mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Kadakas lepib kehva pinnasega.Ta suudab kasvada nii lagedal loopealsel kui ka metsa all. Teised kadaka liigid : Hiina kadakas Juniperus chinensis Kaljukadakas Juniperus scopulorum Keskmine kadakas Juniperus x media Kirju kadakas Juniperus squamata Laiuv kadakas Juniperus procumbens Roomav kadakas Juniperus horizontalis Sabiina kadakas Juniperus sabina Virgiinia kadakas Juniperus Riik:Taimed Plantae Hõimkond:Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass:Okaspuud Pinopsida
tumepruunini Venemaa, USA, Argentiina Kasvukoha valik Eelistab sooja ja päikesepaistelist kohta Mullaviljakuse suhtes pole päevalill nõudlik Kasvab nii liival kui ka savil Niiskuse suhtes tundlik Kurnab mulda (4-5 a vahet) Külvisügavus 2-3 cm Õitseb sügisel esimeste öökülmadeni Pilt Tuntumad esindajad: harilik päevalill ja maapirn kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas toidukultuuri ja dekoratiivtaimena Pilt 5 Pilt 6 Kasutamine päevalilleõli (õlikultuurina) Pilt 7 päevalilleseemned Päevalilletee Ilutaimena Kosmeetikatööstuses pagaritööstuses Pilt 8 Silotaimena Hilised, kõrgekasvulised sordid Pikem vars leherikkam, annab rohkem haljasmassi Palju toitaineid: lämmastik ja kaaliväetised
PÄEVALILL Merily Luik Annika kartsepp Krislin Soon PÄEVALILL (Helianthus) Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond Korvõieliste sugukonnast Ladinakeelne nimi tuleneb sõnadest helios "päike" ja anthus "lill„ Perekonda kuulub 52 liiki Looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika Tuntuimat esindajat, harilikku päevalille ja maapirni kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena KIRJELDUS Perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad suured kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks
Tarbimine Tüümiani kasvatatakse ravim- ja maitsetaimena. Tüümian sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mille peamisteks toimeaineteks on fenool, tümool ja karvakrool, seetõttu mõjub ta seedimist soodustavalt, antiseptiliselt ning rahustavalt. Teena soovitatakse teda kõhulahtisuse, suu- ja kõripõletike, aga ka köha ja bronhiidi puhul. Vanniveele lisatud tüümianiõli aitab kaasa hingamisteede haiguste, reuma ja üldise kurnatuse leevendamiseks. Kasutatakse ka dekoratiivtaimena iluaedades. Kasutatud allikad · http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/110 · http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s %C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v %C3%BCrtsid/13D06/#T%C3%BC%C3%BCmian · http://et.wikipedia.org/wiki/Aed-liivatee
Eestis 22 liiki Hariliku soosõnajala välisehitus MAARJASÕNAJALG tumerohelised, ~ 1m pikkused liitlehed asuvad peaaegu korrapärase lehtrina oranzikad eoskuhjad lehtede alumistel külgedel risoomid mürgised rahvameditsiinis kasutatakse ussnugiliste tõrjeks LAANESÕNAJALG lihtsulgjad, ~1,5m pikkused lehed asuvad korrapärase lehtrina eoslad lehtri keskel eraldi pruunidel lehtedel kasutatakse dekoratiivtaimena ja rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur, kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht kuivalembene ja talub hästi ka eredat valgust risoomi kasutatakse mitmel pool toiduks KOLLAD varred sageli pikad, roomavad,kaetud väikeste lehtedega igihaljad
