Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. 2. Kompuutertomograafia CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. 3
Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme. 1. Elektroentsefalograafia - EEG Vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Võnkesageduse järgi jagatakse aju elektrilained: · deltalained () - sagedus 0,5-3 Hz · teetalained () - sagedus 4-7 Hz · beetalained () - sagedus 14-30 Hz · alfalained () - sagedus 8-13 Hz Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul
Nii nagu nädalas on erinevad päevad, on ka unel erinevad staadiumid. Kokku 5 astet. · 1. aste Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Kaovad ärkveloleku ajal kogetud alfalained. · 2. aste - Uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. · 4. aste - Sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. · 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliseimad une korratused on unetus või raskused magama jäämisega. Umbes 20 %
Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine)
jooksul kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam ja siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse, millele on tüüpilised veidi suurema sagedusega lained. Kahes esimeses staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine, silmad võivad suletud laugude taga veidi liikuda. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse kiiresti sügava une staadiumi ehk deltaune staadiumi. Kolmandat ja neljandat astet iseloomustavad aeglased suure amplituudiga deltalained. Tavaliselt käsitletakse neid koos. Kokku kestavad nad ligemale 30 minutit. Aju on aktiivne ning ka lihaste toonus pole oluliselt muutunud, seetõttu on just sel ajal võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, mis sarnaneb aeglase une astmega. Järgneb kiire uni ehk paradoksaalne une seisund, mis oma suurema lainesageduse poolest on võrreldav ärkvelolekuga, tegelikult, aga tähendab sügava une järku
lõõgastumine. 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine).
potentsiaalide registreerimiseks. 31. Mille alusel eristatakse EEG laineid? Lainepikkuse alusel, esinemise aja alusel (uned, ärkvelolekul) jne 32. Millal asenduvad tavaliselt -lained -lainetega? Siis, kui inimene teeb örkvelolles silmad lahti (alfa-lained vaid suletud silmadega), vaimse pingutuse ajal. Alfalained 8-13 Hz Beetalained 13-30 Hz 33. Millised lained esinevad EEG-s une ajal? Teetalained 4-6 Hz (lastel ja magavatel täiskasvanutel) Deltalained 0,4-4 Hz (täiskasvanutel varastes unefaasides, imikutel ka ärkvelolekus) 34. Mida tähendab REM-uni? REM uni ehk kiirete silmaliigutuste uni on üks unefaas, milles enamasti nähakse und. 6
Rahulik ehk aeglane uni: 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained (1). 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast (1). 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine (1). 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) (1).
Sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. · 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Kiire ehk paradoksaalne uni: unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti.
unenäod. 16. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. Aste- Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Miks me näeme unenägusid
Võivad esineda ka nägmis ja kuulmishallutsinatsioonid. Kestus mõni minut. 2. Staadium domineerivad teetalained. Kestab ~20 min, iseloomulikud on "unesplindid" (12 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja Kkompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. 3. Staadium inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad kõrge amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. 4. Staadium sügavaim uni, domineerivad deltalained, väga raske inimest äratada. 5. staadium REM uni "aktiivne uni": · 90100 min peale uinumist · Kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena · EEGs desünkroniseeritud lained, sarnaselt alfa ja teeta lainetega ainult EEG abil pole eristatav · Südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") · Lihaskond üldiselt atooniline, vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused (nägu, sõrmed)
ehmumisel. 2 Une teine staadium - uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K-kompleksid). Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. Une kolmas staadium - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. Une neljas staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Une viies saadium, REM uni normaalselt tekib esmakordselt kesmiselt 70 kuni 90 minutit peale uinumist, esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90- 110minutit). Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium
skisofreenia) 40. Une rütmid ja faasid. REM: non-REM: Lihaste paralüüs Lihased võivad veel tõmmelda Kiired EEG lained Aeglased EEG lained (peaaju elektrilised lained) Kiired silmaliigutused Silmaliigutute puudumine Erektsioon Suguelundid rahulikud Unenäod 5 staadiumit: 1. 4-5% light sleep, deltalained 2.45-55% hingamine ja südamelöögid aeglustuvad 3. 4-6% sügav uni, paralüüs 4.12-15% 5.20-25% REM, kuuled, mis toimub 1.tsükli alguses und ei mäleta, sügav uni, kontakt maailmaga nõrk. Unenäod pikenevad mida edasi tsükli nr 41. Tunnetus kui kategoriseerimine. Tunnetusprotsessid: 1.Aisitingud 2.Taju 3.Mõtlemine 4.Fantaasia 5.Tähelepanu 6.Mälu 7.Keel, kõne Tunnetus kui tervikprotsess: Teadmised
ee 2014, 24.04.2015). Une astmed on järgmised: 1. aste - kerge uni, kestusega 2 minutit, mille ajal keha lõdvestub ja kaovad ärkveloleku ajal olnud alfalained (vaba mõttevoo lained, mis tekivad kui ollakse piisavalt lõõgastunud). 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit, südametöö ja hingamine aeglustuvad, silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda, see aste hõlmab 45% - 55% uneajast. 3. aste - üleminek deltaune staadiumisse, tekivad suure amplituudiga deltalained (tekivad sügava unenägudeta une ajal), hõlmab 3% - 8% uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni, silmamunad püsivad paigal, sel ajal on magajat kõige raskem üles äratada, hõlmab 10% - 15% uneajast. Selles staadiumis on võimalik unes rääkimine ja kõndimine. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni, mida nimetatakse REM-uneks, sel ajal liiguvad silmad väga kiiresti ja nähakse unenägusid. REM-unne jõuab inimene tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist. 1.3 Millal magada?
