Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogi õpimapp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elund, organell, kromosoom, molekul, elundid, organellid, eukarüoot, prokarüoot, geenid, bakterid, biosfäär, antikeha, antigeen, protistid, kloroplastid, rakulise, elusorganismide, kromosoomid, biheeliks, lameussid, struktuurilt, kudesid, histoloogia, organon, kindlaid, üksikud, mitmuses, hingamiselundid, hingamiselundkond, toitumiselundidDefineeri need mõisted? Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides
Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Heterogameet(-sus) indiviid, kellel sugukromosoomid on erinevad XY sugurakus Homogameet(-sus) indiviid, kellel on sugukromosoomid samasugused XX Kromosoom -- 1) eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne moodustis rakutuumas, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke -- histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid reproduktsiooni, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja omastamist väliskeskkonnast ja sinna energiavahetuses energia universaalse talletaja ja jääkproduktide väljumist, aga ka otsest energia ülekandjana. (soojus- või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende Aktiivne transport ainete liikumine läbi soost. rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, Autotroof organis m, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast kasutatakse ATP energiat.
selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Antikoodon - tRNA molekuli kolmnukleotiine järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Antikoodon - tRNA molekuli kolmnukleotiine järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
Nende läbimõõt on aga mikroskoopiline. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Väike pindala ei toida rakku ära. Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks.Üherakulised on kõik bakterid (neil puudub tuum), ainuraksed (kingloom, viburlased, amööb). Osa vetikaid. Eluslooduses on 5 riiki: a)looma riik b)taimne riik c)seeneriik d)bakterid e)protistid Protistide hulka kuuluvad vetikad, minaseened. Rakkude kuju on väga erinev, see on tingitud raku ülesandest. Näiteks närvid : võtavad vastu ärritusi, neil on lühikesed jätked ja pikk jätke, mis erutust edasi kannab. Munarakk on ümar kera, ta sisaldab vaheainet loote jaoks.
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8
" Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." Rudolf Virchow - Saksa päritolu teadlane, kes sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5) Kuidas jaotatakse rakke rakutuuma ehituse alusel. Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt.
" Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." Rudolf Virchow - Saksa päritolu teadlane, kes sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5) Kuidas jaotatakse rakke rakutuuma ehituse alusel. Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt.
moodustab lüsosoom fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos ainus toitumisviis. Pinotsütoos- lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil. 13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14. Liidused plasmamembraanis. Nende paiknemine, ehituslikud komponendid ja ülesanded. Näiteid liidustest? Näide: vere-ajurakkude barjäär 15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus (sisemembraanistik) — rER, sER, Golgi aparaat, transport põiekesed (endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid
Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. Seetüttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. 7.) Prokarüoodi mõiste + näited Prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 8.) Eukarüoodi mõiste, jaotamine + näited Eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 9.) Loomaraku ehitus (joonid + nimetused) 10.) Tsütoplasma ülesanded (2) · seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · tsütoplasmas olevad anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH 11.) Rakutuuma ehitus, ülesanne Tuumaümbris koosneb kahest rakumembraanist
organisme on mükoplasma. Ta on nii väike et teda valgusmikroskoobis uurida ei õnnestu. 3. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Seepärast ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. 4. Hulkraksed organismid on inimesed, loomad, taimed. 5. Bakterid on oma väliskujult erinevad: ümarad, pulkjad kui ka kruvikujulised. 6. Loomarakkude väliskuju sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad. 7. Üherakuline organism, millel on muutuv väliskuju on ntks amööb. 8. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. lk 55 1. Organismid jaotatakse eel- ja päristuumseteks rakutuuma esinemise järgi . Eeltuumsete ehk
Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast. Loomarakus on olemas: Mikrotuubulid Päristuumses rakus esinevad valgulised torukesed, mis kuuluvad mõnede organellide (kääviniidid, vibur) koostisesse. Mitokonder Kahemembraanne päristuumse raku organell, milles viiakse lõpuni glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos
Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid
Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e. prokarüoodid Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks ja kindlustab nende Bakterid koostöö Puudub membraaniga piiritletud ruum Tagab toitainete laialikandmise rakus Raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 2. Rakutuum Ümbritsetud kahe membraaniga, milles paiknevad poorid, mille abil
Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju. Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas, prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma
* 5-6 päevaga laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. * 18-28 päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite moodi olend. * 3,nädal hakkavad arenema veresooned ja magu,21. Elupäeval hakkab tööle süda. * 4, nädalal tekivad luude ja lihaste alged. * 3. Kuul loote kasv aeglustub. * 7 kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned. * 9-10 kuu, elundid on iseseisvaks eluks valmis. 8.pilet. 1. valkude koostis ja ehitus. Valgud koosnevad aminohapetest, on 20 erinevat aminohapet. 9.pilet. 1.valkude funktsioonid rakus. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine. * ensümaatiline amülaas lagundab tärklist * struktuurne karvad, sarved jm. * transport hemoglobiin. *bioregulatoorne insuliin * retseptoorne membraani pinaretseptorid * liikumis lihsaskoe valgud. * varuaine munavalge. * kaitse antikehad.
lämmastikaluse(eristab monumeere), desoksüriboosi, fosfaatrühm. DNA monomeeride molekulid koosnevad- süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust. DNA koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast-koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks(primaar) Sekundaarstruktuur-vesiniksidemeteha ühendatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksiks Tertsiaarstruktuur-Dna molekul on seotud valkudega Komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastavus: A-T ja G-C DNA molekuli Ülesanded: Kromosoomide põhiline koostisosa. DNA leidub rakutuumas, kloroplastis, mitokondris. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine.(raku jagunemisel tuleb tütarrakkudes säilitada sarnane pärilik info, seepärast tuleb DNA kahekordistuda. Friedrich Miescher- leidis nukleiinhappe J.Watson, F.Crick -avastasid DNA biheeliksikujulise struktuuri
antigeeniga. kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (leviala) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil. Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Arukas inimene - nimetatud ka nüüdis, päris ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250 kuni 200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente. Asendusema - vt. surrogaatema.