imbub läbi naha kiirelt. Mürgid tekitavad probleeme kesknärvisüsteemiga ja mõjuvad laastavalt hingamissüsteemile, mistõttu võib saabuda surm hingamisteede halvatuse tagajärjel. Vanasti kasutati seda taime ka meditsiinis, valude leevendamiseks ja reuma ravimiseks, kuid tänapäeval seda enam ei tehta. Harilik sügislill (Colchicum autumnale) Harilik sügislill on sügislilleliste sugukonda kuuluv mitmeaastane sibultaim, mida kasvatatakse dekoratiivtaimena aedades. Välimuselt meenutab ta krookuseid, kuid tegemist siiski on sarnase ja mürgise taimega. Hariliku sügislille varred on piklikud, neid on tavaliselt 2-4 ja need on 2-3cm laiad. Vars puudub ja punakasvioletsed õied ilmuvad tavaliselt sügisel. Vili valmib alles järgmisel suvel. Kogu taim sisaldab väga tugevat rakumürki, mis põhjustavad tõsiseid mürgikahjustusi. Mürgistus avaldub kõrvetustundega suus ning mürgi imendumisel tekib õhupuudus. Hiljem
Algselt kasvas ta vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda. Tõenäoliselt on Sosnovski karuputk Eestisse saabunud ka muid teid pidi, eelkõige dekoratiivtaimena. LEVIK EESTIS Tänaseks on see taim levinud üle kogu Eesti ning muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda. Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Ta tõrjub
Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime ning samuti soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Kadaka okstest saadakse kõrge vitamiinisisaldusega okkajahu tibudele ja põrsastele. Kadaka marjad on aga ravimiks 4 nii inimesele kui loomale väga mitme haiguse vastu ning otsitud vürtsaineks viina ja likööri tööstuses. Tänapäeval valmistatakse kadakast rahvapäraseid iluasju ja suveniire. 5 Kokkuvõte
suuda putke kasvualal areneda; 9) Unimudil- Eestis leiti esmakordselt 2005. aastal Narva veehoidlast; talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist; 10) Punakõrv-ilukilpkonn- lemmikloomana toodud paljudesse Euroopa riikidesse, sealhulgas Eestisse; 11) Ameerika kevadvõhk- pärismaisena kasvab Põhja-Ameerika lääneosas; Euroopas kasvatatakse aedades dekoratiivtaimena alates 20. sajandi algusest; 12) Galeega- söödakultuurina sisse toodud ja aretatud; on muutunud järjest laiemalt levivaks ohtlikuks võõrliigiks; 13) Verev lemmalts- on peaaegu kõikjal Euroopas naturaliseerunud võõrliik, mis tõrjub välja kohalikku taimestikku; 14) Järvekonn- on levinud suures osas Euroopas, Venemaal ja Kesk-Aasias; Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik;
Peata kapsad e Lehtkapsad Lehtkapsas (kale) Lehtede värvus võib samuti Sisaldab rohkelt C- Toorsalatit lehtkapsast ei Lehtkapsast kasvatatakse nii olenevalt sordist olla sinakas- või vitamiini, valmistata.Ta sobib toitude köögiviljana, kui ka punakasvioletne, hele- või karoteeni,kaltsiumi,valki kaunistamiseks, eriti dekoratiivtaimena. tumeroheline. Üsna ja rauda. külmlaual. tugevamaitseline. Fariza Imanova MK13-TE2 Hiina kapsas
või punakaspruunid. Kasvualad ● Aafrika ● Aasia ● Euroopa ● Usa ● Kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes Kasvutingimused ● Kasvutingimusi iseloomustab vähese kastevee kättesaadavus ● Külmatundlik ● Võib kasvada väheviljakatel muldadel Kasutus ● Toidu- ja söödateraviljana ● Keedetakse putru ● Valmistatakse jahu ja helbeid ● Söödetakse loomadele ja lindudele ● Eestis kasutatakse ühte hirsi liiki (kukeliba) dekoratiivtaimena aedades Kasvuala Riis (Oryza) Välimus ● Riisi kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest ● Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused ● Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt ● Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm Kasvutingimused ● Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud ● Sõltuvalt sordist kasvatatakse riisi tavalisel või
