Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Detergendid, polümeerid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
polümeer, polümeerid, polümeeride, molekul, plasti, pesemis, lahustuvus, detergendi, plastid, tselluloos, siid, detergent, detergendid, monomeer, detergente, paigutus, amorfse, etüül, pindaktiivsed, pesemisvahendid, soolad, kolloidlahus, peets, elastomeer, reaktsioon, termoplast, geel, seep, vananemine, agregaatolek, korduvat, deformatsioon, rabe· Põhimõisted: o polümeer o monomeer o makromolekul o elementaarlüli o polümerisatsiooniaste o keskmine molekulmass · Polümeeride nomenklatuur ehk nimetuste saamine · Polümeeride saamine o liitumispolümerisatsioon ja liitumispolümeerid o polükondensatsioon ja kondensatsioonpolümeerid · Homopolümeerid ja kopolümeerid · Liigitus ahela kuju järgi o lineaarse ahelaga o hargnenud ahelaga o ruumilise võrestikstruktuuriga (ristseotud) · Liigitus temperatuurikäitumise järgi o termoplastilised o termoreaktiivsed · Polüalkeenid o mõiste
1. Estrid (R-C-OR) on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi- ja parfümeeriatööstuses. Kasutatakse lakilahustitena. HCOOCH2 (etüülmetanaat) rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn; CH3CH2CH2COOCH2CH3(etüülbutanaat) ananass; CH3CH2CH2COOCH2CH2CH(CH3)2(3-metüülbutüülbutanaat) pirn; Hästi pika C-ahelaga hapete ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad.
Elva Gümnaasium " Plastmassid ja polümeerid " Referaat keemiast Liis Kukin 9.D.klass 2009/2010 õppeaasta 1 Sisukord 1. Plastmassid.............................................................. lk 3 Plastmasside ja polümeeride erinevad liigid ja nende kasutamine lk 4 2. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus.. lk 5 3. Kasutatud kirjandus...................................................... lk 10 2 Plastmassid Plastmassid- on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907
Test 1 1. Nimetage polümeeride mõisted. a. PE - polüetüleen b. UPVC plastifitseerimata polüvinüülkloriid c. PI polüimiid d. BR - butadieenkummi e. LCP vedelkristalliline polümeer 2. Moodustage paarid. a. PS - CH b. PVC - CHCl c. POM - CHO d. PA - CHON e. NBR - CHN 3. Moodustage õiged paarid polümeer/funktsionaal rühm. a. Polüakrüülhape - COOH b. Polüvinüülalkohol - OH c. PAN - CN d. PA - CO NH e. Polüester - CO O 4. Kumb tunnus on omanepolümeerile võrreldes makromolekulile. a. Mono/polüdisperssus b
reaktsioon kulgeb vajaliku sügavuseni. Produktid jahutatakse jahutis ning suunatakse seejärel kihistumisele separaatoris . Pealmise kihi moodustab nitrobenseen ja alumise kihi äratöötanud hape. Äratöötanud happest eraldatakse HNO3 jäägid ja lahustunud nitrobenseen ning lahja H2SO4 kontsentreeritakse ning retsirkuleeritakse. Toornitrobenseen pestakse lahja soodalahusega. Nitrobenseeni valmistamine on üks ohtlikumaid läbiviidavaid protsesse keemia tööstuses. 20. Polümeeride omadused ja klassifikatsioon .Polümeerid on oma olekult kas täiesti amorfsed ained või sisaldavad ka kristalset struktuuri. Polümeeri füüsikaline olek sõltub temperatuurist. Polümeer võib olla klaasitaolises või ka voolavas olekus. Laiemas laastus jagatakse polümeerid naturaalseteks, poolsünteetilisteks ja sünteetilisteks. Polümeersete materjalide töötlemise seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Kõrgmolekulaarsetele
Nimetuses põhirühmale antakse väiksem kohanumber. C3H7CHO. Üldiselt aldehüüdid vees ei lahustu sest neil puudub vesinikside. Keemilised omadused- a)hõbepeegli reaktsioon (Ag2O) b) Aldehüüdid oksüdeeritakse vastavaks happeks. c)Aldehüüdid redutseeritakse vastavaks alkoholiks d)Aldehüüdid reageerivad alkoholidega. Metanaal e formaldehüüd (HCHO)- on terava lõhnaga , mürgine gaas . Kasutatakse vaikude ja polümeeride valmistamisel. Formaliin on metanaali 38% vesilahus (mürgine , antiseptiliste omadustega) Kasutatakse anatoomiliste preparaatide säilitamiseks, muudab valgud tihedaks ja vees mittelahustuvaks. Etanaal e atseetaldehüüd (CH3CHO) toa temperatuuril keev, mürgine vedelik, õuna lõhnaga. Kasutatakse etaanhappe, ravimite, värvainete tootmisel. Ketoonid Nimetamiseks on kaks võimalust. a) lõppliide oon (tunnusele väikseim
