grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. Suletud e. kinnised novellid: lühikese sündmustikuga,vähe tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab novellid tervikuks, lugu loo sees proosaromaan poeem lühem värssromaan psühholoogiline romaan utoopia sõna tuleneb kreeka keelest ou-topos ei-koht e. koht,mida ei eksisteeri essee vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Zhanrina
vastus-vormis ajakirjandus zanr, kasut. Laialdaselt) reportaaz(jutustab vahetult siin ja praegu)Stiil-vabam, loogiline ja täpne sõnastus.kontrollitud info/faktid, üheselt arusaadav Lüürilised tekstid- luuletus, haiku, ballaad, sonett, ood, hümn Iseloom- keskenduvad emotsioonide edasiandmisel; kirjeldavas värsivormis; kirjutatud seotud kõnes; oluliseim tunnus RÜTM; kompositsioon puudub Draamatekstid-komöödia, tragöödia, draama Iseloom- Kirjutatud dialoogina, jutustavas vormis, esikohal tegevus, tegevus toimub olevikus. Klassikaline kompositsioon-ekspositsioon, sõlmitus,arendus, kulminatsioon,pööre,lõpplahendusIlukirj. Tekstide stiili iseloom.-tekst vaba ülesehitusega, kasutatakse kirjakeelt, kõnekeelt, slängi, murret
laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. 5. Eepika ja sõna päritolu. - (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte “Iliase” ja “Odüsseiaga” 6. Dramaatika ja sõna päritolu. - Draama – kreeka k ‘tegevus’, iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. 7. Mida tähendas algul 'tragöödia' ja millel tragöödiad põhinesid? - sai alguse veinijumalale mõeldud pidulikest kiidulauludest ehk sokulauludest 8. Kuidas kujunes komöödia ja mida see sõna tähendas? – sai alguse pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10
Ta leidis, et täisverelise ja tõelise elu aluseks on teadmised. Tee süvateadmisteni algab näilise teadmise paljastamisest, mitteteadmise teadvustamisest. Arusaam ,,ma tean, et ma midagi ei tea" sunnib pidevalt mõtlema, küsima, vastama, lahendama ja hoiab üleval huvi ümbritseva elu vastu. Sokratese enesekindlat käitumist peetike väljakutsuvaks ja filosoof mõisteti surma. Sokratese õpilane Platon asutas filosoofiakooli Akadeemia. Oma teosed pani ta kirja dialoogina filosoofide mõttevahetustena. Platon leidis, et tähtsaim on ideede õpetus. Nagu kõik muu, pidi ka riigikorraldus Platoni meelst põhinema voorusel. Järelikult võisid riiki jugtuda üksnes need, kes said hüve ideedest aru ehk filosoofid, selline oli tema ettekujutus ideaal riigist. Aristotelest, kes õppis Platoni Akadeemias, iseloomustas erakordselt lai silmaring. Tema kõige olulisemad saavutused olid loogika valdkonnas. Kuigi ta pidas oma eelnevatest
orkestri kõla kohati nii pehme ja terviklik, et tundus oma perfektsuse tõttu lausa sünteetiline. Muusikaline materjal tervikuna mõjus nagu veste. Oma narratiivse hinguse poolest sobiks teos suurepäraselt filmi- või balletimuusikaks- "Scorched" suudaks kommunikeerida nii mõndagi. Just suhtlus on üks teose olulisi aspekte. Juba varem mainitud kahe kollektiivi vahelise pinge tajumine loob eeldused muusikalise materjali tõlgendamiseks dialoogina. Tasast looritatud kirge võis tunda teose süngemate ballaaditaoliste osade juures, kus ilmnesid mujal nähtamatuks jäänud metatasandid. Varjatult toimunud filosoofilise nö. kristalliseerumisprotsessi tulemusena muutus aktuaalseks neis järgmisele tunnetuslikule tasandile omane reflektiivne projektsioon. Kõige meeldejäävamate detailidena võib sellistest motiividest välja tuua soolokitarri eremiitlikud akordid. Ülesehituselt meenutas see kõik kohati Arvo Pärdi muusikat.
Kogu luuletust ühendavad kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus, iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad · Kantsoon lembelaul, mis tavaliselt koosnes 5-7 stroofist ja 3-4-värsilisest "saatest". · Sirventees vormilt kantsooniga sarnane, kuid ühiskondlik-poliitilise sisuga, ülistas taplusi ja sõdu, kinnitas sõja eeliseid rahu ees ning õhutas vaenu. · Pastoreel sageli dialoogina üles ehitatud; kujutas rüütli idülli karjusneiuga; enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2
Ettekandis zanglöör
Trubaduuride tegutsemisaeg, -koht, kontekst. Tubaduuride luule
vormid ja liigid.
