Filosoofia esmaülesandeks sai uute andmete avastamise asemel keele ja mõtlemise seletamine. Filosoofia kolm põhilist huvivaldkonda on Moore’i järgi uurimine, kuidas on võimalik asjade kohta teamist saada, ja eetika. Moore juhtis tähelepanu ka kummalistele lausetele, näiteks: ’’Hakkab sadama, kuid ma ei usu, et hakkab’’. Need laused tekitavad Moore’i paradoksi. Moore’i järgi on omadus ’’hea’’ defineerimatu ja analüüsimatu ning seda pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Oma küsimusele: ’’mis on kõige väärtuslikumad asjad, mida meil on võimalik teada või kujutleda’’, vastab ta, et need on teatavad teadvusseisundid, mida võib jämedalt nimetada inimliku läbikäimise lõbudeks ning kaunite objektide nautimiseks. Moore’i eetika jaguneb mitmeteks osadeks, seletades miks just see on tema eetikas oluline. Naturalistlik eksitus Avatud küsimuste argument
Kas Eesti on heaoluriik? Eesti on üldse heaoluriik või mitte ,sest oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi koheselt heaoluriik. Heaolu mõiste on keeruline ja ehk ähmanegi ning selle mõiste tähendus on igaühe jaoks erinev. Täpselt sama defineerimatu on inimväärne elu ja toimetulek. Ühe jaoks algab inimväärne elu Mercedese omamisest, teisele piisab sellest, kui lastel on kõht täis. Kuid tänaseks päevaks on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks üha parem heaolu ja selleni on Eesti arenenud väga kiiresti. "Lääneriigid on palju paremad kui Eesti. Eesti ühiskond on nii kohutavalt üles ehitatud. Eesti on end minu jaoks ammendanud." Need on repliigid, mida võib noorte seas tihti kuulda.
asemele oleks see lause ka kõikidele vastuvõetav. See sõna oleks immanentse definitsioonist tulenevalt mina ise või kui panne see lausesse- Augustinus : Otsisin iseennast kõikjalt, kuid leidsin omaenda hinges. Mina ise on kogemuse piire ületav suurus, mis on omane meie loomusele ja sisemiselt on ta meil kõigil olemas. Siinkohal jõuan järeldusele, et kõike hõlmav maailmamõistmine on meie loomukohane ning eksisteerib meis kõigis, aga selle defineerimatu suuruse leidmine enda hingest ei ole kõige kergem ülesanne. 4.) .polaarsed -dnjana-bhakti - Minus tekkis kohe arutelu armumise ja armastuse piiridest, kus üks lõpeb ja teine algab. Muidugi on selge, et mõlema piirid puudutavad üksteist päris selgelt. Armumine kui väga sügava kiindumise tekke ja esmase oleku aeg läheb üle armastuseks, mis on kiindumuse ja sõltuvuse teatav koos eksistents. Nii oleksid ka djana ja bhakti mingit pidi omavahel seotud ning nende mõtteviiside piirialad
suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeediks. Jõuab füüsilise kokkukukkumise äärele. Läheb viigipuu alla ja jääb sinna kuni ta saab virgastatuks. Näeb nägemust, kus surmaingel Mara ründab teda ja talle pakutakse kõiki rikkusi ja asju, et ta
teose "Salambo" jaoks. · Flaubert suri küllatki vaesena 1881. a. ajurabandusse. Flaubert kirjanikuna Gustave Flaubert olid tõepoolest ebaisikliku kunsti vaimustunud kuulutaja. Tema arvates oli patt, kui autor laseb oma olemasolu ainult aimatagi, kui mõnes reas, mõnes sõnas vilksatab kas või osake tema arvamusest, tema kavatsuste õrn varigi. Kirjanik peab olema tõsiasjade peegel, kuid niisugune, mis tagasi peegeldades annab neile selle defineerimatu, ütleksin, et peaaegu jumaliku sära, mis ongi kunsti olemus. Guy de Maupassant · Ja siis see autori ebaharilik tagasihoidlikkus! Kuskilt ei saa aimu, kuidas ta inimestesse ja kirjeldavatesse sündmustesse suhtub,
käsitlus ja värvikus. RENE MAGRITTE. SÜRREALISM • Nagu kõik sürrealistid, oli ka Rene Magritte vaimustatud alateadvusest. Sellel pildil paneb belgia kunstnik vaataja kujutlusvõime proovile näiliselt seosetute esemete kooslusega. Üksik labakäsi, õun ja mingi defineerimatu ese on pandud kastidesse nagu muuseumieksponaadid, neljanda kasti sisu on varjatud paberpitsiga. ANDY WARHOL. POPKUNST • Popkunstnik Andy Warhol kujutas Campbelli tomatisupi purke mitmetes eri tehnikates, muuhulgas ka maalina. Kui tavaliselt on kujutatud vaid üht purki, siis sellel pildil on sada identset supipurki laotud ühtlastesse ridadesse. Kujundi kordamine meenutab toidu ja
Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks Kas Eesti on üldse heaoluriik või mitte ,sest oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi koheselt heaoluriik. Heaolu mõiste on keeruline ja ehk ähmanegi ning selle mõiste tähendus on igaühe jaoks erinev. Täpselt sama defineerimatu on inimväärne elu ja toimetulek. Ühe jaoks algab inimväärne elu Mercedese omamisest, teisele piisab sellest, kui lastel on kõht täis. Tänaseks päevaks on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks üha parem heaolu ja selleni on Eesti arenenud väga kiiresti. Tõesti, Eestit on rahvusvahelistes hinnangutes sageli nimetatud üheks edukamaks postsotsialistlike Ida- ja Kesk-Euroopa riikide seas.
lõuendisse löödud tõeliseks naelaks. · Ta heidab isegi varju, pakkudes järsku ja teravmeelset kontrasti pidi alumise poole killustatud kujutisele. RENE MAGRITTE. SÜRREALISM · Nagu kõik sürrealistid, oli ka Rene Magritte vaimustatud alateadvusest. · Sellel pildil paneb belgia kunstnik vaataja kujutlusvõime proovile näiliselt seosetute esemete kooslusega. · Üksik labakäsi, õun ja mingi defineerimatu ese on pandud kastidesse nagu muuseumieksponaadid, neljanda kasti sisu on varjatud paberpitsiga. PABLO PICASSO. KUBISM · Picasso pidas ennast nii Euroopa maalitraditsioonide järgijaks kui nende jätkuvaks ümberkujundajaks. · Sellel pildil on 17.sajanist tuttav inimpealuu asendatud sõnni kolbiga, mille välist jäikust ja sõnumi rõõmutust pehmendab seda ümbritsevate esemete jõuline käsitlus ja värvikus. ANDY WARHOL.
See priske hiiglane oli tegelikult inimpõlgur ja elust tülgastunud. Tema vihkamine, mis algas lapsepõlves, arenes peagi maaniaks. Gustave Flaubert oli tõepoolest ebaisikliku kunsti vaimustunud kuulaja. Tema arvatesoli patt, kui autor laseb oma olemasolu ainult aimatagi, kui mõnes reas, mõnes sõnas vilksatab kas või osake tema arvamusest, tema kasvatuse õrn varigi. Kirjanik peab olema tõsiasjade peegel, kuid niisugune, mis tagasi peegeldudes annab neile selle defineerimatu, ütleksin, et peaaegu jumaliku sära, mis ongi kunsti olemus. Flauberti imetlejad kiidavad tema ,,sisemist silma", tema oskust luua keele abil sisendusjõuliste piltide liikuv jada- ja tõepoolest paneb lugedes imestama, et juba ammu enne filmikunsti leiutamist arendas kirjanik välja stseenide vaheldumise, rütmilise visualiseerimise, montaazi- ja napi dialoogi tehnika. Samas on tema proosa nii meloodiline ja tõusva pingega, et täidab edukalt ka filmimuusika rolli
eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti- essentsialismi programm: 1. Traditsioonilise esteetika kriitika 2. Perekondlikud sarnasused 3. Avatud mõiste idee 4. Keeleline pädevus 2 Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 1. Traditsioonilise esteetika kriitika Kõik traditsioonilsed teooriad on püüdnud kunsti defineerida, kuid MIKS? ,,Essentsialismi eksitus" Need teooriad eeldavad ekslikult, et... · kunstil on piisavaid omadusi, mille kaudu saab seda defineerida
asendada sõnaga `soovitav'. · Sel juhul oleks küsimus tautoloogiline ja mõttetu. (,,See on soovitav, aga kas see on soovitav?") · Algne küsimus (,,Kas soovitav on hea?") ei ole mõttetu. · Järelikult `head' ei saa siduda ühegi naturaalse omadusega. Kaks järeldust: · Lahtise küsimuse argumendist tuleb kaks järeldust: · Moore'i intuitsionism : "Hea" on lihtne, defineerimatu omadus. Me saame seda tunnetada intuitiivselt. · Emotivism : "Hea" ei osuta üldse mitte millelegi ja seepärast on eetika vaid illusioon. Võimalik, et moraalilaused väljendavad emotsioone. Moore'i intuitsionism · Kuna head ei saa määratleda mitte-eetiliste, naturaalsete terminite kaudu, on tegu kas lihtsa, defineerimatu omadusega või ei osuta see sõna üldse mitte millelegi. · Moore: hea on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt.
