Euroopa naarits Naarits ehk euroopa naarits on kiskjaliste seltsi kärplaste sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri Euroopas, Põhja Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm
Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister Mariano Rajoy (alates 21. detsembrist 2011. a)
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on Lääne-Euroopa suurim riik. Ladinakeelne sõna francia tähendab eesti keele frankide maad. Rahvuslikud muusikatraditsioonid on kõige ehedamalt säilinud Baskimaal, Bretooni ning mägise Auvergne'i piirkonnas ja Korsika saarel. Prantsuse rahvalaulud on enamasti ühehäälsed stroofilised soololaulud. Nende hulgas on nii ballaade, tantsulaule, tavandi-, töö-, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar: seal on levinud mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon
paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.)
paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.)
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986
Barcelona 1,508 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 697 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 39,85 miljonit Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. Asend.
paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.)
ka sigimiskonkurendina. Üliharuldase liigina on naarits kantud kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse. Levik Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri-Euroopas Põhja-Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema aktiivse küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Tänapäeval on ta pea kõikjalt taandunud Põhja-Ameerikast sisse toodud võõrliigi mingi ees. Ta on säilinud väikeste asurkondadena Baskimaal, Rumeenias (Doonau delta), Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat viimati looduses 1925., Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni (viimane 1996. aastal), et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Huvitavaid fakte Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle
........6 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik (Reyno de Espaa) Pindala: 506 000 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Rahaühik: euro Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend Hispaania asub Lääne-Euroopas, mis hõlmab osa Pürenee poolsaarest, Vahemerest
Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat.
Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a)
Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a)
vastu. Peamised vaenlased olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased. Kombineerides kiriklikku ja meditsiinilist kõnepruuki, püüdis uus reziim Hispaaniat vaimselt puhastada. Selleks kõlbasid massilised hukkamised, arreteerimised, sunnitöö ning diktatuuri ideede juurutamine nii hariduse, psühholoogilise ajupesu kui ka ajakirjanduspropaganda abil. Nende elu, kes Franco reziimi ei toetanud, oli ahistav; puudus igasugune sõna- ja usuvabadus ning Galicias, Baskimaal ja Kataloonias sai emakeelt kõneleda ainult kodus. Franco: ETA (Baskide separatistlik grupp) : Uus Franco diktatuur oli paljudele vastuvõtmatu ja tekkis palju vastupanuliikumisi. 1959a. loodi ETA (Baskimaa ja Vabadus)
aasta ringi ehk vaid Kanaari saartel, mida mõjutavad nii Golfi hoovus kui ka Shara kõrbest Atlandile kanduvad tuuled. Loode - Hispaania Galicia ilm sarnaneb pigem lähedal asuvale Inglismaale sajab palju, talved on mahedad ja niiskedning suvised temperatuurid põhjamaa kliimaga harjunule vastuvõetavad. Ülejäänud Põhja - Hispaania maakonnad on kuivemad, kuid talviti on mägistes Asturiases ja Baskimaal temperatuuri mõnikord ka nulli lähedal. Barcelona, Valencia, Alicante, Malaga ja kõik teised Vahemeres ranniku äärsed linnad on aasta ringi pehme kliimaga. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa
Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54%
- teenistused inglise keeles - pärija Mary I - katoliiklane - rekatoliseerimine - Verine Mary - siis Elisabeth II - tagasi anglikaanikirik - kapitalsimi areng - võimas mereriik - Skandinaavia - protestantlik - majan. põhjused Tulemus: ei muutu ainult kirik, vaid tugevneb kuningavõim, areneb haridus, riikide majandus paraneb Vastureformatsioon: juhtriigiks Hispaania, luuakse jesuiitide ordu Baskimaal – eesmärk võidelda ketserite vastu ja katolikuusk tagasi pöörata. Absolutism - ilmalik keskvõim muutub absoluutseks - piiramatu võimuga valitseja, kes väidab, et sai võimu jumalalt - kolmekümneaastane sõda - riigid on suveräänsed - Euroopas jõudude tasakaal - Bodin põhjendab absolutismi vajalikkust - tema arust peab riigipea olema selline nagu on perepea - absoluutne valitseja ei tohtinud sekkuda inimese omandisse, omand oli puutumatu
20.saj. esimene kümnend, ,,Avignoni neiud". 5. Eelkäijaks võib pidada Cezanne, looduses nähtavad esemed tundusid talle geomeetriliste kujunditena. 6. Need pildid valmisid kunstniku hubasuse ja rahulolu perioodil, maalidest õhkub mõnusust ja armastust. 7. Olendite ja esemete ebatavalisi seoseid, Salvatore Dali. 8. Kunstniku tööd kaugenevad reaalsusest, inimestest ainult abstraktsed kehaosad, korraga nii külg- kui otsevaade. 9. ,,Guernica" linn Baskimaal, mille sakslased maatasa pommitasid. Kunstnik väljendas oma suhtumist fasismi selle pildiga. 10. Ilmselt helesinine, mulle tsirkuserahvas lihtsalt ei meeldi ja sürrealism on veidi õudne. Koostaja: Varmo Rjabinin Elva Gümnaasium 12 klass
Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad Cádiz Valencia Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest: Kataloonias Madriidis Astuurias Baskimaal Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad: Palma de Mallorcas (Mallorca saarel) Madriidis (Barajases) Barcelonas Transport Hispaania on üks suurimaid riike Euroopas. Põhja- ja lõunaranniku vahe on umbes 900 kilomeetrit. Riigis reisimine nõuab aega. Reisimine autoga - on soovitatav juhul kui on plaanis külastada erinevaid linnu. Riigis on väga head kiir- ja põhimaanteed. Enamikke linnadesse on autoga juurdepääs väga hea
Baskid võitlesid vapralt, aga lõpuks olid sunnitud taganema Guernica linna. Linn oli baskidele väga suure tähtsusega. Saksalased toetasid lahinguid õhuväega. Öeldi küll, et pommitatakse sõjalisi sihtmärke, aga tegelikult hävitati 2/3 tervest linnast. Hukkus üle 300 tsiviilelaniku. Talveks 1937 oli Baskimaa vallutatud natsionalistide poolt. Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil (s10) Mässuliste saavutatud edu Baskimaal pani nad mõtlema Madriidisuunalisele pealetungile. Vabariiklased nägid plaani läbi ja otsustasid rünnata Terueli linna Ida-Hispaanias. Mässuliste jaoks oli see tõeline üllatus ja linn langes kiiresti 1938 aasta esimestel päevadel lojalistide kätte. Lahinguid raskendas ka üks Hispaania kõigi aegade külmim talv. Mõlemal poolel külmus palju sõdureid surnuks. Franco saatis rindele lisajõude ja vabariiklasi ähvardas ümberpiiramine. Seepeale tekkisid nende leeris poliitilised
Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 47,0 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Religioon: 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Rahvastik: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled: 4 · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. [1]
Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein) ja turism on samuti väga tulutoovad. Hispaanial on rikkalik kunstitraditsioon alates Velázquezist 17. sajandil, jätkates Goyaga 18. ja 19. sajandil ning lõpetades Picasso, Dali ja Miroga 20. sajandil.
