Tööleht Toidukultuur eri religioonides Koosta suupistevalik eri religiooni esindajatele. Paku neli erinevat suupistet, millest üks on magus. Eeldusega, et suupiste peab olema söödav näppude vahelt. Valikus võiks olla võileib, pirukas, korvike täidisega ja küpsetis. NB! Visuaal on tähtis, inimene sööb silmadega. Lisaks üks soe ja üks külm jook. Abiks lehekülg http://www.hkhk.edu.ee/usundid/ NB! Teen kõige tavalisema joogivaliku, sest alkohoolsete jookide tarbimine oleneb sündmuse iseloomust ja seda hetkel ette antud ei ole. Usundid Suupisted Joogid Budism 1. VESI gaasiga ja gaasita 1. Lahtine porgandipirukas (lehttaigna (külm) põhja) (pirukas) ...
Meditatsioon Meditatsiooni ehk mõtluse ülesanne on meele puhastamine. See seob meditatsiooni Buddha keskse sõnumiga: meie ebamugavuse põhjus seisneb meie ihades, kolmes ebaterves alges- ahnuses, ihas ja meelepettes. Budismis on olemas palju meditatsioonimeetodeid, kuid need saab ühendada kaheks peamiseks, praktikas kasutatavaks meditatsiooniks: 1. Tüünusemeditatsiooniks: Tüünusemeditatsioon on omane mitte ainult budismile. Selle meetodi puhul kasutatakse meditatsiooniobjekti meele keskendamiseks ja ühesuunalisuse saavutamiseks. Tavalisim meditatsiooniobjekt on hingamine. 2. Intuitiivseks meditatsiooniks: See meditatsiooniliik on omane ainult budismile ning sellel pole midagi tegemist teadvuse muutunud olekutega. Selle meditatsiooni eesmärk on otsene dharma kontrollimine ning keha ja meele jälgimine. [1]
muutunud. Koos hinduismi tulekuga sai temast kasutoov ja kaunis jumal, loomade isand ja küttide patroon. Ta nimi muutus Shivaks ja sellest ajast peale on ta hinduismi üks tähtsamaid jumalaid Ta on muusika, grammatika ja tantsu looja,jooga leiutaja ning askeet Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele, silmapaistvamaks nende seas kujunes budism Budismile pani aluse ksatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama, kellest sai Valgustatu ehk Budhha. Buddha põhendas terve oma elu tõe kuulutamisele.Ta rõhutas himudest vabanemise ja õige käitumise ning pingutuse tasakaalustatud seost.Budismi sümboliks on elu igavest ringkäiku sümboliseeriv ratas
BUUUUUUUUDIIIIIIISSSSMMMM Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos
jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeediks. Jõuab füüsilise kokkukukkumise äärele. Läheb viigipuu alla ja jääb sinna kuni ta saab virgastatuks. Näeb nägemust, kus surmaingel Mara ründab teda ja talle pakutakse kõiki rikkusi ja asju, et ta
põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad. Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud) elude vaadelduna. Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt, abivalmilt ja mõistvalt. Juba Sakiamuni eluajal tekkis suur budistlik mungakogudus (sangha). Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias. Budismi kujunemine läbi ajaloo: 1. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism (mahajaana) Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda: avatansakasuutral põhinev huavan chan (zenbudism) 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Asoka. Kummatigi ei saanud budism valitsevaks Indias ja seda tänapäevani, kuigi budismi mõju kõigile
Budism Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks,
Usk taassündi tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendab halba karmat ning hinged sünnivad ka taime- ja loomakehadesse, siis tuleb nende vastu vägivalda ära hoida. Selle tõttu keelavad hinduismi koolkonnad liha ja osade pühade taimede söömist. Sellest tuleb ka lehm pühaloomana. Hindude püha linn oli Varanasi. Budism Lisaks hinduismile arenes välja ka budism. See ei pööranud tähelepanu kastierinevustele ning ei tunnistanud braahmanite ega veedade autoriteeti. Budismile pani aluse valitsejaperekonnast Gautama. Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Ta rõhutas hirmudest vabanemist, õiget käitumist ja vaimse ning kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Tema õpetuse neli suurt tõde: · Elu ja surmaga kaasnevad kannatused · Kannatusi põhjustavad hirmud · Kanatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes · Hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral
austatud), siva (seksuaalsus, hing, surm). Budism loodi IV-V saj, pani aluse Gautama. mediteeris intensiivselt 49 päeva, pühendus askeesile. temast sai Valgustatu ehk Buddha. rõhutas himudest vabanemist, õiget käitumist ja, vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. õige käitumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, mis on tagatis taassündidest pääsemiseks. kujunesid kloostrikogukonnad. Asoka levitas budismi, ka väljaspool Indiat. moslemite sissetungid X saj mõjusid budismile hävitavalt. Hiina : Huang He ja Jangtse aladel. lihtsaim ühendustee muu maailmaga on Vaikne Ookean. Huang He pinnas on viljakam, kui Jangtse (lõuna) , kuid ebastabiilsem : osa aastat kuiv, teine osa üleujutus. tsivilisatsioon arenes põhjapoolel, hiljem lõuna. Põhjas kasvatati V aastatuhandest otra,nisu, hirssi ja riisi. kasutati vaske ja pronksi. 1500 ekr ühendas üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandiku oma võimu alla, kujunes esimene suurem riik Hiinas
Vägivald on õigustatud ainult siis, kui see hoiab ära suurema kahju. 2) Hoidu selle võtmisest, mida pole antud. 3) Hoidu sugulisest kõlvatusest. 4) Hoidu valelikust kõnest. 5) Hoidu mõnuainetest. * Munkadele lisandub veel käske: 6) Hoidu söömast valel ajal. 7) Hoidu meelelahutusest. 8) Hoidu enese kaunistamisest. 9) Hoidu kõrgest voodist. 10) Tuleb hoiduda rahast (hõbedast ja kullast). DZAINISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Sarnaneb paljuski budismile. Rajajaks peetakse Mahavirat. * Eripäraks on olnud see, et usuti maailma reaalsust ja universumi igavikulisust. * Usutakse, et igale maailmale järgneb teine. * Levis arusaam hingest: "Meie oleme hinged, kes on aheldatud kehade külge. Meie eesmärk peaks olema materiaalsusest vabaneda." * Kolm olulist osist: taaskehastumine, karma ja moksa. * Tuleb loobuda maistest naudingutest. Tuleb tõde kuulutada. * Mitte ühelegi elavale olendile ei tohi viga teha.
Tiibeti ajalugu Varane ajalugu Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast. Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625pKr, pealinnaga Kyunglung. Kuningriigis oli valitsevaks usundiks bön, mis on olnud mõjutajaks tänapäeva Tiibeti budismile. Zhangzhungi inimesi on palju mainitud vanades Tiibeti tekstides. Tiibeti impeerium Ühtse Tiibeti ajalugu algab kuningas Songtsän Gampo (604?-650 pKr) valitsusega, kes ühendas Yarlung Tsangpo jõe oru osad ja rajas nõnda Tiibeti impeeriumi. Ta viis läbi palju reforme mille tagajärjel hakkas Tiibeti võim kiiresti levima, luues nõnda suure ja võimsa riigi. Songtsän Gampo esimeseks abikaasaks oli Nepaali printsess Bhrikuti, kes mängis suurt rolli budismi levikus Tiibetis
India 1.Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ...
omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on
põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad. Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud) elude vaadelduna. Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt, abivalmilt ja mõistvalt. Juba Sakiamuni eluajal tekkis suur budistlik mungakogudus (sangha). Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias.
Raske on leida kaht religiooni, mis oleksid teineteisest sedavõrd erinevad kui seda on Induse oru ja aarjalaste religioonid. Induse oru ühiskonnal oli oma tähestik, millele pole tänini lahendust leitud. Teave selle ühiskonna olemuse kohta pärineb arheoloogiliste väljakaevamiste leidudest ja aarjalaste ürikutest, kus kirjeldatakse alistatud rahvaste religioosseid uskumusi ja kombeid. Leitud esemete seas on hulganisti usulise tähtsusega ja budismile iseloomulikke kujutisi: Bodhi-puu (Virgumise puu) ning elevandi ja hirve kujutised, inimeste kujukesed, kes istuvad jalad risti, käed põlvedel, silmad poolkinni, olles mõtlusasendis. Neist leidudest on järeldatud, et mõtlus ja sellega tegelemine pärineb täiesti kindlalt Induse oru tsivilisatsioonist. Aarjalaste veedade järgi toonitas Induse oru religioon loobumist, mis oli vaimse elu eesmärgiks, loobuti järglaste saamisest. Loobumist perekonnast, eelistades auväärsemat