12-13
Tume stiiil, mis vastandas selgele stiilile
Sekstiini luulevorm 6 värs stroofist ja 3 värs saates
Luulevorm kantsoon – lemblelaul- 5-7 strof ja 3-4 värs saatest,
armastusteemaline
Luulevorm sirventees – ühiskondlik – poliitilise sisuga , sõttaminekulaul
Pastoreel –dialoogina üles ehitatud – rüütli ja karjusneiu kohtumisest
trubaduuride romans- rüütel püüdis võluda noort aadlineidu
alba – koidulaul, romantiliselt kohtumiselt lahkudes
tentsoon- dialog-luuletus --/vaidluslaul
ballaad * 8 v str oktaavist
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Luule reeglid, meloodia on tähtsam, kui sõnad,
sonett. Klassikaliselt sonetilt eeldati sisemist ühtlust ja terviklikku mõtet; soneti keel pidi olema puhas, selge ja sünonüümiderikas. Petrarkism Petrarcalt ülevõetud platoonilise armastuse idee koos selle juurde kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Petrarkistid olid Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Ekloog Karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. Madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm. 2. Humanism ja humanistid. Kuidas on humanism tänapäeva muundunud? - võrdle tänapäevaga Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Humanism (ld. humanus inimlik) -inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Alates Petrarcast: inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise ees ning aktiivne vastuseis inimese sõltuvusele kirikust.
Tütarlapsel on peas sarnane valge mütsike nagu õdedel. Tuppa astub ka Fiordiligi, kes tõdeb sammuti, et on albaanlasesse lootusetult armunud. Naised hakkavad mõtlema välja plaani, kuidas võimalikult kiiresti abielluda ja riigist põgeneda enne kui nende noormehed sõjast tagasi tulevad. Stseeni algus on musikaalselt rahulik, kui hakatakse plaani nuputama, siis muutub ka muusika natukene valjemaks ja ärevamaks. Naised laulavad mõnes kohas koos, kuid enamus ajast eraldi dialoogina. Kõik inimesed on erinevad, kuid õed-vennad on mingil määral ikka sarnased, sammuti on ka ooperitega. Kahe erineva helilooja poolt kirjutatud teost erinevad nagu öö ja päev. Siiski sama helilooja kirjutatud oopereid läbib mingi kindel joon, vähemalt leidsin mina W.A.Mozarti ,,Così fan tutte" ja ,,Figaro pulma" vahel sarnaseid jooni, kuigi ,,Figaro pulm" loodi 4 aastat enne. Austerlane armastas kirjutada armastusest ja ta teosed olid kaunistusterikkad
Petrarca luule on platoonilise armastuse võrdkuju. Petrarkistid on Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. 4. Mõisted. - platooniline-meelelisusest vaba, puhthingeline, tegelikkuses teostamatu, madrigal-lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm., pastoraal-idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- või muusikateos; pastoraalne kirjandus-lamburikirjandus, ekloog-karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. 5. Sonett. - Sonett koosneb 14 värsist. Kõige olulisemad värsiread on 1., 8. ja 14. Sonetipärg on 15 sonetist koosnev sonetisari. Kolm soneti liiki: *itaalia ehk Petrarca sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba/abab abab cdc dcd /cde cde/cdc cdc. *prantsuse ehk Ronsard'i sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba ccd ede. *inglise ehk Shakespeare'i sonett (4+4+4+2), riimiskeem on abab cdcd efef gg. Inglise soneti üht
hävitada pettekujutelmi.Valitsev traditsioon viitab kümnele laskunule, kellest üheksa on juba ilmunud. Kuulsaim avataara on Krisna. Mõned tänapäevased usuliikumised väidavad end austavat elavat avataarat. seaduse/käsu poeg; mehe täisealiseks saamise rituaal juudi traditsioonis seaduse/käsu tütar; naise täisealiseks saamise rituaal juudi traditsioonis kaarikujuhiks oleva Krisna vahel lahinguväljal toimuva dialoogina. Ardzuna ei soovi võidelda oma sugulaste kuid Krisna õpetab teda ja väidab, et tarkus nõuab talt oma õige kohuse täitmist ning samas loobumist oma tegude viljadest. kerjus budasuse poole püüdleja hinduismi preestriseisus ümberlõikamise leping Judaismis; 1Mo 17:10-15 ("Ja Jumal ütles Aabrahamile: "Ja sina pead mu lepingut pidama, sina ja su sugu pärast sind põlvest põlve. See on minu leping minu ja teie ning sinu soo vahel pära