5 Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. 4. Kultuur Hispaania keel (español), ka kastiilia keel (castellano), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on
2008. aastast alates on rahvuskoondise peatreener Vicente Del Bosque. Praeguseks on Hispaania meistriliigas 20 klubi, millest valisin 2 tuntumat klubi, Real Madrid CF ja FC Barcelona. 3 2.Ajalugu Hispaania jalgpalli ajalugu ulatub aastasse 1889, sest siis asutati 23.detsembril Hispaania esimene jalgpalliklubi Huelva Recreation (nüüd Recreativo). Järgmisel aastal peeti esimene klubimäng. Samal aastakümnel asutasid Baskimaal klubisid Briti meremehed, kes Põhja- Hispaania sadamates tihti peatusid. Jalgpalli areng inglastest meremeeste kaudu oli Euroopas üsna tüüpiline samal viisil jõudis populaarne mäng ka Eestisse. Esimene jalgpalliturniir Copa del Rey korraldati Hispaanias 1902. aastal. Idee autor oli Madrid FC (hilisem Real Madrid) president Carlos Padros. Viie meeskonna turniiri finaalis alistas Vizcaya (kahe Baskimaa klubi koondis) FC Barcelona. Samal turniiril oli kahe
32. Diagrammilt on näha, et kõige suurem on Gini indeks Portugalis (38,5), mis tähendab, et tulud on seal kõige ebavõrdsemalt jaotunud. Kõige väiksem on aga indeks Prantsusmaal. Hispaania viimaste aastate majanduskasv on ületanud Euroopa Liidu keskmist. 2006. aastal kasvas SKP 3,9%, Majanduskasv on piirkonniti erinev. SKP inimese kohta ületab Euroopa Liidu keskmise vaid neljas piirkonnas: Madridi Autonoomses piirkonnas, Kataloonias, Baskimaal ja Navarras, Maa kesk- ja lõunaosas ulatub SKP inimese kohta vaid 50-60% protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Kiire majanduskasvu peamiseks mootoriks on kõrge sisenõudlus. Positiivseks arenguks majanduses oli see, et kasvumootoritena vähenes investeeringute osatähtsus ehitusse ja konkurentsivõime näitas teatavaid paranemisemärke. Eratarbimise kasv oli 2006.a. 3,5% Leibkonnad kulutavad keskmiselt 130% nende käsutuses olevatest tuludest.
majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva turismitööstusega. Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints Juan Carlos temast muidugi sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli eelnevalt määranud. Kui rahvusvaheliselt ja Hispaania siseselt 1978 aastal võeti vastu Hispaania põhiseadus ja kui saabus demokraatia, oli pandud alus poliitilisele autonoomiale. Baskimaal eksisteeris mõõdukas baski natsionalism koos radikaalset natsionalismi toetava terrorirühmituse ETA-ga. 1982. aastal tuli võimule Hispaania Töölispartei PSOE see oli esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul. 1986. aasta 1. jaanuaril ühines Hispaania Euroopa Ühendusega, millest sai EL. Töölispartei asemel sai 1996 üldvalimistel võimule PP - rahvapartei, selleks ajaks olid PSOE olnud valitsenud 14 aastat. 21. sajand 1
turismitööstusega. Aastal 1967 toimus Gibraltaril hääletus, millel 99,19% elanikest hääletas Suurbritannia võimu poolt. Hispaania valitsus sulges juunis 1969 Gibraltari piiri. Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints Juan Carlos temast muidugi sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli eelnevalt määranud. Kui rahvusvaheliselt ja Hispaania siseselt 1978 aastal võeti vastu Hispaania põhiseadus ja kui saabus demokraatia, oli pandud alus poliitilisele autonoomiale. Baskimaal eksisteeris mõõdukas baski natsionalism koos radikaalset natsionalismi toetava terrorirühmituse ETA-ga. 1982. aastal tuli võimule Hispaania Töölispartei PSOE see oli esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul. 1985. aastal, tänu Hispaania liitumisega Euroopa Ühendusega, avati Gibraltari piir. 1986. aasta 1. jaanuaril ühines Hispaania Euroopa Ühendusega, millest sai EL. Töölispartei
