Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8
mõju vastupidine vastupidine: arvutite väike kogus 2000.a. korrutatuna nende madala hinnaga 2010.a. näitab tinglikult SKP kahanemist Baasaastat muudetaksegi (u. iga 5 aasta järel) seetõttu, et statistika peegeldaks võimalikult täpselt aja jooksul tootmise ja hindade struktuuris toimunud muutusi. f) Arvutage SKP deflator (2000 baasaasta): 40/48*100%=83,3 g) Arvutage tarbijahinnaindeks, kasutades 2000 aasta kui baasaastat: 21/15*100%=140 h) Arvutage inflatsioon , nii deflaatori kui tarbijahinna indeksi järgi aastatel 2000 kuni 2010 Inflatsioon THI alusel = 140-100=40% inflatsioon deflaatori alusel = 83,3-100= -16.7% i) Miks need näitajad on nii erinevad? Nii deflaatori kui THI arvutamisel kasutati sama baasaastat, kuid ometi on tulemused erinevad (deflator<100% näitab hinnataseme alanemist kuid THI>100% näitab hindade tõusu). Miks nii? Selgitus: deflaatori arvutamisel hoidsime baasaasta suhtes konstantsena hinnataseme, THI arvutamisel
investeerimiskulutusi, sest riiigivõlg kasvab ja usaldusväärsus langeb. 37. Töötusega seotud probleemid: tarbimise vähenemine, inimeste madal elatustase, tootmise vähenemine. inflatsiooniga seotud probleemid: elatustase langeb neil, kelle nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha; raha hoiustamine ja investeerimine pidurdub; sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu 38. Inflatsiooni saab mõõta: THI ja SKP deflaatori võrdlus: indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid nt. Avaliku sektori/firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator. SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI arvutamisel lähetutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksma perioodi kaubakoguseid. 39. Loomuliku töötuse määr näitab: töötuse minimaalset taset ja võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga.
Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005 aastaga 1,2% võrra d) kasvas 2006. aastal 2% võrra võrreldes 2005. aastaga 10. Näitena kasutame Itaalia veini, mis maksab 10 eurot. Kui dollari otsene kurss euro suhtes on 1,0 ( 1EUR=1USD), siis veini hind dollarites=.......
o tootmismeetod: o SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang-vahetoodang= kõigi harude lõpptoodang o Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides SKPno min aa ln e deflaator = 100% SKPreaaln e o Varimajanduse mõjurid: o majanduse arengutase: kodumajanduse osakaal
Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. Deflaatori näol on sisuliselt tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides: Kui deflaatori väärtus on suurem kui baasaasta hinnaindeks 100, on tegemist hinnatõusuga, kui aga sellest väiksem, siis on keskmine hinnatase baasperioodiga võrreldes langenud. Hinnamuutuse suuruse protsentides (inflatsiooni määra) 3 saame, kui lahutame deflaatori väärtusest 100: inflatsiooni määr = deflaator 100.
D IT Kolledz 24. Foxlandia 2000 aasta deflaator võrreldes 1970 aastaga (baasaasta) on 3,2 ja 1982 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 2,5. 2000 aasta nominaalse SKP väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta nominaalne SKP on 448 miljardit krooni. 1. Leia 1982 aasta reaalse SKP väärtused? 179,2 , mrd. krooni 2. Leia 2000 aasta reaalse SKP väärtused? 220 mrd. krooni 3 3. Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori arvväärtus (baasaasta 1982)? D = 1,28 1 28 4. Milline on 2000 aasta reaalne SKP kui võtta uueks baasaastaks 1982? SKP (r) ( ) = 550 mrd. d krooni k i 25
6.tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste vähenemine 7.totaalne aktsiate hindade langus börsil 5.Foxlandia 2008 aasta deflaator võrreldes 1990 aastaga (baasaasta) on 4,5 ja 2000 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 3,0. 2008 aasta nominaalse SKP väärtus on 675 miljardit krooni. 1. Leia 2008 aasta reaalse SKP väärtused (baasaasta 1990)? 2. Eeldame, et otsustati minna üle uuele baasaastale milleks on 2000 a.. Kui suur on sel juhul uue, 2008 aasta, deflaatori arvväärtus? 3. Leia 2008 aasta uue reaalse SKP väärtused (baasaasta 2000)? Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnahindeksiga. 1) Reaalne SKP (Q) = Nominaalne SKP (Y) /Hinnaindeks (P) Q = 675 / 4,5 = 150 2) Uus Hinnaindeks =Algse Baasaasta hinnaindeks / Uue Baasaasta hinnaindeks iga P = 4,5 / 3 = 1,5 3) Reaalne SKP (Q) = Nominaalne SKP (Y) /Hinnaindeks (P) Baasaasta 2000 Q = 675 / 1,5 = 450 6
16. Kaubavahetusbilanssi iseloomustav j-kõver iseloomustab: Student Response Value Correct Answer A. piirangute (tollid, kvoodid) mõju kaubavahetusele 0% B. üksikute kaubagruppide osatähtsust impordis 0% C. raha devalveerimise mõju kaubavahetusele 100% D. valitsuse suhtumist importi 0% 17. Millist alltoodud meetodit kasutatakse deflaatori leidmiseks? Student Response Value Correct Answer A. arvutatakse kõigi toodetud kaupade ja pakututud teenuste 0% alusel, millele lisatakse kogu varimajanduse poolt pakutav kaupade ja teenuste kogus B. arvutatakse kõigi ostetud kaupade ja teenuse alusel 100% C. arvutatakse kõigi toodetud kaupade aluse 0% D. eksperthinnanguid 0% 18.
