Kommuuni territooriumil kehtis NFSV raha Kommuuni arglikud katsed autonoomia piiritlemiseks põhjustasid Moskvas suure vastureaktsiooni Kommuuni ei tunnustanud ükski maailma riik Millised 3 ülitähtsat otsust tuli Eesti poliitilisel ja sõjalisel juhtkonnal Vabadussõja käigus langetada? Vägede mobiliseerimine, löögijõu suurendamine ja soomusrongide formeerimine Millise kolme vastasega tuli omariikluse nimel võidelda? Punaarmee, Landeswehr, Bermondt-Avalov Eesti Vabadussõda (piirdaatumid: nii sõja alguse kui ka lõpu puhul kuupäev, kuu, aasta) 28.nov 1918-2veeb. 1920 Kelle Eesti ohvitseridest oli silmapaistvam osa murrangu saavutamisel ja Vabadus võitmisel? Johan Laidoner, Julius Kuperjanov, Johan Pitka, Milline järsk murrang toimus Eesti ühiskonnas Vabadussõja ajal? Eestlaste rahvuslik-riiklik enesemääramine Millise lahingu aastapäeva tähistatakse Võidupühana? Võnnu lahingu (23.juuni)
1) Nõukogude Venemaa, temaga sõdis Eesti novembrist 1918 kuni veebruarini 1920. Sealhulgas novembrist 1918 kuni veebruarini 1919 sõdis Eesti Vabariik vormiliselt Eesti Töörahva Kommuuniga 2) Landeswehr /landesveer/, sõditi juunis-juulis 1919. Landeswehri sõjas sõdisid Eestiga vabatahtlikud Saksamaalt (Rauddiviis) ja kohalikud baltisakslased (Balti Landeswehr) Oli veel üks veidi väiksem vastane Eestil Bermondt-Avalovi väed, nendega sõditi 1919 oktoobris. Sinna kuulusid vene valgekaartlased ja baltisakslaste riismed. I Vabadussõja algus. Eesti Töörahva Kommuun Kui 1918. aasta novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, tühistas Nõukogude Venemaa Saksamaaga varem sõlmitud Bresti rahu ja asus pealetungile. Nõukogude Venemaa eesmärk oli taastada endise Vene impeeriumi piirid, viia revolutsioon teistesse riikidesse. NB! Sellega seoses alustas Nõukogude Venemaa 28
ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja Karlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920.
valgetega,toetasid Eesti väed seda rünnakut.Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähistas Loodearmee purustamise algust.Demoraliseerunud Vene väed valgusid Eesti poole.Valitsus otsustas Loodearmeel relvad käest võtta.See vabastas Eesti küll ebameeldivast,kuid tähendas ka seda,et Eesti väed pidid võtma Eesti piiride kaitsmise täielikult oma õlule.Oktoobris leidis Lätis aset vahejuhtum ,mis näitas, et ka Saksa oht pole Baltimaade kohalt kadunud.Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene vabatahtlikest koosnevad väeüksused alustasid pealetungi Riiale.Kriitilises olukorras palus Ulmanise valitsus abi Eestilt. 7 Narva kaitselahingud Novembri keskpaigaks jõudis Punaarmee Narva eelsete kaitsepositsioonideni.Alanud heitlustes olid arvulises ja tehnilises vähemuses olevad Eesti väeosad sunnitud sammhaaval taanduma.Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised ning toetamaks oma delegatsiooni nõudeid,alustas Punaarmee uut
tulemusteta, sest Antandi riigid soovisid NV relvajõul maha suruda ning ei tahtnud väikeriikide eemaldumist sõjast. Eesti pol ei soovinud venemaaga separaatrahu. Loodearmee Petrogradi operatsioon. Vaatamata eestlaste teravat suhet vene valgete, toetasid nad rünnakut Petro vastu. Purustatud Looderamee valgus tagasi eestisse neil võeti ära relvadvabastas eesti halvast liitlasestEesti pidi võtma oma piiride kaitsmise täielikult oma õlule. Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene vabataht väed ründasid oktoobris Riiat Saksa oht Baltimaadele pole kadunud. Eesti väed aitasid Lätil Bermonti väed avantüüril likvideerida. Narva Kaitselahingud. Eestlased arvulises ja tehnilises vähemuses, taandusid Punaarmee eest. Punaarmeel koosnes 160 000- mehest ja 200 suurtükistNarvat taheti iga hinna eest. Eestlased tõid kohale reservid, dets alguseks tõrjuti esimesed rünnakud. Dets algul algasid Tartus
