Selle ründega saab ümber suunata kasutajate e-posti või teha igasugust muud ümbersuunamist. 6 1.4 Identiteedivargused IP identiteedi vargus on seotud jagatud teenusetõkestamise ründega (DDoS - Distributed Denial of Service attack). Lihtsamal juhul saab selleks ära kasutada arvutite ICMP (Internet Control Messaging Protocol) pakettidele vastamist. Kui koostada selline PING pakett, mis suunatakse kogu võrgule ja sihtaadressiks on määratud ründeobjekt, siis vastuseks saadab iga võrguarvuti teate sihtsüsteemi ja see koormatakse nii üle, et ta lakkab normaalselt funktsioneerimast. Tavalised DoS ründed on surmaping (ping of death) ja puhvriuputus (buffer overflow), mille puhul saadetakse rünnatavasse süsteemi suuremaid pakette kui süsteem suudab vastu võtta ja see lakkab toimimast
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda
Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. Ühes võrgus (kui IP aadressi võrguosa on sama) saavad arvutid ja võrguseadmed suhelda vahetult. Erinevate võrkude vahel info liikumiseks saadetakse pakett algul kindlale „oma“ võrgu arvutile või seadmele – lüüsile (gateway), mis siis omakorda saadab paketi edasi vajalikku sihtvõrku. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 0, on võrguaadress. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 1, on võrgu leviaadress (broadcast). Kui IP võrku pole plaanis ühendada interneti ega teiste IP võrkudega, siis võib seadmetel kasutada suvalisi IP aadresse. Laboriülesannete
............................ 6 3.2 Informatiivsed............................................................................................ 7 4.Versioonid......................................................................................................... 9 5. ICMP-l baseeruvad utiliidid............................................................................ 10 Traceroute...................................................................................................... 10 Ping................................................................................................................ 10 6.Turvalisuse riskid............................................................................................ 11 7. Kokkuvõte...................................................................................................... 12 8. Kasutatud allikad........................................................................................... 13 Sissejuhatus
Kanalisse saab saata mitu paketti korraga. 28 Selective reject ARQ – nõutakse ainult vahepealseid vigaseid pakette. Seitsmendat ja kaheksandat ei ole vaja uuesti saata. Kanali kasutamine on palju efektiivsem. Stop-and-wait ARQ – vastuvõtja loendab. Isegi kui vastus ei jõua kohale ja pakett saadetakse uuesti, oskab vastuvõtja sama paketi tuvastada ja viskab selle ära. 29 Põrkedomeen: Kui kasutame repiiterit, siis on tegemist kanalikihi seisukohalt ühe võrguga, sest tegu on füüsilise kihi seadmega. 30 24. Kanalikihi seadmed kommutaator (Switch) ja sild (Bridge). Kommutaator – välimuselt sarnane jaoturiga. Kommutaator saab aru, mis on tema
Kanali kasutus väike. CSMA kuulad, kas meedium on vaba. Kui on, edastad kaadri. Kui on kinni, ootad suvaka aja ja kuulad uuesti. CSMA/CD collision detect (mõõdab pidevalt pinget) kuulad, kas on vaba. Kui on vaba, edastad. Kui pole, kuulad edasi ja kohe kui vabaneb, saadad. Kui on kokkupõrge, alustad uuesti. Vookontrolli meetmed: Stop-and-Wait (saadab ära ja ootab kinnitust, kui ei tule, saadab uuesti) Sliding Window (mitu tk saadetakse korraga, oodatakse kinnitusi. Kui nt 2. paketi jaoks kinnitust ei tule, saadetakse paketid alates 2st uuesti) Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ (tagasi saadetakse kontrollid Ack1 ja Ack0 vaheldumisi, ootab time-outi ja siis kui pole Acki tulnud v tuli vale Ack, siis saadab vastavalt uuesti), Go-Back N ARQ (saadab mitu korraga ja järjest kontrollib Acke, kui mõni on vahelt ära jäänud, saadetakse alates ärajäänud paketist)ja Selective Reject ARQ (saadab mitu korraga ja järjest kontrollib Acke, kui üks jääb vahelt ära, siis
"ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale. Kui pakett mõnel põhjusel kohale ei jõua, ei ole saatjal võimalik seda protokolli tasemel tuvastada ja seetõttu ei toimu ka automaatset paketi uuestisaatmist. UDP ei kontrolli paketi kohale jõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada olukorda, kui mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu koopiat. UDP ei tuvasta ka ummikuid ega piira sellest tulenevalt saadetavate andmete mahtu (erinevalt TCPst). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus
Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online’is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist
ummistunud, siis saatja võtab ,,hoogu maha". Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online'is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist
teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab ka usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb ka voo ja ülekoormuse kontrolliga. Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne.