4.staadiumiks; Kerge uni kestab 2 minutit,võidakse näha fantastilisi pilte,tajuda kukkumistunnet ja võpatada Uinumise aste- kestab 20 minutit,veidi suurema agedusega lained,nii selles,kui kerge une staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine,silmad võivad suletud laugude taga liikuda. 3. aste läbitakse kiirelt ning jõutakse (peetakse samadeks) Deltauni ehk sügav uni aeglased,kuid suurte amplituutidega deltalained,kestab 30 minutit,selle aja jooksul on võimalik unes käimine ja rääkimine. Pärast Deltaund tuleb üleminekuseisund,mis sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Kiire ehk paradoksaalne uni sügava une jätk,kuigi lainesagedused on ärkvelolemisega sarnased,silmalaud liiguvad kiiresti. REM-uni südame löögisagedus ja hingamisrütm korrapäratud;näolihaste,käte ja jalgade tõmblemine;80% sellest ajast nähakse unenägusid.
Une esimene staadium · teetalainete ilmumine; · lihastoonuse alanemine · kiirete silma liigutuste kadumine Une 1st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. Une teine staadium · aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (Kkompleksid), · üksikud deltalained · silmade liigutused on kadunud. · lihastoonus mõõdukalt alanenud. Une kolmas staadium · Deltalainete osakaal EEGs on 2050% . 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aegleaseks e. deltauneks. Une neljas staadium Deltalaineid on EEGs üle 50%. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole.
lõõgastumine. · 1. aste kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 4555% kogu uneajast. · 3. aste Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 38% kogu uneajast. · 4. aste sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 1015% kogu uneajast. 5. aste- REM uni. Ajuvoolud kiirenevad ja hakkavad ilmnema unenäod. Lihased lõdvestuvad ja südame töö suureneb. Hingamine on kiire ja madal. Unenäod: Evolutsiooniline hüpotees- Unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et
une ehk passiivne faas, mistõttu uni on pinnalisem ja sageli ärgatakse. 43. Unefaasid. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55% 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks (rapid eye movements) kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
lavastaja, lavatagused jõud, kontekst. 42. Une rütmid. I aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. II aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. III aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. IV aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. V aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid EyeMovement ehk kiire silmaliikumine) 43. Unefaasid.
On tõestatud, et unenäod esinevad sageli või peamiselt REM- une ajal. 51. Une tüübid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire sil silmaliikumine). 52. Tähtsamad mediaatorained
vähenemine. Staadiumid: 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 4555% kogu uneajast. 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 38% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 1015% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö jooksul ning kestab 5-20 minutit.Mida lähemale hommikule seda suurema osakaalu saab kiire uni. Nimetatakse ka kui REM (rapid eye moving) uni
· Code: EVA · Prometheus Project · Hybrid Intelligence System Program, (HIS) · BW/CW · Infrared Intruder Systems Project, (IRIS) · BI-PASS · REP-TILES Uuringud Dulce-s tasandil nr. 4 sisaldavad inimese ja tulnuka uuringuid, aura uuringuid, samuti ka kõiki aspekte unenägudest, hüpnoosist, telepaatiast jne. Nad teavad, kuidas manipu- leerida inimeste bioplasmalist (Bioplasmic) keha. Nad saavad sondiga "Deltalained" aeglustada su südamelööke, esile kutsuda staatilist sokki ning sind ajuarvuti abil ümber programmeerida. Nad suudavad sinusse sisestada informatsiooni ja programmeerida su mõistuse reaktsioone (info istutamine, "Unenägude Raamatukogu" ("The Dream Library")). Me siseneme psüühiliste võimete tehnologiseerimise ajajärku, see tähendab, et arendatakse välja tehnikaid, et täiustada/arendada inimese ja masina suhtlemist; · Nano-Technology · Bio-Technology
alates kergest südamepekslemisest kuni teadvusetuse ja pulsita seisundini välja: I. Selgitav taust, ohtu patsiendil peaaegu ei ole: Naispatsient, 20-aastane, siiani alati terve olnud, pärast kerget füüsilist pingutust hakkas äkki tahhükardiahoog, hetkel südamepekslemine ja klomp kurgus. Diagnoos : WPW-tahhükardia. Tegevus: Kohapealset ravi ei teostata, haiglas tulemuslik ravi 12 mg adenosiiniga, seejärel QRS-kompleksis nähtavad deltalained, kolme nädala pärast ablatsioonravi, kuna sellel patsiendil tekivad tahhükardiahood iga kahe nädala tagant. II Selgitav taust, seisund raske: Meespatsient, 54-aastane, ülekaaluline (110 kg), 35 sigaretti päevas, teadaolevalt koronaarne südamehaigus St. p. 2× müokardiinfarkt (esimene ja tagumine sein) ilma südamekateetri paigaldamiseta. Vererõhk 90/50 mmHg, patsient higistab ja tunneb rinnus pitsitust, on näost kahvatuhall. St.p
annaabi.ee 
