põhjavesi kuival perioodil mõnekümne cm sügavusel. Nõrgalt kuni mõõdukalt happelise reaktsiooniga. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Madalsoomullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks, ei sobi siiski intensiivselt haritavate kultuuride kasvatamiseks. Madalsoomuld kuulub seitsmendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud muld kuuendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veereziimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja. Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib
2 moisture. (Metsa kasvutingimused sõltuvad suuresti peene struktuuriga mullakihi tüsedusest ja liigse niiskusperioodi kestusest.)(Seda tüüpi metsade kooslus sõltub mullakihi tüseduasest ja peene tekstuuriga mullakihist, liigniiske perioodi kestvusest. The stands are mostly sparse pine forests belonging to the quality class IV ...V. Puistud on enamasti hõredad männimetsad, kuuludes boniteediklassi IV..V. The undergrowth consists of juniper, mountain currant, guelder rose, alder buckthorn, sporadically also shrubby cinquefoil. Alusmets koosneb kadakast, magesõstrast, harilikust lodjapuust, harilikust paakspuust, kohati ka maranapuhmastest. The ground vegetation is very varied, the most frequent species being: blue moor grass, glaucous sledge, tufted hair grass, tormentil.the mosses can be found mainly on microelevations. Alustaimestik on väga mitmekesine, kõige levinumad liigid on
liik Puistu- struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. Poolest ühetaoline puude kogum metsas. Rinne- vertikaalse struktuuri osa, moodustab üksteist katvatest kihtidest Horisont- koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid Boniteet- metsa, mulle või maa suhteline headus. Metsabioniteet näitab tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelidest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi (tootlikuse vähenemise järjekorras) Katvus- (katteväärtus)- taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelmeetodil. Taimeliikide katvuse summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suureusega liigid katavad ükstest. Ohtrus- ühe liigi isendi suhteline hulk teise liikidega võrreldes. Väljendatakse skaalas 1-5ni 1- üksikuid isendeid ja
kasvatada hinnalist puitu. Puudel peaks olema n-ö looduslikud eeldused ja sobiv vanus, mis tagaksid tööde optimaalse maksumuse ning puistu kvaliteedi tõusu. Üldiselt laasitakse kõiki puuliike, peamiselt aga mändi, kõne alla võib tulla ka kuuse, kase ja sanglepa laasimine. Laasitav puistu peaks olema terve, laasitavate puude keskmine diameeter mitte üle 15 cm. Laasimist on mõtet teha koos oskusliku ja õigeaegse harvendusraiega Ia, I või äärmisel juhul II boniteediklassi puistutes. Metsakaitsetegevus Metsakaitse eesmärgiks on vähendada ja/või vältida majandusliku kahju tekkimist. Metsakaitsetegevuse sisu oleneb kahjustuse liigist. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik taimi näiteks repellendiga (peletusvahend) töödelda ja/või metsaala tarastada. Selleks on ette nähtud ka toetused, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Kindlasti on soovitatav suhelda aktiivselt
Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa korraldamine koosneb metsa inventeerimisest ja metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamisest.
Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid kamefüüdid geofüüdid hüdrofüüdid boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) Seemneliselt uuenenud lehtpuud Vegetatiivselt uuenenud lehtpuud rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest võrahorisont puurinne võraalune tüvehorisont põõsarinne põõsa-
100 890 10,1 165 75,0 11,24 3,35 110 836 9,5 54 32,7 11,96 3,46 Saadud andmete põhjal koostatud graafikud: Koostatud jooniste ja tabeliandmete põhjal vastasin küsimustele: a) Kõige suurem puude väljalangemine puistus on 10-20 aasta vanuse juures. b) I boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt, sest I boniteediklassi kuuluvad kõige kiirema kasvuga puistud. Mida kiirem on kasv seda kiiremini allajäänud puud välja langevad. c) Puude väljalangemine aeglustub järsult vanuses 60-70 aastat. d) Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: · Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Erinevad omadused nagu näiteks kasvukiirus, külmakartlikkus, varjutaluvus, haigustele vastuvõtlikkus jne.