26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid. HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on Datagramm - võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige 4.Kihid, teenused, protokollid, andmete liikumine läbi kihtide olemas ka DELETE ja PUT, header ridadest (Host, language..) ja lõpust (reavahetus). Vastus koosneb staatuse reast (kood ja fraas nt 200 õigem valida. Virtuaalahelatega võrgud Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates
rakendus. UDP protokoll - ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Ei koti kas teine paketid kätte ka saab ehk ei kontrolli nende kohalejõudmist. Paketid pannakse lihtsalt teele ja loodetakse parimat, ehk et nad kohale kõik jõuavad. UDP saadab pideva andmevoona andmeid (näiteks video ülekanne, mobiiltelefon). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni – garanteeritud side kiirus ja omadused. Kui andmevahetus lõppeb siis ressurss vabastatakse. Füüsiline ülekandeliin on pühendatud kahe osapoole vahelisele andmesidele kogu sideseansi vältel. Sideseanss jaguneb faasideks: ettevalmistuse faas kanali seadistamiseks, mida mööda võrk reserveerib igas sõlmes vajalikud ressursid kanali loomiseks ja ülalpidamiseks; keskmine faas, mille ajal andmete ülekanne aset leiab;
Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical I.) -Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair)
Aadress 1 - vastuvõtja MAC Aadress 2 - saatja MAC Aadress 3 - MAC aadress, mis sõltub ToDS ja FromDS lippudest Järjenumber - kui kaader on tükeldatud, siis järjekorranumber (2 baiti) Aadress 4 - MAC aadress, mis sõltub ToDS ja FromDS lippudest Andmed - kuni 2312 baiti Kontrollsumma (CRC-32) - 4 baiti IEEE 802.11 turvalisus WEP - tänaseks ebaturvaline WPA - RC4(Rivest Cipher 4) o iga paketi jaoks tuletatakse eraldi salajane võti WPA2 - AES ( Advanced Encryption standard) TCP/IP edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. Aja jooksul on Internetis
koormatud, kui seda üldse ei tule siis võrk on ülekoormatud. Ühenduseta andmeedastus (UDP protokoll): ● Sama eesmärk: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel ● UDP - ebausaldusväärne andmete transportimine ● Voo- ega ummistuskontrolli pole ● Kasutavad nt: HTTP (web), FTP (file transfer), Telnet (remote login), SMTP (email) 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommunikatsioon (circuit switching) - sidetehnoloogia, kus kahe seadme vahel moodustatakse kahe otspunkti vahel ühendus vajalikuks ajaks (traattelefonid). Sobib andmeedastuseks, kui on vaja edastada andmeid kiiresti ja reaalajas. Kanal reserveeritakse täielikult ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine, see tagab kindla edastuskiiruse. Ühendusele orienteeritud andmeedastus (TCP). Suure kanali
Transpordikiht teab, kust see fail tuli (näiteks veebribrauseri käest) ja paneb päisesse juurde, et need on näiteks veebiserverisse mõeldud asjad ehk lisab veebiserveri pordi numbri. Transpordikiht teeb rakenduse failist hulga transpordikihi segmente ja paneb igale päise juurde, kus on sees vähemalt saatja aadress ja vastuvõtja aadress (pordi number, kust see tuli ja pordi number, kuhu see tuleb saata). Kõik, mis transpordikiht annab võrgukihi kätte, see läheb võrgukihi paketi andmeosasse ja võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja leitakse üles teine arvuti. Kõik see omakorda läheb kanalikihi kätte ning see lisatakse kanalikihi andmeosasse ning ühe konkreetse kanali piires pannakse ka siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga
datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair)
organisatsiooni - ICANN-i - poolt akrediteeritud registraride juures 6. Arvutivõrgu IP datagramm. TCP ja UDP. IP vastutab pakettide õigesse kohta jõudmise eest. Paketid liiguvad neljakohalise numbrilise aadressi alusel (IP aadress). See on ka kõik, mida IP pakettidest loeb. Ülejäänu teda ei huvita. Tema ülesanne on leida tee vastava IP aadressini. Siiski lisab IP veel paketile midagi omalt poolt. Nimelt IP aadressi, kust pakett tuli, protokolli numbri ja paketi kontrollsuuruse (mis ei ole seesama, mis TCP arvutatud paketi kontrollsuurus). IP datagramm: 4 8 16 24 31 Vers IHL Type of Service Total Length Identification Flags Fragment offset Time to Live Protocol Header checksum Source addR Destination addR
3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise
Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) – Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair)
ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spet-siaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kut-sutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid 7
Signaali genereerimine. Andmevahetuse haldus. Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub sõnumite vormindamiseks, mis pole ASCII tekstis, nii et neid Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka haldamine. võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja graafika-, audio- ja videofaile. 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed
kohta märgatav teenustasu, abiks oleks pruukida vastavate vahendusfirmade teenuseid, neid on Eestiski (Capricorn AS näiteks). 1.2 Proovivara- ehk trialware erineb jaosvarast kolmandatele isikutele edasi andmise õiguse puudumise poolest, muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada. 1.3 Vabavara- ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent priivara programmid annavad teinekord silmad ette oma väga kallistele konkurentidelegi. Nii
Laineid kahte tüüpi – need, mis levivad ~100 meetrit ja teised, mis võivad levida kümneid kilomeetreid. Mikrolained – kuni 45 Mbps kanal. LAN – 2 ja 11 Mbps. Wide-area (mobiil näiteks) – 10 kbps. Satelliit – kuni 50 Mbps kanal või mitu väikema kiirusega kanalit, 250 millisekundiline hilinemine suure vahemaa tõttu. 13. Ajalised viited võrkudes Pakettidel tekivad alguspunktist lõpp-punkti jõudmisega nelja erinevat tüüpi viiteid. * Processing delay – paketi töötlemise peale kuluv aeg – vigade kontroll, aadressi otsimine, päise lugemine. * Queuing delay – järjekorra peale minev aeg – pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. * Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest
mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud. Seda asjaolu saab kasutada väljast sisse tulevate ja seest välja minevate ühenduste eristamiseks. Samuti on igas TCP segmendis kirjas lähte-ja sihtpordi number. TCP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis toimub andmevahetuse õnnestumise kontroll. TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna
Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. Jadaedastus - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu. Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini). Rööpedastus sarnaneb sama kiiruse juures toimuva autoliiklusega mitmerajalisel maanteel.
53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti
9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. 10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit)
kasutatav andmevahetusprotokoll. Katluse jarel reeglistikku siis on temale see bitijada arusaadav. algab tegelik andmevahetus. Selleks on kasutusel protokolli päis , kus on Lokaalne ja globaalne demuxing (lahtipakkimise) ,mis selgitab Side vorke voib vaadelda ka kui rakke ,mis on vastuvotjale kuidas paketti kasutada ning paises erineva suurusega nii arhitektuurilt kui ka on ka paketi pikkus. Pais on tavaliselt kas tekst (HTTP ,SMTP) voi siis binaarne (IP ,TCP lopmatult palju olekuid (signaali ,Ethernet). amplituudivaartusi) seega hairetega signaali oiget Digitaliseerimine: vaartust on raskem ara arvata ning tekivad Analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse signaalikaod ja moonutused.(tekivad ulekande
saajale. Kõike seda kirjeldab kommunikatsiooniteooria. Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja. Edastatavat infot nimetatakse teateks. Teade liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Info edastamine internetis Info edastamine Internetis kasutatakse kahte põhimõistet: aadress ja protokoll. Iga internetti ühendatud arvuti omab unikaalset aadressi. Isegi ajutise ühenduse puhul eraldatakse arvutile unikaalne aadress. Igal ajahetkel omavad kõik internetti ühendatud arvutid erinevaid aadresse - nagu postiaadress iseloomustab unikaalselt inimese asukohta, iseloomustab arvuti asukohta võrgus selle internetiaadress. Mis on protokoll? Üldjuhul on protokolliks koostöö või suhtlemise reeglid. Näiteks, diplomaatiline protokoll määrab, kuidas käituda väliskülaliste vastuvõtmisel või vastuvõtu läbiviimisel. Võrguprotokoll määrab reeglid võrku ühendatud arvutite käitumiseks
Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks
· TCSEC -- USA kaitseministeeriumi vanem turvanormistik ("vikerkaarevärvilised raamatud") · D -- minimaalne kaitse (sisuliselt turbeta süsteem) - pisikesed ühe kasutaja süsteemid; seade on ühe inimese käes ja teisele ei anna või seade paikneb ühes kindlas ruumis · C1 -- kaitstud OS, diskretsionaarne pääsupoliitika - erinevatel andmeobjektidel on omanikud, kes määravad ligipääsud teistele kasutajatele (tavaline UNIX, Windows, jne) · C2 -- C1 + peenem granulaarsus + pidev auditeerimine (24h või 48h, mille jooksul keegi peab lugema logisid) - vanemad UNIXid, süsteeme oli vähe, kuna nõudis organiseerimist · B1 -- C2 + mandatoorne pääsupoliitika - nt kasutaja ei saa teha faili teistele kättesaadavaks, kui fail on peidetud · B2 -- B1 + formaalne mudel + hierarhilised turvatasemed · B3 -- B2 + topeltauditeerimine + vigade puudumine disainis - turvamudel on formaalselt
. . . . . . . . . . . 37 2.3 Alglaadimine (booting) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 2.4 Kõvaketta jaotus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
