Aine aatomistruktuur. Aatomite kooslus. Molekulide kritsallid. 1.Hõre gaas Gaasis on aatomid vabad, see tähendab, mida hõredam on gaas, seda suuremad on aatomite vahelised kaugused ja aatmid võivad pidevalt ja korrapäratult liikuda vabalt. Molekulaarjõud on väga väiksed ning aatomitevahelised põrked on elastsed, mis tähendab, et põrkel energiakadu ei toimi. 2.Kooslused moodustuvad aatomites; molekulis, mis koosneb 2-st ja enamast aatomist;vedelikes, kus osakesed moodustavad suuremaid kooslusi; ja kristallides, kus moodustub kristallivõre osakestest,mis asuvad seal väga korrapäraselt. Järelikult koosluses on osakeste vahelised kaugused väga väikesed ning kooslusesse kuuluvad aatmomid mõjutavad teineteist. A.Kovalentne side. Joonis. 1)Moodustub kooslus nt. 2-st aatomist, mille 2 või enam väliskihi elektroni hakkavad tiirlema mõlema tuuma ümber. *Energeetiline selgitus. Joonis. Valemid. 1. 2rn =n ,kui n on peakvantarv ehk elektron...
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) M...
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuaineva...
Valkude tähtsus inimorganismile Valgud Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides. Valkude ülesanded organismis Struktuurne ehk ehitusmaterjali roll - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks. Biokatalüütiline roll – ainevahetuse juhtimine. Regulatoorne roll – ainevahetuse reguleerimine valguliste hormoonide poolt, näiteks insuliin. Kontraktiivne roll - keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks, lihaste töö. Retseptoorne roll – info vahendamine. Energeetiline roll - valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Transpordifun...
Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid (C arv 3-6) C6H12O6 Glükoos (viinamarjasuhkur) Organismide peamine energiaallikas Taimedes tekib fotosünteesil Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Tselluloosi ja taime rakukesta olulisemaid komponente. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g (4,1 kkal) Glükoos veres = veresuhkur Fruktoos e puuviljasuhkur C6H12O6 Leidub mees, puuviljades, mahlades Kõige magusam suhkur Energeetiline funktsioon Hea dieeti ja diabeeti korral Riboos C5H10O5 Desoksüriboos C5H10O4 RNA koostisosa, osaleb transkriptsioonis Hüdroksüülrühma asemel on vesinikuaatom ATP komponenet, mis osaleb metabolismis kuulub nukleotiidide ja DNA koostisesse Oligosahhariidid (2-3 liitunud lihtsahhariidi)
Lipiidid: jaotus (4 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), keemiline ehitus/koostis ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, regulatoorne, …). Õli ja tahke rasva biokeemiline erinevus. Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC-
Kalevi kommid Valisin toiduainete rühmaks kommid: Pirnimaitseline karamell Oravake pralineekompvek Pähkel sokolaadis Puuviljamaitseline närimiskompvek Pirnimaitseline karamell Rasvad: 0g Valgud: 0g Süsivesikud: 97,7g Lisaained: Suhkur, glükoosisiirup, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv Energeetiline väärtus: 1675kJ / 394kcal Oravake pralineekompvek Rasvad: 31,7g Valgud: 8,1g Süsivesikud: 53,8g Lisaained: Suhkur, mandel, kakaovõi, kakaomass, india pähkel, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (sojaletsitiin), vanilliin. Energeetiline väärtus: 2229kJ / 534kcal Pähkel sokolaadis Rasvad: 33g Valgud: 6,4g Süsivesikud: 6,4g Lisaained: Suhkur, metspähkel 35%, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, kakaovõi,