hüdrogeenimist. kutsutakse supertoksiiniks. CH3OH.....................CH2O + H2 17)Etanooli sünteesi variandid Need on dimetüültereftalaadi ja etüleenglükooli estri monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda Naftatooraine baasil. Etüleen (eteen) absorbeeriti polümeerid. Dimetüültereftalaati saadakse p-ksüleeni lühikese elueaga radikaale. vastuvooluga aparaadis 90-98%-lisse väävelhappesse oksüdatsioonil ning esterdamisel metanooliga: Kui kasutada katalüsaatorina hapnikku (0,03 0,1%), siis ca 80 C juures. Tekkis monoestrite ja diestrite segu: C6H4(CH3)2 + õhuhapnik, HNO 3 = C6H4 (COOH)2 + piisab rõhust 1500 at ja temperatuurist ca 200 C.
Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.
Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.
Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.
üldvalemiga CnH2n, aga ka teistsuguse koostisega alkeene. Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2nO Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): Ch3-CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). 5 Alkadieenide ehitus Pentadieeni molekul koosneb viiest süsiniku ja kaheksast vesiniku aatomist. Kahe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud kaksiksidemetega (sigmasidemetega). Süsinikevahelised sidemed kaksiksidemes ei ole ühesugused. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes ka kõigi süsiniku ja vesiniku aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest
1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2. Liitumispolümerisatsiooni toimub monomeeride ühinemine polümeeriks süsinikevaheliste kordsete sidemete arvelt, mis polümeeri moodustumise käigus katkevad.
Aldehüüdide oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped; ketoonide oksüdatsioonil tekivad vesi ja süsihappegaas. 34. Kirjutage estrite ja amiidide saamisreaktsioonid. Kuidas seda reaktsioonitüüpi nimetatakse? Selgitage reaktsioonimehhanismi. Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise reakstiooni tulemusena tekivad estrid. Estri moodustumise reakstioon on kondensatsioonireakstioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreakstiooni korral vesi). Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega. Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab C(=O)-N(H)- rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi 3 tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temp, et ületada
geomeetriliste või optiliste isomeeridega. Struktuuriisomeeria molekulid koosnevad samadest aatomitest, kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. Joonis Geomeetrilise isomeeria korral paiknevad aatomid erinevalt kaksiksideme suhtes või on erinev paigutus tsükloalkaanis. Joonis Optilised isomeerid on üksteise peegelpildid ja seetõttu mitteekvivalentsed (nagu vasak ja parem käsi). Joonis (( Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks. Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpidiga kokku. Kiraalne molekul ja tema peegelpilt moodustavad enantiomeeride paari. Enantiomeerid tekivad orgaanilises keemias alati, kui süsinikuga on seotud neli erinevat asendajat (rühma).)) 14. Tooge näide mõne molekuli erinevate konformeeride kohta. Geomeetrilisi isomeere on kerge segi ajada sama molekuli erinevate konformeeridega, s.o sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad ühe (või mitme sõltumatu) üksiksideme
(tegelikult rasvhapetega). Küllastumata rasvhapped kujutavad endast ahelat kus süsinike aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside, olekult on rasv vedel. Küllastunud rasvhapete ahelates on süsinike vahelised sidemed ühekordsed, olekult rasv tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. POLÜMEERID 1. Millest polümeerid koosnevad? Mis on polümerisatsiooniaste? Kuidas polümeeridele nimetused antakse? Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Looduslike polümeeride puhul on kasutusel triviaalnimetused, näiteks tselluloos ja tärklis. Nimetusi antakse ka funktsionaalse rühma järgi, mis
· KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõli ( kuivav õli. E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks. 5. Miks alustati alumiiniumi tööstusliku tootmisega alates 1886. Aastal, kuigi protsess oli tunda juba 75 aastat varem ? Vastus : Sest alumiiniumi hind oli kallis, kuid prantuse keemik Deville leiutas alumiiniumi tööstusliku menetluse, mille tõttu hakkas hind langema. 6. Mida kujutab endast kautshuki vulkaniseerimine?