karusammal, põdrasamblik ja islandi samblik. Joonis 1. Tüüpiline nõmmemännik (Pilt saadud wikipedia.org lehelt, autoriks keegi sealne kasutaja ,,Hannu") PÕÕSARINDES OLEVA KADAKA KASUTUS (http://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas_(perekond)) · Põõsarindes oleva kadaka puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. · Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. · Noored kadakakasvud kõlbavad lammastele ja kitsedele toiduks. · Puidust ja okstest aeti kadakaõli sarnasel meetodil nagu männipuidust tõrva. · Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. · Kadakaõli oli hinnatud vahend rahvameditsiinis. Valminud käbid aitavad neeru-
Eriti väärtuslike üksikobjektide eest hoolitseb küll looduskaitse, kuid kadakal tervikuna kaitsemehhanism puudub. LääneEuroopas peetakse elujõulisi kadastikke suureks väärtuseks. Nii on vähesed säilinud kadastikud Hollandis, Saksamaal ja mujal võetud kaitse alla. Kasutamine Puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Jämedamatest kadakatest lõhutud laudadest tehti puunõusid - lähkreid, piimapütte, võipütte, kanne, lüpsikuid, lusikaid. Kadakast nõu ei andnud maitset, oli kerge, hea lõhnaga ja pidas kaua vastu. Nõud tehti toorest puust, sest kuivanud puit on kõva ja raske töödelda. "Kadakat peeti terveks puuks, kes ei anna mingit haigust, seepärast tehti piimapütid ja õllekannud kadakast" (Muhu). Kadakast sai vastupidavad aiateibad.
Teda leidub lisaks ilupeenardele veel iselevinuna parkides, kirikute ja hoonete ümbruses, müüride ja kiviaedade kõrval[2]. Kasutamine Juba Vanas-Kreekas kasutati lõhnavat kannikest ilutaimena, veini maitsestamiseks, toitude kaunistamiseks ning lõikelillena. Kulinaarias Kannikese söödavate õitega võib kaunistada lehtsalateid ja magustoite. Prantsusmaal kasutatakse suhkrustatud õisi kondiitrimaiuste kaunistamiseks. Ilutaimena Lõhnavat kannikest kasutatakse dekoratiivtaimena peenras, iluaias ja lõikelilleks, teda võib istutada põõsaste, puude varju või veekogu äärde. Sobib kasvama ka põõsaste alla ja ümbrusse. Kaunis püsik moodustab kiiresti tumerohelistest lehtedest ja nende kohal kõrguvatest lõhnavatest õitest padjandi[3]. Eriti populaarne oli see taim 19. sajandil, mil seda kasvatati peamiselt lõikelilleks. Ükski endast lugupidav seltskonnadaam ei väljunud kodust ilma kannikesekimbuta[4]. On teada, et 1874
Praegu on seltsi ainsaks esindajaks hõlmikpuu. Hõlmikpuu ei esine kusagil looduslikus taimkattes, kuid kultuuris ja metsistuna Hiinas ja Jaapanis on ta kuni 40 m kõrgune tihedalt harunenudpüramiidja võraga ja meetrilise tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250) HK OKASPUUTAIMED Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud. Siia kuulub kolm seltsi ihnlehikulaadsed (väljasurnud, moodustas põhja- ja
eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime ja nad soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral ning sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. (11.) (Vt. Pilte Lisa3) 9 6. SIBERI NULG Siberi nulu ladina keelne nimetus on Abies sibirica Ledeb. Nulg on mitmeaastane igihaljas ühekojaline okaspuu, mida looduslikult Eestis ei kasva. Nulu kõrgus võib-olla kuni 40 m ja ta elab kuni 200 a. (6.) Looduslikult esineb sibei nulgu peaaegu kogu Siberis. Kultiveerituna kasvatatakse suuremas osas Euroopast. Eestis kultiveerituna tavaline, harilikult pargipuuna, harva metsakultuurina.
..40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed). – Vana põõsa jagamise teel kevadel või augustis. Istandik – Istandiku rajamise eel tuleb põld töödelda herbitsiididega ja väetada (soovitavalt kompostiga). – Järgmine väetamine on soovitav teostada 3. kasvuaastal. – Istandiku võib rajada ka peenravaibale.