Laidoner 1920. Põhiseadus Talurahvas, majanduslik olukord raske, toidupuudus, eestlased- eestlaste vastu, suruti veriselt maha rahuläbirääkimised Eesti (nov, dets) Landeswehri sõda vabastamine Tartu rahu 02.02.1920 juuni-juuli 1919 Lätis sõjaväge pole, eesmärk Bermondt- Avalov Vene Põhjakorpus Eesti vallutamine, 23.06 võidupüha (hilisem Loodearmee) Rahudelegatsiooni juhid Murrang: Poska (Eesti), Joffe (Vene) *Laidoner määrati ülemjuhatajaks *välisabi- Briti laevastik ja Soome vabatahtlikud *soomusrongide diviisioon (Pitka algatusel)
vange ja sõjasaaki ning purustati Punaarmeele tähtsaid strateegilisi objekte. Nendes lahingutes suudeti vastasele demonstreerida oma sõjalist üleolekut. BERMONDTIAAD e. EESTI SÕJALINE ABI LÄTILE. 1919. a. jaanuaris küpses Berliinis resideeruvate vene monarhistide peades plaan luua Saksamaa sõjavangilaagrite asukate baasil Kuramaal armee. Juunis koondatigi Lätisse endistest vene sõjavangidest Saksamaa toetusel formeeritud vene valgete väesalk isehakanud vürst polkovnik Pavel Bermondt-Avalovi juhatusel. Sakslased lootsid kasutada seda üksust enamlusevastases võitluses, ning seetõttu ka varustas teda igakülgselt. Samal põhjusel kuulus talle esialgu ka liitlasriikide toetus. Bermondt-Avalov sattus üsna pea konflikti teiste vene valgete rühmitustega, mistõttu sõltus tema nn. "Läänearmee" täielikult sakslaste 6. reservkorpuse toetusest. Saksa vägede toetus oli eluliselt tähtis ka "Läänearmee" suhtelise
Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ja õhutõrjet, raskesuurtükiväge, tanke ja soomusautosid, allveelaevu ning gaasirelvu. Samal ajal nägi Eesti vaeva, et sõlmida rahu Venemaaga ja saada neilt tunnustus iseseisva riigina püsimajäämiseks. Rahuläbirääkimised aga venisid ning tundus nagu nad tegelikult Eesti iseseisvust tunnistada ei soovi. 1919. aasta algupoole organiseeris Saksa sõjavangis viibinud Kaukaasia päritolu tsaariväe polkovnik Pavel Bermondt relvastatud üksuse.Ta lubas minna bolsevike vastu, et taastada ühte ja jagamatu Venemaa. Talle jagus palju toetajaid ning peagi oli ta sõjavägi arvestatava suurusega. Suunduti Venemaa poole, kuid enne seda jäid teele Eesti ja Läti, mis nende õnnetuseks osutasid ägedat vastupanu. Bermondti vägede pealetung oli tugev ning lätlased pidid appi kutsuma Laidoneri. Eestlased teadsid, et lõunapiir peab olema kindlustatud
G. Tsitserni radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid siiski tulemusteta. Loodearmee Petrogradi operatsioon Oktoobris alustas Loodearmoo suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks, mida toetasid eesti väed tiibadelt. Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähistatakse Loodearmee purustamise algust. Oktoobris leidis Lätis aset vahejuhtum, mis näitas, et Saksa oht pole Baltimaade kohalt veel kadunud. Pavel Bermondt-Avalovi väeüksused alustasid pealetungi Riiale, hõivates Väina jõe lõunakalda. Ulmanise valitsus palus abi Eestilt, kes saatis Riiga 2 soomus rongi, mis aitasid Bermondti avantüüri likvideerida. Narva kaitselahingud Novembri alguseks oli Punaarmee jõudnud Narva-eelsete kaitsepositsioonidele. Alanud heitluses olid Eesti väed sunnitud tagnema. Nõukogude juhtaud oli kindlalt otsustanud vallutada Narva iga hinnaga. Kohale toodi üle 160 000 mehe ja üle 200 suurtüki. Ka Eesti
