Presidendi valib Riigikogu. Presidendiks saades peab saama vähemalt 2/3 häältest. Kui ei õnnestu saada nii palju hääli kui vaja, siis läheb asi valimiskogu kätte, kus on u. 350 valijameest. Ning seal langetatakse otsus. EV presidendi ülesanded: · Esindada Eesti Vabariiki · Teha riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon, lõpetada sõjaseisukord · Määrata peaministri kandidaadi, kes moodustab valitsuse · Nimetab ja vabastab ametis valitsuse liikmeid, Eesti Panga presidendi, kohtunikud, kaitseväe juhtkonna · Kuulutab välja või jatab kuulutamata riigikogus vastu võetud seadused · Kuukultab välja riigikogu korralised ja erakorralised valimised · Annab välja riiklike autasusid EV presidendid:
b)Tähtsamad Vabariigi Presidendil lasuvatest ülesannetest seonduvad siiski siseriikliku poliitilise elu küsimustega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. c)Vabariigi Presidendi riigikaitsealased volitused on küllaltki ulatuslikud — tegemist on Eesti riigikaitse kõrgeima juhiga.Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu agressiooni korral sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. d)Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon.Presidendil on lisaks veel hulk pädevusi. 16) Kes valib Eestis presidenti? Riigikogu valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus
• Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine - teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68 - Vabariigi President võib ettepaneku teha juhul, kui tema ülesannete täitmiseks on vajalik Riigikogu toiming ning Riigikogu korralise istungjärgu alguseni ei ole võimalik oodata. Näiteks võib Vabariigi Presidendi ettepanekut ajendada vajadus kuulutada välja erakorraline või sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon (§ 78 p 17), vajadus ametisse nimetada kõrge riigiametnik (§ 78 p 11) või erandina vajadus lahendada muu oluline küsimus Presidendi valimine § 79 • Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu • Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust • Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana
viis läbi ja otsuse langetas kaitseliitlane. Oli vaja rindelolijate toitlustamiseks talumeestelt sunnivilja ja toiduaineid korjata jälle siunati vilja kokku korjavat kaitseliitlast. Keelustati hangeldamine ja viinapõletamine - kes muu kui kaitseliitlane konfiskeeris keelatud kraami. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi organisatsiooni laialisaatmist. Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud
kandmisest, samuti karistust kergendada. Otsus langetakse individuaalselt ja reaktsioonina armuandmispalvele. Riigikaitse kõrgeim juht: riigikaitse kõrgeima juhina annab Vabariigi president kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju sõjaväeliste auastmete andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks. Samuti on tema ülesanne teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Välismaal esindamine: puhtformaalse tähendusega ratifitseerimiskirjadele allakirjutamine ning diplomaatiliste esindajate nimetamine ning tagasikutsumine. Samuti soodustab esindusfunktsiooni hästi täitev president välissuhtlemist ning selle abil välispoliitika elluviimist. Rahvuslik ühtsus: oma kõnede, vastuvõttude, deklaratsioonide, televisiooniesinemistega jne mõjutab Vabariigi president tugevalt avalikku arvamust
sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste ülesandeid täites teenis Kaitseliit ära teatud rahvakihtide pahameele.. Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik
õhuväed Kimpo lennujaama Sulis. Peagi, 28. juunil võtsid Põhja väed Suli (pealinn) enda võimu alla. Siiski ei suutnud Põhja väed saavutada oma eesmärki: kukutada Syngman Rhee valitsust ning põrmustada Lõuna-Korea sõjavägi. Rünnak Lõuna-Korea vastu tuli üllatusena USAle ja tema liitlastele. Kui Harry Trumanile teatati mitmeid tunde peale sissetungi algust, siis ta oli veendunud, et kolmas maailmasõda on algamas. Teise maailmasõja demobilisatsioon põhjustas aga Koreas olevate USA ja tema liitlaste vägedel suuri probleeme varustuse saamisega. Ligi 40% sealsetest vägedest olid nõrgad ning enamus olevast varustusest kasutu. Alles olid aga jäänud suured väed Jaapanis kindral Douglas MacArthur'i käsutuses. Truman, olles kuulnud sellest rünnakust, käskis MacArthur'il saata sõjaväelasi Lõuna-Korea sõjaväkke. Seal pidid nad tegema õhus katet, et saaks ohutult evakueerida Ameerika kodanikud Lõuna-Koreast
