VMN- Vastastikune majandusabi Nõukogu (1949) eesmärgiks NL-i ja idariikide majanduslik koostöö. 8. ÜRO- ühendatud rahvaste organisatsioon, loodi 26 juuni 1945 San Franciscos, loodi ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks erinevatel elualadel 9. Külmasõja valdkonnad: 1. Võidurelvastumine 2. Psühholoogiline mõjutamine 3. Majanduse nõrgestamine 4. Poliitiline võitlus Euroopas 10. - Harri Treuman- USA president aastani 1955. Toetas Berliini blokaadis Lääne-Saksamaad - Winston Churchill- inglismaa peaminister Atlandi harta üks osapooli. Loobus peaministri kohast 1955.a - Jossif Stalin- NL-i juht aastani 1953. Alustas Saksamaa idaosas ja Berliinis sovietsisteerimist, põhjustas sellega Berliini blokaadi. - George Marshall- USA sõjaväelane ja poliitik, kelle plaaniga teostati Trumani dokriin. marshalli plaani abil said USA moraalse võidu NL-i üle - Chang Kaishek- 1948 oli Hiina Vabariigi president kuni surmani.
talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma rahulepinguga, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamist. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjurtamist ja saksa pidi kannatama näljahädade pärast. Saksamaa arvates olid mõned Versailles' rahulepingu tingimused väga karmid. Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Järelikult just see lepingu otsused olid põhjused II MS puhkemisele, milleks oli sakslaste soov kättemaksta selle ebaõigluse eest. Kui 1935
linna evakueerimist jäid enamik elanikonnast blokaadi. Sakslased sulgesid ka kõik kaubateed seega ei saadud linna vii mingeid ravimeid ega toitu. 1943.aasta jaanuaris suutis Punaarmee murda Leningraadi koridoori mille kaudu sai hakkata jälle varustama linna kõige vajalikuga. 1944.aasta jaanuariks oli blokaad täielikult murtudning sellega lõppes Leningraadi elanike 900 päevase kannatuse. Leninkraadi blokaad oli Teise Maailmasõja ohvriterohkeim aksioon. Blokaadis suri nälga umbes 640 000 inimest. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) Kurski lahing oli sakslaste viimane püüe asuda edasi suurele pealetungile itta kuid seegi ei õnnestunud ning Punaarmee sai veelgi hoogu kaotatud alade vallutamiseks.Kurski lahin oli teise maailmasõja suurim tankilahing. Lahingusse oli kogunenud 1/3 saksamaa sõjalisest jõust Midway lahingus (4.06.1942-6.06.1942)
2.Mitte-pidi piirama sisse ja purustama Valgevenes asuvad punaarmeed, ning edasi liikuma Moskva peale.3.Süd-pidi vallutama Ukraina.NSVLiidu vastu alustas sõda ka Rumeenia.Esialgu läks kõik Hitleri plaanide järgi.1941 aasta sügiseks oli Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast.Moskva ründamise asemel saatis Hitler väed hävitama Kiievit.Alles seejärel rünnati Moskvat.Neil ei õnnestunud linna vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse,Leningradi blokaadis suri nälga u 640 000 inimest.Septembri lõpul asusid Sm väed otsustavale pealetungile Moskvale.Saksamaa väed muutusid aina nõrgemaks, neid mõjutas läbimatud teedja talve külm.Nad olid ilma talve varustuseta.Stalin kerkis oma armeedega taas võimule.6.detsember.1941 alustas Venemaa vastupealetungi.Kuid rünnak peatati Sm poolt.Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkumine.7.dets ründas Jaapan USA mereväebaasi.(J võit)19 nov.1942 Punaarmee piiras sisse Saksamaa 6.armee.2.veeb
1941 aasta suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatut hoopi andma. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Kuid Hitler lõi kõhklema ning saatis vahepeal osa väegrupist Kiievit vallutama. Peale seda mingi Moskvat vallutama, aga selle aja peale jõudis Punaarmee sakslaste pealetungi Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna vallutada, kuid suutsid piiramisrõngasse võtta. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Jaapan astus sõtta 7. dets 1941 kui ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu.. 1944 aastal algasid Punaarmee rünnakud põhja ja lõunatiival. Põhjas murti läbi
tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samal ajal lootsid sakslased, et lepingus esitatud nõudmised ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Need Saksa rahva lootused muidugimõista ei täitunud.). President Wilsoni 14 punktist leidsid mingil määral kasutamist vaid neli tingimust. Sellest hoolimata olid sakslased sunnitud lepingule alla kirjutama. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis (mis jätkus, nagu juba teada, ka peale lepingule alla kirjutamist ja saksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus). Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale tegelikult palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta
Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik plaanipäraselt sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene + suure osa Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas Moskva asemel Kievit. Siis üritasid jälle Moskvaga õnne. Leningradi blokaadis(sakslased piirasid linna) suri nälga ca 600 000 inimest. Siis liiguti jälle Moskva suunas aga kõik oli mega raske sest meestel oli külm(polnud talvevarustust) ja üleüldse olid kõik väga väsinud. Stalin haaras võimalusest ning tõi Siberist ära mingid mehed kes Hitleri mehi nahutama hakkasid. 6 dets 1941 alustas punaarmee moskva all vastupealetungi. Hitleri välksõjaplaan kukkuski lõplikult läbi. Jaapan ründab USA-d
What really went down: Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud sakslased, et lepingus esitatud nõudmiste elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised TINGIMUSED: TERRITORIAALSED · Elsass-Lotring Prantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale;
1941. sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmeel tohutud kaotused. Barbarossa oli olnud väga edukas, kuid otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema Moskva ründamise asemel, suunas ta osa väegrupist Mitte lõunasse, kus piirati ümber ja hävitati Kiievit kaitsvad Nõukogude väed. Alles siis suunas Hitler põhijõud Moskva vallutamiseks. Linn ei suudetud küll vallutada, kuid võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpus asusid Sks väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnekümne km kaugusele. Kuid Sks vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks: 1) läbimatuks muutunud teed; 2) talvekülmad; 3) kurnatud sõdurid, kes olid ilma talvevarustuseta; 4) Punaarmee oli esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud; 5) sõja algul pea kaotanud Stalin oli taas teovõimeline.
J.Stalin- NL-i juht aastani 1953, alustas Saksamaa idaosas ja Berliinis sovietiseerimist, põhjustas sellega Berliini blokaadi. Stalin kuulutab välja SDV, mis on ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik ning kuulub idabloki koosseisu alates 1949.aastast. Korea sõjas hoiab NL Põhja-Korea poolele, sest Kaug-Idas ja Kesk-Aasias elas sadu tuhandeid korealasi. NL toetas KRDV-d sõjas majanduslikult (1950-53). H.Truman- USA president aastani 1955. Toetas Berliini blokaadis Lääne-Saksamaad, et taastada riigis demokraatia ja vaba turumajandus. Trumani doktriin (1947) oli selline välispoliitiline kava, millega antakse majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, keda ähvardab langemine NL-i mõju alla. Seda plaani hakkas teostama Marshall, kelle eestvedamisel andis USA Euroopa riikidele 13 mlrd dollarit majandusabi.
Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik plaanipäraselt sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene + suure osa Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas Moskva asemel Kievit. Siis üritasid jälle Moskvaga õnne. Leningradi blokaadis(sakslased piirasid linna) suri nälga ca 600 000 inimest. Siis liiguti jälle Moskva suunas aga kõik oli mega raske sest meestel oli külm(polnud talvevarustust) ja üleüldse olid kõik väga väsinud. Stalin haaras võimalusest ning tõi Siberist ära mingid mehed kes Hitleri mehi nahutama hakkasid. 6 dets 1941 alustas punaarmee moskva all vastupealetungi. Stalingradi lahing sakslased olid keskendunud idarindele. 17. juunil 1942 algas Stalingradi lahing, mida hiljem
Sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi,Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused, näis et Barbarossa plaan õnnestub täielikult. Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema.Pidi ründama Moskvat,aga suunas osa MITTE väeosad lõunasse,et purustada Kiievit kaitsvad väed, alles siis Moskvasse. Toodi vägesid ära Leningradi alt ( Venemaal õnnestus seal pealetung peatada) Saksamaa ei suutnud linna vallutada,aga võeti piiramisrõngasse ( blokaadis suri nälga 640 000 inimest)Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskvat vallutama,vaevaliselt. Hitler arvas,et talveks on sõda läbi, sest talvevarustust sõduritel polnud, teed olid läbimatud ning ilmad karmid. Punaarmee oli algsest löögist toibunud ja tugevnenud. Stalin kuulutas selle Suureks Isamaasõjaks. 6.dets alustas NSV Liit Moskva alla vastupealetungi. Saksamaa sai suuri kannatusi, aga suutis punaarmee peatada. Kuid Saksamaa välksõja plaan oli läbikukkunud.
