Meie, saadikud, kutsume, praegusel revolutsioonilisel silmapilgul kõiki kaaskodanikke linnas ja maal üles vägivallavalitsuse vastu kõikide abinõudega võitlema. Võitlemise abinõudest tuleb iseäranis järgmisi nimetada: 1.revolutsiooniline omavalitsus tuleb niihästi linnas kui ka maal viibimata sisse seada. Üksikud revolutsioonilised omavalitsused astuvad ülemaalisse ühendusse. 2. Praeguse valitsuse asutusi ja asemikke tuleb tingimata boikoteerida ja kõiki asju uute sellekohaste omavalitsusasutuste läbi ajada./---/ Millise aasta novembrikuus see otsus vastu võeti? 1905. aasta novembris Millise hinnangu annab Venemaa olukorrale koosolek? Venemaa olukorda peetakse väljakannatamatuks ja meeleheitlikuks. Kuidas suhtub koosolek valitsusasutustesse? Valitsusasutusi nimetatakse vägivallavalitsusteks, neid tuleb boikoteerida ning kõiki asju ajada läbi uute, revolutsiiniliste omavalitsuste, läbi.
1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale. Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks piimaühistuid, asutati esimene rahvuslik pank,asutati eestikeelne gümnaasium, loodi
1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale. Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks piimaühistuid, asutati esimene rahvuslik pank,asutati eestikeelne gümnaasium, loodi
üks India rahvusliku vabastusliikumise juhte üks India Rahvuskongressi radikaalse tiiva liidreid Jawaharlal Nehru nooruspõlv Nehru sündis Allahabadis 1889.a isa Motilal Nehru oli India Rahvuskongressi ühe suurema partei juhte juristidiplom Cambridge'i ülikoolist 23.a tagasi Indiasse, asus tööle Allahabadis oma isa advokaadibüroos, Rahvuskongressi aktivist Teekond välisministriks saamiseni aktiivne osalus kampaanias mitte teha koostööd koloniaalvõimudega ning Inglise kaupu boikoteerida 10 aastat vanglates 1929.aastal valiti 40aastane Jawaharlal Nehru India Rahvuskongressi esimeheks 1936. aastal kinnitas, et tema arvates on India jaoks üksainus lahendus - sotsialism. Mahatma Gandhi ja Jawaharlal Nehru 1947.a juulis sai Jawaharlal Nehrust (58a) esimene iseseisva India valitsusjuht ja välisminister (1947- 1964) juunis otsustati luua Indias kaks iseseisvat riiki - India Ühendus ja
Pessimistlik seisukoht. Varem või hiljem toiduainete ja muude kaupade eksport Venemaale taastub, kui muidugi poliitikat õieti aetakse. IRL on van der Lindeni kottimisega ehk juba liiale läinud? Samas on selge, et vastutus aprillisündmuste eest lasub ka neil, kes takistasid aasta tagasi suvel kalmistut kesklinnast likvideerida. Mida hiljem mädapaiset eemaldama asud, seda suuremad on ka kahjud... Venemaa asepeaministri Sergei Ivanovi üleskutse boikoteerida Eesti kaupu ja mitte reisida enam Eestisse, ei too transiidieksperdi Raivo Vare hinnangul Eestile tõsiseid majanduslikke tagajärgi, kuid võib anda löögi üksikutele firmadele. Venemaa juhtivad meediakanalid osutasid oma kajastustes tähelepanu nii rahutustele Tallinnas kui ka Eesti ja Venemaa suhete tulevikule. Riiklik telekanal RTR võrdles Tallinna Pariisi äärelinnaga, mida kaks aastat tagasi räsisid ulatuslikud vägivaldsed noorterahutused 13 päeva
eesistumisel. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Radikaalide arvates tuli kukutada senine ,,vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti koheselt üle võtta ja keskvalitsuse korraldusi boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja krooniteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud,
2006. aasta presidendivalimistel oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma, ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt
Augustis 1945 vabastas Korea rahvaarmee koos Nõukogude armeega Põhja-Korea, Lõuna-Korea (38. paralleelini) hõivasid septembris 1945 USA dessantväed. 1950 juunis tungis Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa selle territooriumist USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Kuna Nõukogude liidu esindajale oli antud korraldus julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida, õnnestus Ühendriikidel oma ettepanek läbi suruda Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti koraaldus agressioon peatada ÜRO vägede juhtajaks määratud kindral Douglas MacArthur otsustas ette võtta riskantse operatsiioni ning maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates sügavale Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. Põhja-korea väed taganesid kiirustades ja ÜRO väed liikusid nende järel Põhja-Koreasse
