kirurgiliste operatsioonide järgset haavanakkust Fenool ärritab nahka ja on halvalõhnaline Vahel kasutatakse kurgupastillides, kuid efekt on madalatel konsentratsioonidel väike Kurguaerosoolides, kus konsentratsioon on 3%, on tal tugev antibakteriaalne toime · Fenoolsed ühendid Suurem antibakteriaalne toime Ärritab vähem Denatureerivad valke Aktiivsed ka mäda, sülje vms juuresolekul Kasutatakse opieelseks puhastamiseks, lisatakse seepidele, deodorantidele ja hambapastadele Toimib eriti tugevalt G(+) bakteritele · Kloorheksidiin Kasutatakse naha ja limaskestade desinfitseerimiseks, kurguaerosoolides ja tablettides Toimivad plasmamembraanile Spoorid ei hävi Viirustel toimib ainult kestaga viirustele
18. Munavalgud, nendega toimuvad muutused.Miks lähevad munad tumesiniseks? - munas liituvad divesiniksulfiid ja munas sisalduv raud, tekib sinise värvusega ühend (pikaajalisel keetmisel) Mis on toore muna valgul teisiti? - muna sisaldab valke, mis toimivad antifermendina pidurdavad valkude omastamist organismi poolt, kuid kuumutamisel need lagunevad ja munavalk muutub kergemini omastatavaks Milleks on munade vahustamine kasulik? - muna vahustamisel valgud denatureerivad osaliselt ja on seetõttu organismile kergemini omastatavad 19. Millise töötlemise puhul paraneb munavalkude omastatavus? - munavalkude omastavus paraneb vahustamise või kuumutamise puhul 20. Miks on kala temperatuuritundlikum? - kala sidekoehulk on väiksem ja ta on lihtsama koostisega 21. Mis eristab hüdrofoobseid aminohappeid hüdrofiilsetest? - hüdrofiilsed lahustuvad vees. Hüdrofoobsed aminohapped ei sisalda laetud rühmi ja seetõttu tõrjuvad vett.
mineraalhapetes. Sarnasused: mõlemad on tahked, ei lahustu vees, puudub sulamistemperatuur. Erinevused: tärklisel toimub hüdrolüüs kergesti, tselluloosil toimub hüdrolüüs raskesti 8. Mis on rasvade rääsumine? Rasvade riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega. 9. Valkude denatureerimine ja tõestamine. Valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Kõik valgud denatureerivad kõrgel temperatuuril. Valku tõestatakse lämmastikhappega. (valk muutub kollaseks) 10. Mis tähtsus on valkudel inimorganismis. Osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (nt hapnikku), pakuvad mehhaanilist tuge ja immunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu. MIS ON SAHHARIIDID, SÜSIVESIKUD, VALGUD. LIIGITUS.
Polüpeptiid ja oligopeptiid – polüpeptiid tähistab (pikka) polümeeri, mille monomeerideks on aminohapped; oligopeptiid on lühike aminohapete polümeer (5-7? aminohapet). Natiivne ja denatureeritud struktuur – natiivne struktuur on valgu selline konformatsioon, nagu talle on füsioloogiliselt ette nähtud (korrektselt töötava valgu kolmemõõtmeline struktuur); denatureeritud struktuuri korral on valk oma kõrgemat järku struktuurid kaotanud (kõrge temp., denatureerivad ained, jne.). Denatureerunud valk võib valesti kokku pakkuda ning kaotada oma natiivne struktuur. Edmani degradatsioon – valkude primaastruktuuri määramise protsess, kus N-terminusest eraldatakse ükshaaval aminohappeid ... (?) Kümotrüpsiin ja trüpsiin – proteolüütilised valgud, mis lõikavad peptiidsidet spetsiifilise aminhappe C-terminaalsest otsast. Kümotrüpsiin lõikab aromaatsete kõrvalahelatega
valkude pöörduvat denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. 7) Valkude termiline Esimene katseklaas: Munavalgu lahus muutus denatureerimine ja 2 ml munavalgu kuumutamisel häguseks, kuna lahustuvuse sõltuvus pH-st lahust, 1 ml valgud denatureerivad kõrgel kontsentreeritud temperatuuril, äädikhapet. Teine denatureerumisele kaasneb katseklaas: 2 ml tavaliselt ka valgu munavalgu lahust väljasadestumine. Munavalgu lahuses koos äädikhappega ei toimunud muutusi.
