Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Bertrami hotellis" - Agatha Christie". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hotell, marple, elvira, kanoonik, miss, sõi, bess, kolonel, inspektor, bridget, pauk, hotellis, tuppa, malinowski, jutus, davy, jane, administraator, küsis, jooksis, kostis, arvas, film, richard, politseinik, neiu, lift, vahepeal, takso, tundis, avanes, tütarlaps, ootas, hajameelne, rahulikult, bessi, juttu, sõbranna, juveliiri, kalli, kaubamajasKirjandusteose analüüs Laip raamatukogus Teose autor ja tema eluaeg Raamatu ,,Laip raamatukogus" autoriks on Agatha Christie. Agatha Christie oli kuulus kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Agatha teoste üks kuulsaim tegelane on miss Marple, kes uuris juhtumeid ka raamatus, mille mina läbi lugesin. Rahvuselt oli Agatha Christie inglane. Ta sündis Inglismaal 1890. aastal, 15. septembril. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks palgati hoidjaks neiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha
Õhtul istus mina-tegelane preestri kõrvale, kes oli natkuse solvunud tema peale, et ta ei olnud puhkuse ajal seal ära käinud kus preester oli soovitanud, kuid peale seletust said nad sellest probleemist üle ja jäid sõpradeks. IV Hommikul äratas minategelase patarei üles, mis tulistas üle nende peade. Ta tegi veel ühe patrulli mägedes ja alles õhtul jõudis linna tagasi. Kui Rinaldi nägi teda, siis palus ta minategelast endaga kaasa miss Barkley-d külastama. Tal oli esindus vorm seljas, aga minategelane oli tolmune ja kasimata, kuid ta palus Rinaldil natuke aega oodata kuni ta end pesi. Sinna kohale jõudes huvitus miss Barkley minategelasest rohkem kui Rinaldist. Varsti Rinaldi ja minategelane lahkusid. V Järgmisel päeval läks minategelane uuesti miss Barkley-d külastama, kuid teda ei olnud, üks õde ütles, et tuleks uuesti 7 ajal ja ilma itaalasteta. Kui minategelane sel ajal õhtul tuli oli
· Jane Eyre- peategelane · Missis Reed- naine, kes Jane kasvatas · Mister Reed- Missis Reedi surnud abikaasa, Jane ema vend · Eliza- Reedide laps · John- Reedide laps · Georgina- Reedide laps · Abbot- toatüdruk · Bessie Lee- toatüdruk, hoidis Jane · Robert Leaven- ratsanik, Bessie mees · Jane, John, ..... Beesie ja Roberti lapsed · Mister Loyd- apteeker · Mister Brocklehurst- kooli ülalpidaja · Miss Miller- õpetaja · Miss Maria Temple- kooli direktriss · Miss Smith- käsitöö õpetaja · Miss Scatcherd- ajalugu, grammatika · Madam Pirreot- prantsuse keel · Helena Burns- sõbranna, suri kopsuvähki · M;ister Brocklehursti naised · Mary Ann Wilson · Missis Fairfax- koduabiline · John- hobuvankri juht, Leah´i naine · Leah- toatüdruk · Adele Varrens- hoolealune · Sophie- Adele hoidja, bonnei · Edward Fairfax de Rochester- lossi omanik, Jane mees
ooteks tükk leiba ja juustu, lõunal riknenud lihast ja kartulitest supp, õhtuks oli kruus kohvi ja pool leiba ning vastu magamaminekut killuke kaerakooki ja kruus vett, kruus oli igal klassil kõigile ühine. Järgmisel päeval oli toit söödav, aga jälle väga vähe. Magamistuba asus 2-l korrusel, kuhu mindi kahekaupa pikas reas. Magasid tüdrukud kõik ühes pikas ruumis, igas voodis 2 tüdrukut. Abiõpetaja miss Miller magas samuti samas ruumis. Valgustas seda ruumi üks või paar küünalt. Pesemiseks oli 6 tüdruku kohta üks kauss. Jane asus õppima kõige nooremas klassis. Õpetajad: Lowoodi kooli direktriss, miss Temple, inimene, kes meeldis Janele kohe esimesest hetkest peale. Välimuselt pikakasvuline, sihvakas ja ilus: pruunid, pikade ripsmetega heasoovlikud silmad, tumpruunid juuksed, kõrge laup, peened näojooned, puhas jume, suursugune kuju ja esinemine. Esimesel päeval oli miss
kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toast tel helina peale lahkus, rääkis daisy, et ennem olevat teener töötanud hõbedapuhastajana igapäevaselt ja see olevat tal ninna kinni hakanud. Helistajaks oli olnud tomi new yorki naine, ja nad läksid selle pärast teises toas daisiga sõnelema. Hiljem, kui nick ja daisy omavahele jäid, selgus, et tom olevat juba
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdruk
"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque Mees kõndis kail edasi-tagasi. Lissabon säras tuledes. Mees unistas Portugalist põgenemist Ameerikasse. Ameerika on ainuke väljapääes. Oli aeg, mil peatselt hakkab II maailmasõda (1939.a). Kail kõndides märkas ta ühte meest. Mees hakkas tundmatu eest põgenema. Tundmatu järgnes talle, lõpuks ka jõudis järgi. Tundmatu tutvustas end ning pakkus mehele laevapileteid, mida mees oli kogu hingest tahtnud. Tundmatu ainuke soov oli, et et mees oleks kogu öö koos temaga. Tundmatu ei palunud piletite eest raha. Nad sõitsid taksoga ühte ööklubisse, kus nad saaksid segamatult suhelda. Tundmatu rääkis enda eelmisest aastast. 1938. a viibis ta Prantsusmaal. Ta polnud enda naist 5 aastat näinud ning ta pidi ilmtingimata teda Saksamaale vaatama minema. Mehel oli valepass. Selle ta oli saanud enda sõbralt, kes hiljuti suri. Passis muutis ainult pildi, aastaarvu ja p
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatu
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutada, kuna see oli omamoodi
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.
DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss
,, KURISTIK RUKKIS " 1. PEATÜKK - Minategelane räägib, et tal on tobe lapsepõlv ning kuidas ta vanemad kaks rabandust saavad, kui ta räägiks oma lapsepõlvest - Vend D.B oli kirjtanik , kirjutas raamatu ,,Salakalake" , mis räägib poisist, kes ei luba kellelgi oma kuldkala vaadata, kuna see oli ostetud ta omaenda teenitud raha eest. - Kui midagi maailmas vihkab, siis leina - Visati koolist välja kuna kukkus läbi 4-st eksamist 5-st 2.PEATÜKK - See oli ta neljas kool - Kirjeldab ennast : * Nigel sõnavara ( kasutas tihti sõna ,,OH SA POISS" ja ,, AUSÕNA" ) * Käitub tihti lapsikult ( nagu 13.aastane ) * 17. aastat vana * Oli 6 jalga kaks ja pool tolli pikk * Hallid juuksed ( pea paremal poolel. Lapsest saadik ) - ,, Mõnikord ma käitun nii , nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen- see on tõsi-, aga seda ei m
LÜHIKOKKUVÕTE Raamatu nimi : Kuristik Rukkis Raamatu autor : J.D. Salinger Raamat räägib ühest poisist nimega Holden Caulfield, kes käib Pency koolis , või peaks juba mainima, et käis Pency koolis. Holden visati koolist välja kuna tal oli halb õppeedukus ja ta kukkus ka eksamilt läbi. Holden elab ühiselamus, kus ta toanaabriks on Straddler . Kuna Straddler läks kohtama Holdeni endise tüdruku Jane Gallagheriga, oli Holden natuke kade ja hakkas Straddlerilt palju igasuguseid küsimusi esitama . Holden küsis ka näiteks seda, et kas Straddler ja Jane on maganud, aga Straddleril viskas kopa ette Holdeni küsimustest ja nad hakkasid kaklema. Kakluse võitis loomulikult Straddler , sest ta on ju palju tugevam. Holden plaanib Pencyst lahkuda, aga ta ei suutnud seda teha, kui ta kõigiga tülis on. Ta proovis kõigiga sõbruneda ja isegi Ackley'ga . See plaan tal ei õnnestu ja ta otsustas koolist lahkuda varem kui plaan
