Saksamaa pealinn Suurim linn Saksamaal Elanikke : 3 440 400 (31.03.2010) Välismaalasi sellest u miljon Pindala: 891,85 km² 12.linnarajooni Haveli jõgi, Spree jõgi Klaus Wowereit Kust on tulnud nimi Berliin ? berl = bär 1244.aastal mainiti esimest korda 19431945 pommirünnakud Berliinile 7.oktoober 1949 kuulutati IdaBerliin Saksamaa DV pealinnaks. 13.august 1961 ehitati Berliini müür Kunst Haus Tacheles, Tresor, Ufo, EWerk, KitKatClub and Berghain. Love Parade Berliner Festspiele Küsimusi ?
Seal elab 3.45 miljonit inimest. Berliin Berliinis on 12 linnarajooni. Berliin Berliin Pärast Suurt rahvasterändamist jäi Ida- Saksamaa inimtühjaks. 6. sajandil asusid sinna slaavi hõimud havelaanid ja sprevlijaanid. Berliin oli 1920. aastal suuruselt kolmas linnavalitsus maailmas. Berliin Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 194345. 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. Brandenburgi värav Värav on kujunenud Berliini ja kogu Saksamaa rahvuslikuks sümboliks. Väravat on kujutatud Saksamaa 10-, 20- ja 50-sendistel euromüntidel. Victory Column Victory veerg on monument Berliinis,
Hollan VMN- Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. Majandus- ja teadustehniline koostöö. VLO Varssavi lepingu organisatsioon, loodi vastukaaluks NATO-le, sõjalis-poliitiline organisatsioon. VMN ja VLO olid Nõukogude liidu riikidest. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad 25. Juuni 1948-12. Mai 1949, selle aja jooksul blokeerisid nõukogde väed Berliinile juurdepääsu, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele nn Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-berliini ei lülitatud Saksamaa liitvabariigi koosseisu ning 1948 loodi Berliini ida- ja läänetsoonis eraldiolev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas NATO loomist. Trumani doktriin USA on nõus toetama kõiki riike, kes ei tee koostööd NSVL-iga
vastumeetmeid.Pikka aega olid lääneriigid kõrval nagu pealtvaatajad. Alles 1939aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid alles nüüd, pärast saksamaa suuri tagasi haldamisi ja vallutusi,sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu venemaaga. Venemaa oli aga sellega nõus ainult juhul kui temale jäetakse vabad käed balti-riikides,idapoolas ja bessaraabias.ilma väikeriikide vastuseisule oldi punaarmee soovidega nõus.Samal ajal Moskva lähenes berliinile ning berliinil polnud midagi selle vastu et ida-euroopa nende 2 riigi vahel jagada.23,aug.1939 kirjutati moskvas alla mittekallaletungi lepingule mis oli kuulus, kui Hitleri-Stalini pakt.lepingul oli ka salajane lisaprotokoll, millega jagati omavahel ida-euroopa.see leping tegi saksamaast ja venemaast poliitilised ja sõjalised liitlased.Saksamaa alustas valuutust idast. Venemaa läänest. Mõlemad tungisid poolale kallale.poola jagati omavahel. Kuid saksamaa
1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid
rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga või välisjõududega. Seega oli USA valmis toetama vabade rahvaste võitlust kommunismi vastu. (Kreeka, Türgi kaitseks) 3) Marshalli plaan- USA majandusabi programm Euroopa abistamiseks 1948-52. a andis USA Euroopa riikidele 14 miljardit USA dollarit, et kaitsta Euroopat kommunismiohu eest ja taastada Euroopa riikide majandus. 4) Berliini blokaad- 1948-49- Lääne-Saksamaal teostatud rahareformi laiendamise tõttu Lääne-Berliinile, sulgesid Nõukogude väed kõik sissepääsud Lääne-Berliini, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Blokaadiga avaldas NSV Liit survet, et takistada USAl, Suurbritannial ja Prantsusmaal läänepoolse Saksamaa ühendamist. Blokaad lõpet. 1949. Seda peetakse külma sõja üheks algussündmuseks. 5) NATO- 1949. a loodud sõjalis-poliitiline organisatsioon NSV Liidu vastu, mille põhimõte oli kui ühte NATO liiget rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 6) VLO- 1955
Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse.25.juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed. Algas Berliini blokaad. Berliinile jäi ainult lennuühendus, mida NSVL ei julgenud häirida. Berliini blokaad kestis kuni 12.maini 1949, seega lõppes peale NATO moodustamist. USA ja Briti transpordilennukid viisid Berliini kaupu. ÜRO kujunemine Ühinenud Rahvad oli väljend, mida II Ms.ajal kasutati teljeriikide ja nende liitlaste vastu võitlevate riikide tähistamiseks. 1.jaan.1942 andsid 26 riigi esindajad oma allkirja Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile. ÜRO moodustati 1945.a.aprilli lõpul San Fransiscos
Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi läänelik USA. Lääne Berliin NSVL ei alitsunud ning pärast 324 päeva pidi blokaad lõpetama. Berliini blokaadi võibki pidada esimeseks tõestuseks, et Külm sõda on maailmasõda ning seda täpsemalt Nõukogude Liidu ja USA vahel. Teiseks rahutuseks võib pidada Korea sõda, mis toimus aastatel 1950-1953. Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetajateks olid NSVL ja Hiina ning Lõuna-Korea toetajateks USA ja ÜRO
Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa : Venele Ida-Poole, soome, Eesti, läti, bessaraabia ; Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. MRP tegi Nõukogude liidust ja saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1 sept tungisid saksa väed poolasse ja 17 sept ründas Poolat ka venemaa
Külm sõda. Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6 USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. ...
Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt.
peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos Punaarmeega venemaale, kuid siiski jäi siia maha umbes 1000 juudi rahvusest inimest. 1 juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942 aastast hakkasid saksalsed tooma Eestisse juure teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hinnanguliselt hukati Eestis umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitasid natsid ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati.
Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine
Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu Venemaaga. Moskva soostus lepinguga, kuna talle anti vabad käed Balti riikides, Ida-Poolas, Bessaraabias. Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSVL ja Saksamaa sõpruse- ja piirileping (Leedu NSVL-le). MRP tegi NSVL-st ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, 17
· 1958-1961 BERLIINI KRIIS: Põhjuseks oli NSV Liidu liigne enesekindlus- arvas, et 20 a pärast on sotsialism kapitalismist võitu saanud. Kui varem oli piir Lääne- ja Ida-berliini vahel vaba olnud ja paljud idasakslased nõnda läände põgenesid, pidi NSV Liit nüüd selle piiri sulgema. Sest ohus oli Saksa DV olemasolu. 1958 esitas Hrustsov ultimaatumi: kui lääneriigid Berliinist ei lahku, siis juurdepääs Lääne-Berliinile läheb Ida-Saksamaa kontrolli alla. Lääs keeldus. 1961 püstitati Lääne- Berliini ümber betoonmüür, takistamaks minema Lääne-Berliini. Seda valvasid valvurid. Berliini müür sümboliseerid raudset eesriiet. Olukord Euroopas oli stabiliseerunud ja teravnesid suhted väljaspool Euroopat. · 1962 KUUBA KRIIS: 1959 kukutati USA-meelne diktaator ja Fidel Castro sai juhtimise, kes sai abi NSV Liidult ning kuulutas Kuuba kommunistlikuks. USA toetas neid, kes tahtsid Castrot kukutada
tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed tagasi Leningradi, Moskva ja Kiievini. Karmides talvetingimustes ei suutnud nad aga enam midagi korda saata. 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine Idarindel surusid Vene väed sakslasi pikkamisi Saksamaa poole. Teine rinne avati 6.juunil 1944 liitlasvägede dessandiga Normandiasse Prantsusmaal. Sakslased üritasid vasturünnakut, ent pidid jaanuaris 1945 taganema. Nõukogude armee aga hakkas lähenema Berliinile. Lääneliitlased jõudsid Saksamaa piirile detsembris. Märtsikuuks olid liitlased ületanud Reini ning nõukogulased jõudnud Berliini alla. Hitler sooritas 30.aprillil enesetapu. 7.mail kapituleerus Saksamaa tingimusteta. 4. HOLOKAUST Peagi said liitlased tõendeid ajaloos enneolematust genotsiidist: oli hävitatud kaksteist miljonit juuti, mustlast, homoseksuaali ja muud Hitleri tagakiusamise ohvrit.Umbes pooled nendest olid juudid, ellujäänud siirdusid aga elama paljudesse maadesse.