Liibanoni seeder ajab juured sügavale mäestikukaljude pragudesse ning suudab nii trotsida kangeidki torme. See puu peab vastu ka siis, kui talvehingus riisub kõik muu. Liibanoni seeder on teistest seedritest vastupidavam, tugevam ja elujõulisem. Kasutamine Liibanoni seedri pruun hästilõhnav ja kergestitöödeldav puit on väga hinnatud ehitustel, ka laevaehituses. Erakordselt mädanemiskindlast seedripuidust ehitatud hooned võivad vastu pidada aastatuhandeid. Seedreid kasutatakse ka dekoratiivtaimena parkides ja aedades. Nii Piibel kui legendid räägivad valitsejatest, kes saatsid oma alluvaid seedrimetsasid hävitama. Kuningas Saalomon laskis Jeruusalemma kuulsa templi ehitada just seedripuust. Seedripuitu kasutasid ka Egiptuse vaaraod. Foiniiklased vajasid seedripuitu oma laevade jaoks. Liibanoni seeder on oma kodumaal ammu haruldaseks jäänud. Tänapäeval on seal väikeste saludena järel vaid paarkümmend ruutkilomeetrit seedripuumetsasid,
korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Areaal on tunduvalt vähenenud ja enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik ebatsuuga (pseudotsuga menziesii) TS (DOUGLASE KUUSK): 1. Levila: Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. 2. 40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Võra on koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. 4. Lehed ja pungad: Kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened,
· Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes,väga valgusnõudlikud · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks · Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt · Külvisenorm on 100-120 seemet /m² · Sobivaim aeg koristuseks on kui esimesed kaunad on sinkjashallid Suviviki kasvatamine Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim
rohelise klorofülli all on peidus karotenoidid. Sidrunmeliss- on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Sidrunmeliss on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Taime nimi tuleneb sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena. Salvei- Vahemeremaadelt pärinev laialt tarvitatav maitsetaim.Põhja- Euroopas kasvatatakse tihti dekoratiivtaimena aedades. Õied on lillad, hästi lõhnavad ja asetsevad pikliku kobarana varre ladvas. Lehed ja varred on valkjad ja viltjad. Peamiselt kasvatatakse ravimtaimena.Lehti kasutatakse maitseainena nii värskelt kui ka kuivatault salatite, köögivilja- ja kalatoitude ning vorstide maitsestamiseks. Kuivatatud lehtedest valmistatud teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina peamiselt suuõõne ja kurgu loputamiseks ning köhatee koostises. Lehtedest
rohelise klorofülli all on peidus karotenoidid. Sidrunmeliss- on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Sidrunmeliss on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Taime nimi tuleneb sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena. Salvei- Vahemeremaadelt pärinev laialt tarvitatav maitsetaim.Põhja- Euroopas kasvatatakse tihti dekoratiivtaimena aedades. Õied on lillad, hästi lõhnavad ja asetsevad pikliku kobarana varre ladvas. Lehed ja varred on valkjad ja viltjad. Peamiselt kasvatatakse ravimtaimena.Lehti kasutatakse maitseainena nii värskelt kui ka kuivatault salatite, köögivilja- ja kalatoitude ning vorstide maitsestamiseks. Kuivatatud lehtedest valmistatud teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina peamiselt suuõõne ja kurgu loputamiseks ning köhatee koostises. Lehtedest
Putuktolmleja Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Eluiga kuni 200 aastat. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: Laialt kasutatakse dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist, levinud on mitmed kauni lehestikuga vormid.. Linnapuuna Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=95&aid=0 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas.