mais algas Eesti vägede suurpealetung, kõigepealt läks Narva alt peale Vene Põhjakorpus. juunis kohtus Balti Landeswehr ja Rauddiviis Eesti Rahvaväega. Järgnesid kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaliseks konfliktiks raske neljapäevane lahing Võnnu all, mis lõppes 23. juunil eestlaste võiduga (võidupüha). 1919. suvel lahingutegevus peamiselt väljaspool Eestit. oktoobris alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile, eestlased toetasid tiibadelt. oktoobris lätlastele appi P. Bermondt-Avalovi vastu. novembri keskpaigaks jõudis punaarmee uuesti Narva alla. novembri keskel suured kaotused Krivasoo ja Vääska läbimurrete likvideerimisel 31. detsembril lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee polgud rünnakud 1920. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahu Eesti Vabadussõda lõppes. tulemused: Venemaa deklareeris, et tunnistab igaveseks ajaks Eesti iseseisvust kõik Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale pöördumiseks
Landeswehri ridadest võeti ära kõik sakslased ja alles jäänud armee suunati punaarmee vastu. Eestlased ei tahtnud Lätis enam kaugemale rünnata ja nad jäid oma positsioone hoidma. 28.06.1919 - Versailes' sõlmitud rahuleping nõudis samuti Saksa vägede lahkumist baltikumist. 21.07.1919 - Sõlmiti Eesti ja Läti vahelisi suhteid korraldav leping Riias. Sõja käigus kasutati ka gaasimürske, kuid neist oli vähe kasu, sest maa oli tasane ja alati puhus tuul. BERMONDT-AVALOVI AVANTÜÜR (08.10.1919-23.11.1919) Jaanuar 1919 - Vene monarhistidel Berliinis tekkis plaan, koondada vene sõjavangid Saksamaal armeeks ja tuua see Kuramaale. Eesmärgiks sai purustada bolsevikud Venemaal. 30.05.1919 - esimesed 350 meest asusid teele. Ülemjuhatajakas nimetati isehakkanud polkovnik-vürst Bermondt-Avalov. Ta nimetas oma väeosa Vene Läänearmeeks. Sisuliselt oli see von der Goltzi marionetiks. Septembris oli selles juba 8000 meest ning oktoobris 15'000.
Lätis tuli taas võimule Ulmanise valitsus, mis kosus peagi ka sõjaliselt. Võnnu (cesise] vallutuspäeva 23. juunit hakati Eestis hiljem tähistama Võidupühana. Kuramaale taandunud sakslased tegid oktoobris siiski veel ühe katse Läti vallutamiseks ja seal Saksamaast sõltuva vasallriigi moodustamiseks. Saksa väeosi täiendati vabatahtlikega maailmasõjas vangi langenud vene sõdurite ja ohvitseride seast, pandi silmapetteks kogu korpuse etteotsa vene avantürist P Bermondt-Avalov ning tungiti jälle Riia peale. Lätlased valmistusid juba oma pealinna maha jätma, kuid viimasel 23 hetkel saabusid appi kaks eesti soomusrongi, päästes olukorra. Lätlaste eneseusk taastus, sakslaste oma murdus ning peatselt kadus kogu oht Bermondt-Avalovi võitlusvaimu minetanud vägede poolt. Saksamaa mõju Balti piirkonnas kahanes järsult. (T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu
Soomusrong ``Onu Tom`´ Suurtükid positsioonil Eesti Vabadussõda 1918-1920 Sõda Landeswehriga 1919. a. 5. juuni- 3. juuli Baltisaksa vabatahtlikest sõdurid/parunid, kelle eesmärgiks oli Balti hertsogiriigi loomine ja selleks võideldi nii Eesti ja Läti riikide kui ka Nõukogude Venemaa vastu. · 1919. a. 23. juuni eestlaste võit Cesise ehk Võnnu all Võidupüha. Vabadussõja tegevuspiirkond Eesti Vabadussõda 1919. a. oktoobris võitlus Bermondt-Avalovi vastu, kes püüdis kukutada Lätis valitsust. · 31. detsember 1919. a. vaherahu · 3. jaanuar 1920. a. vaherahu jõustumine. · 2. veebruar 1920. a. Tartu rahu. · 26. jaanuar 1921. a. Entente`i nõukogu tunnustab Eesti iseseisvust. · 22. september 1921. a. Eesti võetakse vastu Rahvasteliitu. Võit Vabadussõjas PÕHJUSED: · Punaarmee üksused nõrgenesid; sattusid paanikasse ja alahinnati EV armee võitlusvõimet. · Eesti kiire mobilisatsioon.