20. sajandi saksakeelne kirjandus Aigi 28.01.2015 Loengud ja rühmatööd 9. märtsiks peaks "Professor Unrat" olema loetud. Viis raamatut nimekirjast. Periodisierung: 1890-1910 "Fin de ciecle": Naturalism, impressionism, sümbolism, juugendstiil jne See on vaid üks võimalikest periodiseerimistest. Võib öelda ka Jahrhundertwende. Väga huvitav periood, sest on palju erinevaid Stile ja Strömungen. Voole ja stiile. Mõnes mõttes on see defineerimatu. Raske on eraldada ühte voolu, mis teistest esile tõuseks. Kirev segu kõigest, mis vähegi eksisteeris. Konkreetsemaks muutub 1910 1922 Ekspressionism 1910 1922 1918 1933 Literatur der Weimarer Republik (Neue Sachlichkeit, Theater von links, grosse Romane) Mõned perioodid on markeeritud ka läbi ajaloo. Nt 1918 on saksa ajaloos oluline I ms lõppes. See on ka saksa keisririigi lõpp. Algab Weimari Vabariigi aeg
8. KUNST 1. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust! ,,Mis on kunst?" võib küsida kolmes mõttes: a) kunstiteose tuvastamise mõttes: missugused meist ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? b) kunsti defineerimise mõttes: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? c) kunstiteose ontoloogia mõttes: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimesed saavad iseeneslikult üldjuhul aru, mis on kunst ja mis mitte, kuigi ei ole leitud ühtki konkreetset kunsti definitsiooni. 4. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus (Kennicki järgi)!
Lahtise küsimuse argument Moore’i lahtise küsimuse argument naturalismi vastu: Võime kujutleda mõnda hea naturalistlikku määratlust: näiteks X on hea siis ja ainult siis, kui X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne. Sellisel juhulsaab ning on ikkagi alust küsida: “X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne, kuid kas X on hea?” Järelikult, head ei saa määratleda naturalistlikult. Hea Kui head ei saa määratleda, siis (a) hea on lihtne ja defineerimatu omadus või (b) terminil “hea” puudub osutus. Kognitivistina pooldas Moore’i esimest varianti -hea “on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt”. Hea ei ole samastatav ühegi naturaalse omadusega, ta on mittenaturaalne omadus. Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. Emotivism Tähtis! Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile
asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst 52.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese- põhiseisukohta väljendav tees, tees- juhtmõte, põhiseisukoht . Kunst kui avatud mõiste. Kunstile on omased loomingulisus ja omased muutused. Weitz- kunst on defineerimatu. Aja jooksul kukutab kunst , mis tahes definitsiooni. Weitz ja teised ohutavad loobuma ettekujutusest , et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. Wittgenstein–„ perekondlikud mängud“ vaatleme mänge-lauamäng, kaardumäng, pallimändge. Peale vaadates nagu pole midagi ühist, aga näha on sarnasusi, sugulusi iseloomustas neid perekondlike sarnasustega. 53.Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle puudusi. Institutsionaalse kunstiteooria esindajateks on ka S
Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta. järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. KUNST VABADUS 1.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette 2.Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? määratud