rõhutasid klassivastuolusid ning teised eitasid selle olemasolu 5. 1905. aasta revolutsioon: miks puhkes, aulakoosoleku ja bürgermusse koosolekute otsused, 1905. aasta revolutsiooni tähtsusest Eesti arengule.(Õpik, II osa, lk 9-13) Puhkes, sest võim oli vene keisri käes, puudusid kodanikuõigused, revolutsiooni ajendiks oli Verine pühapäev. Aulakoosoleku otsus- revolutsiooniline omavalitsus tuleb sisse seada; valitsust, vanu kohtuasutusi ja sõjaväe teenistus tuleb boikoteerida; valdadesse miilits, õlle-ja viinavabrikud tuleb sulgeda. Bürgermusse koosoleku otsus- 17.oktoobri manifest tuleb teoks teha; sõjaseadus tuleb kaotada; poliitilised süüdlaseda tuleb vabastada; nõuti kõrgete rentide alandamist; nõuti alko. joogi müügikohtade sulgemist; Revolutsiooni tähtsus- loodi esimesed erakonnad ja ametiühingud, jõudsalt kerkis rahva haridus- ja kultuuritase. 6. Eesti kahe revolutsiooni vahel: Esimene maailmasõda ja Eesti: sõja mõjud Eestile (sõjandus,
aasta presidendivalimistel kus Toomas Hendrik Ilves oli presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält
võimalik edaspidi kontrollida EL teisese õiguse vastavust põhiseadusele. Tšehhi konstitutsioonikohus uuris põhjalikult sõltumatuse mõistet ja leidis, et EL liikmeriigid on jätkuvalt suveräänsed ja EL aluslepingute peremehed. Läti konstitutsioonikohus uuris kaebust, et Lissaboni lepingut ei pandud rahvahääletusel ja seega rikuti riigi suveräänsust, kaebajad arvasid ka, et teised liikmesriigid võivad boikoteerida Läti välja astumist EL-ist, mis seab samuti ohtu riigi suveräänsuse. Kosus leidis, et kaebusel ei ole alust, sest kuna ei tehtud olulisi muudatusi Läti põhiseaduses, et olnud ka põhjust panna lepingut rahvahääletusele. Kohus uuris ka Lissaboni lepingu sätteid, mis võisid olla vastuolus konstitutsioonida ja sel juhul kaebajate rahahääletuse soovi õigustanud, kui ei leitut vastuolusid.
ja kaks tütart. Aastatel 1954-1960 teenis King Alabama osariigis Montgomerys baptisti koguduse pastorina. Montgomerys kogus King raha Rahvusliku Assotsiatsiooni jaoks ja kuulus ka ise selle ühenduse kohalikku komiteesse. Pärast vahejuhtumit Rosa Parksiga, kes keeldus loovutamast bussis istekohta valgele reisijale ning kes seetõttu arreteeriti, loodi 1955.aasta detsembris nn Täiustumise Assotsiatsioon, mis pani värvilisele elanikkonnale ette boikoteerida Montgomery bussitransporti. Algul King kahtles boikoti otstarbekuses. Ta kõhkles ka assotsiatsiooni presidendi kohta vastu võttes, kuid lõpuks siiski nõustus, meenutades kellegi öeldut: ,,Kahjuliku süsteemiga pole enam võimalik koostööd teha." Kingi juhtimise all asus neegerkogukond boikoteerima Montgomery ühistransporti (boikott kestis 382 päeva). King küll arreteeriti, kuid temast sai seejärel kõigi afroameeriklaste kangelane. 1957
juuliks. Olümpiatule Luzniki staadionil süütas endine korvpallur Sergei Belov. 20. juulil, päev pärast avamitseremooniat saadeti olümpiatuli rongiga Leningradi, Tallinnasse, Kiievisse ja Minski. 1.3. Boikott Pooled 1976. aasta olümpiamänge boikoteerinud riikidest osalesid seekordsetel Moskvas toimuvatel olümpiamängudel. Nõukogude Liidu vägede sissetungimise tõttu 1979. aasta detsembris lubas USA president Jimmy Carter võistlusi boikoteerida, kui NSVL ei vii oma vägesid Afganistanist 20. Veebruariks 1980 välja. NSVL seda nõudmist ei täitnud ning kuulutas 21. märtsil välja boikoti. 4 Veel mitmed riigid otsustasid käituda Ühendriikide eeskujul, seal hulgas Jaapan, Lääne- Saksamaa, Hiina, Kanada ja Filipiinid. Osa riike nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kreeka pooldasid boikotti, kuid lubasid oma sportlastel osaleda, kui nad just soovivad.