Loodeti kõigi vast iseseisvunud rahvaste peale. Kogu operatsiooni merelt pidid toetama britid ja prantsusmaa. Taheti vallutada moskvast, soomlased keeldused, poolakad ka . Tegelikkuses paistis et kaasa teevad loode armee, lääne armee ja eestlased ja lätlased. Eesti rahvavägi ja loodearmee saavutasid esialgu edu, läti aladelt alganud pealetung jäi ära. Lätlased pöörasid loode armeega tülli, relvastatud konflikt Bermondt. 1918 aasta lõpus 1919 aasta alguses kui saksa muretses oma riigi piiride pärast, samal ajal loodeti ära kasutada endise vene sõjavange.Ühe sellise väesalga pani kokku polkovnik Bermondt- Avalov. Ta tõi 1919 aasta suvel väesalga Kuramaale, seal sai keskus Jelgava, Miitavi. Septembris 1919 moodustati tema Vene vabatahtlik vene armee, kokku oli u 52 tuhat meest , 40 tuhat olid sakslased. Vene läänearmee staabis etendasid juhtivat rolli saksa ohvitserid. Praktiliselt
Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid Eesti väed ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, Tartu rahuga 2. veebruaril 1920. Eesti Vabariik (19201940) 1920
Hulk Eesti arste, sanitaare saadeti laagirtesse, üritati neid enam-vähem toitlustada, niivõrd kui võimalik oli. Taudide levikut Eestis õnnestust vältida. Kui rääkida loodearmee Petrogradi missioonist, siis ei tohi mööda vaadata, et see oli Antandi pealetungi ainult ühe osaga ja see jõudis oma eesmärgile kõige lähemale, sest teistest pealetungidest ei tulenud midagi välja, selle vastutus jääb Vene läänearmeele. Bermondt- Avalov - tema näol oli tegemist vene armee polkovnikuga, kes oli alustanud 1918. aasta lõpus Saksamaal sõjavangis olevatest venelastest valgekaartlaste loomist. 1919. aasta suvel toodi see bermontavalovi salk Kuramaale. Järk-järgult koondusid üksikud valgekaartlaste salgad Bermondti alluvusse. Sept lõpuks 1919 oli 52 000 meest, nendest 40 000 sakslast, sealhulgas see sama Rauddeviis, mis oli osalenud Landeswehri sõjas
Nende ja eestlaste vahel sõlmiti veebruaris leping, mille kohaselt Eestlased abistasid Lätlasi toiduainete, varustuse ja rahaga. Kevad 1919 - Eesti vägede abiga vabastati Põhja-Läti. Mai 1919 - von der Goltz vallutas oma balti-saksa vägedega Riia. Pärast seda liikusid nad edasi põhja poole. Algas Landeswehri sõda, mille eestlased võitsid ning balti-sakslased taandusid kuramaale. Ulmanis pöördus Riiga tagasi. Kuuramaal ühinesid balti-sakslased venevalgetega, keda juhti Bermondt-Avalov. Oktoober 1919 - Algas Bermondt- Avalovi avantüür, pealetungiga Lätis. Viimased palusid jälle eestlastelt abi. Eesti väejuhatus saatis Riia alla kaks soomusrongi, milledega novembris löödi Bermondt-Avalov oma vägedega Riia alt tagasi. 01.02.1920 - Lätist oli punaarmee välja viidud. 11.08.1920 - Riias sõlmiti Läti-Vene rahu "Riia rahu." Mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure. 1919 - algasid piirivaidlused Eesti ja Läti vahel
Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid Eesti väed ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, Tartu rahuga 2. veebruaril 1920.