Biometallid on organismide elutegevuses osalevad metallid. Biometalle vajab organism mikrokogustes. Nende liig mõjub mürgina, sest nad denatureerivad valke, moodustades valkudega lahustamatuid sulfiide. Organismides leiduvaid biometalle ja nende ülesandeid uurib bioanorgaaniline keemia. Biometallid, mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makrobiometallid (katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. Neid leidub organismis 0,... %. 2. Mikro- e. mikrobiometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk
valkude pöörduvat denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. Valgulahuses on nii globuliinid kui albumiinid. 7) Valkude Esimene Munavalgu lahus muutus termiline katseklaas: 2 ml kuumutamisel häguseks, kuna valgud denatureerimi munavalgu lahust, denatureerivad kõrgel temperatuuril, ne ja 1 ml denatureerumisele kaasneb tavaliselt lahustuvuse kontsentreeritud ka valgu väljasadestumine. Munavalgu sõltuvus pH-st äädikhapet. Teine lahuses koos äädikhappega ei katseklaas: 2 ml toimunud muutusi.kuumutamisel valk munavalgu lahust denatureerub, happelise pH juures ei sadestu välja, sest lahustub vees.
reeglina ta ei sadene. Ekstrimaalsete pH väärtuste juures toibub valgu denaturatsioon. Lahusti ioontugevus- nt valgud mis puhas vees ei lahustu, lahustavad soolade lahustes. Soolaioonid seostavad valgu ioonidega ja netraliseeruvad valgudeioonide laenguid. Pöörduv protsess, kui liisame vett sisse siis lahustavad 9. Valkude eraldamise/puhastamise üldaspektid Keemia klassilised meetodid ei soobi, palju reagendid, kõrge temperature ja pH denatureerivad valgu. Isoleerimisprotseduurod peaksid toimuma pehmetes tingimustes.Meetodid peaksid suutma lahustada mikrokoguseid. Isoleeritud valku puhust tuleb testida mitme erineva meetodiga. Puhastamiseks on põhiprotseduurid: materjali homogeniseerimine,tsentrifuugimine tiheedusgradiendis,fraksineerimine, puhastamine lisandeist, kõrgeselektiivne puhastamine, kontroll. Homogeniseerimine- kudede ja rakkude peenestamine üheks massiks klaasist kolhomogenisaatoriga, lõikenugadega homogenisaatoriga
pakkumisel valgugloobuli sisemusse ruumilist struktuuri kuid stabiliseerivad seda Tm temperatuur mille juures on 50% valgumolekulidest denatureerunud Valkude denaturatsioon on kooperatiivne protsess Valkude denaturatsioon ja renaturatsioon Denatureerivad faktorid 1. Temperatuur. Termiline denaturatsioon on kooperatiivne. Muna keetmine 2. pH HCl maos 3. Detergendid 4. Kaotroopsed ühendid (Guanidiinium ioon, karbamiid) Väiksemad valgud denatureeruvad reeglina pöörduvalt Suuremad valgud kalduvad denatureerudes agregeeruma ja selline denaturatsioon on pöördumatu Valkude kokkupakkumise kineetika Levinthali paradoks: väikese valgu (ribonukleaas, 124 ah) puhul on võimalik