· kaitsefunktsioon- kaitseb ära külmumise eest · toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Lipiidide funktisoonid: · energeetiline · ehituslik-rakumembraan · varuaine- rasvkoes, seentes, õlid · kaitsefunktsioon- hoiab sooja · ainevahetuslik- ainevahetuselahusti- rasvlahustuvaid vitamiine lahustab Valgud- moodustuvad aminohappejääkidest. Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest (muna) Liitvalgud- lisaks teised orgaanilised ained(kromosoom) Valgustruktuurid: 1) määrab ära valgu omadused 2) alfa heeliks beeta struktuur (juuksed, küüned)
*Ringeelundkonnas - veri,rakus edastamine, koemahlad tsütoplasmas Sahhariidid - taimedes kõige rohkem Mono - fruktoos, transport ja veevahetus glükoos - energeetiline Oligo –sahharroos, laktoos, maltoos - energeetiline, toiteül Polü - tärklis ja glükogeen P rakumembraani ehitus, varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus nukleiinhapetes Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos
DNA ja RNA ülesanded: DNA: 1) Päriliku info säilitamine 2) Päriliku info ülekanne tütarrakkudele RNA: 1) Realiseerib geneetilist infot 2) Transpordib aminohappeid Sahhariidide biofunktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. Lipiidide funktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. 3) Regulatoorne f. 4) Kaitsef. 5) Organismisisene vee saamine Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline f. 2) Ehituslik f. 3) Transport f. 4) Regulatoorne f. 5) Retseptoorne f. 6) Liikumis f. 7) Energeetiline f. 8) Kaitsef. Vee ülesanded: 1) Lahusti 2) Ainete transportija 3) Hoiab püsivat sisekeskkonda 4) Kaitsefunktsioon
3)looduses kõige laiema levikuga orgaaniline ühend 4)eeskätt taimedes 5)madalmolekulaarsed (vees hästi lahustuvad, magusa maitsega) 6)kõrgmolekulaarsed (ei lahutsu vees, puudub magus maitse) Sahhariidide biofunktsioonid: 1)energeetiline 17,6 Kj/g lõhustamisel organismis 2)struktuurne e ehituslik 3)kaitse 4)biosünteetiline Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Riboos, desoküriboos, glükoos, fruktoos- bisünteetiline, energeetiline. Leidumine nukleoiinhapete koostises (RNA, DNA), veres, puuviljades, taimsetes rakkudes Oligosahhariidid e madalamolekulaarsed org. Laktoos, sahharoos, maltoos. Ül. Energeetiline, kaitse. Leidumine piimas, roo-ja peedisuhkrus, idanevates seemnetes Polüsahhariidid e kõrgmolekulaarsed org. Tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin. Ül energeetilised varuaained, loomne varuaaine, ehituslik. Leidumine taimede seemnetes, lihastes ja maksas, kõikides taimedes
India pähkel India pähkel ei kasva Eestis. India pähkel on pistaatsia pähkli sugulane. Vitamiinidest sisaldavad E , A , B vitamiine ja mineraalainedest pealmiselt tsinki. India pähklid kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses , kuid ka lihsalt maiustamiseks. Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. 100 g india pähkleid sisaldab rasva 42,2 g, proteiini 17,5 g, karbohüdraate 30,5 g, mineraale 2,9 g, vitamiine 4,15 mg. Energeetiline väärtus: 572 kcal/2,420 kJ. Maapähkel Maapähkel e. arahhis e. Hiina pähkel. Maapähkel ei olegi tegelikult pähkel , vaid valmib hoobis mullas. Maapähklites on märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit, kaaliumi , rauda ja magneesiumi. Kõige parem on maapähklid kergelt röstituna. Maapähkel on levinud lisandina kõikidele liha ja köögiviljaroogadele. Maapähklite rasvasisaldus on kõigist teistest pähklitest väiksem. Maapähkel ei kasva Eestis
Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid on lihtsuhkrud (fruktoos, glükoos) - oligosahhariidid, sahharoos=fruktoos+glükoos, maltoos=glükoos+glükoos, laktoos=galaktoos+glükoos - polüsahhariidid: a)tärklis glükoosi varud säilitatakse taimedes tärklisena( energeetiline funktsioon) b)tselluloos esineb taimekestades( ehitusaine) c)glükogeen loomne tärklis( energeetiline funktsioon)
Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides Kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuri üksused. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid. 4. Joonis : Desoksüriboos 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne varuaine toite kaitse ligimeelitav bioregulatoorne biosünteetiline LIPIIDID 1. Lipiidideks e rasvadeks nim glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv
- Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades - Idanevaks seemneks - Kasutatakse õlle ja viski valmistamisel maltoosi sisaldavaid linnaseid ( odraseemneid) 2) Laktoos - Piimas esinev suhkur, imetajatel järglaste jaoks 3) Sahharoos - Taimemahlades, mis saadud suhkruroo või peedi mahlade aurustamise ja lisandi eemaldamise teel III Polüsahhariidid e liitsuhkrud 1) Tärklis - Taimedes energeetiline varuaine - Leidub mugulates, sibulates, viljades - Meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks = Läheb verre 2) Tselluloos - Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad) 3) Kitiin - Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas 4) Glükogeen - Energiarikas varuaine loomadel - Talletub põhiliselt maksas ja lihastes Süsivesikute tähtsus 1) Energeetiline - Organismi esmane energiaallikas
MK13-TE2 Pähklid Nimetus Iseloomustus (kuju,maitse) Kulinaarne kasutus Toiteväärtus Iseloomulik tunnus Sarapuupähkel e Sarapuupähklid on Süüakse maiustusena, Energeetiline väärtus: Sarapuupähklist tehakse metspähkel ümmargused või piklikud kasutatakse 664 kCal 100g kohta. ka alkohoolseid jooke nt tahked viljad.Iga pähkel on kompvekkide,halvaa,praline Rasva-valgu- ja pähklilikööri. vähemalt osaliselt kaetud e ja sarapuupähklivõi kiudainerikas, sisaldades
REAKTSIOONI KIIRUST), VITAMIINID (VAJALIKUD ENSÜÜMIDE TÖÖLE HAKKAMISEKS), HORMOONID (REGULEERIVAD ORGANISMI EHITUST, TALITLUST, KASVAMIST JA ARENEMIST). KUIDAS JAOTATAKSE SAHHARIIDID? MONOSAHHARIIDID (KOOSNEVAD 3-ST KUNI 6-ST SÜSINIKUST GLÜKOOS, FRUKTOOS), OLIGOSAHHARIIDID (KOOSNEVAD 2-ST KUNI 3-ST MONOSAHHARIIDIST SAHHAROOS, MALTOOS, LAKTOOS) JA POLÜSAHHARIIDID (KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDEST TÄRKLIS, TSELLULOOS). MILLISED ON SAHHARIIDIDE ÜLESANDED? ENERGEETILINE (GLÜKOOSI KASUTAMINE); EHITUSLIK (RAKUKESTAD TAIMEDEL). MILLISTEST AINETEST KOOSNEVAD LIPIIDID? RASVAD, ÕLID, VAHAD, STEROIDID. MILLISED ÜLESANDED ON LIPIIDIDEL? ENERGEETILINE (RASVAVARUDE LAGUNDAMISEGA TEKKIV VAJALIK ENERGIA); EHITUSLIK (NAHAALUNE RASVKUDE LOOMADEL). STEROIDID JA KOLESTEROOL ON VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS?
