtlemisprotsessi koguni blokeerida.
aluskile voodi kaitseks kate kaitsmaks varustust kaste või härmatise eest söök ja jook kehakinnituseks vaatluste vaheajal; ärge võtke sooja jooki -- see laiendab veresooni ja tekitab külmatunde. Vajalikud vaatlusvahendid on: korralikult õigeks pandud kell (ideaalne on numbriline või raadiokell, mis end raadio ajasignaalide abil täpsena hoiab). tuhm punane lamp kaks pliiatsit (vähemalt) kaasaskantav diktofon või rull paberit. Paar soovitust vältimaks diktofoni/kassettmaki tõrkeid vaatluste ajal. See peab olema pimedas lihtsalt käsitsetav ja tal peaks olema allhoitav lindistuslüliti. Ärge kasutage pausilülitit, kuna see on tavaliselt väike ja tema kasutamine ebakindel. Pealegi tühjenevad patareid ka peatatud lindistuse korral. Ka häälele reageeriv lüliti pole soovitatav, kuna kõigepealt lähevad kaotsi esimesed öeldud silbid ning te ei saa kontrollida seadme tööd ilma temale vaatamata. Kui mikrofoni tundlikkus on reguleeritav,
aluskile voodi kaitseks kate kaitsmaks varustust kaste või härmatise eest söök ja jook kehakinnituseks vaatluste vaheajal; ärge võtke sooja jooki -- see laiendab veresooni ja tekitab külmatunde. Vajalikud vaatlusvahendid on: korralikult õigeks pandud kell (ideaalne on numbriline või raadiokell, mis end raadio ajasignaalide abil täpsena hoiab). tuhm punane lamp kaks pliiatsit (vähemalt) kaasaskantav diktofon või rull paberit. Paar soovitust vältimaks diktofoni/kassettmaki tõrkeid vaatluste ajal. See peab olema pimedas lihtsalt käsitsetav ja tal peaks olema allhoitav lindistuslüliti. Ärge kasutage pausilülitit, kuna see on tavaliselt väike ja tema kasutamine ebakindel. Pealegi tühjenevad patareid ka peatatud lindistuse korral. Ka häälele reageeriv lüliti pole soovitatav, kuna kõigepealt lähevad kaotsi esimesed öeldud silbid ning te ei saa kontrollida seadme tööd ilma temale vaatamata. Kui mikrofoni tundlikkus on
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… I. TAUSTINFO 1. Ettevõtte nimi: Eurovara Grupp OÜ 2. Ettevõtte tüüp: Eraettevõte 3. Intervjueeritava ametikoht: Ehitusjuht 4. Intervjueeritava nimi: Toomas Bachmann. 5. Kas ma võin käesoleval intervjuul diktofoni kasutada või mitte? 6. Nüüd veel üks väga oluline küsimus: Kas soovite, et teie vastuseid käsitletakse anonüümsetena kujul ettevõtte juht nr … või võib teie vastuste juures teie nime kasutada? Anonüümsena 7. Kas teie (mõeldud isikut) vastasite ettevõtte innovatsiooniuuringule aastad 2010 – 2012? EI a) Kui Teie ei vastanud, kes vastas? [siin võib tulla nii isiku nimi, öeldakse, et
- noorematel rohkem sidesõnu and, then ja and then, - vanusega suureneb so, so then osakaal - vanusega kasvab jutustaja emotsioone ja suhtumist väljendavate lausungite osakaal - noorematel lastel on liiga palju definiitseid fraase Foster-Cohen: - lapsed alustavad selliste juttudega, kus on igas lauses selgelt nähtav subjekt - üle 5 aasta vanused lapsed hakkavad kasutama printsiipi: , st kui subjekt on sama, pole vaja teda iga kord mainida. (nn thematic subject constraint) [vt diktofoni-näidet: TSC, kuigi 2.5 laps!!! Siiski: diktofon on füüsiliselt kohal] - lood muutuvad vanusega tihti lühemaks, kuna mainitakse vaid olulist - hilisemas arengus lisandub eelkõige uusi sidesõnu ja uusi viise, kuidas "pakkida" informatsiooni. (vt 3. jutu viimane lause (pole ju öeldud, et ta oleks püüdnud neli kala)). 10. Hoidjakeel Eesti hoidekeelele omased tunnused (Silja Orusalu): 1. Kõrgem toon. Pahandamisel toon madaldub. 2. Liialdatud tõusev intonatsioon. 3
Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol, ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mis te unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võite, on alljärgnevad: 1) Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada. 2) Hoidke voodi kõrval märkmikku (või diktofoni). 3) Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse. 4) Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail. 5) Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele. 6) Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel
Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol, ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mis te unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võite, on alljärgnevad: 1) Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada. 2) Hoidke voodi kõrval märkmikku (või diktofoni). 3) Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse. 4) Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail. 5) Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele. 6) Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel
Mitte pealesurumine.. Mõistmine, toetamine ja koosolemine täiendavad teineteist.. Kvalitatiivne uurimus on rohkem kui andmekogumine, see on suhtlus inimestega. Avastate teisi inimesi. Ka eetilised küsimused olulised. *performance-intervjuu. Buliimia teemal. Praktilised nõuanded poolstruktureeritud intervjuu läbiviimiseks · Valmista ette intervjuu küsimused (10-12 avatud küsimust ühe intervjuu kohta). · Ära unusta diktofoni (eriti juhul, kui tegemist on vaid ühekordse kohtumisega). Kontrolli diktofoni enne kasutamist. · Küsi salvestamiseks luba. · Võta kaasa projekti lühikokkuvõte kõige olulisema informatsiooniga. Intervjuuks ettevalmistatud küsimusi võib näidata eelnevalt intervjueeritavale. · Püüa küsimused ja nende järjekord meeles pidada ja ära loe neid paberilt. Seo küsimusi omavahel; kui tekib vajadus, esita lisaküsimusi. · PAUSE EI TASU KARTA
· Paralingvistilised vahendid, nt mitmesugused häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja intonatsioon. Siia kuuluvad ka nn parasiitsõnad. Paralingvistilisi suhtlusvahendeid on raskem tahtekontrollile allutada kui teisi verbaalseid suhtlusvahendeid ja seetõttu tuleb suhtlemisel neile ka eraldi tähelepanu pöörata. Soovitus: Kas olete kunagi oma kõnelemist ise kuulnud? Kui mitte, siis lindistage võimalusel oma vestlus kellegagi või lugege nt diktofoni mõni tekst. Kui teete seda esimest korda ja asute seejärel öeldut kuulama, siis olete kuuldust ilmselt üllatunud. Teile on siiani tundunud enda hääl hoopis teistsugune ja palju meeldivam. Ilmselt olete üllatunud ka sellest, kui palju te teete intonatsioonivigu, kuidas kiirustate, kui valel ajal teete kõnelemisel pause ning kuidas rõhutate hoopiski mitteolulisi sõnu. Selle kõige avastamine ongi eesmärgiks ning teades oma vigu, saab kõiki neid parandada.