Merevesi: O-85.7%, H-10.8% Cl-1.9% Na-1.05% Maakoores:O-49.13%,Si:26%,Al-7.45%,Fe-4.2%,Ca, Na Inimeses: O,C,N,F,Ca 9. Massi ja energia jäävuse seadused. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 10. Mateeria, aine, segud, keemiline ühend, molekul - definitsioonid. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) Segud Koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras Puudub kindel keemiline koostis
Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.) 3) Loetakse süsinike arv peaahelas ja sellele vastavalt nimetatakse tüviühend. Kordse sideme tunnuse ees on sideme asukohta kajastav number. (Kui alkeeni molekulis on kaks, kolm või neli kaksiksidet, siis kirjutatakse alkeeni nimetamisel nende ette kreekakeelne arvsõna ehk vastavalt dieen, trieen, tetraeen) 4) Kui alkeeni molekul sisaldab ka asendusrühmi, siis kirjutatakse asendusrühmade nimetused tähestikulises järjekorras tüviühendi nimetuse ette. Mitme samasuguse asendusrühma korral kasutatakse eesliiteid di-, tri- tetra-, penta- jne. NÄITED: Nimetus: pent-2-een (2-penteen) Nimetus: 4-etüül-6-metüülokt-1-een
Aromaatsed süsivesinikud ehk AREENID n: benseen Polümeer on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest struktuuriühikutest - monomeeridest. Näiteks: monomeeri eteeni CH2=CH2 polümerisatsioonil saadakse polüetüleen(-CH2-CH2-)n n- polümerisatsiooniaste ehk liitunud monomeeride arv. Polümeeride füüsikalis-keemilised omadused on määratud suuresti ahela geomeetriaga:lineaarsed polümeerid lahustuvad orgaanilistes lahustites ja kuumutamisel sulavad. Ruumilised ei lahustu ega sula. Hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt. Mida vähem on kõrvalahelaid, seda suurem on sarnasus lineaarse ahelaga polümeeri omadustele. Polümeeri pikk ahel ei ole tavapäraselt sirges olekus, vaid on ümbritsevate molekulide mõjutuste tõttu keerdunud puntraks. Polümeeride olekut iseloomustab molekulide pakkimuse kord ning tihedus . Esindajad:
puhastus vahendid). · Eeter eetritel on alkoholidele sarnased ühendid, vesinik on asendatud mõne muu rühmaga. Süttib kergesti. · Dietüüleeter kõige tuntum eeter. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, madala keemis ja aurustamis temperatuuriga. Narkootilise toimega, kasutati narkoosi toimega. Keemia 2012 Keemia 2012 · Nomenklatuur - Polümeeride liigid. Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: - Termoplastid - Termoreaktiivid - Elastomeerid - Polümeeride valmistamse käigus liidetakse monomeetri ketiks või võrguks st. Polümeeritakse. CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLÜMERISATSIOON. Termoplastsed polümeerid: Keemia 2012 Keemia 2012 - Molekulide ahelad on väga pikad ja püsivad koos füüsikaliste jõudude mõjul.
lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. - ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast termotöödeldakse või kasutatakse, seetõttu pakub tema olemasolu vähe huvi.
