pole tüdrukutel oluline palju nad maksavad. Minus tekitas see enamvähem sama emotsiooni kuid teost võib ka tagamõtteta uurida, sest see oli minu jaoks peaaegu mittemidagiütlev. Järgmisena võtaksin käsile projekti "Globaalne postikunst". Osa võttis õpilasi Sveitsist, Indiast, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Lõuna Aafrikast. Projekti põhimõte oli selles, et kunstikoolide õpilased saadavad oma projektikaaslastele üle maailma A5 taiese mis jätaks ruumi dialoogiks. Väljanägemiselt on teosed nagu postkaardid ning nende peale tuli oma sõnum kujundada võitäiendada olemasolevat. Nende teoste eelduseks on see et mõlemast inimesest jääb märk maha ja nad saavad omavahel väga huvitavalt suhelda, ületades keelebarjääri. Samuti ei lubatud kasutada ümbrikke, sest markidel, templitel ja muudel postiinformatsioonil pidi olema selles oma osa. Projekti käigus tekkis multikultuurne suhtevõrgustik ning palju tõlgendusi erinevatel teemadel Samuti
pole tüdrukutel oluline palju nad maksavad. Minus tekitas see enamvähem sama emotsiooni kuid teost võib ka tagamõtteta uurida, sest see oli minu jaoks peaaegu mittemidagiütlev. Järgmisena võtaksin käsile projekti "Globaalne postikunst". Osa võttis õpilasi Sveitsist, Indiast, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Lõuna Aafrikast. Projekti põhimõte oli selles, et kunstikoolide õpilased saadavad oma projektikaaslastele üle maailma A5 taiese mis jätaks ruumi dialoogiks. Väljanägemiselt on teosed nagu postkaardid ning nende peale tuli oma sõnum kujundada võitäiendada olemasolevat. Nende teoste eelduseks on see et mõlemast inimesest jääb märk maha ja nad saavad omavahel väga huvitavalt suhelda, ületades keelebarjääri. Samuti ei lubatud kasutada ümbrikke, sest markidel, templitel ja muudel postiinformatsioonil pidi olema selles oma osa. Projekti käigus tekkis multikultuurne suhtevõrgustik ning palju tõlgendusi erinevatel teemadel Samuti
lausungitest olid egotsentrilise kone naitedi teiste sonadega, nad ei anna marku sellest, et lapsed oleksid puudnud teistega suhelda voi kohandada oma kunet selliselt et teine inimene oleka voinud neist aru saada. Vogotski oli teisel arvamusel. Ta ei olnud nõus sellega, etisaikelapse kane or peamiselt egotsentriline ning et monoloogid ei mangi kognitivse arengu puhul mingit rolli. Võgotski arvates muutuvad umbes seitsmeaastastel lastel monoloogid sisemonoloogideks- dialoogiks iseendaga, mida me kõik peame- mis muutub mõtteks. Võib-olla olete teiegi veel täheldanud, et mõnikord muutuvad monoloogid kuuldavateks monoloogideks, kui ülesanded on liialt rasked ning inimene räägib ennast keerulisest probleemist läbi. Päädevuses suunas liikumine tekib sotsiaalsete faktorite keerulise koosmõju kaudu. Bruner toetas ägedalt mõtet, et haridustöötajad peavad õppimise puhul alati silmas pidama struktuuri rolli. Õpetajad
Nad on õpetajad ja seletavad lahti judaismi seadusi. Nad uurivad mõlemat püha raamatut talmudit ja kirjarulli kujul säilitavad toorat. Talmud sisaldab juhendeid, kuidas järgida juudi tavasid ja mõista seadusi. Väga tähtis on juutidel palvetamine. Palvetamist peetakse vestluseks jumalaga. Rääkida tuleb aga kindlate reeglite järgi. On koml palvetamisaega: hommikul, lõunal ja õhtul. Palvetamine on justkui kahekõne jumalaga, milles inimeste monoloog ühendub Jumala dialoogiks inimesega. Juudid tunnevad väga suurt aukartust oma esivanemate eest. Judaismi tavadeks on see,et sündinud poisil tehakse tema kaheksandal elupäeval britmila ehk ümberlõikus. Täiskasvanuks saab poiss juudi usu järgi 13- aastaselt ja tüdruk 12-aastselt. Abiellumine toimub spetsiaalse katte ehk hupaa all.Mikve on bassein, mida kasutatakse rituaalseks puhastamiseks. Mikves pesevad ennast naised enne pulmi. Samuti ka pärast menstruatsiooni või sünnitust.Juutide