Bakteriaalsed Viiruste valgud Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline funktsioon- ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. Regulatoorne funktsioon ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Struktuurne funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitavate mikroobide eest, vere pH ja osmootse rõhu regulatsioon, vere hüübimine Kontraktsioonifunktsioon Retseptoorne funktsioon Varu- ehk toitainefunktsioon Energeetiline funktsioon HORMOONID Toime: Soodutavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut Toetavad reproduktsiooni protsesse Tagavad organimsi kohanemise erinevates tingimuses Aitavad tagada organismi homöostaasi Ainevahetuse regultsioon LIPIIDID (rasv) vees ei lahustu lahustuvad orgaanilistes ainetes jaguneb: tsütoplasmaatiline kõikides kudedes varu/reservrasv ladestub organismis Bioloogiline tähtsus: esineb kõikides kudedes
valmistamine)3)laktoos (piimasuhkur) Polüsahhariidid(koosnevad paljudest suhkru molekulidest, nt: 1000) :1)tselluloos(ehituslik funktsioon, taimeraku kest) 2)tärklis (taimede glükoos; energia) 3)glükogeen(energeetiline funktsioon) 4)kitiin(ehituslik funktsioon) Lipiidid on organismide energiaallikaks. Koosnevad alkohoolist ja rasvhappe jääkidest. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. funktsioonid:1) energeetiline funktsioon 2)kaitse funktsioon 3)ehituslik funktsioon 4)energia varuaine 5)organismi siseseks vee saamiseks Valgud ehk orteiinid on polümerid, mid koosnevad aminohapetest. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. 1.järgu struktuuris hoiavad peptiidsidemed 2. järgu struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) 3.järgu struktuur on gloobul 4. järgu struktuur - 2 või enam gloobuli liituvad DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksoribonukleosiidid(avastati 1953)
ühend,koosneb süsinikust,vesinikust,hapnikust.Energiarikkad ained.I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud.N:glükoos ehk viinamarjasuhkur(C6H12O6).Tekib fotosünteesi käigus. Leidub viinamarjades.Taastab energiat.Fruktoos ehk puuviljasuhkur.Riboos-RNA: Desoksüriboos-DNA.II Oligosahhariidid.N:Maltoos e.linnasesuhkur- Kasut.leiva,saia valmistamisel.Kalja tegemisel.Laktoos-piimasuhkur.Sahharoos- suhkur(suhkrutopsis) lllpolüsahhariid e.liitsuhkrud.N:Tärklis(taimne).On taimne energeetiline varuaine.On kartulis,sibulates,viljades(nisu,riis).Tselluloos-taimede ehitusmaterjal(nt.taimede raku- kestad). Kitiin-lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen-energeetiline varuaine loomadel.Inimeses talletub ta põhiliselt maksas jalihastes.
Katrin Olhovikov 11. klass Rasvad RASVAD on glütseriini ja rasvhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. LIPIIDID vees lahustumatud biomolekulid, mis koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID Energeetiline funkrsioon Ainevahetuslik funktsioon Kaitsefunktsioon Lahustifunktsioon Ehituslik funktsioon Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat. Ainevahetuslik funktsioon Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsi...
Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes olemas oleva ATP (3 s.) ja KP (10 s.) (kreatinfosfaat) kasutamise järel minnakse üle glükolüüsi käigus tekkinud tekkinud ATPle ( minut) ja sealt sujuvalt hingamise sünteesitavale ATPle. Taastumine: pulsisagedus langeb, ATP/KP sünteesi taastumine, piimhappe eemaldamine. Pikem treenimisel organism kohaneb aktiivsusega, toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes.
fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st liitunud monosahhariidi molekulist (laktoos, sahharoos, maltoos) · Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed, koosnevad paljudest (tuhandetest) monosahhariidide jääkidest (tärklis, tselluloos, glükogeen Sahhariidide tähtsus: · Energeetiline funktsioon (glükoos on organismi põhiline energiaallikas) · Ehituslik funktsioon (tselluloos või kitiin on taimerakkude koostises) · Kaitsefunktsioon (talvel puuokastes suureneb suhkrutesisaldus, väheneb veesisaldus) · Ligimeelitav funktsioon (taimed meelitavad putukaid) 2
Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda Valgu denaturatsioon kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine Ökosüsteem arenev ja isereguleeriv looduslik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega Lipiidide ülesanded Valkude ülesanded Sahhariidide ülesanded · Energeetiline · Ensümaatiline · Energeetiline · Varuaine · Ehituslik · Ehituslik · Struktuurne · Transport · Varuaine · Regulatoorne · Retseptor Nt: Monosahhar - · Termoregulatoorne · Kaitse glütseriin, rigoos,
ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILISED ÜHENDID - biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped,vitamiinid 1. Süsivesikud- jagunevad liht-(1 molekul) ja liitsuhkruteks (mitu molekuli) *Lihtsuhkrud- 5 või 6 süsinikuga - 5C riboos, desoksüriboos - 6C- glükoos, maltoos *Liitsuhkrud - tärklis, tselluloos, kitiin, sahharoos Milleks on süsivesinikke vaja? - Energeetiline funktsioon: 1g lõhustamisel saab 17,6kJ energiat - Ligimeelitav funktsioon: taimed meelitavad putukaid ligi - Kaitsefunktsioon: taimel külmumise eest - Varuaine: taimedel tärklis(juurtes, lehtedes), loomadel glükogeen(maksas) - Toitaineks: väikelastele - Struktuurne: tselluloos taimede kestas, kitiin putukate ümber või seeneraku kestas. LIPIIDID e. RASVAD - steroidid - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!! - vahad Koostis: - glütserool
säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Olulisemad neist riboos, desoksüriboos (3C) ja glükoos, fruktoos (6C). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, mis on moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Tähtsamad on maltoos, mis koosneb kahest glükoosijäägist ning laktoos, mille molekul koosneb
Oligosahhariidid Maltoos, laktoos, sahharoos O OH H O O Glükosiitside H OH - H2O Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen, · Taimne varuaine Sahhariidide tähtsus Sahhariidide energeetiline tähtsus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks · Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. · 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse: · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitseb külmumise eest.
mitoosi kääviniidid · Varuaine : Munavalge, piim (kaseiin). · Kaitse : Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Antikeha ehitus Antigeen on võõras aine organismis.Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. · Toksiline: Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Energeetiline ülesanne.Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel (kui palju???)·Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil?·Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.
34. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest 35. Sahhariidid moodustavad põhiosa orgaanilistest ainetest 36. ained läbivad rakumembraani aktiivselt või pasiivse trantspordiga 37. kromosoomid asuvad rakutuumas, mis on kaitstud mitmekihilise rakumembraaniga 38. Orgaanilised ained sisaldavad energiat ( nafta , põlevkivi) 39. Leivinuim orgaaniline aine on tselluloos ? Sahhariid -süsinikust , vesinikust , hapnikust -ehituslik (glükoos,fruktoos), energeetiline ül (tärklis,glükogeen) -glükoos,tärklis,tselluloos Mono- ja oligosahhariidid lahustuvad vees , omavad värvust Polüsahhariid on värvusetu ja ei lahustu vees , nt tärklis (kartul) Valgud -aminohappetest (mis on ühendatud peptiidsidemega määrab omadused) -ehituslik-(membraan), trantsport-(trantsportvalgud),regulatoorne-(DNA kasutus,insuliini sialdus),kaitse-(hüübimisvalgud),liikumis-(sperm,lihas), energeetiline ül (varuaine)