liitus Euroopa Liiduga; -samas- eugeenikprogrammid kuni 1970ndateni; 35. Leedu XX sajandil Sajandi algul Vene impeeriumi koosseisus, rängalt rõhutud (ladina tähestiku kasutamine keelatud, vähendamaks poola mõjusid); veebruaris 1918 kuulutati välja iseseisev Leedu, 1918. aasta suvel Württembergi dünastiast pärit prints Wilhelm Leedu kuningaks (ei asunud valitsema); detsembris 1918 algas sõda Nõukogude Venemaaga, võideti; 1919. võideldi Bermondt-Avalovi vägedega, võideti; 1920. kaotati pärast lahinguid Poola vägedega Vilniuse piirkond; 1923. annekteeriti Klaipeda piirkond; 1926. aastal riigipööre, Antanas Smetona haarab võimu, opositsioon surutakse maha, Smetona valitseb diktaatorina kuni 1940. aastani; pidevad territoriaalsed tülid Poolaga; 1939. aastal loovutas Klaipeda Kolmandale Reichile; 1939. aastal sai Nõukogude Liidult baaside sisselubamise eest Vilniuse; 1940
pidid saama oma maa, mis ajendas neid võitlema oma kodumaa ees. - Johann Laidoner juhtis Eesti armeed. Kevadeks 1919 olid Eesti alad venelastest puhtad. Aprillis löödi Leedus välja Leedu-Valgevene enamlaste valitsus. Lätis loodi nukuvalitsus, mida juhtis Andrievs Niedra. - Lahing Cesise all (Võnnu) sakslastega, mida hakati tähitsama hiljem võidupühana, ajaloolise kättemaksuna ,,700 orja-aasta" eest. Ulmanis naasis Riiga. - Ohvitser krahv Pavel Bermondt-Avalov ründas Riiat seljatagant, verise võitluse käigus kihutati sakslased välja. - Ajal, mil Balti riigid võitlesid iseseisvuse eest, kulges Venemaa kodusõda enamlaste ja valgete vahel märksa suuremal skaalal. Valgete Loodearmee, mida juhtis kindral Nikolai Judenits, kasutas Eestit pltasdarmina Petrogradi ründamisel. Britid sundisid Judenitsi vastumeelselt eestlaste ensemääramisõigust tunnistama, kuigi Vene valgete
29. august Punavägi vallutas Pihkva. 17.–18. Rahuläbirääkimised venelastega Pihkvas, jäid tulemusteta. september 10. oktoober Asutav Kogu võttis vastu radikaalse maaseaduse, millega ligi 97% mõisamaid võõrandati riigile (talumaadeks jagamiseks); vene valgekaartlaste Loodearmee alustas teist pealetungi Petrogradile. 10.–23. Eesti soomusrongid Riias võitluses Pavel Bermondt-Avalovi väega. oktoober 10. oktoober Eesti vägi alustas teist pealetungi Pihkvale. 13. oktoober Eesti ja Ingeri vägi alustasid Krasnaja Gorka operatsiooni. 5.–7. Eesti väe kolmas pealetung Pihkvale. november 11. november Valitsus otsustas, et Eesti vägi ei anna enam toetust vene valgekaartlastele. 16. november Algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine. 18. november Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitsuse, peaministriks J. Tõnissoni. 16. november
poliitiliseks juhiks, sõjaväe ülemjuhatajaks määrati major Fletcher. Balodise ja Ulmanise positsioon jäi üsna kummaliseks. Kui Ulamanist kutsuti Tlnasse, siis ta keeldus kategoorilsielt. Balodis (Lõuna-Läti brigaadi juht), kes jäi erapooletuks. 18.11.2008 Loodearmee sõjalised ja poliitilised vead, et Petrogradi vallutada ei suudetud. Kogu Petrogradi operatsiooni läbikukkumise süüd ei saa panna ainult Loodearmee arvele. Bermontiaad okt-nov 1919 (Pavel Bermondt-Avalovi järgi). Saksamaal vangis olevatest vene sõjaväelastest hakkas organiseerima valgekaartlikku väge. Vene Läänearmee, kelle read kasvasid eriti pärast Landeswehri sõda. Kuna Sa väeosi ei tohtinud enam sakslasi olla, liitusid nad Bermondti Läänearmeega. 40000 Saksa Leegioni meest, kokku 52000. von der Goltzi mantlipärija oma ideede poolest. Lääne- Venemaa Kesknõukogu krahv Konstantin Pahleni juhtimisel. Andis välja oma raha, korraldusi ja määrusi
Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja Kārlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. Eesti Vabadussõda
Sellest sai alguse Krasnaja Gorka operatsioon, kardeti et Loodearmee võib pöörduda Eesti vastu. Ohu ennetamiseks otsustati võtta Rahvaväe kontrolli alla Petrogradi-eelsed fordid, mille suurtükid suudaksid Kroonlinnas baseeruvat laevastiku ohjeldada. Maandus Vabadussõja suurim dessant - 2000 meest. Bermondti avantüür: Vene Läänearmee rünnak Riiale, Eesti ja Entente'i seisukohad: Suvel 1919 hakkas saksasõbralikult meelestatud tsaariarmee polkovnik Ravel Bermondt-Avalov formeerima Jelgava ümbruskonnas Vene valgete väekoondist. Pärast Landeswehri sõda taienes see saksa vabatahtlikega, moodustades Kuramaal ja Leedus paikneva Vene Läänearmee. Nad pidid ründama Venemaad samal ajal Loodearmeega, kuid hoidudi sellest. Suhted lätlaste ja leedulastega olid halvad, sest bermondtlased röövisid ja rüüstasid. Bermondti sõjaliseks eesmärgiks oli Riia
annaabi.ee 