Saksamaa lõplik lõhenemine: Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik, mille põhiseadus võeti vastu mais 1949. Parlament alustas tööd septembris. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. (ühinesid taas alles 1990) Lääne-Berliinile jäi eristaatus. III Kriisid ja kriisikolded 1) Korea sõda 1950-1953 Ajalugu: 1904-05 Vene-Jaapani sõjas okupeeris Jaapan Korea. Teises maailmasõjas otsustasid Jaapani vastu sõdivad riigid Korea suveräänsuse taastada. 1945 vabastati NSV Liidu abiga Jaapani käest Põhja-Korea, septembris 1945 hõivas USA Lõuna-Korea (kuni 38. paralleelini). Tänaseni eksisteerib 2 Koread Korea Rahvademokraatlik Vabariik ehk Põhja-Korea (tekkis 1945,
Euroopa riikidesse. · 6.juunil 1944 avati teine rinne Normandias (Ing, USA, Pr vastupanuliikumise sõdurid - Saksamaal tuli taas sõdida kahel rinel, kuigi tegelikult sõditi veel ka Itaalias). · Saksamaal kuulutati välja täindav mobilisatsioon · juulis 1944 üritati atendaati Hitlerile, et siis sõlmida rahu Läänega. Katse ebaõnnestus. · USA, Ing, Pr ühelt poolt ja NL teiselt poolt alustasid võidujooksu Berliinile, selle võitis NL kuigi Saksamaa jättis II rinde praktiliselt kaitseta. · Hitler tegi enesetapu 30.aprillil ja Berliin langes 2.mail. · 8.mail Saksamaa kapituleerus · 6. ja 9.augustil heitis USA aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile (sõjalist tarvidust selleks polnud, sest Jaapani kapituleerumine oli mõne nädala küsimus) · 2.septembril 1945 Jaapan kapituleerus. II MS oli lõppenud. · NB
Seda ehitati koguaeg juurde ja tugevdati. Okastraat asendati tsementseinaga, mille peal oli torujas struktuur, mis tegi üleronimise raskemaks. Mõnes kohas olid ka miinid maas müüri ümbruses. Müür oli ümbritsetud okastraadist barrikaadidest. Barrikaadi ja müüri vahelist ala valvasid sõdurid ja tankid. Maha võeti ka metsi ja maju, et keegi müüri juurde märkamatult ei pääseks. ● Müüri mõju berliinlastele ○ IDA-BERLIINILE halb. See võttis ära vabaduse Ida-berliinlastelt, kuna nad ei saanud enam siseneda Lääne-Berliini - nad ei saanud enam sotsialismi eest põgeneda läände vabadusse. ○ Lääne-Berliinile oli müür pigem positiivne, kuna nad ei tahtnud kõiki neid sotsialiste oma poolele. Halb oli see, et müür võis lahutada peresid. ○ Müür oli tervele Lääne-Euroopale vabaduse sümboliks, see on, miks kui Kennedy tuli oma kõnet andma
Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine kui Saksamaa, Jaapani ja Itaalia lahkumine Rahvasteliidust. Märtsis 1935 taastas Saksamaa Versailles' rahulepingu sätteid rikkudes üldise sõjavaekohustuse ning mõni kuu hiljem sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis Berliinile võimaluse võimsa sõjalaevastiku taasloomiseks. Märtsis 1936 tühistas Hitler Locarno kokkulepped ja viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. Oktoobris 1936 sõlmis Saksamaa sõpruslepingu Itaaliaga (Berliini-Rooma telg), novembris aga vormistas liitlassuhted Jaapaniga (Antikominterni pakt, Itaalia liitus sellega aasta hiljem). Itaalia oli selleks ajaks okupeerinud Etioopia ning Jaapan Kirde-Hiina. Saksa-Itaalia koostöö ja relvavõimsuse proovikiviks