Kergendust pidid tooma ka paberil nõiasõnad, mis tuli haigel alla neelata. TEATER JA MÜSTEERIUMID Peale selle, et linnad mängisid tähtsat rolli hariduses ja olid koduks ülikoolidele, olid nad ka keskaegse teatri edendajad. Katolik kirik oli lõbustuste ja teatri vastu, kuid ometi võeti kasutusele vaimulik draama, mida etendati pidulikel jumalateenistustel ehk missadel. Piiblitekste ei loetud siis kuivalt vaid tihti dialoogina, millele oli lisatud liikumine. Täiesti puhast liturgilist draamat esitas vaimulik ladina keeles ja altari ees. Aja jooksul hakati lisama liturgilisele draamale ka rahvakeelset teksti ning sellest kujunes poolliturgiline draama, mida etendati kiriku löövis või mujal kirikus kõrgendiku peal. Näitleja astus rivist ettepoole ning lausus oma teksti. Rahvale meeldisid sellised etendused väga ning ka kirik märkas seda. Seega hakati
Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegu võib selliseid tseremooniaid näha loodusrahvastel; mõni muistsetest pidustustest pärit rituaal on tänini säilinud ka Lääne-Euroopa karnevalikommetes. (Nahkur,A.2005, lk27) Teater tänapäevases mõttes vajab näitlejaid, kes etendavad konflikti sisaldavat ja dialoogina edasiantvat tegevust, ning vaatajaid, kes tegevuses ei osale, kuid on emotsionaalselt haaratud. Ilma selle kõigeta võib toimuda küll religioosne vm tseremoonia, mitte aga teatrietendus.(Nahkur,A.2005, lk 27) Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud atika ajajärgu Kreekast. Just siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada vaatajatele tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati erilised ehitised- amfiteatrid
toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimiliste laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegu võib selliseid tseremooniaid näha loodusrahvastel; mõni muistsetest pidustustest pärit rituaal on tänini säilinud ka Lääne-Euroopa karnevali kommetes. (Nahkur, A.2005, lk 27) Teater tänapäevases mõttes vajab näitlejaid, kes etendavad konflikti sisaldavat ja dialoogina edasiantvat tegevust, ning vaatajaid, kes tegevuses ei osale, kuid on emotsionaalselt haaratud. Ilma selle kõigega võib toimuda küll religioosne vm tseremoonia, mitte aga teatrietendus.(Nahkur, A.2005, lk 27) Nüüdisaegne teater on alguse saanud atika ajajärgu Kreekast. Just siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada vaatajatele tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati erilised ehitised- amfiteatrid
SK on spontaanne, ta sõltub suhtus- KK suhtlemisel asuvad kirjutaja ja lugeja situatsioonist ja vestluspartneri teineteisest eemal, neil puudub vahetu reageerimisest. kontakt. Tagasiside toimub ajaliselt hiljem. SK on sabloonsem kui kirjalik. Seal on KK sabloonid on seotud eelkõige mitme- palju suhtlussituatsioone, kus tuleb järgida suguste ametlike kirjadega või zanriga. etteantud käsitlusi. SK on valdavalt dialoogina. KK on valdavalt monoloogiline. SK on läbisegi kasutusel, erinevad stiili- KK põhineb valdavalt kirjakeelel ning nähtused (argikeelsused, vulgarismid, taotleb stiililist ühtsust. barbarismid, lastekeelsused, släng, kantseliit jne). SK kasutatakse enamasti lihtlauseid, mis KK kasutatakse rohkem keerulisi mitme võivad olla ketjalt ühendatud liitlauseks. perioodiga lausekontruktsioone; taotletakse
lahenemisega Korrapärane ülesehitus sissejuhatus, konflikt, lahendus Aja-, koha- ja tegevusühtsus sündmuste ahel ühes kohas piiratud aja jooksul Kõrvaltegelased on allutatud peategelase- või teema avanemisele Funktsionaalsus üleliigne on kõrvaldatud Sündmus areneb tõusvas-kahanevas pinges Sissejuhatus tutvustatakse enne toimunud sündmusi, tegelasi, taustsüsteemi. Klassikalises draamas esitatakse monoloogina või dialoogina usaldusisikute vahel. Analüütilises draamas on tegevust käima lükanud sündmused toimunud enne tüki algust ning keskendutakse sündmuste taastamisele ja põhjendamisele. Teemaarendus peaks looma konfliktid ja pinged, püüdma neid arendada ja lahendada. Kulminatsioon pinge haripunkt, kus näidatakse, kuidas konflikt lahendatakse ja kuhu suunduvad edasised sündmused. Lahendus lõpetab tegevuse ja loo, lahedab konfliktid ja paljastab saladuses.