Tekkeviis puistu päritolu. Puistud jagatakse looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Looduslikud puistud jagunevad omakorda seemne- ja võrsetekkelisteks, viimaste all mõistetakse juure- või kännuvõsudest tekkinud puistuid. Kultuurpuistud jagunevad istutus- ja külvikultuurideks. 15. Puistu kasvuheadus (boniteet ja kõrgusindeks). Kõrgusindeks (H100, m) saja aasta vanuse puistu prognoositav kõrgus. Puistu kasvukiiruse iseloomustaja. Määratakse peapuuliigi, vanuse, kõrguse ja boniteediklassi põhjal. Boniteet- Puistu boniteedi all mõistetakse tinglikult kasvukoha headust, seda peegeldab puistu tootlikkus. Viimane sõltub paljudest faktoritest, muuhulgas moodustavatest puuliikidest. Maailmas on kasutuses mitmesuguseid boniteerimise skaalasid, milledest mõnedel on sisendeid palju ja seetõttu on need ka kasutamiseks keerukad. Boniteerimise skaalasid on koostatud lähtudes kas metsamullast, puuliigi juurdekasvust või alustaimestikust. Meil on
ning kuusiku I ja IV boniteedi põhjal Küsimused ja vastused: a) Millisel vanuseperioodil on puude väljalangemine puistus kõige suurem? Puude väljalangemine puistus on kõige suurem just puistu esimeses kolmandikus joonise 1 järgi. b) Millises boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt? Miks? Väljalangemine toimub intensiivsemalt männiku boniteediklasside puhul, millest intensiivsem on I boniteediklassi väljalangemine, kuna mänd on valgusnõudlikum kui kuusk, seega ka kiirema kasvuga ning varju jäämine mõjub hukutavalt, mistõttu kogu protsess toimubki kiiremini. c) Millal väljalangemine järsult aeglustub? Joonise 1 algusel väljalangemine aeglustub järsult olenevalt puuliigist 40-50 aasta vanuses puistus. d) Nimeta põhjuseid, mis kutsuvad esile puistus puude diferentseerumist ja väljalangemist
peapuuliigi keskm rinnasdiam on suurem kui 12cm; 2) peapuuliigi keskm rinnasdiam on väiksem kui 12cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V valmiv mets- puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest Y küps mets- puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle 5. Boniteet- iseloomustab kasvukoha headust st antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra. Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6. Täius- iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga e mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Ehk: täius näitab metsa suhtelist tihedust. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega
üheks kõige kahjulikumaks kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks. Üleujutuste tõenäosus kasvab, kui kuivendamisega samal ajal tehakse lageraieid. Raied, peamiselt lageraied suurendavad samuti äravoolu Sel juhul sademete kinnipidamine puistute poolt puudub, transpiratsioon on alanenud ja mulla veesisaldus seetõttu kasvab. PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED Angervaksa kasvukohatüüp - Iseloomulikud on segametsad. Tootlikkuselt kuuluvad puistud II...III boniteediklassi. Angervaksa kasvukohatüüp kuulub selliste kasvukohtade hulka, kus kuivendamisega kaasnevat puistute tootlikkuse tõusu peetakse üldiselt tagasihoidlikuks. Seda kinnitavad ka P. Kollisti (1973) uurimistöö tulemused - kraavilähedase ja kraavist kaugete eralduste keskmise boniteedi erinevus on sedavõrd minimaalne (kase puhul puudub hoopiski), et enamiku puuliikide puhul on praktiliselt raske rääkida kuivendamise positiivsest mõjust puistute tootlikkusele
Põhimõtteliselt võib kõik maadehindamise süsteemid jagada 3 rühma: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav tootlikkuse all mõistame maa võimet rahuldada kultuurtaimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10. Maade hindamine toimub tänapäeval järgmiselt: Tehakse mullakaeve ja määratakse kindlaks, mis mullaga meil tegemist on. Kui mullaprofiil on kirjeldatud, võetakse kätte hindamistabelid ja leitakse nende põhjal kõigepealt alghinne. Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid: 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis.
Põhimõtteliselt võib kõik maadehindamise süsteemid jagada 3 rühma: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav tootlikkuse all mõistame maa võimet rahuldada kultuurtaimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10. Maade hindamine toimub tänapäeval järgmiselt: Tehakse mullakaeve ja määratakse kindlaks, mis mullaga meil tegemist on. Kui mullaprofiil on kirjeldatud, vetakse kätte hindamistabelid ja leitakse nende põhjal kõigepealt alghinne. Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid: 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis.
Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks ja hinnatakse metsa senist majandamist. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses.