.......................................................................... 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad sellised igapäevaselt tuntud ja elutähtsad ained nagu suhkur, tärklis, tselluloos jt. Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. Glükoos esineb põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on seda puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur. Monosahhariidide keemilised omadused võime lihtsalt ja üsna suure kindlusega tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta, lisades vaid molekulisisese tsükli moodustumise. Nimelt
keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (etüleenglükool) · HOCH2CH2OH · Füs om.: värvitu, veest paksem, magusa maitsega, mürgine, seguneb veega. · C2H4O + H2O HOCH2CH2OH · Kasutatakse autode raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises (antifriisides), polümeeride valmistamisel. HOCH2CH(OH)CH2OH propaantriool (glütserool) · Füs om.: siirupitaoline, värvitu, magusamaitsega vedelik, pole mürgine, seguneb veega. · Saadakse kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel (seebi keetmisel) · Kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ja polümeeride lähteainena. Alkoholid on veesõbralikud ühendid. Alkoholid ei ole alused- nad ei lagune vees ioonideks. 2. Karboksüülhapped- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad
alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine
alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 H3C + H ja hiljem 2H3C H3C CH3 2H H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine
(NH3) amiinidel C2H5NHCH3+NaCl+H2O derivaadid, (R3N del) (sekundaarne amiin) milles üks või mitu vesinikku H-sidemed on asendatud puuduvad ning C2H5NHCH3+ C3H7Cl+KOH alküülrühmaga. nende lahustuvus veel kehvem ja C2H5N(CH3)C3H7+KCl+H2O kt°-d veel madalamad. (tertsiaarne amiin) Aineklass, üldvalem, Funkt- Ees- Näited Füüsika- Leidumine, Keemilised omadused mõiste või sionaal- lised saamine,
komponentide A ja B kristallidest. Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. tardlahus (asendus- ja sisendustüüpi) - ehk tahke lahus on sulami faas, mille korral komponentide lahustuvus üksteises võib jääda püsima ka tahkes olekus. Tardlahus on selline faas, kus üks komponent (lahustaja) säilitab oma kristallivõre, teise komponendi (lahustunud) aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustujakomponendi aatomeid. Asendustardlahused jagunevad: - piiratud lahustuvusega asendatatud on piiratud arv aatomeid; - piiramatu lahustuvusega asendatud on mis tahes hulk aatomeid
Täiesti tundmatu teema ei leia kuskilt (otsige ise...mina ei viitsi) 66. keemilise reaktsioonikiirus. Näited kiirete ja aeglaste reaktsioonide kohta. Keemiline reaktsioon on muundumine mille tulemusena muutub aine. Reaktsioone peate ise välja mõtlema oppa leitsin ühe, vee keemine See selle pärast et peaaegu kõigi keemiliste reaktsioonidega kaasneb energia muutus Kas siis reaktsiooniga neeldub või vabaneb energia. 67. reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid olek, temperatuur, lahustuvus, ja mõningal määral reageerimisest veega hapetega ja veelahustega. 68. pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid pöörduv reaktsioon on keemiline reaktsioon milles saadused reageerivad omavahel ja moodustavad taas lähteained. Kogu oma loogikat kasutades ja kurnates (oeh...) on Pöördumatud reaktsioonid, reaktsioonid mille saadused ei reageeri ja ei moodusta taas lähteaineid. 69. keemilise tasakaalu mõiste.
vabalt liikuda. läbipaistmatud. Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Fe3O4- magnetilised omadused. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist n Plastid ja kummid. muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). n Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). n Keemilised omadused, on seotud aine koostise n Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett. PE, nailon, PVC, PC, PS, muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). silikoonkummi.
· Vedel molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. · Gaasiline molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt. Aine füüsikalised omadused omadused, mida saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata: · Värvus, · Sulamis-, keemistemperatuur, · Tihedus Aine keemilised omadused omadused, mis on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega: · Lahustuvus, · Oksüdeerumine, redutseerumine Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus,
läbipaistmatud. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) n Fe3O4 magnetilised omadused. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. n Keemilised omadused, on seotud aine koostise n Plastid ja kummid. muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). n Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). n Suur molekulaarstruktuur, ahelad, Cskelett. PE, nailon, PVC, PC, PS, 7. Materjalid- definitsioon. silikoonkummi.
tõelises lahuses aga mitte 62. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid Küllastamata ained- on kaksik või kolmik side süsinike vahel, nt: alkeenid, alküünid b) Tsükliline süsteem: suletud ring, orgaaniline ühend, nt: tsükloheksaan Aromaatne nt: benseen c) Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel. Kõige enam kasutatakse väljendeid lineaarne polümeer või lineaarne ahel. Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina. 63. Polümeeride olemus ja liigitus. Polümeerid: kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 2000-2 000 000 g/mol) Liigitus:
Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 4
annaabi.ee 