diplomaatiani ja õigusnormideni. Seevastu taoism rõhutab metafüüsilist, iseäranis metaeetikat – küsimusi moraalse dao süvaloomusest, selle reaalsusest ja tunnetatavusest. See muudab mõned taoistid moraaliskeptikuteks või relativistideks, kes peavad inimmoraali vaid väikeseks osaks looduse dao`st. Konfutsius seevastu rõhutab oma kõikeläbivat humanismi, öeldes: „inimene ülendab kulgu, kulg ei ülenda inimest“. Osalt vastandub konfutsianism budismile vältides arutlusi igavese elu üle. See on küsimus, mida Konfutsius keeldub kommenteerimast. Ta näib olevat agnostik surmajärgse elu küsimuses ja ta soovitas pragmaatiliselt ettevaatust kõrgemate olendite suhtes: Fan Chi küsis, mis on tarkus. Õpetaja ütles: „teenida rahvast kohaselt, austada haldjaid ja vaimusid, ometi hoida neist eemale, sellest võib öelda tarkus“. Konfutsius täheldas muutust hiinlaste mõtteviisis jumalikes küsimustes, kuigi ta neist harva kõneles
- Looja ja loodu vahel valitseb ületamatu kuristik. - Loodu on olemas vaid tänu jumalikule tahtele- jumala tahe on ilmutatud pühakirjas. Alandlikus looja vastu on .. ja kõige suurem patt on kõrkus looja vastu. Kristlike loovusi nim säravateks pahedeks, tulevad täiesti uued kristlikud voorused. Kristlik jumal on keegi (isikuline jumal) igal inimesel on võimekus suhelda kogu maailma loojaga, mis omakorda tähendab seda, et üksikisik on väärtuslik. Hinge ja mina käsitlus on budismile sarnane. Jumal on armuline ja päästev. Inimene on oma loomult patune. "Hamartia"- sisemine rikutis, lased oma elu eesmärgist mööda. Peccaum originaale- pärispatt 2. Inimene ja inimene Eetiline nõue kristluses: "Armastame oma ligimest kui iseennast!" Ligimene saab uue tähenduse iga inimene. Kõik inimesed on jumala lapsed ja on võrdsed jne. Õde ja vend mõiste- sellega väljendati nagu,et kõik on võrdsed ja nii. Kristluses puudus rahvuse idee, kristlus oli rahvusülene religioon
Koos hinduismi tulekuga sai temast kasutoov ja kaunis jumal, loomade isand ja küttide patroon. Ta nimi muutus Shivaks ja sellest ajast peale on ta hinduismi üks tähtsamaid jumalaid Ta on muusika, grammatika ja tantsu looja,jooga leiutaja ning askeet Budism Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele, silmapaistvamaks nende seas kujunes budism Budismile pani aluse ksatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama, kellest sai Valgustatu ehk Budhha. Buddha põhendas terve oma elu tõe kuulutamisele.Ta rõhutas himudest vabanemise ja õige käitumise ning pingutuse tasakaalustatud seost.Budismi sümboliks on elu igavest ringkäiku sümboliseeriv ratas I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges
täitma uut ja erinevat eesmärki. Kui Bharhut'i suure stupa (II saj eKr) reljeefide hulgas leiduvad algupärased loodus- ja viljakusjumaluste jaksi kujud on indiale tüüpilised, siis teised kujud lähtuvad selgelt pärsia eeskujudest ning viitavad sellega ka monumentaalse kivinikerduse stiili lähtekohale. Ometi kasutatakse nii stiil kui ka ikonograafiat budistlike monumentide tarvis ja need kehastavad nüüd uusi ja budismile omaseid usulisi põhimõtteid. Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna tollal ei omatud veel piisavalt tehnilisi teadmisi suurte hoonete ehitamiseks, siis osutuks lahenduseks donaatorite rahastatud uuristatud koopad. Esimesed suuremad koobashooned rajati II saj paiku eKr Bhadsa ja Adsanta lähistele.
lähedased. Vabanemisele viivad 3 asja: karma, teadmine, bhakti (täielik hingeline pühendumus jumalale). Devi naissoost kaasa.. tema ja Siva kooslus oli lahutamatu pakt, pani aluse..mingi asja tekkele Siva kummardamine on seotud ka surma kummardamisega. 2.aastatuhande algul pKr tungisid Indiasse moslemid, sissetungi mõju polnud katastroofiline, hävitasid mõningaid templeid, templikividest ehitati hiljem moseesid, hinduism pmst elas üle selle. Budismile mõjus hullemini. Hinduismil polnud 1 kindlat asutajat. BUDISM Asutaja oli Buddha. Linnade tekkega 8-6.saj eKr kaasnes ühiskondlik stress, filosoofilise mõtte areng, millega kaasnes askeetlike liikumiste tõus ja uute religioonide teke. Võimuvõitlus erinevate linnade vahel jm ühiskondlik surve tekitas inimestes küsimuse, kuidas sellest pääseda. Vedade ohvririitus ei pakkunud sellele vastust, see oli pragmaatiline, tihtipeale vabanemist need ei pakkunud.