viinamarjasuhkur, fruktoos e. puuviljasuhkur ehitus: madalmolekulaarne ühend, kus süsinike arv molekulis on 3-6 2. oligosahhariidid- sahharoos(roosuhkru põhiosa), maltoos(linnasesuhkur), laktoos(piimasuhkur) ehitus: 2-3 monosahhariidi on ühenduses 3. polüsahhariidid(on biopolümeerid)- tärklis(taimede glükoosivarud), glükogeen(loomne glükoosivaru), tselluloos, kitiin ehitus: polümeer, mille monomeerid on monosahhariidide jäägid. Ülesanded: energeetiline ülesanne (glükoos), ehituslik ülesanne, varuaine, ligi meelitamiseks, kaitsefunktsioon, toiduks. 7. Lipiidid: Liigid: lihtlipiidid- rasvad liitlipiidid- õlid, vahad, steroidid (jt. vees mittelahustuvad ühendid) Ülesanded: energeetiline funktsioon (rasv), varuaine (talvine rashvakiht), kaitse funktsioon (nahaalune rasv), lahusti (õlid lahustavad vitamiine), ehitusmaterjal(vahad, rakumembraanid), regulatoorne funktsioon (hormoonid) 8
kerakujuline, vaid kompvekkide, B-vitamiine, kasvavad pähklid. lopergune. halvaa, pralinee ja magneesiumi, Pähklikoore kuju, sarapuupähklivõi kaaliumi, rauda, ehitus ja kasvukoht valmistamiseks. tsinki ja seleeni. puuvõras on tähtsad Sobivad kala- ja Energeetiline sarapuuliikide lihatoitude, salatite väärtus: 664kcal eristamise maitsestamiseks. 100g kohta tunnused. Pähkli Õli ei sobi tuum on söödav. kuumutamiseks. Seda katab õhuke tumepruun nahk. Fundukk Suureviljaline Fundukis on sarapuupähkel
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel...........................................................................................................
10. Disahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Laktoos leidub piimas, vajalik energiaks. · Maltoos leidub linases, vajalik energiaks. · Sahharoos leidub suhkruroos ja suhkrupeedis, vajalik emergiaks. 11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e
Riboos RNA koostises Desoksüriboos DNA koostises Glükoos C6H12O6 (energiaallikana) 2. OLIGOSAHHARIIDID ( 2-3 monosahariidi on liitunud) Maltoos , Sahharoos , Laktoos 3. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Taimsed: Tärklis kartulis Tselluloos kõik taime raku kestades Loomsed: Kitiin putuka väliskest Glükogeen loomne varuaine.Leidub maksas ja lihastes. SAHHARIIDIDE ÜLESANDED · Energeetiline funktsioon ( glükoos) · Ehituslik funktsioon ( tselluloos, kitiin) · Kaitse ( tselluloos,kitiin) · Varuaineline funktsioon · Toiteline funktsioon ( laktoos) LIPIIDID Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad. 1. LIHTLIPIIDID e. rasvad on propaantriooli ja rasvhapete estrid. ÜLESANDED: · Energeetiline funktsioon · Kaitse( vooderdab)
lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed. C arv aatomi molekulis on 3-6. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel liitumisel. Maltoos(gl.jääk+gl.jääk) sahharoos(gl.jääk+fru.jääk) laktoos(galaktoosjääk+ fru.jääk) polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. Lipiidid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiaallikaks. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust(ensüümid), ehituslik funkt. Trantsportvalgud juhivad molekule raku sisse ja sealt välja. Edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Kaitsefunkt-antikehad. Energeetiline funkt. Struktuurid: primaar-näitab aminohappe järjestust, sekundaar- 1 lineaarne ahel võtab mingi kuju,
ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad vill juuksed, küüned suled jne) 3. transport nt rauda , hapniku transporditakse 4. retseptorfunktsioon väliskeskkonna info edastamine raku sisse 5. regulatoorne 6
Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. V...
tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdrofiilne; rasvhapped hüdrofoobsed. Lipiidide tähtsus1 energeetiline tähtsus( 1g lipiidi lõhustamisel saame 2x 17,6 kilo jauli) 2. kaitse ül (kaitseb vigastuste eest , rasv hoiab soojust, lipiidid toimivad kui lahustid ) vee tagavara Valgud on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust , vesinikust , hapnikust ja lämmastikust, valgu molekul koosneb 20 aminohappest. Aminohape on 3 osaline ( aminohapprühm lämmastikuga seotud osa, karboksüülrühm, radikaal. Valgu molekul moodustab : 1aminohappe karboksüülhappe ja teise aminohappe
lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest). Orgaanilised ühendid I Süsivesikud e sahhariidid 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud a) pentoosid riboos / desoksüriboos || b) heksoosid glükoos / fruktoos 2) oligosahhariidid (2-3 ahelat) disahhariidid maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ] 3) polüsahhariidid e liitsuhrud a) tärklis tselluloos || b) glükogeen kitiin Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos taimerakkude toestus. 3) Ligimeelitav funktsioon õienektar 4) Varuaine tärklis taimsetes ja glükogeen loomsetes organismides + seentes 5) Kaitsefunktsioon suhkrustumine kaitseb külmumise eest. 6) Biosünteetiline funktsioon - lähteaineks teistele ainetele. ( süsivesikud lipiidid | glükoos deskoksüriboos / riboos )
TSELLULOOS - Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad GLÜKOGEEN - talletatakse maksas ja lihastes, insuliin muudab liigse glükoosi veres glükogeeniks. KITIIN - lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. Tähtsus Inimorganismile Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega kuna nad on hästi kättesaadavad ja ka kergesti omastavad. Kõige tähtsam ülesanne on süsivesikutel energeetiline, 1g glükoosi annab inimorganismis umbes 4kcal energiat. Veel kaetakse süsivesikute arvelt umbes 55-60% energiavajadusest. Süsivesikutel on organimsis ka varuaine roll. Inimese päevane vajadus Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi igapäevaselt. Enamike inimeste jaoks oleks 320 kuni 350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline kogus 1300...1450 kcal
monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid
siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid. Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on: Energeetiline funktsioon – Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat. Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel. Varuaine ülesanne – glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest.
linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist · laktoos e. piimasuhkur glükoosi galaktoosi liitumisel Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid · tärklis (taimedel energia saamiseks) · tselluloos (taimevarte tugevdamiseks), · glükogeen · kitiin. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS, ÜLESANDED: Sahhariidide põhilised ülesanded on energeetiline (glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos, maltoos, tärklis, glükogeen) ja ehituslik (kitiin, tselluloos, riboos, desoksüriboos). * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne raku ehitusmaterjal * varuaine (taimedes tärklis, loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas)
maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. 1)tärklis esineb mugulates, sibulates ja viljades 2)tselluloos - leidub taimede rakukestades 3)kitiin esineb lühijalgsete toeses ja seente rakukestades 4)glükogeen inimesel talletub maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. Energeetiline 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Struktuurne kitiin(lühijalgsed, seenerakukestad), tselluloos(taimerakukestad) Ligimeelitav õistaimede nektar Varuaine tärklis(taimedes) glükogeen(loomades) Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine-kaitseb külmumise eest Biosünteetiline lähteaineteks teiste ühendite sünteesid 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Sinna kuuluvad õlid, vahad, steroidid ja