56 saadikut 12-st kolooniast. No Georgia. Õiguste Deklaratsioon kolooniatel on õigus elule, vabadusele ja omandile. Kontinentaalne Assotsiatsioon- kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbritannia ei lähe järeleandmistele. Kuningas George III andis Briti laevastikule korralduse boikoteerida kogu Põhja-Ameerika idarannik. Elanikelt tuli võtta relvad. Ühe sellise katse tegid Briti sõdurid 1775 19. aprillil Massachusettsis: 700-liikmeline Briti sõdurite rühm saadeti Concordi (kohake Bostoni lähistel), et võtta separatistide peidikust relvad. Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament.
eesistumisel ülikooli aulas. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Aulakoosoleku otsused olid radikaalsemad: tuli kukutada valitsus ning luua demokraatlik vabariik. Kavatseti omavalitsus üle võtta ning keskvalitsuse korraldusi boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja ,,Velise vabariik" ja ,,Mõisaküla vabariik". Detsembri algul puhkes Tallinnas üldstreik, vastasid
NSV Liidus algas sula periood. Korea sõda (1950-1953) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus toimus Korea poolsaarel. 1950.aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Kuna NSV Liidu esindajale oli antud korraldus julgeoleku nõukogu koosolekuid boikoteerida, õnnestus USAl oma ettepanek läbi suruda. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. ÜRO vägede juhatajaks määratus kindral D. MacArthur otsustas ette võtta riskantne operatsioon ning maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates sügavale Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. Risk õigustas end täielikult. Põhja- Korea väed taganesid kiirustades ja ÜRO väed liikusid nende järel Põhja-Koreasse. Põhja-
FOTOL: Helsingi kangelane Elmar Kivistik vasakul ja Gustav Lokotar paremal eskordivad Tallinna saabumisel 1937 Helsingis võidetud Argentiina karikat. Berliini olümpia 01. august 1936 Berliin sai olümpiamängude korraldamise õiguse esmakordselt 1916. aastal, aga siis jäi spordipidu loomulikult maailmasõja tõttu pidamata. Uuesti valiti Berliin olümpialinnaks 1931. aastal, enne natside võimuletulekut. Osa silmapaistvaid sportlasi otsustas siiski mänge boikoteerida ja kavatseti pidada alternatiivsed mängud Barcelonas, mis siiski teoks ei saanud. IX olümpiamängud peeti Berliinis 1.-16. augustil 1936. aastal ning osales 4066 sportlast 49 riigist. Eestlasi oli võistlemas 37. Uute spordialadena olid kavas käsipall, korvpall ja aerutamine. Esimene olümpia korvpalliturniir avati kusjuures Eesti ja Prantsusmaa vahelise mänguga, kus palli pani mängu korvpalli leiutaja James Naismith isiklikult. Selle kohtumise võitis 34:29 Eesti
radikaalid (Teemant) saavutasid võidu liberaalide (Tõnisson) ees. Jaguneb 2 koosolekuks. Ülikoolis aulakoosolek – sotsialistid ja radikaalid. (Teemant; Mardna, Pöögelmann) – võitlema kõikide abinõudega valitsuse vastu, moodustama rev. omavalitsusi nii linnas kui maal. Maa ja tootmisvahendid ühiseks omanduseks. Need rev. omavalitsused (kutsuti ka rev. komiteed) pidid ´+09ˇ sendama vana impeeriumi isevalisuslikku riigivõimu,kelle esindajaid ja ametnikke tuli boikoteerida, üldine valimisõigus. Uuendatud omavalitsuse esmased ülesanded: rahvavägi, maksud, kohtud, koolid, autonoomse baltimaa põhiseadus, asutava kogu saadikute valimine. Bürgermusse koosolek – mõõdukad liberaalid. (Tõnisson) konstitutsiooniline kord, üldine valimisõigus, rahvuslik enesemääramine, sõjaseaduse kaotamine. Eestlaste asualade ühendamine autonoomia vormis, fõderatiivne Venemaa, Ametlikus asjaajamises eesti keel, -ˇ