peaaegu muutumatutena.Inimese elu määravad sageli pere ja klassikuuluvus.Keelatus alkoholi tarvitamine,hasartmängude mängimine,sealiha söömine jne.Ramadaan- 30päevane paast ja palvekuu. Budism aluseks on Põhja-Indias sündinud raz da poja sakjamuni õpetus. Tast sai Buddha(kirgastunu) kes õpetas et igapäevaeluga kaasnevad alati kannatused mis on põhjustatud meie ihadest. Ihadest vabanemine teeb kannatustele lõpu ja viib täieliku rahu ja õndusese seisundisse nirvaanasse. Kuigi budismile pandi alus Indias elavad budistid tänapäeval peamiselt Kagu-Aasias,Tiibetis,Hiinas,Koreas,Jaapanis. Pühakirjad pandud kirja kui Buddha jutt kuid need levisid suuliselt ja võib palju valeinformatsiooni olla.Budism ei vastada maist ja taevast elu. Elamiseks olevat kuus erinevat kohta,millest kaks ülemist asuvad taevas kolm alumist põrgus ning vahepeal on üks füüsilise maailma tasand. Usuvad reinkarnatsiooni ehk taaskehastumisesse. Hinduism- alguse sai Indias
ja meelepettes. Kuna ihad tekivad meie meeltes ja südametes, on nende ainsaks väljajuurimis- võimaluseks töötada oma meelte ja südamega nõnda kinnitab budism. Budismis on olemas palju meditatsioonimeetodeid, kuid need saab ühendada kaheks peamiseks, praktikas kasutatavaks meditatsiooniks (paali ja sanskriti k samadhi) ja intuitiivseks meditatsiooniks (paali k vapassana, sanskriti k vipasyana). Tüünusemeditatsioon on omane mitte ainult budismile. Selle meetodi puhul kasutatakse meditatsiooniobjekti meele keskendamiseks ja ühesuunalisuse saavutamiseks. Tavalisem meditatsiooniobjekt on hingamine. 3.10. Perekond Buddha algne kutse kõlas: " Tulge ja elage püha elu, tehes lõpu kannatustele". Need, kes sellele kutsele järgnesid, jätsid oma kodu ja perekonna ning hakkasid üksikmunkadeks ja nunnadeks. Teised jäid perekonna juurde ja järgisid liikumist ilmikutena. Nende vahel tehti selget vahet, seda
Tuli võimule Hani dünastia. Tugevad keisrid, Euroopaga oli kaubavahetus, siidi vahetati kuula vastu. Hulgaliselt tehti avastusi. Jõudis kultuuriliselt kõrgele tasemele võrreldes teiste idamaadega. Tõsteti maksa ja talupojad muudeti pärisorjadeks. Suured rahva ülestõusud: 1. Vang-Mang'I ülestõus 2. Punakulmude ülestõus 3. kollaste turbanite ülestõus 2.saj pKr Viimase mahasurumine kestis 20 aastat, riik nõrgenes ja lagunes. Kultuur Usund ja religioon. Sarnane budismile. 2 usundit. Üks on siiani levinud: Konfutsionism, Taoism. Konfutsionism sarnaneb budismiga. Loodud Konfutsi poolt. Pani õpetuse kirja: "Vesteid ja vestlusi." Avaldatud eesti keeles. Sai hea hariduse. Tegeles mitmete humanitaarteadustega. Kandideeris riigiametnikuks. Konkursseksamid kestsid 2 nädalat. Soovis olla Keisri esimene nõudandja. Käitumise ja moraaliõpetus. Jumalat ei olnud. Tuli austada endast vanemaid, kõrgemal positsioonil olevaid, targemaid.
Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka "valgustatu", st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja on võimeline aitama
Põhikooli baasil õpib internaatkooli tüüpi õppeasutuses ligemale 200 last. Enamasti on need endised probleemsed lapsed. Paljud õpilased aga pärinevad jõukatest ja eeskujulikest perekondadest. Nende vanematel on kindel usk, et just see kool aitab lastest kasvatada hea iseloomuga inimesi. Sathya Sai koolid on igal maal selle maa usundi-, traditsioonide ja kultuurikesksed. Tai on budistlik maa, seepärast toetub õpetus selles koolis budismile ja Sai Baba õpetustele." Päevakava Lapsed äratatakse hommikul pisut enne viit. Järgneb pesemisrituaal, riietumine koolivormi ja minek palveruumi, mille igas seinas on eri religioonide altarid. Poisid palvetavad ühel, tüdrukud teisel poolel. Meditatsiooni mõte on sisemine puhastumine ja korrastumine. Sellele järgneb tavaliselt õpetlik lugu. Eriti populaarsed on lood Tai askeetliku eluviisiga kuningast. Kuningas kannab
· Virgumise vahetu edasiandmine · 1.patriarh Kasjapa · Dhyana budism Hiinasse 520 · Tekstide tundmine ei ole eesmärk iseeneses, virgumine eesmärk Harud · Rinzai zen hiinas , olulised lühikesed mõistukõned, küsimused; sator virgumine · Soto zen maaletooja Jaapanisse Dogen , istumismõtlus Palveveskid , palvelipud iseloomulikud tiibeti budismile Budism läänemaailmas · H.S.Olcott taastas budismi Sry lankas ja Helena.P.Blavatsky esimesed budisdid läänemaailmas · D.T.Suzuki · Alan Watts · Sangharakshita lääne budistliku vennaskonna sõbrad, triratna kogukond Budism eestis · Vend Vahindra ( Karl Tõnisson, Karlis Tennisons (1882-1962)- Mait talts- uuris tema elulugu; Läti budistlik peapiiskop ja kolme Balti vabariigi Eesti Läti Leedu budistide
ekstreemset. · Licchavi- pooldasid preestrite ja vaimulike autoriteetset staatust; demokraatliku ühiskonna korda. · Ajivika oli üks teine liikumissuund, mis oli populaarne - Kõik on ettemääratud - Tugev lihasuretamine - Ideaaliks: isikust jääb järgi 3kg tuhka - Eitas teistpoolsust - Vaba vaim tuli puhastada mateeriast- tekib koolkond samkhya. · Budismile sarnases sainism- loojaks Mahavira. Jälgijateks olid jainad. · Budismil oli kindel rajaja Siddhartha Gautama. - Tegutses ja elas 568/563 488/483 eKr. - Legend: ema ja isa lähedalt sugulased; isale ennustati, et tema pojast saab silmapaistev tegelane. Isa oli Sakya hõimu valitud kuningas. Buddha sündis Lumbini asulas. Ema sureb sünnituse käigus ning isa võtab naiseks eelmise naise õe
PÜHAKIRI: · Tripitaka = ,, kolmikkorv" - 3 osa: Vinajapitaka = ,,reeglite korv" o 227 reeglit munkadele o 311 reeglit nunnadele o Buddha õpetuse levitamine, edasi andmine munkade/nunnade ülesanne Suutrapitaka abidharmapitaka = ,,arutelukorv" · Budistliku pühakirja kuul kolmikkorv · ERIPÄRANE paali kaanon - Omane theravaada budismile - Kirjas õpetused, mida Buddha andis inimestele erinevatel aegadel - Jaguneb 3 ossa : ,,Sutta" sisaldab Buddha jutlusi ,,Vinaya" käsitleb elureegleid ja eetikat ,,Abhidhamma" filosoofiliste ja tõlgenduslike teoste tegu - Kohalikud kaanonid - Lisandunud materjalid - Nimetatakse veel paali kaanonit ,,Tipitakaks" ,,Kolmeks korviks" ehk ,,Kolmikkorviks"
7. Õige enesetunnetus on see, et inimene mediteerides teadvustab oma keha, tundeid ja meeleolusid ning sisimaid nähtusi 8. Õige keskendatus annab himu, kadeduse jms hülgamise. Asoka oli 3. saj eKr elanud India dünastia valitseja, kes pöördus budismi ja levitas seda. Kontrollis sõjaväe abiga, et inimesed usku järgiks. Saatis maailma budistlikke misjonäre ja tänu sellele levis budism väljapoole Indiat. Pani aluse budismile kui laialt levinud usundile. Budistliku kogukonna lõhenemine koolkondadeks (~1. saj pKr): Hinyana lähem algsele budistlikule õpetusele. Ideaaliks on nirvana iseenda, indiviidi jaoks. Ideaali kehastuseks on arhat (munk) ning lihtinimesele ei ole nirvana võimalik. Mahayana Ideaaliks on nirvana teiste jaoks. Bodhisattva on keegi, kes pääseb ise nirvaanasse, kuid ei liigu sinna, sest tahab aidata ka teistel sinna jõuda
annaabi.ee 