b. näitab, et seos investeeringute ja SKP vahel on kahepoolne c. hoone ümbermõõdu ja läbimõõdu suhet d. juhtkonna tegevuse kvaliteeti 9. Paindlik aktseleraator eeldab a. investeeringute suurus ei sõltu põhivahendite hulgast b. firma katab kõik soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest c. investeeringute suurus sõltub tööjõu hulgast d. et firma katab ainult osa soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest 10. Millist alltoodud meetodit kasutatakse deflaatori leidmiseks? a. Monte – Carlo meetodit b. arvutatakse kõigi ostetud kaupade ja teenuse alusel c. valikküsitlust d. eksperthinnanguid 11. Investeerimise piirefektiivsuse alusel a. hinnatakse ehitatava objekti maatüki piiride suurust e. kas objekt mahub sinna või mitte b. leitakse investeeringute tegemiseks vajaliku kapitali optimaalne suurus c. hinnatakse, kas antud intressitasemel on kasulik objekti ehitada d. hinnatakse optimaalsete kapitaalmahutuste suurust e. ei leita mitte midagi
Disinflatsioon on inflatsioonitempo langus, mis toimub ootamatult Üldise hinnataseme määramise kõige enam kasutatud näitaja on tarbijahinnaindeks THI, mida mõnikord käsitletakse ka elukallidusindeksina, kuigi nende kahe näitaja arvutuse alused on erinevad. Enamikel juhtudel on hinnaindeks mitme hinna kaalutud keskmine Üldjuhul arvutatakse hinnaindeksid tüüpiliste ostukorvide konstrueerimise teel nii tarbijatele kui tootjatele või SKP (RKP) deflaatori puhul kõigi majanduses valminud ning lõpptoodangusse kuuluvate kaupade ja teenuste alusel THI arvestusse Eestis kuuluvad nt toit ja mittalkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid ja tubakas, riietus ja jalatsid, eluase, transport, vaba aeg Kokku on valimis üle 600 (esindus)toote ja teenuse, mille alusel koostatakse nn hinnaindeksi arvutuste aluseks olev ostukorv Tarbijahinnaindeks THI näitab ,,keskmise (tüüpilise) tarbija" ostukorvi
--- Question 17 (1 point) Kaubavahetusbilanssi iseloomustav j-kover iseloomustab: a. piirangute (tollid, kvoodid) moju kaubavahetusele b. valitsuse suhtumist importi c. uksikute kaubagruppide osatahtsust impordis d. raha devalveerimise moju kaubavahetusele ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 18 (1 point) Millist alltoodud meetodit kasutatakse deflaatori leidmiseks? a. eksperthinnanguid b. Monte Carlo meetodit *c. arvutatakse koigi ostetud kaupade ja teenuse alusel d. valikkusitlust ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 19 (1 point) Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja saastmise vahel b. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel *c. tarbimise ja SKP vahel d. kulutamise ja saastmise vahel
Inflatsioonimäära mõõtmiseks kasutatakse erinevaid hinnaindekseid. Neist peamised on tarbijahinnaindeks (THI) ning SKP deflaator. 12) Tarbijahinnaindeksi (THI) põhimõte ja arvutuskäik THI mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutumist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum, mida määratakse tarbijaküsitluste teel. THI = *100 13) Erinevused SKP deflaatori ja THI vahel (1) SKP deflaator võtab arvesse kõikide kaupade ja teenuste hindasid, mis SKP koostamisel arvesse lähevad THI vaatleb ainult keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindasid. (2) SKP deflaator sisaldab ainult kodumaist toodangut THI puhul võib ostukorv sisaldada ka välismaiseid tooteid. (3) SKP deflaator ei määra kaupade ja teenuste hindadele osakaalusid, vaid kujuneb vabalt THI puhul koosneb ostukorv aastaselt fikseeritud kaubagruppide osakaaludest