· Demokritos. Aatomite õpetus. · Pythagoros. Kõik koosneb arvudest. 1. Milles seisnes sokratese, platoni ja aristotelese õpetus? 2. Millist meetodit nad kastasid levitamiseks ja õpetamiseks? Eelkõige sokrates. 3. Millist riigivormi nad pooldasid? 4. Kes olid sofistid? 1. Sokratese kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkuleppest sõltumatu. Filosoofie hüve ja vooruse mõistmiseks. Tuleb mõista kui vähe teatakse. Dialoogina ja ajas inimesi segadusse. Platon arendas edasi sokratese teooriaid. Tuli leida põhjus. Hüve- igavene ja puutumatu. Ideed on muutumatud ja reaalsed olemus põhjused Aristotelese tööd käsitslesid loodusteadusesi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kitjandust ja maailma korraldust. Täiendas ja analüüsis eelkäijate ideid. Loogilise järeldamise juhend. 2. Sokrates kõneles aristrokraatlike noortega. Platon asutas akadeemia. 3
piiratud aja jooksul); · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelas(t)e või teema avamise teenistuses); · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud) SISSEJUHATUSES ehk ekspositsioonis räägitakse enne lavaloo algust toimunud sündmustest, tutvustatakse tegelasi ja taustsüsteemi. Klassikalises draamas esitatakse ekspositsioon tihti monoloogilise proloogi vormis või dialoogina usaldusisikuga. TEEMA ARENDUS ehk dispositsioon peab looma konfliktid ja pinged ning püüdma neid arendada ja lahendada. KULMINATSIOON ehk haripunkt koht näidendis, kus selgub, kuidas konfliktid lahendatakse ja millises suunas hakkavad hargnema edasised sündmused. LAHENDUS ehk konklusioon lõpetab tegevuse, lahendab konfliktid ja paljastab saladused. Lahenduseni võib jõuda sündmuste käigus või mingi välise jõu sekkumise abil ( nn deus ex
luuletusse. Vaid varjundid erinesid, milles trubaduuride väljapaistvus seisneski. Trubaduuridelt on meieni jõudnud 2500 luuletust. Saksa kurtuaassed luuletajad olid minnesingerid armastuslaulikud, kelle looming oli lähedane pigem rahvaluulele. Juhtiv luulevorm oli kantsoon lembelaul, mis koosnes 57 stroofist ja 34-värsilisest saatest. De Born kirjutas sirventeese vormilt kantsoon, ühiskondlik-poliitiline sisu: sõda ja selle head küljed. Pastorell dialoogina üles ehitatud rüütli idüll karjusneiuga, kus rüütli võrgutuskatse ebaõnnestub. Romanss rüütel üritab võluda aadlipreilit. Albas koidulaul, kus rüütli valvesse jäänud sõber või kannupoiss tuletab rüütlile hommikul meelde, et aeg on salakohtumiselt daami juurest lahkuda. Tentsoon dialoogluuletus, vaidluslaul mis tahes teemal 2 luuletaja vahel. 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule).
sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jmt) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. dramatiseering kirjandusteose (romaani, jutustuse, novelli) kohandus näidendiks, mis eeldab teksti esitamist dialoogina, remarkide lisamist, teksti jaotamist vaatusteks või piltideks jmt. dramaturg näitekirjanik, draamateose autor, varem ka teatri kirjanduslik nõuandja. dzunglilugu robinsonaadi erikuju. Inglise kirjaniku Rudyard Kiplingi (18651936) teoses "Mowgli" kirjeldatakse peategelase elu dzunglis loomade keskel. Teine dzunglilugude kangelane on Tarzan. E eepika üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse
tegelased ja tegevused ja nendevahelised suhted. Sisuanalüüs loob valdkonna ja tähendusvälja. Tähendusi luuakse sõnavaliku, iseloomustustega (täiendid). Tähistusfunktsioon paljastab, millise füüsilise tegelikkusse tekst loob. Tähendust tuleb tõlgendada teksti omadusena, mitte maailmas olemasolevaga. Tekstuaalne metafunktsiooni analüüs suunab nägema teksti eeskätte keelelise esitlusena. Osa tekstiliike esineb suulisena, nt raadiosaated ja telefonivestlus. Vestlus vormistub dialoogina, raadiosaade monoloogina. Osa tekste eksisteerib vaid kirjalikuna, nt seadused. Analüüsis pööratakse tähelepanu sõnade kujule: kas sõnad on asju omavahel seostavad liitsõnad, keerulisemaid suhteid väljendavad tuletised või lihtsõnad, kasutatakse oma- või võõrsõnu, sõnad viitavad abstraktsetele või konkreetsetele asjadele, üksikutele või liikidele üldistatult, kindlatele või ebamäärastele objektidele. Pööratakse tähelepanu ka lausete kujule, mille puhul vaadatakse
kuid on siiski väga kasutatav. 14. Kristeva. "Maailm, dialoog ja romaan" - teemad, põhiseisukohad Kogu artikkel lähtub Bahtini teooriatest, kuid loomulikult ei jäta Kristeva teda üksi hiilgama, vaid võtab poole halost oma mõjusa interpreteeringuga endale. Strukturalismile annab dünaamilise dimensiooni Bahtini “kirjandusliku sõna” määratlus tekstiliste lõikumisena, mitte punktina (fikseeritud tähendusena), vaid dialoogina erinevate kirjutamiste vahel: kirjaniku, adressaadi ja kultuurikonteksti vahel. Et uurida sõna staatust tekstis, tuleb vaadata selle liigendust teiste sõnade suhtes lauses ja järgnevalt otsida sarnaseid suhteid või funktsioone liigenduse tasemel suuremates järgnevustes. Kolm tekstilise ruumi dimensiooni, kus poeetilised järgnevused funktsioneerivad on: kirjutav subjekt, adressaat ja välised tekstid. Sõna
k) ja ,,Der Musenalmanach" · Ühistööna sündinud ,,Xeniad" (1797 Musenalmanach viimases numbris) epigrammilaadsed salmikesed, teatud ajal lõid igal päeval ühe xenia, mis käsitles asjakohaseid probleeme. · Goethe teosed, mille valmimisprotsessis on Schilleril oluline roll (,,Wilhelm Meistri" tetraloogia 1795-96) Schilleri kirjad · 27 kirja, mis ei olnud suunatud kindlatele inimestele. Mõeldud dialoogina Kanti ideega (ilu ja maitse subjektiivsus) ja Prantsuse Revolutsiooniga (mõistuse diktaat) · Üleminek ühelt ühiskondlikult süsteemilt (vana monarhistlik riigikord) teistele (mõistuseriik) peab toimuma järk-järgult · Suur Prantsuse revolutsioon ei päädinud oma ideedega vaid sumbus Jakobiinide diktatuuri. Kritiseerib kirjades valgustusaja piiritletud usku mõistuse ülemvõimu. · On vaja et inimesed arendaksid oma mõistust ja tundeid tasakaalustatult.
mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) · novell eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi VanaKreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) 1. Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur
põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; komöödia lõbusasisuline draamateos; draama tõsise sisuga näidend; tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu)
põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli
on tõlgitav loogilisse vormi, mis lubab katsetada nende loogilist kehtivust". Loogika ei ole mitteloogikutele eesmärk omaette, vaid on abivahend tulemusliku verbaalse kommunikatsiooni toimumiseks. Üksikisik võib muidugi ka iseennast milleski veenda või millegi üle omaette arutledes selgusele jõuda ning sellekski on loogika vajalik. Ent sagedamini on kõne eesmärk ikkagi teiste isikute mõjutamine; tavaliselt on kõne ikkagi dialoog, mitte monoloog. Dialoogina saab käsitleda ka olukordi, kus kuulajaid-lugejaid- vastuvõtjaid on mitu, ning olukordi, kus monoloog siiski leiab mõistmisvõimelise adressaadi. Loogika kui õpetus (või teadus) püüab kätte näidata, millised arutlused on vastavuses kehtivate loogiliste vormidega ja millised mitte. Sellist loogikat on alates I. Kantist nimetatud formaalseks loogikaks, hiljem on seda nimetatud ka sümbolloogikaks, sest formaalset loogikat on võimalik kirja panna sümbolite abil, nt G
annaabi.ee 
