direktiivi 2003/30/EÜ artikli 2 lõike 2 kohaselt järgmiselt: biokütusteks loetakse järgmisi biomassist toodetud vedelaid või gaasilisi transpordis kasutatavaid kütuseliike: bioetanool biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool; biodiislikütus taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester; biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile; biometanool biomassist toodetud metanool; biodimetüüleeter - biomassist toodetud dimetüüleeter; 4 bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47%;
Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi. Energiahein- kultuurid, mida kasvatakse energia tootmise eesmärgil Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk. Väljendatud toor-või kuivamssi ühiksuis isendite
kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine (nafta, süsi, põlevkivi, turvas). Traditsioonilised energiaallikad on energiaallikad, mille otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline (fossiilsed kütused, küttepuud, tuumaenergia, vee-energia)
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1
Mis on biomass? Üldine tähendus: biomass on elusaine mass. Biokütuse tähendus: biomassiks nimetatakse bioloogilise päritoluga ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatavat, kütuseks töödeldud või varem kasutuses olnud tahket, vedelat või gaasilist ainet. · tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt) Tselluloossed rohttaimed (vitshirss) Suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, suhkruhirss) Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder)
veekogude (hüdrosfääri) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Geofüüsikalised energiaressursid – energiaressursid, mis on koondunud Maa koorde, selle pinnale ja atmosfääri. Geofüüsikaliste energiaressursside, muundamise ja kasutamise võimalused- Varudes sisalduv ehk primaarenergia muundatakse paljudel juhtudel edastus- ja rakendussoodsamaks vääris- ehk sekundaarenergiaks (elektri-, kuuma veega ja auruga edastatav soojus, suruõhk, keemilised sidemed jm). Tehisprotsessides saab päikeseenergiat kasutada nii otse (passiivne päikese küte) kui ka peale looduslikku muundumist või tehismuundamist, salvestamatult (tuule- ja laineenergia) või salvestatult (kütuse ja toidu keemiline energia, paisjärvede hüdroenergia). Peale päikeseenergia ja selle muunduste kasutatakse, geotermilist ja gravitatsioonienergiat (looded – tõus ja mõõn ookeanides).
madalat hinda. Tuuleolusid on mingil määral küll võimalik ette prognoosida, kuid suur veaprotsent (kohati erineb tegelik toodang prognoositust isegi mitu korda) tähendab, et lõplik kauplemine toimub sel hetkel, kui elektrit toodetakse ja see on siis vaja iga hinna eest kellelegi maha müüa ükskõik mis hinnaga. Seega peaks tuuleelektri tootjal igal juhul olema olemas ka tuuleenergia akumuleerimisvõimalused. 1.3. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Biomassi põletamisel vabaneb atmosfääri süsihappegaas, mis arvatakse samas koguses seonduvat uuesti biomassiga, kui koristatud alale kasvab uus taimestik. Biomassi põletamine
Need on vedelkütused, mida saadakse tahkest biomassist puidust või põhust. Ent teise põlvkonna biokütuste valmistamise tehnoloogiad on alles teadusuuringute järgus ning nende turule jõudmiseni läheb veel palju aastaid. [1/2/3/4/5] Biokütuse liigid · Bioetanool biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool · Biodiislikütus taimsest või loomsest õlist toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester · Biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile · Biometanool biomassist toodetud metanool · Biodimetüüleeter biomassist toodetud dimetüüleeter · Bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47% · Bio-MTBE biometanooli baasil toodetud metüültertsiaartüüleeter. Biokütuse
· Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul. Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiahein · Energiaheina saab kasutada energiatoormena. · Energiaheina saadakse harilikult pilliroost ja laialehelisest hundinuiast, päideroost, kiukanepist jne. · Selle raiering on üks aasta. Vajaminev tehnika, kasvatamise plussid. · Energiaheina külvi-, hooldus- ja koristustöödeks sobib tavapärane söödatootmiseks kasutatav tehnika (niidukid, vaalutajad, kogurid, liikurhekseldid, ruloonpressid), mis rohusöötade tootmisega tegelevail
................................................................................................ 5 Fotoelektrilised süsteemid. ................................................................................................. 6 Päikesepaneelid.................................................................................................................. 7 Päikeseenergia kaudne kasutus.............................................................................................. 7 Bioenergia........................................................................................................................... 7 Mikrotuulegeneraatorid........................................................................................................ 9 Soojuspumbad................................................................................................................... 10 Kokkuvõte................................................................................................