- RAKU tase – rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe. - ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst,
- RAKU tase rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe. - ELUNDI tase ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst,
tsütosiin(C) Seetõttu nimetatakse nukleotiide lämmastikaluste järgi. Komplementaarsus printsiip blabla DNA´l on ka sekundaarstruktuur, biheeliks. RNA on biopolümeer, monomeerideks ribonukleotiidid, tümiini asemel on urasiil(U). RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis. Ribonukleotiidide järjestust molekuslis nimetatakse RNA prim.struktuuriks. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA on nn ,,readonly" täiesti inaktiivne molekul, geneetilist infot realiseerib RNA. 6. Kolm põhilist RNAde klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA(informatsioon) toob geneetilise info valgusünteesiks rakutuumast ribosoomi. tRNA(transport) aminohapete transport tsütoplasmast ribosoomidesse, geneetilise info desifreerimine. rRNA(ribosoomis) kuulub ribosoomide ehitusse, osaleb valgusünteesis. 7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused.
Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarne tase teadus molekulaarbioloogia. Biomolekulid nt. sahhariidid 2. Rakk esmane tase, kus ilmnevad kõik elu omadused rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Eukarüootne rakk päristuumne Prokarüootne rakk eeltuumne 3. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega teadus, mis uurib kudesid on histoloogia. Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude 4. Organ e. elund kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. 5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus Neuraalne regulatsioon elundkondade talitlust kooskõlastab närvisüsteem Humoraalne regulatsioon regulatsioon toimub veres esinevate hormoonide ja teiste
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel ristuda, kuid eriliikide esindajad tavaliselt ei ristu. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt-pooldumisega (bakterid), pungumine Eostega Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed Bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest, paljud taimeliigid paljunevad vegetatiivselt Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine.
Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. MISSUGUSE EHITUSEGA ON RAKUMEMBRAAN? Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. (Nende suhe membraani koostises on enamasti ühesugune). Peale selle sisaldavad loomaraku membraanid alati kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodust. kanalite süsteem. Neid mööda liiguvad ained ühest otsast teise. Membraaniga on ümbrits. ka rakutuum ja mitmed organellid. KUIDAS TOIMUB AINETE TRANSPORT LÄBI RAKUMEMBRAANI? Ainete liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel (vesi, gaasid, etanool ja teised väiksemad molekulid). Difusioon ja osmoos ongi passiivse transpordi peam. võimalused. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varust. kanalikestega, mille kaudu toim
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslikult jagunevad rakud:
aminohappe kombinatsioonidel Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Aminohappeid iseloomustavad amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett. Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntees toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNAvalktunnus) Oluline on, et valgumolekul on lineaarne, ei hargne ega ei ole tsülklis. Valke jagatakse: i. lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest; ii
aminohappe kombinatsioonidel Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustavad amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett. Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntees toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNAvalktunnus) Oluline on, et valgumolekul on lineaarne, ei hargne ega ei ole tsülklis. Valke jagatakse: vii. lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest; viii
ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagundamine e dissimilatsioon
2-5 mikromeetrit. Ülesandeks raku varustamine energiaga e. ATP süntees. Energia talletamine ATP kujul. Mitokondrite teke on seotud endosümbioosi hüpoteesiga. Selle kohaselt on ürgne eukarüootne rakk all neelanud saakorganismi, kuid mingil põhjusel seda ei seeditud, vaid see säilis uues peremeesorganismis kui endosümbiont, mis edasise evolutsiooni käigus muutus rakuorganelliks. PLASTIIDID on taimedele omased 4-6 mikromeetri suurused ovaalsed organellid, mis vastavalt pigmentidele annavad taimede eri osadele erineva värvuse · Kloroplastid-klorofüll annab rohelise värvuse · Kromoplastid- karotinoididest vastavalt kollasest kuni punakaspruunini värvuvad · Leukoplastid-neil pole värvipigmente *Kui klorofüll saab külma, siis ta laguneb ja teised pigmendid avalduvad =>punakas kromoplast *Kromoplast saab ka kloroplastiks muutuda keemiliste tegurite (päikesekiirguse) toimel, kui
lahtimõtestamine, tRNA toob kohale õiged aminohapped ja lülitab need sünteesitava valgu ahelasse. · Ribosoomi ehk rRNA: kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüootne e Eukarüootne e eeltuumne päristuumne tüübid bakterid Taime-, looma-, seenerakud, protistid tuum Puudub, selle asemel 2 membraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum tuumamembraan Puudub olemas DNA 1 rõngaskromosoom, Palju lineaarseid väiksemad plasmiidid kromosoome
Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia RAKU tase - rakubioloogia KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) ORGANISMI tase – need koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia) – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR) Suhkrute lühiiseloomustus.
prokarüootseid rakke. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. 4) KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Taimede koed: tugi-, juht- katte, põhikude). Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe. 5) ELUNDI tase – ERI KOED moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. 6) ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad
annaabi.ee 