antropoloogia, füsioloogia, toitumine, hügieen, elektroonika. Käsitöö - kudumine, heelgeldamine, tikkimine, nukkude meisterdamine, korvipunumine, puutöö, sepatöö, keraamika, raamatuköitmine. Aiandus - praktiline ja teoreetiline Kehaline kasvatus Eurütmia - Rudolf Steineri poolt väljatöötatud rütmiõpetus Religiooniõpe - mittesektantlik Uurimistöö Esmaabi Kiir- ja masinakiri - need ained kuulusid algsesse õppekavasse, aga nüüd on need kõrvale tõrjunud töö diktofoni ja arvuti ning tekstitöötlusprogrammidega. Maalikunsti, luule, muusika, arhitektuuri ja religiooni ajalugu Masinate ja tööstusliku tootmise tundmaõppimine Waldorf-meetod ei pane eriti suurt rõhku sportlikule tegevusele. Eeldatakse, et erinevates õppeainetes pakutu ja üldise suhtumise kujundamine kunsti ja eetikasse suudab õpilaste iseloomu paremini kujundada kui sport. Sportmänge mängitakse pigem sotsiaalsetel kaalutlustel
asjaajmiskorras. Nõupidamise ettevalmistamine ja protokoll. Nõupidamine on juhtimismeetod, kus kasutatakse spetsialistide teadmisi ja oskusi parimae otsustustulemuste saamiseks. Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamis või koosoleku käigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks: Millal koosolek toimus Kes mida ütles Mida otsustati Koosoleku käigus protokollimise viisid on: Audiovisuaalne salvestus Salvestus helilindile diktofoni abil Stenografeerimine Märkmete tegemine Lähtuvalt sellest, milline salvestus otsustati valida, vormistatakse : Sõna-sõnaline protokoll Kokkuvõttev protokoll või Ainult vastuvõetud otsus (lühiprotokoll) Kui kokkuvõtvas protokollis sõnastatakse kokkuvütlikult iga esineja olulisem sõnum siis lühiprotokollis vormistatakse ainult päevakord ja vstuvõetud otsused. Protokolli vormingu elemendid on: 1
õpilane istub esimestes pinkides, et kuulda võimalikult hästi õpetajat; pimekirja tundev abiõpetaja; õppematerjal kas pimekirjas (tekstid) või käega kombitav (shabloonid); koolis arvuti pimekirja klaviatuuri ja printeriga; võimaldada lapsel vastata suuliselt (mitte kirjalikult); nägemispuudegalapse klassi tunnid toimuvad esimesel korrusel ühes kindlas klassis; soovi korral võimaldada lapsel kasutada tunnis diktofoni). KOOLI VÄLINE: Vanemad (aidata last õppimisel; viia ringidesse, toetada lapse iseseisvust; õigus olla kursis õppematerjalidega; toetada sõprussuhteid eakaaslastega; julgustada suhtlema inimestega ja osalema üritustel). Kohalik omavalitsus (võimaldada vanematele tasuta pimekirja kursuseid; vajadusel korraldada transport nägemispuudega lapsele; ümberkorraldused koolis
tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad või kaugemad tuttavad. Kuna küsitlusele pidid vastama inimesed, kes on vähemalt täisealised ja saavad Riigikogu valimistel hääletada ,siis ei tekkinud erilist probleemi, et leida inimesi ,kellega intervjuu teha. Iga intervjueerija teostas oma intervjuu iseseisvalt. Kõik intervjueerijad otsisid ise endale intervjueeritava, kes ei olnud väga lähedane tuttav. Kogu töö käik salvestati kas diktofoni või telefoniga. Intervjuus kasutati avatud ja kinniseid küsimusi. Alguses tutvustati ennast ja tehti sissejuhatus. Siis alustati intervjuud lihtsamate küsimustega, järgnesid põhiküsimused ning lõpuks tulid kokkuvõtvad küsimused. Inimestega lepiti kokku isiklikult, valiti mõlemale osapoolele sobiv aeg ning koht, kus intervjuud teostada. Lepiti kokku , et kõik saadud info jääb konfidetsaalseks ning nendega
Allpool on toodud korralduse näidis [1]. 24 Lidia Feklistova 5.3 Protokoll 5.3.1 Üldine informatsioon Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosoleku käigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks. Samuti märgistatakse ära millal koosolek toimus ja kes osales koosolekul. Audiovisuaalne või helilindile diktofoni abil salvestus, märkmete tegemine või stenografeerimine on viisid, kuidas saab protokollida koosolekut. Lähtuvalt sellest, milline salvestus otsustati valida, vormistatakse sõna-sõnaline protokoll; kokkuvõttev protokoll; lühiprotokoll. Kui kokkuvõtvas protokollis sõnastatakse kokkuvõtlikult iga esineja olulisem sõnum, siis lühiprotokollis vormistatakse ainult päevakord ja vastuvõetud otsus(ed).