Mõisted Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
õli, gaasi jne. hinnad aina tõusevad, seevastu päikeseenergia on alati tasuta. Maksavad ainult seadmed, millega energiat koguda. Saksamaal on käimas praegu katse kahe tuhande individuaalelumajaga. Igas majas on päikeseelektrisüsteem, mis on ühendatud elektrivõrku. Võrk toimib päikeseenergia hoidlana: kui maja toodab elektrit rohkem kui vajab, siis üleliigne elekter müüakse üldvõrku. Samamoodi üldvõrgust ostetakse vajaduse korral energiat. 2. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires),
Veidi teemakohast infot kokku kogutuna Kõrgeimad etanooli saagid on Eestis saadud talitritikale (Lamberto) 3 283-4 756 l/ha ja talinisu (Bjorke) 3 059-4 143 l/ha sortidelt. Kõigi suviviljade etanoolisaagid olid peaaegu poole madalamad taliviljade etanoolisaagist. Etanooli kasutamise idee sisepõlemismootori kütusena on kaunis vana idee. Henry Fordi auto Mudel T oli disainitud etanooli kasutamiseks. Ta valis "ajutise odava lahendina" naftabensiini ja nii algas ka naftaajastu. · Mets moodustab 80 % maailma biomassist. Seetõttu moodustab ta küllaldaselt saadava, inimtoiduga mitte konkureeriva suhteliselt odava tooraine bioetanooli tootmiseks. · Sisaldades keskmiselt 42% tselluloosi ja 21% hemitselluloosi on ühest grammist puidust teoreetiliselt võimalik saada 0,32 grammi etanooli. · Praegu ületab tselluloosistetanoolitootmise tehase maksumus 2,5 4 korda investeeringud tehasesse, mille tooraineks on teravili Ehitatakse integreeritud jaamu, kus kasuta
aastate naftakriis, mis sundis importkütustest sõltuvaid tööstusriike kasutusele võtma oma taastuvate kütuste varusid. Tehnoloogiate täiustamisele tänapäeval aitavad kaasa 12 rahvusvahelised kokkulepped kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ja taastuvate kütuste kasutamist soodustavad maksud. Pikaajalise teadus- ja arendustegevuse tulemu- sel on nüüdseks puitkütuse tootmise tehnoloogiad hästi välja arendatud ja neist mitmed sobivad kasutamiseks ka Eestis. Kogupuu tehnoloogia Harvendusraiel kasutatava tehnoloogia eesmärgiks on ühe tehnoloogilise võttega tuua metsast välja nii saepalk, paberipuu kui ka küt- tepuu. Erinevalt traditsioonilistest metsaraiest jäetakse selliste tehnoloogiate korral langetatud puud laasimata ja nende lõplik töötlemine toimub vahelaos.
......................................................9 1.2.3 Laineenergia.......................................................................................................................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus...................................................................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:............................................................................................................12 1.4.3 Biokütuse puudused:..................................................................
metsa istutamisega. Kaevandamise lõppedes peatatakse vee pumpamine kaevandusest ja karjäärist ning varasem põhjaveetase hakkab taastuma. Nii täituvadki suletud kaevandused veega. 36. Milleks põlevkivi kasutatakse? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. 37. Milliseid puidupõhiseid kütuseid Eestis kasutatakse? Puidupõhine biomass kujutab endast puudest või põõsastest pärinevat biomassi, kusjuures biomass võib olla saadud otse metsast või istandusest (nn energiametsast), puidutööstuse jääkidest, korduvakasutusega biomass jne 38. Kuidas metsa ressurssi kasutakase ja milline osa metsa (puu) biomaasist kasutatakse kütusena? Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline
seminarid, ekskursioonid) Environment Institute, Helsinki, Tartu, 2004 Ajakiri "Keskkonnatehnika" ilmub 8 korda aastas min 70 % William Hogland, Landfilling, Lund, 1996 ARVESTUSTÖÖ min 70 % Charles Y.Wereko-Brobby, Essel B.Hagan, Biomass Conversion and Technology, Wiley&Sons, 1996 Puudujäägid lahendada Norman J.Crampton, Preventing Waste at the Source, individuaalselt (lisaülesanded, Lewis Publishers, 1998 järeltöö, ... ) Michael D.LaGrega et al, Hazardous Waste
NB! Põlemisjäägid võivad sisaldada raskemetalle ja lahustuvadi sooli. Tahke põlemisjääk ladustatakse tavaliselt prügilasse. Lendtuhka on soovitatav hoida lahus koldtuhast, sest ta sisaldab tunduvalt rohkem reoaineid ja ta ladesatmine võib ohustada keskkonda Põletamise poolt või vastu? Põlemisgaasid prügi põletamisest vs prügilareostus ? · Raskmetalle on lihtsam püüda põlemisgaasidest kui suurest prügilast. · Jäätmete ja biogaasi põletamine ning sellest elektri- ja soojusenergia saamine on arenenud riikides väga hästi ja keskkonnahoidlikult lahendatud. Eesti ettevõtete tegevus jäätmete põletamisel: _ AS Epler & Lorenz - ohtlike jäätmete käitlemine, ümbertöötamine prügikütuseks (klient Kunda Nordic Tsement) _ AS Ragn-Sells jäätmekütuse tootmine ohtlikest jäätmetest, pilootkatsed segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel _ OÜ Ecocleaner - jäätmekütuse tootmine
Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid. Biokütuste all mõeldakse bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavaid või spetsiaalselt kütusteks töödeldud (vääristatud) tahkeid, vedelaid või gaasilisi aineid. Seega kuuluvad biokütuste hulka puit, roog, energeetilised kultuurid, bioloogilise päritoluga põllumajandus-, tööstus- ja olmejäätmed ning nende tahked, vedelad ja gaasilised töötlemissaadused, kuid täna mitte turvas isegi siis, kui teda kasutatakse taastuvuse piirides. Kütuse varud ja tootmine* Vedelkütuse varud 1P Reservid, 2010 seisuga Konventsionaalne nafta Õliliivad Põlevkivi Kivisüsi GTL ressurss Ebakonventsionaalne kokku
geotermaalenergia.....................................................................................8 Probleemid .........................................................................................................................9 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................9 Mida tuleks teha?................................................................................................................9 Bioenergia...............................................................................................................................9 Probleemid..........................................................................................................................9 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?...................................................................10 Mida peaks tegema?..............................................................................................
- Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes
- Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes
temperatuuri keemilist agressiivsust tolmuosakeste kuju, omadusi fraktsioonkoostist jm. 4. Gaaside puhastamine väävel-ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: - regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni - mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes
seega kokku umbes 30 aasta vältel. Pärast seda võib maad kasutada põllukultuuride kasvatamiseks või uue energiavõsa rajamiseks. Eestis on energiavõsa kasvatamist uurinud mitmed teadlased. On rajatud ka mitmeid katseistandusi. Energiavõsal on mitmeid eeliseid ja ka puudusi. Eelisteks võib pidada: imporditava kütuse vähenemist, võimalus kasutada energiavõsa biopuhastina, looks juurde olulisi töökohti ja seda eriti maapiirkondades. Puudusteks: tehnoloogia on küllalt töömahukas ja seadmed kallid(koristus-ja istutusmasinad), kahjustused kahjurite poolt(mida looduslikes kooslustes samadel liikidel ei esine). Puit on ikkagi Eestis üks alternatiivsemaid alternatiivkütuseid. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Pikalt on kasutatud kütteks turvast. See on ajalooliselt kõige vanem ja levinuim turba kasutamise moodus. Kuna Eestis on sademeid rohkem kui auramist, siis leidub meil
Euroopa Liidu riikides kasutati 2007. aastal kogu varutud puidust energia tootmiseks 43% Fossiilsete kütuste kõrge hind ning uued energia- ja keskkonnapoliitikad ning toetused loovad senisest 5 paremad võimalused puiduenergia kasutamiseks nii arenenud- kui ka arengumaades. Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks. Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja hakke/pilbaste kujul põletusainena nüüd mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid ka palju mugavam. Iga elektritootmisel biomassiga asendatud fossiilkütuse tonniga vähendatakse CO2 emissiooni atmosfääri 1,05 tonni toodetud 1 MWh kohta Maailma küttepuu varumise maht on 1,8 miljardit m3 aastas. Kogu varutavast küttepuust varutakse arenenud riikides seni vaid 13%
Absorptsiooni on ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks
...12 2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS.................................12 2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2.............................................13 2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850........................14 2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL................16 3. INVESTEERINGUD TAMSALU SOOJAENERGIASSE......................................19 3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-1998............19 3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL..........................20 3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL.............................21 3.3.1. ,,TAMSALU LINNA JA VALLA SOOJUSENERGEETIKA ARENGUPLAANI" SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA PAIGALDAMISEST..................21 3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU-MÜÜGILEPING JA 2004. AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING NENDE TEOSTUMISEST.........................................................................
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
lahustumisena) - absorptsioon või tahkesse faasi - adsorptsioon. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega), mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCI, HF, SiF4 ja mõõdukalt happelisi SO2, Cl2, H2S gaase. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus
Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Faktori ökoloogia Mõju tähtsus: · elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid · olemasolu pole elu eelduseks · Osa tegureid on varud, mis kasutatakse organismide poolt ära ja mille hulk ning kättesaadavus oleneb kasutajate hulgast ja nõudlusest (toitained ja vesi). · Teised tegurid ei olene organismide rohkusest soojus, maismaataimedele õhk, veetaimedele vesi Tegurid võivad mõjuda o otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi o kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet Biootilised tegurid Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele. · liigisisesed · liikidevahelised Biootilised tegurid jaotuvad · toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu
samuti kasvu inhibeerivad ja toksilised ühendid. Anaeroobse lagunemise faasid. Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid. Täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore. Täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi. Joonisel 2.9 on kujutatud anaeroobsete reaktorite põhitüüpe ja alamal selgitatakse nende toimimise põhimõtteid. Reaktorite põhitüüpide modifikatsioonid erinevad vee voolamise suuna, retsirkulatsiooni ja setitamise kasutamise poolest.
plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ringlussevõtu arendamine, sealhulgas ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus, kui jäätmete ringlussevõtt on tagatud; 5) ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi; 6) jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine; 7) põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogia arendamine; 8) tootja vastutusega seotud jäätmete liigiti kogumissüsteemide arendamine, mis on suunatud elanikkonnale paremaks jäätmete üleandmise võimaldamiseks. Toetuse saajad 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud punktis 1 nimetatud tegevusteks; 2) Eestis registreeritud äriühingud punktides 28 nimetatud tegevuseks; 3) tootjate ühendused punktis 8 nimetatud tegevuseks. 3. VEEVARUSTUS SADAMATES
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