Bodenseele. 8 Kõrgustikke katkestavad jõed; suurim neist, Rein, on kõrge maalilisem Bingeni ja Koblenzi vahelises kindlusterohkes orus. Kuid teisedki veeteed on atraktiivsed, eriti seal, kus kaldaid kaunistavad viinamäed, näiteks Mosel, Main ja Neckar läänes ning Saale ja Elbe idas. Brandenburgi jõed on hoopis teistsugused: need laienevad järvelaadseiks ning pakuvad Berliinile ja selle ümbrusele rohelise ja rahuliku piirkonna võlusid. Üks Saksamaa paremaid puhkamiskohti on rannik. Sakslased ise armastavad Põhjamere ja Läänemere äärseid randu väga, mitte nii väga päikese, kuivõrd värske õhu, meretuulte ja suurte laiuvate liivikute pärast. Saksamaa rannikut on kõige parem nautida mõnel Saksamaa saarel (neid on palju) alates kõige läänepoolsemast Friisi saarest Borkumist
Idarindel jõudis Punaarmee Valgevenesse, Poola. Septembris sõlmiti vaherahu Soome-NSVL vahel, vallutati Eesti, Läti, Leedu. 1945.aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. Saksamaa kapituleerumine: 8.mail 1945. 4.-11.veebr. 1945 toimus Jaltas kolme suurriigi juhi teine kohtumine. Seal vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Punaarmee oli selleks ajaks jõudnud Saksamaa piiridesse ning alustas suurt pealetungi Berliinile. 1945.aasta 16.aprillil algas Berliini operatsioon. Seda juhtis Punaarmee marssal G. Zukov. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud ilma liitlasteta. 25.aprillil kohtusid NSVL ja USA väed Elbel. Berliin oli selleks kuupäevaks sattunud piiramisrõngasse. 30.aprillil sooritas Hitler enesetapu. 2.mail Berliin kapituleerus.8.mail kirjutati alla Saksamaa kapitulatsiooni aktile.SÕDA EUROOPAS OLI LÕPPENUD. KÕIGE KUULSAMAD VÄEJUHID:
Liitlaste väljavaated Saksamaale Kõigi liitlasvägede esimene eesmärk oli jõuda Reini jõeni. Kui see eesmärk oli ületatud oli Wehrmacht (Saksamaa armee) võimetu edaspidiseks tõsiseks vastupanuks. Liikudes edasi kiirustel 80km päevas võisid liitlasväed kergesti jõuda Berliini esimestena, kuid ei tahetud vihastada venelasi ja oodati kuniks venelased lõpetavad oma ida-Euroopa vallutused. Venelased alustasid oma rünnakuid Berliinile aprilli esimesel nädalal. Viimased lahingud Euroopas Hitleri viimane lootus tugevnes pärast Roosevelti surma 12 aprillil. See pingestas Ida- Lääne suhteid, kuid oli siiski liiga hilja Natsi Saksamaa jaoks. Venelaste tõsiseim rünnak Berliinile algas 16 aprillil. 20 aprillil vallutasid ameeriklased Nürnburgi. Neli päeva pärast seda moodustasid Nõukogude väed piiramisrõnga ümber Berliini. Päev hiljem
❧ Churchill, Roosevelt, Stalin Ardennide lahing ja Dresdeni hävitamine ❧ Dets 1944 – jaan 1945 toimunud Ardennide lahing jäi sakslaste viimaseks suurpealetungiks ❧ Veebruar 1945 hävitas liitlaste õhuvägi Dresdeni, ohvriks langes umbes 500 000 inimest Berliini vallutamine ja Saksamaa alistumine ❧ Jaanuar – aprill 1945 Saksamaa taandumislahingud nii ida- kui läänerindel ❧ Algas „võidujooks“ Berliinile, mis otsustati jätta Punaarmee vallutada ❧ 30. aprill 1945 sooritas Hitler enesetapu ❧ 2. mai 1945 kapituleerus Berliin ❧ 8./9. mai 1945 kapituleerus Saksamaa ja lõppes Teine maailmasõda Euroopas https://www.youtube.com/watch?v=VGXPt0vT8Us Potsdami konverents ❧ 17. juuli – 2. august 1945 võitjariikide konverents ❧ Ida-Preisimaa NSV Liidule ❧ Saksa elanike sundevakueerimine ❧ 4-ks okupatsioonitsooniks
Temast sai NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolne bastion. NSV Liit lootis SDV-st kujundada sotsialismi näidismaa. Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. Lääne-Berliinile jäi eristaatus. SDV Riik eksisteeris alates 7. oktooberist 1949 kuni 3. oktoobrini 1990 . Pealinn- Berliin Pindala- 108 179 km² Rahvaarv- 16,35 miljonit (jaanuar 1990) Rahaühik- Saksa DV mark Riigikord- demokraatlik vabariik Riik piirnes põhjas Läänemerega, läänes Saksa Liitvabariigiga, idas Poolaga ja lõunas Tsehhoslovakkiaga. Saksa DV jagunes halduslikult 14 ringkonnaks. Üle 99% rahvastikust olid sakslased