sadestav ja denatureeriv produkt, kuid ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille mol masss on alla 10 000. TKÄ- d kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest Valkude sadestamine sooladega: neutraalsete soolade korged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denatureerimist ja sadenemist. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud, albumiinid küllastunud soola lahuses. Valgu termiline denatureerimine: kõik valgud denatureerivad kõrgel temp, valgi pI tunduvalt erineva pH puhul võib denatureerunud valk ka lahusesse jääda. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega: etanool, atsetoon jt veega segunevad solvendid põhjustavad valkude dehüdratiseerumist ja sadestavad nerid lahusest välja, sadesti konts vähenemisel lahustub tekkinud sade uuesti · Valgud= polüpeptiidid, milles ehituskivideks olevad amonihapped on omavahel seotud amiidsidemete abil
Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Me näeme valge sade. Võin oletama, et see on denatureerunud valk, mille molekulmass on suurem kui 10000, siis lahuses on jäänud ka väikesed denatureerimata valku molekulid. Järelikult TKÄ denatureerib valgu suure molekulaarmassiga, kuid ei sadesta väikese molekulaarmassiga(alla 10000) 1.1.6 Valkude väljasoolastamine. Teoreetilised alused: Neutraalsete soolade kõrged kontentratsioonid denatureerivad (pöörduvalt). Väljasadenemise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus, laeng, molekulmas jne. Töö käik: · 2ml munavalgu + 2ml küllastanud (NH4)2SO4 · 5 minutiks jäetakse seisma · Filtritakse · Filtraat + (NH4)2SO4 (kristall) · Jälgitakse albumiide sademe modustumist. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Poolküllastanud lahuses (NH4)2SO4 sadenevad globuliinid. Need on jäänud filtris. Albumiinid aga
Võrdleme kuidas pH ja pI mõjutavad valgu termilist denatureerimist. Kasutatud ained: kaks katseklaasi: Esimesesse: 2 ml munavalgu lahust, 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Teisesse: 2 ml munavalgu lahust Töö käik: Munavalgu lahus muutus kuumutamisel häguseks, kuna valgud denatureerivad kõrgel temperatuuril, denatureerumisele kaasneb tavaliselt ka valgu väljasadestumine. Munavalgu lahuses koos äädikhappega ei toimunud muutusi, see tähendab, et valgu sadestumist ei toimunud. Mis toimus valguga mõlemas katseklaasis ja mis ainult haooega katseklaasis? Äädikhappelisamisega me muutusime lahuse pH, aga ilma selleta toimus valgu denaturatsioon. Äädikhape võib olla denatureerivaks faktoriks, aga kuumutamisega toimib reaktsiooni pidurdavaks
Filtreerisin umbes poole lahusest. Saadud filtraadile lisasin vähehaaval ja pidevalt loksutades (NH4)2SO4 kuni küllastumise saabumiseni, ehk kuni sool enam ei lahustunud. Tekkis sade, teooria kohaselt albumiinide sade. Järeldus: Tekkinud sademe hulga põhjal võin järeldada, et ligikaudne albumiinide ja globuliinide sue munavalgus on: 30% globuliine ja 70% albumiine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel temperatuuril denatureerivad kõik valgud pöördumatult, kuna ruumilises struktuuris olevad nõrgad sidemed katkevad. Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine. Kui aga pH väärtus erineb valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest tunduvalt, ei pruugi sadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt on punkt, mis näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne ehk laeng on võrdne 0-ga.