Valitsuse eelnõu: vähendab töötajate õigusi ja võimalusi ise otsustada oma esindajate üle töötajaid esindaks informeerimisel ja konsulteerimisel vaid üks usaldusisik, sisuliselt jätab ametiühingud ilma õigusest esindada töötajaid osaledes informeerimises ja konsulteerimises töökohtadel; kaugema eesmärgiga soovib tõrjuda ametiühingud välja töökohtadelt; ei lisa midagi töötajate usaldusisikute õigustele; ei loo tingimusi, mis on hädavajalikud efektiivseks dialoogiks tööandjaga töökohal; nõuab informeerimise ja konsulteerimise protseduuris osalevalt usaldusisikult formaalset volitust esindada kõiki töötajaid; eelistab läbivalt töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisikut ametiühingu usaldusisikule, luues tingimused ametiühingu usaldusisiku diskrimineerimiseks töökohtadel. Kui eelnev kokku võtta, võib õelda, et pea kõik Thatchersmi tunnused on Eesti majanduses kas juba olemas, või on alles arendusjärgus
sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil. -päevik kui kirjanduse liik 18. sajandist -kunst millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)? Miks? · Vernant'i hüpotees. VI saj e.m.a. Mileetoses tekkis polis - dialoogi põhjal vahelduv võim, Jumalast antud hiararhia muutus võrdsete dialoogiks. Kord, mis põhineb kokkuleppel (seadusel), mitte valitsejal või Jumalal. Tekkis tunne Mina väärtusest. · Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum · Psühholoogia jaoks inimese eneseteadvus. Kuidas see tekkinud, ("väljast sisse" protsess, internaliseerimisprotsess), kuidas toimib tänases sotsiaalses maailmas. Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis
ning tema armastatu Margarita, kes otsib abi pimedusevürstilt Wolandilt, et taas Meistriga kokku saada. Kolmas lugu leiab aset esimese sajandi Jersalaimis. Kolm ajaskaalat on ühendatud saatana kaudu. Pontius Pilatus on Juudamaa prokuraator, kes peab kohut mõistma Jeshua Ha-Nostri üle, sest viimane on Juudi kohtus surma mõistetud. Pilatus otsustab Ha-Nostri üle kuulata ning teda paelub Jeshua olemus. Tavaline ülekuulamine muutub dialoogiks, mille vältel Ha-Nostri räägib huvitavaid lugusid. Kohtumine Jeshuaga muudab Pilatuse elu. Siiamaani on kõik inimlik olnud Pilatusele vastumeelne, tema põhimõtetega vastuolus. Pilatuse eesmärk on olnud valitseda alamaid ning olla meelepärane nendele, kellele ta ise allub. Prokuraator on sunnitud mehe kas süütuks tunnistama või hukka mõistma. Kuigi Pilatus tahaks Jeshua ellu jätta, sest mees on talle heaks meelelahutuseks, tähendaks see Pilatusele tema enda
sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta. Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe- suunalisest kommunikatsioonist. Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame selleks, et: Kommunikatsioon teadvustada probleeme ja vaidlusküsimusi;
halba mõju, vaid võib-olla aitavad tal endal kunagi omi tundeid väljendada. o Ära planeeri või oota ühtegi tähtsat jutuajamist. Jätka seda dialoogi, mille lapsed ise juhuslikult üles võtavad. Lemmiklooma surm, stseenid filmides, ajaleheartiklid või televisioonisaated - kõik need pakuvad võimalusi diskussiooniks. See ei tähenda seda, et vanem peaks pidevalt olema valmis surmateemaliseks dialoogiks. Kuid on loomulik, et surma teema kuulub lapse ja vanema vaheliste kõneainete hulka. Kasutatud materjal http://tnk.tartu.ee www.terviseleht.ee http://www.who.int/mental_health/media/en/649.pdf http://www.parnu.ee/raulpage/lein/ (Dyregrov, A. Lapse lein ) 11
Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta. Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe-suunalisest kommunikatsioonist. Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 4 Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame selleks, et: · teadvustada probleeme ja vaidlusküsimusi;
võimu kommunikeerumisel rahvaga ja rahva tahte kommunikeerimisel võimule kommunikatsioon on keeruline (nii õigesti, eesmärgipäraselt kommunikeeruda kui ka seda mõista) ja see on sotsiaalne, sisaldades ohtralt siia-sinna-suunas liikuvaid (või mitteliikuvaid, justkui liikuma pidavaid) sõnumeid. Vabariigi Valitsus räägib oma kommunikatsioonistrateegiat õpetades ja selgitades: «Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist.» (Siseministeerium 2012) Nii võib uskuda, et Eesti riigivõim isegi mõtleb sellele, et kõik, mis toimub riigivõimu teostamise juures, tuleb kommunikeerida ka rahvale, kodanikele ja seejuures kahesuunalisena
Alushariduse raamõppekava rõhutab lapsevanema kaasamise tähtsust lasteaia elu kavandamisel, toetades lapsevanemat lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Lasteaiaõpetaja suhtleb lapsevanemaga kui võrdse partneriga. Lasteaia tegevus on lapsevanemale üheselt mõistetav. Koostöö õnnestumise eelduseks on asjaolu, et lasteaiaõpetaja tunneb lapse perekonna elukeskkonda ning arvestab sellega. Kui mõlemad pooled on avatud usaldusele, luuakse võimalus dialoogiks. Kokkuvõte Tuleks lähtuda põhimõttest, et eelkõige mängu kaudu omandab laps vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Ka lapse huvi äratamine raamatute ja lugemise vastu peab toimuma mängides ja aktiivselt tegutsedes. Lugema õpetamine peab olema huvitav ja lõbus. Ei tohi unustada, et õppimine ei ole töö, vaid mäng. See on eelis, mitte sundus. Viited allikatele: (2009) Lugemine ja lugema õppimise meetodid. Külastatud 20. novembril 2010, aadressil: http://jmadisson.wordpress
Ettevõtjale on turundamine oluline asi. Isegi kui oleks häid tooteid müügiks, tõenäoliselt ei läheks tooted kaubaks, kui neid ei osata turustada. Asiakas saa markkinoinnin avulla tietoa tuotteista ja voi vertailla vaihtoehtoja. Klient saab turunduse abil teavet toodetest ja võib võrrelda valikuvõimalusi. Markkinointia tarvitaan ostajan ja myyjän väliseen vuoropuheluun. Turundust on vaja ostja ja müüja vaheliseks dialoogiks. Markkin oinnin päätavoite on myydä yrityksen tarjoamia tuotteita. Turunduse peamine eesmärk on müüa ettevõtte poolt pakutavaid tooteid. Markkinoitava tuote voi olla fyyysisen tuote, palvelu, henkilö, tapahtuma, asia tai aate. Turustatav toode võib olla füüsiline toode, teenus, inimene, sündmus, asi või idee. Yrityksen kaikkia myytäviä tuotteita kutsutaan tarjomaksi. Ettevõtte kõiki müüdavaid tooteid nim pakkumiseks?
välissuheteks ja nendega tegeleb avalike suhete osakond. PRESSIESINDAJAD Pressiesindajaid kasutavad riiklikud ametkonnad, avaliku elu tegelased ja avalikkuse huvidega tihedalt seotud eraettevõtted. PROPAGANDA Propaganda on mõne idee propageerimine. Avalikke suhteid eristab propagandast: · Eetikanormide olemasolu, mis keelavad valetamise · Hoolimine avalikkuse huvidest · Valmisolek dialoogiks,kompromissideks,läbirääkimisteks Propaganda on ühepoolne ja suletud, avalikes suhetes on suur tähtsus avatusel ja dialoogil. SISEMINE JA VÄLINE SUHTEKORRALDUS Väiksemas organisatsioonis tegeleb tegevjuht ise avalike suhete korraldamisega: organiseerib presentatsioone,peab lõunaid kohalike omavalitsuste juhtidega, korraldab sponsorlust.Suuremas organisatsioonis on selleks eraldi inimene.