Riboos, Glükoos desoksüriboos Oligosahhariidid - koosnevad 2 -3 monosahhariidi molekulist - sahharoos ehk suhkur, laktoos ehk piimasuhkur, maltoos ehk õllesuhkur - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) - enamasti magusa maitsega Polüsahhariidid - koosnevad paljudest monosahhariidide jääkidest - tärklis, tselluloos, kitiin - ei lahustu vees (hüdrofiilsed) ... .... Süsivesikute ülesanded Energeetiline funktsioon (glükoos; 1g glükoosi lagunemisel saadakse 17,6 kJ energiat) Ehitusmaterjal (riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes, tselluloos taimedel, kitiin lülijalgsetel) Varuaine (tärklis taimedel, glükogeen loomadel/inimesel, laktoos piimas) Ligimeelitamine (õienektar) Kaitsefunktsioon (suhkur alandab külmumistemperatuuri) Toit ( imetajate piimasuhkur) Biosünteetiline ( muutuvad lipiidideks jt org. aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad
· linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud varres, taimerakukestades), glükogeen(loomne tärklis leidub maksas ja lihastes), kitiin (leidub lülijalgsetes, ja seeneraku kestades) Sahhariidide bioloogiline tähtsus · energeetiline tähtsus [glükoos] · ehituslik funktsioon (struktuurifunktsioon) [kitiin ja tselluloos] · varuaineks [tärklis ja glükogeen] · toitefunktsioon [piimasuhkur] · kaitsefunktsioon [kaitse külma eest, raku mahl suhkrustub; ei teki veekristalle] · ligimeelitav funktsioon [õistaimede nektar meelitab tolmendajadi] · bioregulatoorne funktsioon [kuuluvad koos valkudega hormoonide koostisesse nt insuliin]
glükoos. Valke ja rasvu on kiivis kasinalt - alla grammi sajagrammise vilja kohta. Ajakirjanik: Mis ülesandeid nimetatud toitained meil organismis täidavad? Kasvataja: Sahharoos, fruktoos ja glükoos täidavad meie organismis energeetilist ülesande ja varuaine ülesannet . Valkude ülesanded meie organismides on bioregulaarne, kaitse ülesanne, ehituslik ülesanne ja energeetiline ülesanne. Rasvade ülesandeks meie organismis on kaitse ülesanne, ehituslik ülesanne ja energeetiline ülesanne. Ajakirjanik: Missugused probleemid võivad kaasneda nimetatud toitainete pudusel? Kasvataja: Suhkrute puudumisel võib tekib kehas energia puudus. Valkude pudumisel keha töötamine aeglustub. Rasvade puudumisel kehas tekib aine puudus ja keha muutub nõrgaks. Ajakirjanik: Mis on selle toiduaine plussid ja miinused?
klorofülis; Fe hemoglobiinis Anioonid: tähtsamad anioonid on: hüdroksüül-(OH), karbonaat-(HCO 3 ja CO3), fosfaat-(H2PO4 ja HPO4), kloriid-(Cl) ja jodiidioonid(I). Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik ülesanne(taimedel tselluloos, loomadel kitiin), kaitse ülesanne(taimedel sahharoos), ligimeelitav ülesanne(nektar), biosünteetiline ülesanne(PVA: aminohappeid, rasvhappeid, nukleiinhappeid) Sahhariidid koosnevad süsinikust vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid- süsiniku aatomite arv molekulis on 3-6. Trioosid on 3 süsinikulised(PVA), pentoosid on 5 süsinikulised(riboos, desoksüriboos)
. ( valem C16H12O6) 2.) oligosahhariidid. Liitsuhkrud, lihtsuhkrujääke vähe. (maltoos, sahharoos, laktoos C12H22O11 koosnevad kahest lihtsuhkru jäägist.) Laktoos piimasuhkur. (paljud inimesed seda ei seedi puudub vajalik ensüüm.) 3.) polüsahhariidid tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest. Tselluloos, molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest. Glükogeen loomne tärklis Kitiin lämmastikku sisaldav suhkur. Süsivesikute tähtsus. * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne. * varuaine(taimedes - tärklis ja loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas) * Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.) Lipiidid. : .. orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, liitlipiidid ja steroidid. Tekivad rasvhapete jääkidest ja ka glütseroolist, ka alkohoolist.
11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? · Tärklis: varu ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) · Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) · Kitiin: lülijalgsete toeses · Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes) 12. Süsivesikute ülesanded organismis? · Energeetiline · Struktuurne(kitiinlülijalgse ja seened, tselluloostaimerakukestad) · Varuaine(tärklistaimedes, glükogeenloomades) · Toite(piimsuhkur imetajate piimas) · Kaitse(külmumise eest) · Ligimeelitav(õistaimede nektar) · Bioregulatoorne(hormoonid) · Biosünteetiline(nukleiinhapped) 13. Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