tolmukaga. Emakkond koosneb alati kahest kokkukasvanud viljalehest. Sigimik ülemine, 4-pesaline (2 ebavaheseina), igas pesas 1 seemnealge. Emakakael on üsna pikk, lõpeb kaheharulise suudmega. Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. Terpenoidid?????? 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud
Õitseb mais enne lehtimist. Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist. Linnapuuna. Joonis 91. Harilik vaher sügisvärvides (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_in_autumn_colors.JPG) Joonis 92. Harilik vaher sügisvärvides Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm. 25.09.2013. 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (joon. 93, joon.94)
Kasvukoht: varretu ohakas on lubjalembene mitmeaastane liik, mis kasvab looaladel. Taimed on peaaegu varretud või 1-4 cm pikkuse varrega, lehed kodarikuna, sopilis- sulgjagused, kuni 5 mm pikkuste asteldega, korvõisikud on istuvalt juurmiste lehtede kodarikus, tavaliselt üksikult. Õied punased, õitseb juuni lõpust septembrini, viljad valmivad alates juulist ja seemniseid levitavad sipelgad. Kasutamine: ohakaid peetakse headeks meetaimedeks, sobib ka dekoratiivtaimena kiviktaimlasse ja kivistesse aedadesse. VARVASTARN Nime Carex ornithopoda tõlkimisel saame: carex tarn, kõrkjas; ornithopoda linnujalg, taime pähikute asetus meenutab kujult linnujalga. Sugukond lõikheinalised. Tarnade perekonnas on ühisteks tunnusteks renjad lehed ja -sed varred. Kasvukoht: varvastarn on sage hõredates lehtmetsades, loodudel, nõlvadel, enamasti veidi niiskel pinnasel. Taim on hele- või kollakasroheline, 5-20 cm kõrge, peene, saleda
Emakkond koosneb alati kahest kokkukasvanud viljalehest. Sigimik ülemine, 4-pesaline (2 ebavaheseina), igas pesas 1 seemnealge. Emakakael on üsna pikk, lõpeb kaheharulise suudmega. Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. Terpenoidid – rühm aineid, mida ühendab nn. isopreeniühiku (C5H8) olemasolu. Taimel on neid vaja kaitseks, eelkõige just putukate vastu. Kautšuk on kaitseaine taimede piimmahlas (vigastatud taimepindadelt voolab piimmahl välja ning õhu käes hangub see ja tekib kummikiht peale). Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka
· Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine, viirgudesse kui tavaliserealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid Lupiini liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Suviviki kasvatamine · Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 0C juures · Tõusmed taluvad - 60C, kaunad hukkuvad - 2-4 0C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised
tolmukaga. Emakkond koosneb alati kahest kokkukasvanud viljalehest. Sigimik ülemine, 4-pesaline (2 ebavaheseina), igas pesas 1 seemnealge. Emakakael on üsna pikk, lõpeb kaheharulise suudmega. Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. 29 Terpenoidid rühm aineid, mida ühendab nn. isopreeniühiku (C 5H8) olemasolu. Taimel on neid vaja kaitseks, eelkõige just putukate vastu. Kautsuk on kaitseaine taimede piimmahlas (vigastatud taimepindadelt voolab piimmahl välja ning õhu käes hangub see ja tekib kummikiht peale)
tootmiseks. Õisi hinnatakse mesinduses nektarirohkuse tõttu. Kevadel annab suhkrurikast mahla. Koores leidub parkaineid ja lehtede piimmahlas kautsukit. Laialt kasutatakse dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist. _____________________________A. Roos______________________________ 23 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Kask (Betula sp.) Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Eestis kasvavatest lehtpuudest moodustavad suurema osa kaasikud (ligi 27%). Nii Eestimaal kui ka mujal Euroopas on
paljuneb kännuvõsust jugapuu, arukask, sookask, tamm, sanglepp, hall-lepp, vaher, künnapuu, jalakas, türnpuu paljuneb pistokstest mage sõstar, vitspaju, jugapuu paljuneb seemnetest tamm, vaher, mänd, arukask, sookask, hall-lepp, pihlakas, sarapuu dekoratiivtaimena/haljastuses pihlakas, arukask, ebatsuuga, saar, näsiniin, künnapuu; kadakas, kuusk, jugapuu, sanglepp, tamm, pärn, vaher, lodjapuu, jalakas talub kärpimist kadakas, kuusk, jugapuu, jalakas, vaher, mage sõstar
annaabi.ee 