Viimaste olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. 2.Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt! Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. KUNST 1. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. -Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? -Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. -Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). 2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? -Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” . -Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunsti äratundmine ei käi definitsiooni alusel
8 ELU ENNE VALGET MAJA 1921. aastal viibisid Rooseveltid suvepuhkusel Kanadas New Brunswickis oma Campobello suvekodus, kus Franklin supeldes korraga tajus imelikke külmavärinaid. Järgmisel hommikul oli Franklinil kõrge palavik ning kõndides vedas ta oma vasakut jalga kergelt järele. Päev hiljem ei suutnud Franklin kumbagi jalga liigutada. Kohalekutsutud arst vaatas Franklini üle ning pani talle diagnoosiks defineerimatu lülisambakahjustuse. Arst soovitas mehele massaazi ning kirjutas välja suure arve 600 dollarile. Lõpuks tundis üks Bostoni spetsialist tegeliku haiguse ära poliomüeliit ehk lastehalvatus. Kuid see ei murdnud Franklini, ta õppis tahtejõu ning Eleanori abil oma puudega hakkama saama ning plaanis peagi poliitikasse naasta. Nii nagu Franklin läks ka Eleanor oma karjääriga edasi. Eleanor alustas taas oma sotsiaaltööga
On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust? -Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime
See tuleneks paratamatult mittemoraalsetest omadusest (nt õnnehulgast) 2) Defineerimatuse 10. Selgitage teleoloogilise eetika põhisisu utilitarismi näitel. Teleoloogilise eetika silmapaistvaimaks näiteks on utilitarism. Utilitarismi kuulsamad esindajad on Jeremy Bentham ning John Stuart tees. Kui “head” ei saa (naturalistlikult) määratleda, siis mis üle jääb? Valikuvariandid: “Hea” ei osuta üldse millelegi? “Hea” on lihtne defineerimatu omadus? Moore: eetika ei ole illusioon – “hea” Mill. Utilitarismi keskne idee on "suurim kasu suurimale hulgale inimestele". See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. tähistab lihtsat määratlematut analüüsimatut. 3) Objektivismi tees. Intuitsionistid väidavad, et eksisteerib moraalitõdesid, mis on objektiivsed, tähenduses, et nad ei sõltu inimmõtlemisest või tunnetest.
Kui esitame väärtusotsustuse, anname millelegi hinnangu. Faktiväitest ja eeldusest on võimalik tuletada järeldus. Naturalism on teooria, mille järgi eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu, selles mõttes, et eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele. Mittenaturalism - "Õige" mõistmiseks tuleb kindlaks teha "hea" tähendus. Moore'i järgi "hea" idee peab olema lihtne nagu "kollane". Kuna head ei saa määratleda, on meil kaks alternatiivi: tegu on kas lihtsa, defineerimatu omadusega või ei osuta see sõna üldse mitte millelegi (ega kuulu eetika ainevalda). pHea on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt. Moore'i meelest oli intuitsionism ainuke rahuldav eetikateooria. Hea peab olema määratletav mittenaturaalse omadusena, meenutades platonistlikku vormi, mida me tunnetame intuitiivselt. Moraalifaktid on küll olemas, kuid nad pole naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooniga. Emotivism - Emotivism oli reaktsioon intuitsionismile.