Töö käik · Valan katseklaasi 1ml munavalgu lahust · Lisan tilga CCl3COOH lahust. · segan Munavalgu lahusele trikloroetaanhapet lisades tekib valge sültjas sade. Seega valgu denaturatsioon õnnestus ning munavalgu molekulaarmass on üle 10 000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsed konts soolad (nt MgSO4, (NH4)2SO4 ja NaCl) denatureerivad valku pöörduvalt, sadestades denatureerunud valku lahusest välja. See ongi välasoolastamine. Sadestumist mõjutavad hüdrofiilisus, -foobsus, laeng jne. Näiteks globuliinid sadestuvad diammooniumsulfaadi poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahusest. Töö käik · Katseklaasi 2ml munavalku · Lisan 2ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust · Loksutan ning jätan seejärel 5 minutiks seisma (tekib sade) · Filtreerin lahuse
8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist? Kui lahuse pH väärtus erineb oluliselt valgu pI'st. 9. Mida tähendavad mõisted a) valkude denaturatsioon valkude kõrgemate struktuuride lagunemine b) valkude hüdrolüüs peptiidsidemete lõhkumine c) valkude väljasoolastamine neutraalsete soolade kõrgete kontsentratsioonide korral tekkiv valkude denaturatsioon, mis põhjustab valkude väljasadestumist. 10. Loetlege valke denatureerivad tegurid ja selgitage, mis valgumolekulis nende toimel aset leiab. Temperatuur lõhub nõrku sidemeid kõrgemates struktuurides Orgaanilised solvendid Apolaarsed radikaalid pöörduvad molekuli välispinnale, toimub dehüdratiseerimine Alused ja happed 11. Millised vaadeldud teguritest põhjustasid valkude pöördumatut, millised pöörduvat denaturatsiooni? Pöörduvad orgaanilised solvendid, alused ja happed Pöördumatud - temperatuur 12
jätta seisma 5 minutiks. Tekib globuliinide sade, eraldada see filtrimise teel. Filtraadile lisada kristalset (NH4)2SO4 küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Tekib albumiinide sade. Tulemus: Globuliinide sade oli õrn, albumiinide sade oli paremini tuvastatav (valge hägune sade), seega albumiine sisaldus munavalgus on suurem kui globuliinide sisaldus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureerivad (ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad) kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuid temperatuur võib olla erinev, see sõltub konkreetsest valgust. Denatureerimisega kaasneb tavaliselt valgu väljasadestumine lahusest. Denatureerunud valk ei pruugi aga lahusest välja sadeneda, kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pI (isoelektriline täpp) väärtusest. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, millal valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete
Lineweaver-Burk graafik. Michaelis-Menteni võrrand, millega saab reaktsioonikiiruse hõperboolsõltuvuse kirjeldada. 3. Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist · Temperatuur, mille juures ensüümreaktsioonikiirus on maksimaalne, on reaktsiooni temperaturioptimum. Optimumi kõrgemas T-rid denatureerivad ensüümvalgu, madalamatel langeb reaktsioonikiirus (E ja S vastaktoime nõrgenemine) · Palavik tõstab kiirust 20-30%, suureneb biomolekulide ja energia kulu organismis. 4. Reaktsioonikiiruse sõltuvus pH-st. · Kellusekujuline sõltuvus, kus ensüümide pH optimum on 6-8 -> E-reaktsioonide maksimaalne kiirus on kitsas pH vahemikus · ensüümi optimum sõltub ensüümi töökeskkonnast organismis. Ensüümi aktiivtsentris domeneerivad
4. DNA primaarstruktuur- polünukleotiidahela ehitus, 3' ja 5' otsa tähendus, fosfodiesterside. Ahela lihtsustatud (skemaatiline) esitusviis. Miks on DNA hape? Nukleotiidid on ühendatud 3'5'-fosfodiestersidemetega. Nukleotiidide järjestust loetakse alati 5'-> 3' suunas. See vastab valgu puhul suunale N -> C DNA Skemaatiline ehitus: 5. DNA sekundaarstruktuuri vormid. Lineaarse biheeliksi B-vormi parameetrid. Teised võimalikud vormid (A, Z). DNA denaturatsioon - mõiste, denatureerivad faktorid, sulamiskõverad. DNA renaturatsioon. DNA kaksikahela denaturatsioon ehk sulamine kui DNAd kuumutada üle 80C siis UV neelduvus tõuseb, sest H-sidemed katkevad. Kui temp alandada siis absorptsioon nõrgeneb ahelate struktuur taastub. 1) Kaks heeliksikujulist ahelat on keerdunud ümber ühise telje, tekib paremakäeline heeliks; suund ehk polaarsus on vastassuunaline. 2) Suhkur-fosfaat selgroog heeliksi välispinnal, N-alused heeliksi sees
karbamiidi sisaldusega. Proteiinsöötade kaitsetöötlemise meetodid 1) Söödavalkude töötlemine aldehüüdidega. Milledest enam kasutatakse formaldehüüdi. Valkude aldehüüdidega töötlemise käigus tekivad amino- ja aldehüüdrühmade vahel ristsidemed , millised suhteliselt neutraalse vatsa pH juures ei lagune, küll aga lagunevad libedikus madala pH toimel. 2) Söödavalkude töötlemine hapete, aluste või alkoholiga. Mille käigus valgud denatureerivad . valkude denatureerimine vähendab nende lahustuvust ja lõhustatuvust vatsas. 3) Söödavalkude töötlemine tanniinidega. Tanniinid seovad valke, kuid ei halvenda nende struktuuri. Töötlemine tanniinidega vähendab samuti valkude lahustuvust lõhustuvust vatsas. 4) Söödavalkude töötlemine temperatuuriga. Kuumutamise käigus tekivad valkude ja süsivesikute vahel nn Mailardi reaktsioon. Suhkrud kristalliseeruvad.