viis läbi ja otsuse langetas kaitseliitlane. Oli vaja rindelolijate toitlustamiseks talumeestelt sunnivilja ja toiduaineid korjata jälle siunati vilja kokku korjavat kaitseliitlast. Keelustati hangeldamine ja viinapõletamine - kes muu kui kaitseliitlane konfiskeeris keelatud kraami. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi organisatsiooni laialisaatmist. Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud
valitsus tegutsema koostöös presidendiga. Presidendil on õigus olla informeeritud valitsuse välispoliitilistest Suundumustest. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on Presidendi pädevuses nende ratifitseerimine ja denonsseerimine Riigikaitse pädevus -Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Kuulutab president Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. President nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. President ja seadusandlus Põhiseaduse järgi ei ole presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine
diplomaatide nimetamisel ja tagasikutsumisel on seotud PRESIDENT VALITSUSE ettepanekutega President esindab riiki rahvusvahelistes suhetes, aga Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat 26. Milline on presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina, sh toimunud PS muudatused. SÜMBOOLNE ROLL, ül teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja SÕJASEISUKORD, MOBILISATSIOON JA DEMOBILISATSIOON, parlament ei saa neid välja kuulutada ilma Presidendi ETTEPANEKUTA. President tegi ettepaneku, et KAITSEVÄE JUHATAJA nimetab ametisse VABARIIGI VALITSUS kaitseministri ettepanekul 27. Kuidas suhestuvad omavahel president ja Riigikogu? Millised on presidendi pädevused Riigikogu suhtes? PRESIDENT kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu ja avab selle ESIMESE ISTUNGI. President teeb Riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istung
SÕJAAJA RIIGIKAITSE SEADUS Vastu võetud 28.09.1994 jõustumine 31.10.1994 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014080 ptk 6, §16 § 2. Seaduse kehtivus (1) Käesolev seadus kehtib sõjaseisukorra ajal (sõjaajal), alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamiseni. Samal ajal kehtib ka rahuaja riigikaitse seadus niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega ei ole sätestatud riigikaitse korraldust teisiti. § 3. Sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon (1) Sõjaseisukord on Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud riigi eriõiguslik kord, mille erisused määratakse kindlaks seadusega ja selle alusel kehtestatud muude õigusaktidega. (2) Sõjaseisukord lõpeb Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega. § 4. Riigi kaitsmine sõjalise tegevusega (1) Sõjalist tegevust riigi kaitseks juhib ainuisikuliselt Kaitseväe juhataja, kelle alluvuses on Kaitsevägi ja Kaitseliit.
avaldatud umbusaldust, kuulutab välja või saadab tagasi Riigikogu poolt vastu võetud seadused. Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, võtab vastu peaministri või ministrite tagasiastumise avaldusi ja nimetab ametisse ministrid Peaministri esildisel. 33.Vabariigi Presidendi volitused erakorralistes situatsioonides. Sellisteks situatsioonideks PS §78 ja 128 ja 129 kohaselt on sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon ning erakorraline seisukord. Sõjaseisukorra saab Vabariigi President välja kuulutada iseseisvalt agressiooni korral, loetletud ülejäänud volituste teostamisel on tal ettepaneku tegemise õigus Riigikogule. 34.Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja. Valitsuse liigid. PS §86 kohaselt kuulub täidesaatev riigivõim eranditult Vabariigi Valitsusele. Teoreetiliselt võivad valitsused olla üheparteilised valitsused või koalitsioonivalitsused, enamusvalitsused või
Valitsus ja president peavad tegema koostööd. Diplomaatide nimetamisel ja tagasikutsumisel on seotud President Valitsuse ettepanekutega. President esindab riiki rahvusvahelistes suhetes, aga Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 21. Milline on presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina, sh toimunud PS muudatused. Sümboolne roll: ülesanne teha RKle ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon. Parlament ei saa neid välja kuulutada ilma Presidendi ettepanekuta, küll aga saab President seda teha ilma Parlamendi otsuseta. President tegi ettepaneku, et kaitseväe juhataja nimetab ametisse VV kaitseministri ettepanekul. 22. Kuidas suhestuvad omavahel president ja Riigikogu? Millised on presidendi pädevused Riigikogu suhtes? President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu ja avab selle esimese istungi. President teeb Riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda kokku RK erakorraline istung
Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon ja erakorraline seisukord. President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul diplomaatilisi auastmeid, mis antakse eluks ajaks. Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud välissuhtlemisseaduse ja välisteenistuse seadusega. 3.2. Riigisisene pädevus 3.2.1. Riigikaitsepädevus. Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule
· Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine - teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68 - Vabariigi President võib ettepaneku teha juhul, kui tema ülesannete täitmiseks on vajalik Riigikogu toiming ning Riigikogu korralise istungjärgu alguseni ei ole võimalik oodata. Näiteks võib Vabariigi Presidendi ettepanekut ajendada vajadus kuulutada välja erakorraline või sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon (§ 78 p 17), vajadus ametisse nimetada kõrge riigiametnik (§ 78 p 11) või erandina vajadus lahendada muu oluline küsimus Presidendi valimine § 79 · Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu · Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust · Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana
põhiülesandeks on esindusfunktsioon. Põhilisteks peetakse lühidalt: tasakaalustaja; riigikaitse kõrgeim juhtimises; välismaal esindamine; rahvuslik ühtsus; kriisides toimetulek. 105. Eesti president riigikaitse kõrgeima juhina Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja)
(PS § 78 ) President omab pigem sümboolset tähendust – tema põhiülesandeks on esindusfunktsioon. Põhilisteks peetakse lühidalt: tasakaalustaja; riigikaitse kõrgeim juhtimises; välismaal esindamine; rahvuslik ühtsus; kriisides toimetulek. 65. Eesti president riigikaitse kõrgeima juhina Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja)
(PS § 78 ) President omab pigem sümboolset tähendust tema põhiülesandeks on esindusfunktsioon. Põhilisteks peetakse lühidalt: tasakaalustaja; riigikaitse kõrgeim juhtimises; välismaal esindamine; rahvuslik ühtsus; kriisides toimetulek. 65. Eesti president riigikaitse kõrgeima juhina Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja)
leidmisega ikka tõsiseid probleeme. EKP liikmeskonda iseloomustas 1944-90: · 1945. alguseks oli EK(b)P liikmeid 2409, 1948. aasta alguseks oli parteiliikmeid 16 400. 1953. aasta algusesk 21 200 ning 1988. aastal oli partei liikmeid 113 000 - tegelikult 10% tollase Eesti NSV elanikest olid partei liikmed. Selle liikmeskonna kasvu puhul saab eristada teatud perioode. Esimene periood kuni Stalini surmani - partei liikmed tulevad väljaspoolt (demobilisatsioon). Al 50. keskpaigast on juurdekasv loomulikul teel. 1950. lõpp-1960. alguses oli parteisse astumise keskmine näitaja kõige kõrgem. 1990. aastal kui ühiskond oli juba muutunud ja viimane rajajoon oli 1990. aasta märtsipleenum, selle eel EKP liikmeid 90 000, selle järel oli liikmeid järele jäänud 1000. Just 50. alates on tegemist väga kiire kasvuga. · Kui 50. alguses oli tegemist rahvuslikult mitte-eestlaste parteiga, siis mida aeg edasi, seda rohkem
ülesanne peale seaduste vastuvõtmise esimees, välisminister, kaitseminis- langetada riigikaitse kohta kõige kee- ter, rahandusminister, siseminister, rulisemaid otsuseid välja kuulutada justiitsminister ja kaitseväe juhataja sõjaseisukord, erakorraline seisukord, (sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja). mobilisatsioon või demobilisatsioon. Valitsus President Valitsusele kuulub täidesaatev riigi- Vabariigi president on Eesti riigipea. võim. See tähendab, et valitsus peab Riigipeana on presidendil täita täht- ellu viima Riigikogu vastuvõetud sea- said ülesandeid ka riigikaitses. Pre-
1) Põhiseaduse järgi on president riigikaitse kõrgeim juht (§ 127). Siit ei saa aga järeldada, et presidendil on kaitseväe üle järelevalve ja juhtimisülesanded. Kaitsevägi presidendi juhtimisele ei allu. Riigikaitse juhtimine toimub täitevvõimu teostava Vabariigi Valitsuse ja Kaitseministeeriumi kaudu. Kaitseväe juhataja allub teenistuslikult kaitseministri järelevalvele. 2) president teeb Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon. Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust. 3) teeb Riigikogule Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul ettepaneku välja kuulutada erakorraline seisukord kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Samasuguse ettepaneku tegemise õigus on ka Vabariigi Valitsusel. Riigikogu saab erakorralise seisukorra välja kuulutada