Erich Maria Remarque ,,Gam`` Raamatu peategelaseks on Gam.Ta on terviku poole püüdlev erilise saatusega kaunis daam,kellele on Euroopa linnad igavuse peale ajanud ja kes reisib kaugetes maades- Egiptuses,Argentinas,Sri Lankas,Vietnamis,Indoneesias,Hiinas ja Indias.See eksootiline eluring,mil tema proviandiks on armastus,lõpeb tal meeletu põgenemisega ja salapärase kaaslase kaotamisega.Tuge leidnud buda vaimuliku tõekspidamistest,tuleb ta Euroopasse tagasi.Looduse uut õitsengut taas himukalt tunnetav noor naine on uuele eluringile minekuks usutavasti valmis. Gamile tundus,et tal on vaja osta Abu Duvase ´´Diivani`` vana väjaanne.Norman ootas teda,et esitleda talle Clerfayt`d,ühe sõbra poega,kes pidi ta lennukiga Luxorisse viima.Gam startis tunni aja pärast ja Norman pidi järgmisel päeval talle kiirrongiga järele minema.Kreool sõidutas nad hotelli ja kummardas Gami ees.Clerfayt ei teinud kreoolist väljagi ja kui kre
Kokkuvõte ,,Huckleberry Finn'' Huckleberry Finn oli poiss, kes otsid seiklusi. Ta nägi välja nagu tavaline poiss. Tal peas oli suur kübar ja ta armastas suitsetada. Ta sõbrutses Tow Sawyeriga. Koos nad leidsid hunniku raha , mille röövlid koopasse peitsid, ning nad said rikkaks. Kumbki sai endale kuus tuhat dollarit. Kohtunik võttis nende raha enda hoolde. Miss Watson oli lese õde, üsna kõhn vanatüdruk prillidega. Ta tuli tema juurde elama ja hakkas Finni õpetama aabitsaga. Ta alati kamandas Finniga: ,,Ära topi oma jalgu sinna Huckleberry,'' ja ,, Ära ole nii küürus, Huckleberry, istu sirgesti''. Ta jutustas alati Finnile kõiksugu asju põrgust. Õhtuti kutsus ta oma neegrid tuppa ja pidasid palvetunni. Tom Sawyer oli seiklushimuline poiss, kes alati tahtis minna riski peale välja. Tom sattus alati pahandustesse
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne. Alguses on Holden Pencey koolis, kust ta vä
Holden Caulfieldi kujunemine Jerome David Salingeri romaani ,,Kuristik rukkis" peategelaseks on 16-aastane poiss Holden, kes pole mitte millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki - ta on välja visatud mitmest koolist halva õppeedukuse pärast. Viiestst eksamist sooritas ta ainult ingilse keele ning kuna ta ei julge vanematele sellest rääkida, hulgub ta mööda New Yorki. Holden visatakse välja kallist Pencey erakoolist. Rusutuna läheb ta abi otsima oma vana ajalooõpetaja Mr. Spenceri juurde. Nad vestlesid poisi hinnetest ning lõpuks luges õpetaja Holdeni ebaõnnestunud kirjatöö talle valjusti ette. Holden tundis end ebamugavalt ning läks esimesel võimalusel minema. Koolist saadeti Holdeni vanematele kiri. See pidi kohale jõudma umbes nädala pärast, seega ei tahtnud noormees enne seda koju minna, sest ta tahtis lasta vanematel seda seedida ning lootis, et hiljem on nad mõistlikumad ega õienda temaga. Int