analüüs. Tunni ja lapse jutustuse analüüsi alusel püstitati eesmärgid järgmiseks tegevuseks. Järeltest viidi läbi 5 päeva peale õpetamise lõppemist. 4.4. Materjalid. Arvestades lapse vanust, planeeriti õppetegevused mänguliselt, õppematerjali esitati materialiseeritult. Õppetöö käigus kasuti vahenditena viiest pildist koosnevaid pildiseeriaid (16 pildiseeriat) (vt plaadilt lisa 8), sõna- ja lausenoope, mänguasju, jutustusi (vt plaadilt lisa 8) ning diktofoni. Tekstid olid koostatud pildiseeriate alusel. Tekstiloomeoskuse õpetamine 41 V. Tulemused ja arutelu Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese aja jooksul mõjutab lapse tekstiloomeoskuse taset. Uurimistöö ülesanne oli koostada spetsiaalne metoodika spetsiifilise kõnearengupuudega lapsele tekstiloomeoskuse
Samuti on kliendil võimalik jälgida grupivestlust, seda tehakse tavaliselt videokaamera vahendusele või peegelseina abil, et kliendi kohalolek ei mõjutaks antavaid vastuseid. 3.2.2 Süvaintervjuu 56 Süvaintervjuul vestleb küsitleja respondendiga personaalselt ning tal puudub standardiseeritud ankeet kinniste küsimustega. Eesmärgiks on ergutada vastajat antud teemal rääkima pikemalt ning põhjalikumalt. Tavaliselt kasutab küsitleja diktofoni, lindistades kogu jutu, et seda oleks võimalik hiljem analüüsida. Intervjueerija süvaintervjuul on suhteliselt passiivne. Üldjuhul on süvaintervjuud pikad (30-45 minutit) ning seetõttu lepitakse intervjuu aeg ja koht vastajaga eelnevalt kokku. Aja kompenseerimiseks saavad vastajad tihti väikese kingituse. Süvaintervjuudega genereeritakse rohkem ja kvaliteetsemaid ideid ühe respondendi kohta arvestatuna. Selle meetodi kasutamine on eriti sobiv, kui:
Intervjuude läbiviimise metoodika on olnud küllaltki erinev, sõltudes sageli olukorrast. Olen oma praktikas jõudnud tõdemuseni, et kõige usaldusväärsemad vastused saadakse sageli mitte otseküsimustele, vaid vaba vestluse käigus, lastes informandil vabalt rääkida ja vaid suunates intervjuu käiku. Eelnevalt kokkulepitud intervjuude jäädvustamiseks kasutasin esialgu pliiatsit-paberit, mistõttu on jäädvustatu üsnagi konspektiivne. Edaspidi tekkis võimalus abivahendina kasutada diktofoni ja mõnel juhul täiendavalt ka fotoaparaati. Nii mõnigi kord on kohtumine intervjuuks sobiva isikuga toimu- nud ootamatult või situatsioonis, kus diktofoni kasutamine pole võimalik (taustahelid liialt tugevad); sellisel juhul olen intervjuu sisu hiljem konspektiivselt üles kirjutanud. Päris mitmel puhul on intervjuule järgnenud sisukas kirjavahetus (üle poole sellest e-maili vahendusel), kus
osalistes (so. intervjueerija) imiteerib võrdset vestluspartnerit, tema eesmärk on leida vastused teda huvitavatele küsimustele. Respondendi suhtumine uurijasse on korrelatsioonis respondendi haridustasemega - mida rohkem haridust, seda positiivsem ja mõistvam on tema suhtumine uurijasse ja küsitlusse endasse. Ka intervjuu on vahendatud uurimise liik, uurija kannab kirjalikult paberile respondendi vastused, anonüümse uuringu käigus pole diktofoni kasutamine lubatud. KÜSITLUS: Küsitlusel on kaks liiki 1. Anketeerimine 2. Intervjueerimine - arvamuste ja suhtumise intervjuu - dokumentaalne intervjuu - RESPONDENTIDE(keda me küsitleme) TÜÜBIST LÄHTUVAD - Vastutavad isikud - Eksperdid - Respondent kui elanikkonna teatava grupi esindaja
annaabi.ee 