Sakslased oli peale tunginud juba septembris, 11. novembril alustatud pealetung jäi aga viimaseks. 19. novembril algas Punaarmee vastupealetung ja nelja päeva pärast võeti kotti 330 000-meheline saksa väekoondis. Werhmachti' katsed sissepiiratuteni jõuda ja neid päästa ei õnnestunud. 2. veeb. 1943 andsid järelejäänud 90 000 meest alla, ehkki Hitler oli neil keelanud seda teha. Võitu kasutas Punaarmee pealetungideks ka mujal. Laiendati avaust ka Leningradi blokaadis, mis oli ümbritsenud linna alates 1941. aastast. Werhmachti ja Punaarmee vahel oli kujunenud tasakaal. Midway lahing Juuni algul üritasid jaapanlased vallutada havai saarestiku loodeosas asuvat Midway atolli. Ent said mitu päeva kestnud merelahingus hävitavalt lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. Aleuutidel vaikse ookeani põhjaosas õnnestus jaapanlastel paigale jääda kuni järgmise aastani see-eest maabusid USAkad augustis 1942
NSVL lennuvägi pommitati puruks. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. aasta sügiseks sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi. Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema. Ta suunas Mitte Kiievit kaitsvaid Nõukogude vägesid hävitama, alles siis Moskvale. Saksa väed ei suutnud Leningradi vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile jõudes dets alguseks mõnekümne km kaugusele Moskvast. Mõjutasid talvekülmad ning kurnatud Saksa üksused olid tulnud ilma talvevarustuseta, sest plaan oli, et sõda on talveks läbi. Samuti oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Õhutamaks patriootilisi tundeid kuulutas Stalin sõja Suureks Isamaasõjaks. Saanud luure käest teada,
Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud sakslased, et lepingus esitatud nõudmiste elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt nälja- surma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised tingimused: 1. Võtta Saksamaalt ära talle seni kuulunud alad ja anda: · Elsass-Lotring Prantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale;
Otsustaval hetkel lõi Hitler aga kõhklema. Moskva ründamise asemel suunas ta osa väegrupist Mitte lõunasse, kus piirati ümber ja hävitati Kiievi kaitsvad Nõukogude väed. Alles pärast seda koondas Hitler põhijõud Moskva vallutamiseks, selleks toodi aga osa üksusi Leningradi alt ära, mistõttu Punaarmeel oli võimalik sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna küll vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele. Saksa vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad. Teiseks olid pikad sõdimisest kurnatud Saksa üksused ilma talvevarustuseta, sest Hitleri arvates pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest
Iraani järel NL sihtmärgiks Türgi, kus nõuti rahvusvahelist kontrolii Musta mere väinade üle USA sekkus, tulemuseks 1947 Trumani pidurdusdoktriini käevitamine seoses Vahemere idaosa(Kreeka ja Türgi )kriisiga,1948 Marshalli plaaniga eraldat Euroopa majanduslikuks taasülesehitamiseks 13miljardit $ Euroopa majandusliku USA mõju alla, Suurbritannia iseseisvuse nimel loobus M. Plaani toetustest. 1948-1949 Berliini blokaadis Läänesektorite varustamine õhusilla abil. Sisuliselt algas Saksamaa pärast külm sõda 1949 NATO asutamine,1951 USA algatusel loodi sõjaline blokk ANZUS(Austraalia, Uus-Meremaa ja USA), 1949 a. Peale NSVL aatomipommi valmimist algas võidurelvastumine,1950 vesinikupommi väljatöötamise plaan, Hiina kodusõjas (1946-1949) abistati kommunistidega sõdivat Chiang Kaisheki 2mlrd $, 1950-1953 osavõtt Korea sõjast, 1948 a koheselt(15minuti pärast) tunnustati Iisraeli riigi väljakuulutamist