Eksperimentaatori mõjud. Ärge looge tehissituatsioone lastele! Eneseootuslikud ennustused: 1) Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist. 2) Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog, seminar dialoog. Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks. NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab. Õpetajana näitab ette ja palub järgi teha. Millest tuleb õpetamise-kasvatuse põhimõte? Õpetaja on inimene. Ta annab edasi enda õpitu, oma väärtused. Õpilased kas tahavad seda järgi teha või otsutavad, et soovivad midagi muud. Nõustamine sai alguse pedagoogikast
Loomuliku keele omandame elu jooksul oma kultuuriruumis. Tehiskeele loome või õpime loomuliku keele kaudu. Loomulik keel on kujunenud pika aja jooksul. Tehiskeel on loodud ühe korraga üsna ühese eesmärgi, funktsiooni jaoks. 27. Mida tähendab semiootikas „tekst“? [Kultuurisemiootika, lk 175 ] Tekst kui märgisüsteemide kogum ja nede edastatud sõnum. Tektsid moodustavad kultuuri. Tekst kui piiritletud struktuur, mis on võimeline ka dialoogiks. Selleks, et sõnumit tekstiks määratleda, peab ta olema vähemalt kahekordselt kodeeritud (loomulikku keelde ja seejärel mingisse sekundaarsesse keelde, mingisugusesse vormi). 28. Miks eristab semiootika primaarseid ja sekundaarseid märgisüsteeme? Primaarne süsteem on näiteks loomulik keel. Sekundaarne märgisüsteem kasutab primaarset märgisüsteemi ja loob uue tähendusi kandva struktuuri. Sekundaarse modelleerivad
kergesti sõpru jne. Vanemad omakorda on huvitatud tagasisidest lapse õppimise ja käitumise kohta koolis: mõnigi kord võib laps näidata end kooli- ja kodukeskkonnas sootuks erinevast küljest. Ka saavad lapsevanemad palju ära teha oma lapse võimalike õpiraskuste ületamisel, tema suhtlemisprobleemidele lahenduse leidmisel, lihtsalt toetamisel. Arenguvestlusel peaks sõna saama eelkõige õpilane, kokkusaamine ei tohiks kujuneda õpetaja monoloogiks või õpetaja ja lapsevanema dialoogiks ega samuti süüdistamiseks või etteheidete tegemiseks. Siin on number üks laps ise, siin on tal võimalik ennast ja oma võimeid vanemate ja õpetaja kaasabil analüüsida, arutada läbi oma tulevikuplaane, õppetulemusi ja arenemisvõimalusi. Lapsel on võimalik teada anda, mis teda koolis või kodus segab ja härib, või vastupidi, mida heaks ja tähtsaks peab. Nii vanematel kui õpetajal on võimalus lapse muredest ja rõõmudest teada saada, seega tõhusam teda aidata.
peamine enda avamine ja enda rääkimine, sest miski muu ei muuda olukorda paremaks kui rääkimine, enda tühjaks rääkimine paneb inimest enda probleeme ka teisiti vaatama, sest siis on nad oma probleemid kõvas häälega usaldatud isikule väja öelnud. 6 4.PEATÜKK Nõustamine menüü eesmärk on masimeerida sobiva fookuse võimalu, et inimene saaks rääkida kõigest, millest tal on vaja rääkida just, talle kõige paslikumal viisil. Lisaeesmärk on ruumi loomine dialoogiks, mis käsitleb selliseid eesmärke, ülesandeid ja meetodeid, mis ei pruudi olla kohased nõustamise või parasjagu saadaolevas nõustamissuhtes. Samuti otsitakse menuus vastuseid küsimustele, kus ja kuidas neid pürgimusi teoks teha(McLeod, 2007;81). Nõustamine juures on väga oluliseks aspektiks see, et inimene saaks rääkida just sellest millest ta rääkida soovib, ning oluline on ka see, et nõustamiseks on paika pandud kindel nõustaja plaan, mis
XX sajandi lõpus). Probleemi tulipunkti viimisel on nähtavasti üheks oluliseks osaks ka hirm - hirm selle ees, et paljastub see sünkretistlik logisev kaadervärk, mille me oma “ajaloolise jonni” tõttu endasse oleme assimileerinud ja mida me oleme harjunud oma maailmapildiks nimetama ning mille vastuolulisust ja puudulikkust me oleme hakanud alateadlikult tajuma. Nähtavasti selgitab see ka asjaolu, et religiooniõpetuse-alases kakluses, mida hästikasvatatumad inimesed ekslikult dialoogiks peavad, ei räägita enamasti enda seisukohtade kaitseks, vaid rünnatakse teiste nõrkusi. Selliste rünnakute kirglikus raevus on midagi religioosset ja see kinnitaks justkui nägemust alaväärsuskompleksis eestlasest, kes alateadlikult saab aru, et vaevleb ideoloogilises kriisis, ent ei suuda juba terve sajandi vältel otsustada, milline neist väljapakutud ideoloogiatest parim võiks olla. Nii võiks ehk väita, ehkki ülima irooniaga, et nõukogude ateism, sellisel moel,
viisid jms. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nagu rahvused, klassid ja sotsiaalsed grupid; rahvastiku sooline ja ealine jaotus. Pluralism Poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralistlikus ühiskonnas austatakse õigust olla erinev, ollakse valmis dialoogiks ja väärtustatakse koostööd. Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Heaoluriik riik, milles on saavutatud enamiku elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus.