b) valkude hüdrolüüs - valgu peptiidsidemete lagunemine c) valkude väljasoolastamine - Neutraalsete soolade [(NH4)2SO4, MgSO4, NaCl jt.] kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. - Valkude detekteerimiseks (kindlakstegemiseks) lahustes või kasutatav kvalitatiivse analüüsi meetod. Toimub väljasoolastamine lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. 10. Loetlege valke denatureerivad tegurid ja selgitage, mis valgumolekulis nende toimel aset leiab. , , , 4 . , , , (), . , . , , «» . 11. Millised vaadeldud teguritest põhjustasid valkude pöördumatut, millised pöörduvat denaturatsiooni? - Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri
3. Nukleosiidid ja nukleotiidid - struktuur, sidemed komponentide vahel, nomenklatuur. Tsüklilised nukleosiidmonofosfaadid. Nukeosiidi- ja trifosfaadid: roll, ehitus, fosfoanhüdriidsidemed. Nukleosiid lämmastikalus + suhkur Nukleotiid lämmastikalus+suhkur+fosforüülrühm 4. DNA primaarstruktuur- polünukleotiidahela ehitus, 3' ja 5' otsa tähendus, fosfodiesterside. Ahela lihtsustatud (skemaatiline) esitusviis. Miks on DNA hape? 5. DNA denaturatsioon - mõiste, denatureerivad faktorid, sulamiskõverad. DNA renaturatsioon. 80 kraadi juures DNA denatureerub, katkevad nõrgad sidemed ehk H sidemed. Kui temperatuur taastub, siis ahelad taastuvad, toimub renaturatsioon. 7. RNA liigid, nende bioloogiline roll, struktuur ja lokalisatsioon rakkudes. DNA ja RNA ahela erinevused. Ribosoomid mõiste, koostis, roll rakkudes. Ribosoomide ehitus ja funktsioon.- väikesed ümmargused struktuurid, mis liiguvad
liitub teise suhkru fosfaargrupp, RNA- fosfaatrühm, nukleotiid A=U ja GC, suhkru (riboos) Komplementaarsus võimaldab geneetilist infot säilitada ja edasi kanda 3. DNA replikatsioon põhilised ensüümid, sünteesi suunad, põhimõte Eukormatiin replitseerub varases S-faasis ja heterokormatiin hilises S-faasis. Semikonservatiivne. Mõlemad ahelad matriitsiks, süntees vastavalt komplementaarsus printsiibile Kaheahelalise DNA vesiniksidemed üsna nõrgad, kuumusega denatureerivad, jahtumisel renatureeruvad. Replikatsioon algab ühe genoomi paljudest kohtades- replikatsiooni origin-punktid, kujuneb replikatsioonimull. Replikatsioon toimub mõlemas suunas seni kui eri replikonidest alanud süntees saab kokku Bakterite rõngaskromosoomis on kindel koht, kust replikatsioon algab (origin). Replikatsioon algab korraga mõlemas suunas ning kestab kuni valmib terve uus kromosoom Initatsioonvalgud- tunnevad origin-punkti Topoisomeraas-avab konformatsiooni