Teose analüüs J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" I Teose idee Teose ideeks oli näidata inimestele, et tänapäeva noored ei väärtusta eriti haridust. Raamatu autor üritas seda kõike meile näidata Holdeni kaudu, kes on küll suhteliselt intelligentne inimene, aga ei viitsinud lihtsalt õppida. Ta oli juba mitmendat korda lasknud ennast koolist välja visata. Holdenile meeldis teisi inimesi kritiseerida, ta vihkas valelikkust. Jutustus näitas ka, kui olulised on lähedased inimesed, tänu kellele me tihti oma otsuseid muudame. Nõnda tegi ka Holden, oma õe soovile vastu tulles, sest Phoebe oli talle väga kallis. II Aine ja teema Holden ei talunud teda ümbritsevat teesklust ja valelikke inimesi. Ta uskus, et räägib ise õigust ja on lihtsalt aus. Kõige rohkem põlgas Holden kõike, mis röövis väikestelt lastelt süütuse ja teadmatuse jubedatest asjadest, mis maailmas toimusid
lastega askeldama. „Kivist süda oli küll sel tüdrukul, ei mingit kahtlust,või mu nimi pole Clara Brill.Alati ka niikangeste omaette – isegi mitte pitstaskurätikest või kübaranõelakest ei jätta enesest mälestuseks.Tõuse maast üles, noorhärra Michael!“jätkas missis Brill raskeld hingeldades. „Kuidas me üleültse kannatasime teda nõnna kaua ma ei tea – kõigi tema tujude ja pirtsutamistega.Kui palju nööpe, miss Jane!Seisa nüüd oleti vakka, noorhärra Michael, las ma võtan su riidest lahti. Ja ilu polnud tal kah midagi, päris lihtlabane nägi teine välja. Kõige seda arvesse võttes ma ei tea, kas meil pole nüüd lõppude lõpuks parem. Miss Jane, kus su öösärk ... Noh,mis see’s sinu padja all siin on?“ Missis Brill oli välja võtnud ühe väikese mügariku pakikese. „Mis see on ? Anna se mulle , anna mulle,“ütles Jane erutusest värisedes ja võttis
" ütles missis Brill natuke aega hiljemtuppa tõtates ja hakkas lastega askeldama. ,,Kivist süda oli küll sel tüdrukul, ei mingit kahtlust,või mu nimi pole Clara Brill.Alati ka niikangeste omaette isegi mitte pitstaskurätikest või kübaranõelakest ei jätta enesest mälestuseks.Tõuse maast üles, noorhärra Michael!"jätkas missis Brill raskeld hingeldades. ,,Kuidas me üleültse kannatasime teda nõnna kaua ma ei tea kõigi tema tujude ja pirtsutamistega.Kui palju nööpe, miss Jane!Seisa nüüd oleti vakka, noorhärra Michael, las ma võtan su riidest lahti. Ja ilu polnud tal kah midagi, päris lihtlabane nägi teine välja. Kõige seda arvesse võttes ma ei tea, kas meil pole nüüd lõppude lõpuks parem. Miss Jane, kus su öösärk ... Noh,mis see's sinu padja all siin on?" Missis Brill oli välja võtnud ühe väikese mügariku pakikese. ,,Mis see on ? Anna se mulle , anna mulle,"ütles Jane erutusest värisedes ja võttis
põgeneda tegelikkuse eest kunsti või tõeotsingute maailma. Jutustuses kirjeldatakse Glasside noorima lapse Franny sügavat vaimset kriisi. Üliõpilasest Franny on hakanud usundifilosoofia sarja mõjul analüüsima end ümbritsevaid inimesi ja elu. Teda masendavad variserlikkus, ebasiirus ja egoism, mida ta kõikjal näeb. Ta jätab õpingud, sõbrad ja osa näidendis ning sõidab koju. Jutustuse teises osas püüavad Franny ema Bess ja vend Zooey teda aidata ning lõpuks see neil õnnetubki. Kõik algab sellest, kui Franny poissõber Lane teda jalgpallimatsile kutsub. Eelnevalt oli Franny Lane'ile kirja saatnud, kus ta väidab suurt armastust poisi vastu ning mulle tundus, et ta tahtsis poisile meeldida ennast alandades. Neiu oli juba lapsepõlvest saati käinud raadiosalvestustel "Tark laps", kus astusid üles ka nende perekonna teised lapsed, näidates oma tarkust vastates küsimustele. Kuid