Nimeliseks Riigi Rakenduskunstikooliks, kaotati ära kõrghariduse andmise õigus. Ideoloogiliselt olid vasakpoolsed kunstnikud Johani, Liimand, Adamson Eric tegid peamiselt pilte tööliste elust ja võimu ülevõtmisest pilte. 1941 algas sõda, suve lõpuks olid sakslased Eesti vallutanud. Sakslaste terrori ohvriks langesid Johani, Laigo, mõni aasta hiljem suri vangistuses Kummits. Stalinlikus vangilaagris hukkus Eduard Taska (nahakunsti rajaja). Leningradi blokaadis suri Paul Liivak. Osad kunstnikud läksid NL tagalasse, evakueerusid. 1942 hakati kultuuritegelasi koondama Jaroslavi linna, kus loodi Eesti riiklikud kunstiansamblid. 1943 loodi NL tagalas Eesti NSV Kunstnike Liit, esimeheks sai Aino Bach, kes oli Karl Liimandi(hukkus hävituspataljonis) naine. 1943 tähistati Jüriöö ülestõusu 600ndat aastapäeva eriti vingelt. Tuntumad kunstnikud NL tagalas olid: Evald Okas, Ferdi Sannamees, Enn Roos, Paul Luhthein, Jaan Jensen, jt.
· Baltikumi · Valgevene · suure osa Ukrainast · Punaarmeel suured kaotused. · Näis, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult. Moskva lahing · Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema. · Pidi ründama Moskvat. Aga suunas osa MITTE väeosad lõunasse, et purustada Kiievit kaitsvad väed, alles siis Moskvasse. · Toodi vägesid ära Leningradi alt (Venemaal õnnestus seal pealetung peatada) -> Saksamaa ei suutnud linna vallutada, aga võeti piiramisrõngasse (blokaadis suri nälga üle 640000 inimese). · Sept. lõpul asusid Saksa väed Moskvat vallutama, vaevaliselt. · Hitler arvas, et talveks sõda läbi, sõduritel polnud talvevarustust. · Ilmad karmid. Läbimatud teed. · Punaarmee oli algsest löögist toibunud ja tugevnenud. · Stalin kuulutas selle Isamaasõjaks. · 6. dets. Alustas NSVL Moskva all vastupealetungi. Saksamaa sai suuri kannatusi, aga suutis punaarmee peatada. · Kuid Saksamaa välksõja plaan oli läbikukkunud.
Napoleon arvas, et saavutas liidu Venemaaga, kuigi tegelt tegi viimane leppeid siiski sunnitult. · Saksa riikides pärisorjus kaotati. Preisimaal kaotati aadlieesõigused, juutidele anti kodanikuõigused, tehti sõjaväereform. · Konflikt venemaa ja Prantsusmaa vahel venemaa tundis end halvasti, oli sunnitud osa võtma blokaadist, mis kahjsutas majandust, tunti lüüasaamist; prantsusmaa ei olnud rahul venelaste tõstetud tollitariifidega ega rikkumistega blokaadis. · Suur Armee purustamine Venemaal. Häving: 1812 detsember. · Viimane Napoleoni lüüasaamine toimus Rahvastelahingus, mis peeti Leipzigi linna all. Napoleon loobus troonist ning asus Elba saarele. Algas Bourbonide restauratsioon. · 7. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Inglismaa, Preisimaa, Austria, Venemaa. Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. 12. Viini kongress · Uued suurriigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa. Otsiti kooskõla Euoopas
Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, ainuüksi vangi langes 1941.aastal 3,5mln inimest. Saksavägi Mitte piiras ümber ja hävitas Kiievit kaitsvad Nõukogude väed. Seejärel koondas Hitler väeb Moskva vallutamiseks, selleks toodi osa vägesid Leningradi alt ära, mistõttu Punaarmeel õnnestus sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Leningradi blokaadis suri nälja üle poole mln inimese. Saksa vägede edasitung muutus üha enam raskemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, talvekülmad. Teiseks, olid sõdurid sõdimisest väsinud ja kolmandaks oli Punaarmee ehmatusest toibunud ning tugevnenud. 6.detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumatult rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning
7. dets 1940 alustasid Briti väed aafrikas vastupealetungi ning vallutasid suure osa Liibüast. Itaalia vallutas edukalt paljud kolooniad. Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõjategevus 22. juunil 1941 ületasid saksa väed NSVL piiri. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi Väegrupp Mitte pidi sisse piirama ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale Väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimest- Saksa piiras kuid ei suutnud linna vallutada. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealtungi. Ilmastikuolud oli rasked- külm. Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli aga läbi kukkunud. Jaapani sõttasattumine 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris
Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu vabastajatena. 1941.a. sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Esialgu näis Barbarossa plaan õnnestuvat, kuid otsustaval hetkel loobuti Moskva ründamisest ja hävitati hoopis Kiiev, seejärel koondati jõud Moskva vallutamiseks. Selleks toodi Leningradi alt ära osa üksusi ning leningradi peaetung jäi seisma. Leningradi ei suudetud vallutada, kuid linn jäi piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri algul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes mõnekümne kilomeetri kaugusele, edasiliikumine muutus järjest vaevalisemaks. Stalin hakkas toibuma, leevendas terrorireziimi, pani Siberis käima sõjatehased, abiks olid lääneriikide abitarned ja lisaüksuste toomine Moskva alla, sest selgus, et Jaapan ei kavatse rünnata. 6. Detsembril 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi Moskva all, sakslased löödi tagasi
koostööd, tuleb loobuda sõdadest maailmas. · '41 sügiseks sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene, Ukraina. Neid võeti kui vabastajaid. · Otsustaval hetkel loobus Hitler Moskva ründamisest, suunas enamus vägesid Kiievisse, kus hävitati punaarmee väed ja alles siis pöörduti tagasi Moskvasse. Selleks tõi Hitler Leningradi alt vägesid ära = saksa väed ei suutnud linna vallutada. Piirasid selle siiski sisse. -8. september alanud Leningradi blokaadis suri nälga 640 tuh · Septembris asusid Saksa väed Moskva all pealetungile. · 2. detsember Sakslased Moskva eeslinnadeni, siis edasiliikumine takerdus. (Külmus, puudus talvevarustus, läbimatud teed, kurnatus) (Lisaks sellele oli Punaarmee ehmatusest toibunud. Stalin õhutas patriotismi (nim sõja Suureks Isamaasõjaks), leevendas terrorit mõnel alal, kasutas lääneliitlaste abi, tõi Siberist osa üksisi ära jne) · 6
Ühiskajutis on eelkõige kehtinud alati head lauakombed. Sõjalaevastikus ei ole loobutud neist ka laeva viibimisel sõjategevuse piirkonnas. Ainsaks erandiks on onud muidugi aeg, mil toimus aktiivne lahingutegevus. Taolisest korrast püüti kinni pidada isegi nõukogude võimu ajal punalaevastikus, ajal mil taolised “aristokraatlikud” kombed oli taunitavad. Punaadmiral J. Pantelejev, kes ka ise oli vanade meretraditsioonide suur austaja, kirjeldab üht episoodi – Leningradi blokaadis Neeva jõel seisnud ristleja “Kirov” ohvitseride ühiskajuti sõjaaegset lõunasööki, kus täpselt ettenähtud ajal alustasid neli üleni valgesse riietatud madrust lumivalge linaga kaetud lõunalaua katmist. Iga ese serviisist, kaasa arvatud tärgeldatud salvrätikud, paigaldati eksimatult neile määratud kohtadele nii, et mitte midagi ei jäänud puudu ega ka üle. Ja seda vaatamata asjaolule, et oli juba ette teada, et pooled lauale asetatud nõud ja pokaalid jäävad tühjaks
annaabi.ee 
