Sander Tabalov EV13A Bütsants · KIRIKUD · Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. · Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. · Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal · Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk · Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532-537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. · Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis · Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. · Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. · 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas
Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest
Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit.Kupli alumine osa tambuur, on ehitatud kõrgemaks valgmikuks. Kuna peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora oli tähtsaim
Bütsantsi kunst e Ida-Rooma keisririigi kunst. Keisri käes olin nii ilmalik kui usuline võim. I suur õitseaeg 6.sajand, keiser Justianuse valitsusaeg. Kõige tuntum ehitis on Hagia Sophia katedraal o Suurim basiilika Konstatinoopolis - Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias.
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis,
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid
kummardamisega seonduv o Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid. Kristliku sümboolika algus · Kristus kala · Lambatallega mees hea karjane · Ankur - lootus · Paabulind surematus Stseenid vanast testamendist 2. Bütsants: · Hellenistlikud tendentsid tõrjuvad välja ladina keele, tihe läbikäimine idamaadega, kultuuri suur sõltuvus keisrikojas a) Justinianuse ajajärk; · Bütsantsi esimene õitseaeg o Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis Püüd uhendada basiilika ja tsentraalehitis(Tsentraalehitis põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; põhikujundid nt ring, ruut, võrdhaarne hulktahukas,
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks
saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud. Apelles - tõi maalkikunsti naisakti ("Veenuse (Aphrodite) sünd", talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas. Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad, kreeka päritoluga mehed. Siiski on mõningaid tahvelmaale leitud, näieks Rooma võimu all olevast Egiptusest, muumiaportreed Farjumi oaasist on ainsad säilinud tahvelmaalid. Filippos II hauakambris Makedoonias leidub seinamaale. 79. a. p.Kr. Vesuuvi vulkaanipurkes hävinud Pompeji linna hiilgeaeg jääb 1. saj. e.Kr 1. saj. p.Kr. See oli koos sarnase väikelinna Herculaneumiga Rooma ülikute "suvilalinn". Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid.
· kujutab trooja preestri ja tema poegade tapmist jumala poolt saadetud madudega · lakoon hoiatas troojalasi puuhobuse eest, peeti kreeka tippkunstiks populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist Milose Venus jäi truuks klassikalise ajastu rahule Kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine Etruski kunst Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid. Rooma vallutas kogu Etruuria ja etruskid sulandusid rooma ühiskonda Etruskikeelsed tekstid säilinud peamiselt hauakirjad Kuulsad ennustajad haruspeksid Kõige rohkem säilinud hauakambrid · tunnelite hauad maa all · kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist
Mõned kujud jäid ka truuks klassikalisele pidulikule rahule. 9. Milline oli ,,Laokooni" süzee? Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse (puuhobuse) eest, mispeale jumalad vihastasid ning saatsid maod teda ja tema poegi tapma. 15.PEATÜKK Etruski kunst 1. Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Etruurias. 3.sajandi lõpuks oli Vabariiklik Rooma kogu Etruuria alistanud ja etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? Säilinud on etruskikeelseid tekste (lühikesed hauakirjad), kuid teadmised nende kultuurist on lünklikud ja piiratud. Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad, mida on mitut tüüpi. 3. Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti?
Teos "Lakoonia grupp" kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest. Etruski kunst 1.Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, nende kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased. 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist? Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad. 3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti? Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle
Karüatiidid naiste kujud. Apolloni tempel on vanim. Paremini säilinud Poseidoni tempel. Jumalanna Artemise tempel maailmaime, sammas 18m. Tempel pandi põlema-- Aleksander Suur -- maavärin. Tähtsaim linn Ateena. Perikles taastas Ateena akropoli. Pantheoni tempel dooria stiilis. Värav ühendas all-linna ja ülalinna. Pinnakoteek maaligalerii. 7.Kreeka skulptuur. Kreeka skulptruurist on vähe säilinud aga me teame seda läbi Rooma koopiate. Põhilised materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud
Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
· Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles
näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all · Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi
Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 2.7 Rooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone, mis oli kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk- kirikus sai t aas määravaks siseruum. Renessanssilt võeti üle kogu aritektuuriliste detailide arsenal: sambad, poolsambad ja pilastrid, ümarkaared, viilud. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avar asaali. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus
Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik,
valmistati papüürustaime varre säsi ribadest. Osad oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sealsed raidkirjad räägivad enamasti vaaraode kuulsusrikastest tegudest. Vähemtähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Papüürusele kirjutati musta tindiga, punase tindiga märgiti ainult suured algustähed ja taandread. Sageli kaunistati need ka pildikestega. Käsikirju hoiti tavaliselt rullis. Lahtirullituna võisid need olla mitme meetri pikkused. Egiptlased võtsid ristiusu vastu samaaegselt Rooma impeeriumiga 324. aastal m.a.j. Roomlased keelustasid egiptuse kirja kasutamise, pidades seda paganlikuks kirjaks. Inimesed unustasid hieroglüüfide kirjutamise ja lugemise. See keel muutus surnud keeleks. Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