Külmumisega tekivad jääkristallid, mis lõikavad membraanid katki. Kaitse: 1 jää tekib rakuvaheruumidesse 2 veetustumine_ taim transpordib vee raku seest välja ja taim kuivab. 3 suhkrute sisalduse suurenemine: muudab külmumistemperatuuri madalamaks. Näiteks muudetakse varutärklis suhkruks. Põud ebasoodsad kliimatingimused, mis ei võimalda taimel katta oma veevajadust: FS lakkab, tsütoplasma kaotab vee ning valgud denatureerivad. Põua vormid: 1 Õhupõud kui piisavalt pole vett õhus. Peamiselt kevadel. 2 Mullapõud isegi, kui õhus on palju vett, siis ikkagi kannatab taim põua käes, sest õhulõhed lähevad kinni 4. Kliima. Talvekindlus Nt füsioloogiline stress kui taim on juba valmis fotosünteesima, aga jää pole veel sulanud, siis võib taim kõrbeda (päike). Külmakobrutus korduvad sulad ja külmumised. Nt osa juuri rebitakse niimoodi katki.
Keemiliste ainete märklauad rakus DNA- aldehüüdid, etüleenoksiid Rakumembraan- fenoolid, kvaternaarsed ammoniumühendid, kloorheksidiin Valgud- fenoolid, alkoholid, aldehüüdid, halogeenid, metallid, osoon, peroksiidid, etüleenoksiid. Fenoolsed ühendid Esimesena kasutati ajalooliselt antimikroobse vahendina fenooli. Modifitseeritud fenoolidel on tugevam antibakteriaalne toime ja väiksem ärritav toime kui fenoolil. Fenoolsed ühendid toimivad tsütoplasmamembraanile ja denatureerivad valke. Neid kasutatatakse sageli desinfitseerivate ainetena, sest on aktiivsed ka mäda, sülje jms. juuresolekul. Tuntuimad fenoolsed desinfitseerivad ühendid on kresoolid (metüülfenoolid). Kresoolid on väga head pindmised desinfitseerivad ained. Peale kresooli kasutatakse fenoolsetest ühenditest veel heksaklorofeeni. Seda kasutati esmalt haiglates naha opieelseks puhastamiseks, aga seda on lisatud ka seepidele, deodorantidele ja hambapastadele. Eriti tugevalt toimib heksaklorofeen
Eukarüootse raku DNA on pakitud ümber histoonivalkude ja nad moodustavad nukleosoome. Nukleosoomid pakitakse omakorda helikaalseteks filamentideks solenoidideks. Solenoidid moodustavad rosette ning rosetid moodustavad kromosoome. DNA sekundaarstruktuur on moodustatud tänu vesiniksidemetele komplementaarsete aluspaaride vahel. Suhkur-fosfaat põhiskelett asub väljaspool. Aluspaaride omavaheliseks kauguseks on 0,34 nm. DNA kaksikheeliksit denatureerivad tegurid on: kõrge temperatuur, keskkonna pH(<3 või >10), ioonjõud ja tugevad vesiniksidemete moodustajad. Nukleiinhapete hüdrolüüs RNA vastupidav lahjades hapetes, hüdrolüüsitakse lahja leelise poolt DNA vastupidav lahjades leelistes, lahjades hapetes depurineeritakse Polünukleotiidahelaid lõigatakse nukleaaside abil. Eksnukleaasid hüdrolüüsivad fosfodiestersidemeid terminaalsete jääkide juurest, endonukleaasid sisemiste fosfodiestersidemete juurest.