keskkonnas OMANIKUD/AKTSIONÄRID *saada oma investeeringutelt *hääletusõigus vastavalt omandile rahuldavat tulu *õigus kontrollida ettevõtte *hinnata õigesti aktsiate turuväärtust dokumentatsiooni KLIENDID *kogeda õiglast hinda *osta konkurentide tooteid *osta ohutuid funktsionaalseid *boikoteerida ettevõtteid, kelle tooteid teguviisid ei ole vastuvõetavad VARUSTAJAD *saada regulaarseid tellimusi *keelduda tellimuse täitmisest, kui *saada tasu õigeaegselt ja vastavalt kokkuleppeid on rikutud lepingutele *konkurentide varustamine
· Mõõdukamad: Tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. · Radikaalid: Tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti kohe üle võtta ja keskvalitsuse korraldus boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Revolutsioon praktikas: Kohalike omavalitsuste ülevõtmine Tallinnas üldstreik Sõjaseisukord 12. detsember Tallinnast salgad mõisaid põletama.
melass maksustati kõrgelt ja eeldati, et Uus-Inglismaa rummivabrikud ostaksid SB Ida-Indist); kaudne maks · 1765 Stamp act = Tempelmaks: riigilõiv, dokumendid, ajalehed maksumärgistati ja esimene SB parlamendi kehtestatud otsene maks ameerikalastele, kehtis ka SB-s · SB motiiviks oma PA viibiva sõjaväe rahastamine (ohvitseridele töö kindlustamine) · 1765 9 koloonia resolutsioon NY-s: ameeriklased otsustavad boikoteerida SB kaupu nii kaua kuni tempelmaks tühistatakse! · Ameeriklaste negatiivse suhtumise tõttu tempelmaks tühistati 1766 Uued maksud · SB vajas palgaraha kolooniate kubernerude ja kohtunike jaoks · 1767 Townshend act = nt. Uues tollimaksud (mh tee sisseveo maksustamine; senu tarbitud Lääne-India saarte kaudu vahendatud salakaubateed) · Uus protestide laine ja SB impordi boikoteerimine! · SB väeosa Bostonisse; TA tühistamine 1770
Tegelikult polnud lääneriigis valmis K- ja I-E vabastamiseks reaalseid samme tegema. Korea sõda (1950-53) – esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal, toimus Korea poolsaarel o P-K tungis L-Kle NSVL-i ja Hiina toetusel kallale. Vallutas suurema osa selle territooriumist. o P-K kuulutati agressoriks (USA idee, õnnestus, sest VM esindajal oli korraldus ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida). ÜRO vägedele anti korraldus agressor peatada o P-K üksused lõigati tagalast ära, tõmbusid tagasi, ÜRO väed liikusid nende järel o P-K kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus kommunistlik Hiina, tungisid ÜRO vägedele kallale 2 o ÜRO üksused olid sunnitud taanduma, kuid panid hiinlaste edasitungi P- ja L-Kd eristaval 38. laiuskraadil seisma, kus püsis rinne 2 aastat
makse · Probleem: ameeriklaste arvates on uued maksud ebaseaduslikud, kuna ameeriklased pole esindatud SB parlamendis · Ameeriklased: uusi makse võivad kehtestada vaid kolooniate omad seadusandlikud kogud. · Põhimõte: ,, No taxation without representation" Uued Maksud · 1764 Sugar act = Suhkruseadus (salakaubanduse tõkestamiseks) · 1765 Stamp Act = tempelmaks (riigilõiv kehtus ja SB-s): kaebekiri SB-sse · Ameeriklased otsustavad boikoteerida SB kaupu nii kaua kuni tempelmaks tühistatakse (9 koloonia resolutsioon Nys 1765) · Tempelmaks tühistatakse 1766 Maksuvaidluse poliitiline mõju · 1767 Townshend acts = Uued tollimaksud (mh tee sisseveo maksustamine) · Uus protestide laine ja SB impordi boikoteerimine · Maksuvaidlus jätkub, sest SB vajab raha · Ameeriklaste poliitiline aktiivsus on ärganud: lendlehed, ajalehed, vastupanuühingud, avalikud koosolekud.