Berliini läänesektoril oli ühendustee Saksamaa Liitvabariigiga, mis muutus idabloki maadele avatud aknaks läände · 1949. aastast saadik oli 2 miljonit idasakslast kasutanud seda võimalust, et põgeneda läände. See seadis Saksa Demokraatliku Vabariigi olemasolu otsesesse ohtu · 1958. aasta novembris esitas Hrustsov ultimaatumi: kui lääneriigid kuue kuu jooksul Berliinist ei lahku, annab NSV Liit juurdepääsu Lääne-Berliinile Ida-Saksamaa kontrolli alla. Liitlased vastasid eitavalt, kuid nõustusid korraldama nelja riigi tippkohtumist Pariisis 1960. aasta mais, et arutada Berliini asju · nõupidamine jäi ära, kuna Sverdlovski kohal tulistati Nõukogude raketiga alla USA luurelennuk U-2 ja lendur võeti vangi. Hrustsov keeldus nõupidamisel osalemast · 13. aug 1961 püstitati enam-vähem ühe ööga Lääne-Berliini ümber betoonmüür, et isoleerida seda ülejäänud linnast
lähevad kohtu alla. Samuti otsustati, et Saksamaa peab sõjakahjud hüvitama. Lisaks arutati taaskord sõjajärgset maailmakorraldust lepiti kokku, millal ja kus algab ÜRO asutamiskonverents. Samuti lepiti kokku Poola piiride suhtes Poola riik liikus lääne poole (Saksamaa arvelt sai maa-alasid, nendel elavad sakslased aeti minema). Poola ja Saksa piir kulgeb mööda Oder-Neisse jõge. Ja jällegi otsustati, et NSVL peab astuma Jaapaniga sõtta. NSVL tungis Berliinile järjest lähemale. 30.aprill 1945 sooritas Hitler enesetapu, määras enda asetäitjaks admiral Dönizi. Kuna reaalselt saksa enam vastu panna ei jõudnud, siis 8.mai 1945 Saksamaa kapituleerus tingimusteta (NSVL tähistab võidupäevana 9.maid). Aga Tsehhis paiknev saksa väeosa kapituleerus mõned päevad hiljem. SÕDA EUROOPAS OLI LÄBI. Pärast sõja lõppu juulis-augustis said kolm liitlast jällegi kokku ja seekord juba Saksamaa pinnal Potsdamis. Roosevelt oli vahepeal surnud ja tema
Läänerinne- aprillis 1915. Esmakordselt sõdade ajaloos kasutasid sakslased Belgias Ipres´i kanali juures mürkgaase (klooriaurud). 5 000 surnut ja 15 000 haavatut. Piiramatu allvesõja algus. 07.05.1915 uputas saksa allveelaev Iiri rannikul briti autiku "Lusitania", mis uppus koos 1198 reisijaga. Ohvrite hulgas oli ka 118 USA kodanikku. See tõi lähemale USA sõttaastumise Entente´i poolel. Idarinne- peamised sõjasündmused toimusidki idarindel: Venemaa kavandas otsustavaid lööke Berliinile ja Viinile. Saksamaa aga otsustavat lööki Venemaa vastu. Armeed ristusid Galiitsias ja Karpaatides. Vene armee Brussilovi juhtimisel saavutas edu, kuid siis lõppes laskemoon. Mais 1915 saavutasid saksa väed edu Gorlice´s ja murdsid läbi vene armeest ning jõudsid septembris Riia- Daugavpilsk- Pinsk- Tsernovtsõ joonele ja olid jõudmas Eesti aladele. Sügisel 1915 mindi ka Idarindel üle kaevikusõjale. Sõjasündmused 1916
jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. Repressioonid ja genotsiid · Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased. · Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. · 1.juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba''. Hinnanguliselt hukati Eestis kokku umbes 10 000 Euroota juuti. Sama süstemaatiliselt hävitasid natsid mustlasi · Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati Eestlased sõdivate poolte relvajõududes
annaabi.ee 