146. Lahtise küsimuse argument Moore'i lahtise küsimuse argument naturalismi vastu: Võime kujutleda mõnda hea naturalistlikku määratlust: näiteks X on hea siis ja ainult siis, kui X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne. Sellisel juhulsaab ning on ikkagi alust küsida: "X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne, kuid kas X on hea?" Järelikult, head ei saa määratleda naturalistlikult. Hea Kui head ei saa määratleda, siis (a) hea on lihtne ja defineerimatu omadus või(b) terminil "hea" puudub osutus. Kognitivistina pooldas Moore'i esimest varianti -hea "on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt". Hea ei ole samastatav ühegi naturaalse omadusega, ta on mittenaturaalne omadus. Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. 147. Emotivism Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid
Vähim tulemus on mina rahustamine. Kui Jumalale mediteerida, siis kõige tulemuslikum, mis võib juhtuda, on üheks saamine Jumaliku poolega ehk toimub valgustumine. Budistid nimetavad seda juhtumuseks. 57. Vaimulaadi seadus. "KÕIK ON VAIM". KÕIK on olemuslik reaalsus, mis on aluseks kõikidele välistele ilmingutele, mida me empiiriliselt tunnetame. Materiaalne universum, ilming, aines, energia ja kõik see on nähtav meie materiaalsetele aistingitule. Vaim on defineerimatu, tundmatu ja universaalne, lõpmatult elav. Antud seadus seletab energia, võimsuse ja ainese tõelist olemust. Universum on vaimne olemuselt ja vaimne muutus on kunst, mille käigus muudetakse universumi seadusi nii aineses, jõuliinis kui ka teadvuses. Mateeria aatom, jõu ühik, inimese teadvus ja peaingel on üks mõõde ühes kaalus ja põhiolemuselt ükssama. Erinevus on ainult astme tähtsuses ja vibratsiooni astmes. Kõik on KÕIGE looming ja eksisteerivad koos Lõpmatu Teadvusega
Moore’i lahtise küsimuse argument: Võime kujutleda mõnda hea naturalistlikku määratlust: näiteks X on hea siis ja ainult siis, kui X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne. Sellisel juhul saab ning on ikkagi alust küsida: “X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne, kuid kas X on hea?” järelikult ei saa head määratleda naturalistlikult. Hea: kui head ei saa määratleda, siis a)hea on lihtne ja defineerimatu omadus või b)terminil „hea“ puudub osutus. Moore pooldas 1.varianti. Hea on mittenaturaalne omadus, pole samastatav ühegi naturaalse omadusega. Me tunneme hea ära intuitiivselt. Nonkognitivismi suunad: emotivism (eetikaväited väljendavad emotsioone) ja preskriptivism (eetikaväited teevad ettekirjutusi) Emotivism - tekkis reaktsioonina intuitsionismile - nõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletafa faktiväidetest. Väited jagunevad tähenduseta
On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust! Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! ? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). Erinevate mängude vaatlmise läbi- lauamängu, pallimängud, võitlusmaängud jne- neil on see ühine, et neid kõiki nimet mängudeks
monokroomsusest paelutud. Kuid avant-garde kunstnike monokroomseid ja Yves Kleini teoseid eristab see, et viimase omi võib pidada hoopis abstraktse kunsti satiiriks. Nad ei kanna endas ühtegi motiivi ega sõnumit ning Kleini sõnul polegi seal mitte midagi peale tühimiku „the void“. ‘’Sinine Veenus?’’ Samas võib tema teoseid tõlgendada ka vastupidisel viisil: ta oligi siiralt huvitatud müstilistest ideedest nagu „lõpmatu“, „defineerimatu“ ja „absoluut“ ning tema üheainsa rikkaliku sinise värvitooni kasutus oli püüd vabastada vaataja kõikidest pealesurutud tavadest ja ideedest, joonte vangistusest – ning teed vabanemiseni suutis pakkuda vaid värv. Kleinil oli 1960ndatel „sinine revolutsioon“ Monokroomsusega katsetas ta ka enne Kleini sinist. Näiteks pani ta oma tööd välja galleriis Gallery Colette Allendy aastal 1956, kuid ta pettus tõsiselt, kui
mehaanilisi töövahendeid. Lisaks need talud, mis rendivad maad, töövahendeid välja teistele talupoegadele selleks, et rendist tulu saada. Ka need talud, mille omanikud tegelevad kaubandusega- külakaupmehed, või annavad teistele külaelanikele laene (tembeldati liigkasuvõtjateks). Kulakutalusid arvestati kogu NL-is olevat u 4-5%. Asi ei piirdunud vaid kulakutaludega, nendega võrdsustati ka kulakute käsilased- see oli segasem ja defineerimatu mõiste, lähtus pol vaadetest- kõik need külaelanikud, talumehed, kes toetavad kulakut suurtalus. Kõik need kulakud ja käsilased kuulusid 1929 a-st alates likvideerimisele. 12.loeng- 20.märts 1929 võitlus kulakluse vastu- töötati välja kulakutalude kriteeriumid ja kuulutati välja, et NL-is keskmiselt on kuni 5% kulakutalusid. Kohapealsed juhid ühelt poolt üritasid etteantud korraldusi
annaabi.ee 