· Rahvuslikud nõudmised: eesti keel õppekeeleks · Majanduslikud: teetööd jms olgu ühtlaselt rahvale jaotunud, rentide ja maksude alandamine, monopolid, kõrtsid ja muud joogikohad rahva enamuse peale kinni panna Radikaalide nõudmised aulakoosolekul: Hilary Karu 49 D 11 EESTI AJALUGU · Poliitilised: tsaarivalitsus kukutada, riigikogu boikoteerida, demokraatlik vabariik luua · Majanduslikud: õllepoodide, kõrtside, monopolipoodide, õlle-ja viinavabrikute tegevus sunduslikult lõpetada, pankadest ja riigihoikassadest raha välja võtta · Rahvuslikud nõudmised: eesti keel õppeaineks 10.dets sõjaseisukord tsaarivalitsus keelas koosolekut, osa sotsialiste vahistati 12.dets algab mõisate põletamine + Kokku rüüstati ca 160 mõisa ja mõned viinavabrikud
1494 suletakse Novgorodis Hansa kaubakontor. 1510. 1514 Smolensk. Pihkva ja Novgrodi asemel on tulnud Venmaa. Liivimaalased hakkavad takistama läänemaalaste kontakte Venemaaga. Moskva riik oli liivimaalaste silmis arengust maha jäänud. Takistati käsitööliste minekut itta. 1548 Saksa- Rooma keiser Karl V andis loa, et mingi osa käsitöölistest võiks siiski Venemaale minna. Kogus kokku 125 spetsialisti. Tallinna raad suhtles Lübecki raega ja otsustasid spetsialistide tulekut boikoteerida. Enamus läks laiali, kes mitte püüti Liivimaal kinni. Balti barjäär. Venemaal mure, et puudus otse sissepääs Läänemerele. I võimalus 1553 a kui UK meresõitjad ürit jõuda Põhja-Jäämere kaudu Venemaale- Venemaad see ei rahuldanud. Tahtsid balti barjääri lammutada, millega hakkas tegelema Ivan IV. Esmalt läks Kaasani ja Astrahani vastu , 1552 Kaasani, 1556 Astrahani vallutamine. Silma hakkas siin meeletu julmus, mis vallutamisel toimus ja liivimaalastega suheldes. Sigismund
Aluseks uue õiguskorra korrastatud ülesehituseks. 1.3. Argumendid kirjutatud põhiseaduse poolt/vastu +kõik ühest kohast -raske muuta 2. USA iseseisvumine 2.1. Iseseisvussõda Suhtudes asumaadesse pms kui tooraineallikasse, püüdis Suurbritannia valitsus takistada seal tööstuse ja kaubanduse arengut (1750. a keelati rauasulatusahjude ehitamine). Vastuseks Suurbritannia survele asutati 1765 Uus-Inglismaa võitlusorg ,,Vabaduse Pojad" ja otsustati boikoteerida Briti kaupu (,,Bostoni teejoomine"). 1774 tuli Philadelphias kokku I kontinentaalkongress. Emamaa vägede ja kohalike elanike vahel Concordi ja Lexingtoni juures 19.04.1775 toimunud lahingutega algas Iseseisvussõda P-Am-s. 4.07.1776 võttis II kontinentaalkongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. 2.1.1.Pariisi rahuleping 1783 Selle järgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis võimaldasid ekspansiooni läände
annaabi.ee 