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J
Erich Maria Remarque TAEVAL EI OLE SOOSIKUID Ipeatükk Peategelane, kelle nimeks on CLERFAYT oli bensiinijaamas, käsutas seal töötavat poissi nimega Hubert oma auto paaki täis laskma, ja küsis eesootavate teeolude kohta. Poiss hoiatas, et tee on jääs ja kurust ta üle ei saa. Kuna tal oli kõht tühi, läks ta kõrtsi sööma. Sõi kõhu täis, jõi natuke ja asus teele. Tunni aja pärast oligi ta lumevangis. Veidi aja möödudes tuli lumesahk, mis ta välja aitas. Ta sõitis edasi ning jõudis aja möödudes sanatooriumisse, kus pidi elama HOLLMANN, tema rallisõidu paarimees, kes oli aasta tagasi haigestunud. Tal oli tuberkuloos. Sanatooriumi nimi oli Bella Vista, see oli ehitatud väiksele platoole külast kõrgemale. Ta parkis auto ära ja kohe märkas teda Hollmann, kes algul ei suutnud enda silmi uskuda
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Holden
et maja ümber oli tehtud kõrge müür. Omar seletas, et see on tehtud selleks, et igasugused kõrbeloomad sinna ei pääseks. Järgmisena läksid nad koos majja, kus Omar tutvustas Irmelile oma sõpru. Irmel tahtis oaasi üle vaadata ning seda nad läksidki tegema. Hämmastav oli see, et see territoorium oli niivõrd suur ja hoolitsetud. Pärast kutsus Omar Irmeli jälle tuppa lõunatama. Laual oli igasugust araabiapärast toitu. Irmelil oli iha kõik ära proovida, kuid viisakuse pärast sõi ta niipalju nagu etikett lubas. Lauas istudes Omari sõbrad küsitlesid Irmelit. Küsisid ka Eesti kohta ja päris pikka aega nad ei saanud aru, kus see õieti asub. Kuid jõudis kätte aeg, mil Irmel pidi lahkuma. Nad läksidki Omari auto juurde ja alustasid sõidu. Kuid suureks õnnetuseks tabas neid kõrbes liivatuisk. Ei jäänud midagi üle kui minna autost välja ning pidada suunda Omari oaasi poole. Omari sõnul pole neil siin sellise liivatuisuga midagi teha, nagunii sõita on võimatu
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kertu Tauram Näitleja Ita Ever Referaat Juhendaja: õp H.Väljamäe Keila 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Ita Everi elulugu 4 2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas 5 3. Saatuslik reis 6 4. Ita Everi ja Roman 7 5. Ita Ever ja tüdrukud 8 6. Ita Everi etendused ja filmid 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjalid 11 2 Sissejuhatus Ita Ever on Eesti tuntud ning armastatud näitleja. Otsustasin temast referaadi teha, sest ta on mu lemmiknäitleja Eestis. Esimeses peatükis on juttu Ita Everi eluloost. Teiseks peatükis on juttu Ita Everi ja Gunnari kooselust. Kolmandas peatükis räägime Ita Everi saat
Jerome David Salinger ,, Kuristik rukkis" http://et.wikipedia.org/wiki/Kuristik_rukkis Esimene peatükk Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi. Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha. Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli
TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST......................................................................................................
pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga
Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus
Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei
annaabi.ee 