Konstantse ensüümi kontsentratsiooni juures sõltub ensüümreaktsiooni kiirus substraadi kontsentratsioonist hüperboolselt: Madala substraadi kontsentratsiooni juures suureneb kiirus lineaarselt, korgemate substraadi kontsentratsioonide juures muutub kiirus jarjest vaiksemaks V0 = Vmax [S] / Km + [S] Temperatuur, mille juures ensüümreaktsiooni kiirus on maksimaalne, on reaktsiooni temperatuurioptimum(imetajate ensüümidel vahemikus 37..43C) · Optimumist kõrgemad temperatuuris denatureerivad ensüümvalgu, madalamatel aga langeb reaktsioonikiirus. · Temperatuuri toimet ensüümreaktsioonide kiirusele tuleb arvestada - Palavik tõstab ensüümreaktsiooni kiirust 20..30%,st suureneb biomolekulide ja energia kulu organismis. - Hüpotermiat. Jahutamine alandab ensüümreaktsioonide kiirust. Vähendab aine- ja energiakulu ning pikeneb rakkude eluvõime ekstreemtingimustes. Ühekordne külmumine ja aeglane ülessulamine ei kahjusta ensüüme.'
E ensüüm S lähteaine(d) ES kompleks P saadus(ed) Ensüüm reaktsioone mõjutavad tegurid: 1. lähteaine saadavus/hulk 2. ensüümi hulk ( kui on ensüümi vähe, siis rekts. jääb toppama). 3. temperatuur, in 36..37, linnud 41..44 4. ph pepsiin umbes 2 ph, tripsiin umbes 8 ph 5. aktivaatorid tõstavad ensüümide aktiivsust 6. inhibiitorid pidurdavad ensüümide aktiivsust: a) võivad olla denatureerivad tegurid, b) produkti kuhjumine. Ensüümide aktiivsuse mõjutus: 1. aktiivsuse kiire muutmine, aktivatsioon ja inaktivatsioon toimub, mingid ühendite lisamisega eemaldatakse (toimub minutites). 2. hulga muut, käib läbi geeniaktivastiooni sünteesi ( toimub tundides). Meie kehas on umbes 2100 ensüümi kokku. Hormoonid Määratlus: On bioaktiivsed ühendid, mida sünteesivad sisenõõrmenäärmed
proteiinireaktsioon c) Milloni reaktsioon? 6. Kirjeldage ksantoproteiini- ja Milloni reaktsiooni kemismi. 7. Mis on valgu isoelektriline punkt (pI)? 8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist? 13 9. Mida tähendavad mõisted a) valkude denaturatsioon, b) valkude hüdrolüüs, c) valkude väljasoolastamine? 10. Loetlege valke denatureerivad tegurid ja selgitage, mis valgumolekulis nende toimel aset leiab. 11. Millised vaadeldud teguritest põhjustasid valkude pöördumatut, millised pöörduvat denaturatsiooni? 12. Millele põhineb globuliinide ja albumiinide lahusest väljasadestamine (väljasoolas- tamine) neutraalsete sooladega? 14 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on arvukas bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust,
peegeldub ja see sõltub pinna omadustest. Kui valk istub ligandi peale, siis muudab pinna omadusi. Kui kana istuks viljakõrre otsa, siis vajuks viljakõrs ju maha Väga suur ligand ei tohi olla kui väga jäme tuugas, siis kana istumine mingit efekti ei oma Osa 4. Inhibitsioon Inhibiitorid on ained, mis alandavad ensüümkatalüütiliste reaktsioonide kiirust. Me vaatleme inhibiitoreid, mis mõjuvad ensüümile, kui katalüsaatorile. Teatud solvendid denatureerivad valku, mõjuvad valgule sõltumata katalüüsitavast reaktsioonist, neid aga ei käsitle. Täielik inhibitsioon ensüüm on täielikult inhibeeritud, jääkaktiivsust pole. Osaline inhibitsioon mingi jääkaktiivsus jääb järgi. Näilised ensüümkineetika parameetrid sõltuvad inhibiitori kontsist hüperboolselt. Pöörduva inhibitsiooni puhul moodustab ensüüm inhibiitoriga dünaamilise, mittekovalentse kompleksi pidev formeerumise ja lagunemise prosess
annaabi.ee 