on reeglina kasvukoht. Peapuuliik- puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohatingimustele, st. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu, täidab antud tingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. Enamuspuuliik- I rindes tagavara poolest esikohal olev puuliik. Puistu tagavara- puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m 3ha-1). Boniteet- puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha viljakuse näitaja (vastavale puuliigile). Boniteediklassi määratakse puistu vanuse ja keskmise kõrguse järgi. Boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse. Metsa korraldamine- tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja teiste näitajate kohta. Koostatakse metsa majandamiskava, hinnatakse metsa senist majandamist ja antakse soovitusi metsa edasiseks majandamiseks
moodustada ajalise kontiinumi. 1 Kasvukohatüüp - ... dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (juurerinded, samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne, puurinne). horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (mullahorisondid, pinnahorisont, puhma-rohuhor., võrahorisont, põõsahorisont, võraalune tüvehorisont, võrahorisont). liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna
Siin tuleb jälgida, et ei tekitataks puhtpuistuid. Meie esivanemad vajasid liigirikast, erivanuselist metsa, kasutasid paljusid erinevaid puid ja nende erinevaid osi oma majapidamises. Sellises metsas on rikkam elustik ja ta on püsivam. Raielankide uuendamine. Traditsiooniline ja looduslähedane on raielangid, kus eeldused langi iseenesest väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla, siirdesoo, lubikaloo, osja ja tarna kasvukohatüüpi alad; naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpi alad; IV kuni V boniteediklassi sambliku ja leesikaloo kasvukohatüüpi alad juhul kui uuendusraie on tehtud häil- ja veerraiena või kuni 30 m laiuste lankidega lageraiena. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine Metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine seisneb maapinna mineraliseerimises
puhma-rohurinne, samblarinne, juurerinded). Horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (võrahorisont, võraalune tüvehorisont, põõsa-võrahorisont, puhma-rohuhorisont, pinnahorisont, mullahorisondid). Boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras). Liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). Katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast
taimeökoloogia e. geobotaanika kasvukohatüüp keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla niiskustingimuste suhteliselt püsivate omadustega kompleks. dominantliik taime koosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid liituvus - (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa- ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%).
0,5 klassi võrra) võib anda täiendavat juurdekasvu absoluutväärtuses (tm) rohkem kui boniteedi tõus mitme klassi võrra. See sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Seniste kuivenduste mõju lodu kasvukohatüübi puistute tootlikkusele on küllalt tagasihoidlik, kuid kõigi puuliikide juures siiski positiivne (Kollist, 1972). Seniste kuivenduste tulemusel on kuusikute keskmine boniteet tõusnud umbes 0,5, kaasikutel 0,3 ja sanglepikutel 0,5 boniteediklassi võrra. Madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüübid on kõige kõrgema kuivendusintensiivsusega kasvukohatüübid hüdromelioratsioonifondis. Kui enamikus kasvukohatüüpides piirdus kuivendamisega kaasnev boniteedi tõus väärtusega, mida tuli väljendada boniteedi kümnendikes, siis siin on võimalik opereerida boniteedi täisväärtustega. Seniste kuivenduste tulemusena oli madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüübis summaarselt tõusnud: männikute tootlikkus 2,1 (V,9-III,8 bon
tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa korraldamine koosneb metsa inventeerimisest ja metsamajandamiskava koostamisest.
(majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veereziimist ja reljeefist. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi.Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. 34. Mis on küpsusvanus ja küpsusdiameeter? Küpsusvanus peapuuliigi, selle vanuse ja boniteedi põhjal õigusaktidega (metsa majandamise eeskiri, metsa korraldamise juhend) kehtestatud vanus, millest alates puistu loetakse küpseks. Küpsusvanus on puistu vanus, mille juures saadakse parimad ökonoomilised tulemused raieringi ühe aasta kohta.
antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. Kasutatakse Eestis M. Orlovi boniteerimise süsteemi, kus boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis. Boniteediklasse on Ia - Va kusjuures kõige parem boniteet on Ia ja kõige halvem Va. Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra. Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. Kasutatakse ka kõrgusindeksit (H100). Kõrgusindeks (H100) meetrites arvutatakse enamuspuuliigile. Näitab puistu ennustatavat kõrgust 100 a. vanuse. Lühiealiste lehtpuude puhul kasutatakse ka H50. Kõrgusindeks arvutatakse puistu kasvukõvera alusel. 6. Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud
Ks, Lm, Pn 60 70 70 70 70 70 70 Hb, Pp 50 50 50 50 50 50 50 Lv, Re 30 30 30 30 30 30 30 Mida kõrgem on boniteet, seda parem on aastane juurdekasv ja seda rutem saavutab vajalikud mõõtmed. Seetõttu suureneb ka küpsusvanus koos boniteediklassi halvenemisega. Kui mets ei ole veel küpsusvanust saavutanud, kuid tal on piisavalt suur keskmine läbimõõt, võib metsa siiski küpseks lugeda. Diameetrit, mis lubab metsa küpseks arvata küpsusvanust saavutamata, nimetatakse küpsusläbimõõduks ehk sihtdiameetriks. Küpsusläbimõõdud Puuliik 1A 1 2 3 4 5 5A Mä, Lh, Sd 30 28 28 28 26 24 24
piiratud. maakatastrisse kantud metsamaana; puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seitse bonteedi Tulundusmets hoiu või kaitsemetsaks 3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud klassi. I-VIIni määramata mets. Metsa peamiseks ülesandeks on raadamist käsitlevad sätted; Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu maksimaalses koguses kvaliteetse puidu tootmine. 4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste vanust ja keskmist kõrgust. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala metsa majandamisest erinev maakasutus, välja kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja
annaabi.ee 