THI = p1q0 : p0q0, kus q0 ja p0 = baasperioodi kogused ja hinnad p1 = jooksva perioodi hinnad. jooksva perioodi THI baasperioodi THI I = * 100 jooksva perioodi THI * I = inflatsiooni määr SKP deflator on hinnaindeks , mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. THI ja SKP deflaatori erinevused 1) indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid (nt avaliku sektori ja/või firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator); 2) SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang; 3) THI arvutamisel lähtutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksva perioodi kaubakoguseid. Inflatsioonimäär (2)
Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse a. Ratsionaalsete ootuste jooneks b. Philipsi kõveraks c. Võimaliku tootmise piiriks Riigi valuutakurss a. Muutub reeglina üks kord aastas b. On alati suurem kui reaalne vahetuskurss c. Näitab välisvaluuta hinda kodumaises vääringus d. Ei mõjuta reaalmajandust Tarbijahinna indeks on sama mis SKP deflaator. - Vale Valuutakurssi defineeritakse kui a. Siseturu hindade taset välisvaluutas b. SKP deflaatori suurust c. Ühe ühiku kodumaise raha hinda teise maa valuutas d. Sisemaiste ja välismaiste tarbekaupade hindade suhet Kiire inflatsiooni tagajärjel võidavad suhteliselt a. Hoiustajad b. Laene omavad ettevõtjad c. Avaliku sektori ettevõtete töötajad d. Kindlasummaliste tulude saajad Valuutakursi devaliveerimine fikseeritud valuutakursi tingimustes muudab välismaised kaubad kallimaks. Kreeka majanduskriisi üheks põhjuseks on efektiivse valuuta reaalkursi (REER) tugevnemine.
aastaks kokku aeglasema miinimumpalga tõusu. c) Võrreldes varasemate aastatega inflatsioon aeglustub prognoosiperioodi vältel. 8. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 3 on toodud majandusprognoos põhinäitajate kaupa. Kui kõrgeks on prognoositud valitsemissektori tarbimise kasvu aastal 2019? a) 2,1% b) 2,8% c) 3,4% 9. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 3 on toodud majandusprognoos põhinäitajate kaupa. Kui suureks on prognoositud SKP deflaatori muutus aastal 2018? a) 1,3% b) 3,6% c) 4,1% 10. Eesti Panga hinnangul mõjutavad valitsemissektori palgakasvu prognoosiperioodi ettevaates mitu ajutist tegurit. Muuhulgas: a) Kuluhüvitiste kaotamine riigikogu liikmetel. b) Haldusreformi käigus väljamakstavad koondamishüvitised, mida SKPs kajastatakse töötajatele makstud hüvitistena. c) Tootlikkuse kasv valitsussektoris. VII test monetaarsüsteem ja inflatsioon 1
tööjõu "ülehõivatus". Tööjõu ,,ülehõivatus" tekib siis kui üliõpilased töötavad õhtuti, tehakse massiliselt ületunde, palgatakse lapsehoidjad, et minna tööle jne. Mis ametkond tegeleb Eestis SKP arvutamisega? Eestis arvutab SKPd Statistikaamet Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud Kuidas leitakse SKP deflaator SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? kulutuste meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse. Mis on tarbimiskulud? tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKPs. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana.
Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju d. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid e. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi Kuidas leitakse SKP deflaator? a. tarbijate ostukorvi alusel b. tootjate ostukorvi alusel c. SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse reaalne SKP? a. arvutatakse reaalsete turuhindade alusel b. reaalset SKP-d ei saagi arvutada, kuna reaalset lähteinormatsiooni pole olemas c. reaalne hinnaindeks leitakse nominaalse SKP jagamisel hinnaindeksiga d. kõige lihtsamalt saaks nominaalset SKP ümber arvutada reaalseks hinnaindeksiga läbikorrutamise teel Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: a. hulgihindu b
teise perioodi hinnatasemega. Sellest põhimõttest lähtudes jaotatakse mõõdukas, galopeeriv ja hüperinflatsioon. Hüperinflatsiooni puhul on üldise hinnataseme tõus üle 50% kuus ja selle tagajärjeks on tavaliselt kehtiva valuuta kokkuvarisemine ja uue kehtestamine. *tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks. Nõudlusinflatsioon tekib sel juhul, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kogupakkumisest, seega tekib nõudluskõvera nihe paremale. Põhjuseks võib olla peale erasektori nõudluse
aastal 2002 (5 kr) saia toodetud kogusega aastal 2003 (110). Reaalne SKP 2002. aasta püsivhindades aastal 2003 on seega 550 kr. Järelikult reaalne SKP on kasvanud 10% (500 kr-lt 550 kr-ni). SKP-d jooksevhindades nimetatakse nominaalseks SKP-ks. Nagu näha, sõltub nominaalse SKP väärtus hindade tasemest. Kas hindade taseme muutust on võimalik ka mõõta? Selleks kasutatakse SKP deflaatorit. Teades SKP deflaatori väärtust, saab nominaalse SKP teisendada reaalseks SKP-ks. SKP deflaator = (nominaalne SKP / reaalne SKP ) * 100% (4) 7 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive Nagu eespool näidati, SKP väärtus pidevalt muutub. Selle muutuse saab jagada
a) riiklikke ja kohalikke makse; b) kaudseid makse; c) amortisatsiooni; d) keskvalitsuse ja ja kohalike omavalitsuste kaupade teenuseid ja oste. 24. Foxlandia 2000 aasta deflaator võrreldes 1970 aastaga (baasaasta) on 3,2 ja 1982 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 2,5. 2000 aasta nominaalse SKP väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta nominaalne SKP on 448 miljardit krooni. 1. Leida 1982 ja 2000 aasta reaalsete SKP väärtused. 2. Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori arvväärtus (baasaasta 1982)? 3. Milline on 2000 aasta reaalne SKP kui võtta uueks baasaastaks 1982? 1. 179,2 mrd.kr. 2. 220 mrd.kr. 3. D = 1,28; SKP (r) 550 mrd. kr. 25. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: a) ettevõtte kulutusi uute masinate ja seademete muretsemiseks; b) muutusi kaubavarudes; c) kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks; d) ettevõtete aktsiate ja võlakirjade ostmine;
tootmisprotsessis sisendina Rahvatulu RT ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutlu. Tarbimiskulud C - uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks tehtud kulutusi. (uue auto ost vt kasutatud auto ost) Deflaator väljendab nominaalse ja reaalse SKP erinevust. Hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt väljendatakse protsentides.SKPnom/SKPrel*100% Kui deflaatori väärtus on suurem kui baasaasta hinnaindeks 100, siis on tegemist hinnatõusuga. Kui aga väiksem, siis on keskmine hinnatase langenud. Sisaldab rohkem informatsiooni kui tarbijahinnaindeks, kuid on raskemini leitav. Amortisatsioon kulunud põhivahendite taastamine ja remont. Inflatsioon hindade muutumise tempo. Üldine hinnataseme muutus protsentides, mis viib ühiskonna kahjudele ning ressursside ümberjaotamisele
galopeerivaks ja hüperinflatsiooniks. Hüperinflatsiooni kriteeriumiks loetakse üle 50%- list inflatsioonimäära kuus ja see on tavaliselt antud riigi rahasüsteemi hävitav, laastav ning võetakse kasutusele uus valuuta. *tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. 3.Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks. Nõudlusinflatsioon tekib sel juhul, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kogupakkumisest, seega tekib nõudluskõvera nihe paremale. Põhjuseks võib
muutuse mõju; b) reaalset SKP´d arvestatakse selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta) hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse Paasche hinnaindeksina, ehk deflaatori leidmiseks kasutatakse jooksva perioodi kaubakogust. 3) tööstustoodangu tootjahinnaindeks mis iseloomustab Eestis valmistatud toodete hindade muutust. Indeks hõlmab nii siseturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita. Kaaludena kasutatakse baasaasta (momendil 1995.aasta) tööstustoodangu müügikogused. Tootjahinnaindeksi arvutused hõlmavad Eestis tegutsevaid tööstusettevõtteid (sh ka elektri- ja soojusenergiat
annaabi.ee 