ee/index.php?id=10585 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10583 · http://www.estonica.org/index_est.html · http://www.erm.ee/?node=779 · http://www.suri.ee/ohuur/karjala.html 12 Huvitavat informatsiooni teistest vähemusrahvastest: Sardid Sardid ehk sardiinlased on rahvas Itaalias Sardiinia saare keskosas. Neid on umbes 1,5 miljonit. Nad kõnelevad sardi keelt. Baskid Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal. Hispaanias paiknevas Baski autonoomses piirkonnas elab tänapäeval üle 2 miljoni inimese ja neist neljandik oskab baski keelt; Prantsusmaa baski alal elab veerand miljonit inimest ja baski keele oskus on veelgi madalam. Baski keelt valdab ka umbes 70 tuhat Ameerika mandrile väljarännanud baskide järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13 Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga
Jaapanis, mis on oma teetoodangult maailmas kümnendal kohal, juuakse põhiliselt rohelist teed. Ainult 2% sellest läheb välismaalastele. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Aafrika riikidest on peamine tee tootja Keenia. Märkimisväärne teetoodang tuleb ka Indoneesiast, Türgist, Vietnamist, Iraanist, Argentinast. Teefännid üritavad rajada teeistandusi ka väljaspoole troopikat- eksperimenteerivaid teeaedu on rajatud Toscanas, Baskimaal, Lõuna-Prantsusmaal ja Ameerika mandril Bostoni lähedal. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Osatähtsused tee tootmises maailmakaardil: India - 25.63% Hiina - 25% Keenia - 10, 25% Tseilon (Sri Lanka) - 9,65% Türgi - 6,42% Indoneesia - 5,31. (KHK) 6 Teejoomise traditsioonid: Inglismaa Kõige kuulsamad inglaste poolt juurutatud tee joomise traditsioonid on kellaviietee ja tee piimaga
valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal. Sama aasta 27. aprillil ründasid natsionaliste toetavad Saksa pikeerivad pommituslennukid Baskimaal Guernica linna, kus surma sai sadu tsiviilisikuid. See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas. 9 Kodusõda oli tegelikult fasismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest. Umbes 75 000 inimest oli juba saanud surma, enne kui vabariiklaste jõud jaanuaris 1939
kiskja.eesti-karl pärismägi picasso 1881-1973 Paul gauguin guernica 1937 sürrealistlik periood(kuninganna 1848-1903 sofia kaasaaegne muuseum, madrid) naine puuviljaga(tahiti naised)(ermiaaz) on väikelinn hispaanias baskimaal, 1937 pommitasid saksa lennukid linna maatasa. Maal ongi reageering picasso sünnimaal toimunud tragöödiale. Kui üks saksa ohvitser küsis talt, miks ta selle tegi vastas ta et teme ei teinud seda, vaid see ohvitser.
Rahvusloom Hispaania rahvusloom on härg. Härg väljendab riigi tugevust ja iseseisvust. Toimuvad ka traditsoonilised härjavõitlused (pilt4). 4.Härg. [http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg] Rahvastik Rahvaarv on umbes 39,2 milj. Hispaanias elab üle kümne erineva rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on katoonlased, galjeegod ja baskid. Kirde-Hispaanias elavad katoonlased, Baskimaal baskid, Loode-Hispaanias portugali keele murret kõnelevad galjeegod. Baski keelt nimetatakse ka euskeraks. Sarnasust hispaania keelega sellest keelest ei leia. Rahvastiku kesmine vanus on 36-40 15% on 0-14 aastaseid 6 67,7% on 15-64 aastseid 17,1% on 65 aastaseid ja vanemaid. Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Keskmine vanus
Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine Tegusõna SER Tegusõna ESTAR kasutatakse kirjeldades: kasutatakse kirjeldades: 1. omadusi: 1. asukohta: Luisa es muy delgada. Estoy en casa. Luisa on väga sale. Ma olen kodus. Bilbao está en el País Vasco. Bilbao asub Baskimaal. 2. päritolu: 2. füüsilist ja vaimset seisundit: Soy de Estonia. Estoy cansada. Ma olen pärit Eestist. Ma olen väsinud. ¿Por qué estás tan triste? Miks sa nii kurb oled? ESCUCHA & REPÍTE 55 3. omandit ja kuuluvust: 3
1955 saadi täielik iseseisvus, riik sai igavesti neutraalseks. Hiljem olid konservatiivide ja sotsdem valitsused. Astuti Euroopa Liitu 1995. 40. Hispaania XX sajandil Hispaanias oli 20 sajandi alguses natuke rahu, prooviti osa võtta Aafrika koloniseerimises, Marokos sõja kaotamine õõnestas monarhiat, loodi Hispaania Teine Vabariik ja see lõpetas diktatuurvalitsuse. Naiste hääleõigus, poliitiline autonoomia galiitsia, baskimaal, kataloonias. 1936-39 oli Hispaania kodusõda, Franco võitis Saksamaa ja Itaalia toetusel. Vabariiklasi toetas NL ja Mehhiko kuid mitte lääneriigid. Teises maailmasõjas neutraalne, kuid ehk teljeriikide pool. Franco partei ainus lubatud, riik oli poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ÜROsse võeti 1955. 60ndatel oli majanduskasv, kasvas industriaalmajandus ja turism. Gibraltar läks 67ndal Briti valitsuse alla. Franco suri 1975, troonile sai Juan Carlos, riigipea ja kuningas
2 Moulins linn Kesk-Prantsusmaal, ajaloolise Bourbonnais' maakonna keskus (u 20 000 elanikku) 3 butiik (pr. k. boutique) väike pood, kõrge kvaliteediga moekaupade müügikoht 4 Ritz 1898. a Oscar Ritzi asutatud noobel hotell Pariisis Vendôme'i väljakul 5 Deauville La Manche'i ääres paiknev merekuurort Normandias 6 Biarritz Biskaia lahe ääres paiknev merekuurort Edela-Prantsusmaal (Baskimaal) 7 petite robe noire väike must kleit 8 vogue (f) [vog] moelaine, mood, kuulsus; en vogue = à la mode 9 la Reine de Paris Pariisi kuninganna 10 Sergei Diagilev (1872-1929) vene teatrimänedzer (etenduste korraldaja), tegutses peamiselt Pariisis ja mujal Lääne- Euroopas; Coco Chanel disainis mitmele tema trupi balletietendusele kostüümid 11 Lausanne linn Sveitsis; paikneb Genfi järve ääres 12
Baskid on väga konservatiivsed. Kuni kaasajani oli ennekuulmatu, et bask ei abiellu baskiga. Noormees riskis pärandusest ilmajäämisega isegi teisest baski külast pärit tüdrukuga abielludes. Pärast laulatust läheb noorpaar surnuaeda ja lebab esivanemate haual ühe päeva teineteise kõrval - eluaegsed sidemed. Hiljem pulmad ja tants läbi tänavate noorpaari koju. Paljud baskid on blondid ja sinisilmsed (eriti kõrvalistes mägiorgudes). Naistesse suhtutakse Baskimaal suurima lugupidamisega, aga parem kui nad koos külalistega lauda ei istu. Perenaiseoskusi ei tohi kritiseerida. Kodu on täielikult naise valdus. Baskid on väga armukadedad. Parimad sõbrad ei käi üksteisel külas, et mitte tutvuda lähemalt sõbra naisega. Ainult pereliikmed istuvad (söögi) lauas koos. Baskid on sõltumatud, julged, väga ausad, kohusetundlikud, uhked. Solvangut ei unustata iial. Tööpõlgurid satuvad üldise põlu alla. Vargus on mõeldamatu. Söögilauas
Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal. Sama aasta 27. aprillil ründasid natsionaliste toetavad Saksa pikeerivad pommituslennukid Baskimaal Guernica linna, kus surma sai sadu tsiviilisikuid. See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas. Kodusõda oli tegelikult fašismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest. Umbes 75000 inimest oli juba saanud surma, enne kui vabariiklaste jõud jaanuaris 1939. aastal
annaabi.ee 