Suurem osa näidenditest on üles ehitatud dialoogile, kahe või enama isiku kõnele (dialoog ja polüloog). Dialoogis on vaja täita teatud tingimusi. Tegelased omavad erinevat infot või vaatepunkti ning sellepärast tekib vajadus kõneleda. Kahekõne sõltub: · tegelaste arvust, mis määrab sisu, vormi ja intensiivsuse. Kahe inimese kõnelus on intensiivsem ja avameelsem, mis aga suures seltskonnas on välistatud. Polüloog annab mitmehäälsuse, mis võib muutuda dialoogiks, kus eristub kaks kindlat vaatepunkti; · tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust ja meeleolust. Lapsed, politseinik, filosoof räägivad erinevate sõnadega erinevas stiilis; · konkreetsest kõnesituatsioonist. 53 Dialoogis on oluline ka repliikide pikkus ning sidusus. Lühemad repliigid teevad
Euroopa kirjandusse inimese siseseisundit kirjeldavad sõnad alles 16-17 sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil. -päevik kui kirjanduse liik – 18. sajandist -kunst – millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)? Miks? • Vernant’i hüpotees. VI saj e.m.a. Mileetoses tekkis polis - dialoogi põhjal vahelduv võim, Jumalast antud hiararhia muutus võrdsete dialoogiks. Kord, mis põhineb kokkuleppel (seadusel), mitte valitsejal või Jumalal. Tekkis tunne Mina väärtusest. • Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool – inimese eneseavastamise buum • Psühholoogia jaoks – inimese eneseteadvus. Kuidas see tekkinud, (“väljast sisse” protsess, internaliseerimisprotsess), kuidas toimib tänases sotsiaalses maailmas.
ümbrust, kui Ei, siis midagi võib valesti olla. Pilkkontakti puudumine on eriti iseäralik AUTISMI korral. Isegi kui ta midagi räägib, häälitseb. Intonatsioonile toetuvad häälitsused ja liigutused on eriti iseloomulikud esimestel elukuudel. Normaalse arengu korral suhtlemine esimese eluaasta teisel poolel muutub situatiivseks, nt haaratakse asju, see pole küll veel verbaalne, ent on seotud tegevusega. Sel perioodil hakkab kujunema ka kõne. See muutub pika peale ka dialoogiks. Esilagu üks sõna, sisi paar sõna, siis primitiivne tuumlause. Sel perioodil eriit oluline, et laps saaks koos tsk, või vanema eõ/vennaga teha midagi, sest see annab suhtlemist ja eeskuju. Sellest arenevad nimetused, aja/ruumitaju jne. Orienteerumine ajas ja ruumis kjuneks, on vaja praktilisi ülesandeid. Tsk sel perioodil on abistaja ja tegevuse reguleerija. Lapsele meeldib tegevus rohkem, sest suhtlemine käib sinna hulka (on osatoiming).
lühikokkuvõtte oma loomuõigusõpetusest. Pufendorff lahutas lõplikult loomuõiguse ja teoloogia. Ta väitis, et inimelu eesmärk on kohuse täitmine. See on mõistusele enesestmõistetav ja ilmne käsk. Kohtustusest kasvas välja õigus. Õigus tulenes nüüd loomulikust kohustusest, alles valgustus teeb kohustuse aluseks subjektiivse õiguse. Siinkohal oli Pufendorfi õpetuses ka võimalus olemasoleva seisusliku riigi ja loomuõiguse dialoogiks ning kompromissiks. Mõistuseõigus sobis seisuslikule riigile - igale ametile ja seisusele oli ette nähtud tema eriline kohustus, mida tuli täita võimalikult paremini.. Pufendorfil oli kohustuse kõrgeim allikas Allikas Kohustused Teadused Mõistus inimeste üldised kõigile rahvastele kohustused omane loomuõigus
Meie õnneks oli meil võtta ka suur hulk sõpru, kes meid erinevate murede puhul aidata oskasid – Carita Hommik aitas meid kooliterminoloogia ja tähistustega, Mihkel Kree poole pöördusime kõikide tobedate füüsikat puudutavate küsimus- tega, Kaie Kubjas kirjutas algversiooni lineaarsest optimeerimisest, Jon McLoonelt leidsime inspiratsiooni Hansu ja Grete dialoogiks osas 9 ja Leopold Partsi sundisime kommenteerima mitmeid erinevaid tõenäosuse osasid... kuni lõpuks otsustasime hoopis millegi kergema ja lõbusama kasuks. Palju oli ka neid, kes lugesid raamatut osaliselt ja aitasid meil leida õiget tooni ja õiget mõtet. Tahaksime tänada Jaan ja Krista Aru, kelle koormaks oli mitmete veel
annaabi.ee 