jahipüssidega), ilma korraliku väljaõpeta ning nad olid killustatud. Tartus, Narvas, Pärnus oli suuremad üksused, kuid nad olid salkadeks jagatud, et nad võtaksid üle Mõisasi ja konfiskeeriksid vara. Väidetavalt Eestis paiknes umbes 200 000 relvastatud vene sõjaväelast, kuid reaalsed arvud puuduvad. Oli demoraliseerimine ehk arvati, et ei suudeta osutada vastupanu. Võeti püssid kaenlasse ja põgeneti. Demobilisatsioon, ametlikult algas 1917. aasta septembris. Vene diviisi hobused nälgisid, sest polnud mehi, kes neile heina söödaks panid. Mandri-Eesti okupeerimine, kokkupõrked- Venemaa keelustas evakueerimised, ei lubatud rääkida sellest, et sakslased on sissetungimas ja tulekul Tallinnasse. Ajalehed väitsid, et Saksa vägesi ei tule ning et see on ainult pahatahtlik kuulujutt. 21-22. veebruar saadeti revolutsiooniliste madruste salk ja punakaartlased Eesti polgu vastu
alustas pealetungi 68. korpus (e Põhjakorpus) kindral-leitnant Adolf von Seckendorffi juhtimisel. 19. veebr võeti enda alla Kesselaid ning 20. veebr jooksul maabusid Virtsu piirkonnas. 21. veebruaril maabusid Hiiumaalt liikmele läinud Saksa väed Haapsalus. Ühinesid, ja jätkasid üheskoos pealetungi Tallinnale. Saksa vägede edasiliikumine Eesti mandril sarnanes pigem paraadmarsiga kui sõjategevusega, sest keegi ei osutanud neile vastupanu. Dets 1917 algas demobilisatsioon, mis vähendas vene sõdurite arvu Eestis, lisaks deserteerimine, lisaks ka demoraliseerimine - Eestisse jäänud vene madrused ei tahtnud enam sõdida - Saksa vägede liikudes põgenesid nad Eestist. Kogu sõdurite massist ei olnud mingit vastupanu osutajat - sakslased võtsid Eestis ja Lätist kokku 18 000 sõjavangi. Enamlased olid küll jaan 1918 kuulutanud välja, et senise Vene armee asemel luuakse Punaarmee, aga need protsessid olid sedavõrd algusjärgus
riikide diplomaatidelt volikirjade vastuvõtmine; ameti- ja auastmete andmine) 6) anda armu süüdimõistetuile, eriti surmanuhtluse korral 7) juhtida riigikaitset (see ei tähenda vägede juhtimist lahingus!), kuulutada välja sõjaseisukord ja erakorraline seisukord või eriolukord kogu riigi territooriumil või osal sellest, samuti mobilisatsioon ja demobilisatsioon 8) kuulutada välja seadusi, st osaleda seaduste promulgeerimismenetluses (st vastuvõtmine ja jõustamine) võimude lahususe toime olustikus kindla pädevusega, kasutades seejuures absoluutse või suspensiivse veto õigust 9) teatud tingimustel õigus saata parlament (või alamkoda) laiali ja kuulutada välja selle ennetähtaegsed (erakorralised) valimised
20.nov-st 1917 sai lipnik Krõlenkost Vene armee ülemjuhataja. Enamlased ei üritanud sõjaväge säilitada ega alles hoida, nende sammud olid suunatud Vene armee lõplikult likvideerimisele. Väeosade juhtimine pidi üle minema soldatite komiteede kätte. Kuulutati välja kõigi seniste ohvitseride tagandamine ja uute ülemate valimine. Seati sisse kaksikjuhtimine- sõdurite poolt valitud uue ülema kõrvale seati ametisse pol komissar. Dets II poolel 1917 käivitati sõjaväe demobilisatsioon, algasid vanematest aastakäikudest. Tundus, et õige kiiresti Vm armee lakkab täielikult olemast. 1918 jaan keskel andis RKN dekreedi Punaarmee loomise kohta- Tööliste ja Talupoegade Punaarmee. Jaan lõpus dekreet, mille alusel tuli luua tööliste ja talupoegade punalaevastik. Otsuseid on seostatud jätkuva sõjaga. Selleks ajaks oli sõlmitud vaherahuleping, käisid läbirääkimised, enamlased olid veendunud, et nemad enam sõjas ei osale
Debriefing’ut juhib valdkonna spetsialist ja teeb seda koos peeridega osalejate ameti- või tegevusvaldkondadest. Sellel grupivestlusel on oma kindlaks määratud struktuur, mis hõlmab seitset faasi. Demobilisatsiooni (ingl ’desarmeerimine’ kõige laiemas mõttes) tehakse, kui katastroofi või suurte kahjudega sündmuse tõttu olid asjaga seotud eriti palju operatiivjõude, kes vajavad otsekohe tuge. Demobilisatsioon on eelkõige esmane stressiennetus- ja sekkumismeede, mida kasutatakse siis, kui operatiivjõud suurte kahjudega sündmuskohast lahkuvad, veel enne kui nad tavatöö juurde tagasi pöörduvad. Eesmärgid on: silla ehitamine traumaatilisest sündmusest normaalsusesse, akuutse stressireaktsiooni nõrgendamine, täiendava toetuse vajaduse väljaselgitamine, teave sündmuse ja osalenud inimeste reaktsioonide kohta,
annaabi.ee 
