1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Juba renessanss pöördus tagasi impeeriumi idee juurde, mille keskuseks pidi olema üks linn. Tehnika, eeskätt aga tulirelvade ja kogu sõjatehnika areng näis muutvat tegelikkuseks kõige hulljulgemad unistusedki. Ühest küljest andsid tulirelvad küll võimu, teisest küljest aga röövisid turvatunde ka kõige tugevamate linnamüüride varjus, mille kaitseks juba renessansiajal oli rajatud raveliine, basteisid ja bastione. Kogu Euroopat kummitas üks vaenlane türklaste näol ning see oli üks neid faktoreid, mis aitas kaasa kuningavõimu tugevnemisele. Seoses riikliku keskvõimu tugevnemisega tekkisid Euroopa linnadevõrgus uued kasvukeskused. Juba tuntud linnade Pariisi, Londoni, Rooma, Viini jt. Kõrvale kerkisid Peterburi ning Uues Maailmas Boston ja Philadelphia, samuti hollandlaste poolt rajatud Uus-Amsterdam, mis hiljem maailmas tuntuks sai New Yorgi nime all. Sam...
Kordamisküsimused barokiaja muusikast 1. 3 fakti barokk-kultuurist. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Toimusid ususõjad. 2. 3 fakti barokiajamuusikast. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Sel ajal tekkis kontsertstiil. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. 3. Nim. 2 barokiajakuulsamat heliloojat. J.S.Bach, G.Fr.Händel 4. Nim. 4 uut muusikažanri barokiajal. Ooper, oratoorium, kantaat, sonaat. 5. Ooperi vanus, tekkimise riik. u.400 a., Itaalia 6. Aaria ja retsitatiivi mõiste. Aariaks nim. ooperilaulu. Retsitatiiv on kõnelaul, mille ajal toimub tegevus. 7. Ooperi ja oratooriumi mõisted, erinevus. Muusikalised suurteosed solistidele, koorile ja orkestrile, oratoorium on valdavalt piibliteemaline ja puudub lavaline tegevus 8. Passiooni mõiste, millal neid ette kantakse? Muusikaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile, ...
Barokk 1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokko...
käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas.
käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon
Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaalsed vahemängud. 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile passioon - oratooriumižanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi
kummaline, naljakas nähtus. Portugali k. sõna barocco- korrapäratu, ebatasane pärl 4) Iseloomusta barokset kunsti. Maaliline. Kujutati liikumist, kunst muutus mitmekülgsemaks. Aeti segi erinevaid kunstiliike nt illusoorne ja tõelisus koos. Tähelepanu koondus inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele. ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. 5) Iseloomusta barokset muusikat. Algselt mõeldud õukonnnapidustustel kuulamiseks. Ilmaliku muusika võidukäik. Hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõudis avalikele kontserdilavadele. Hakati looma tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid, instrumentaalmuusika ülekaal. Said -duur ja -moll helilaad valitsevaks. Meloodiat toetav bassihääl ehk basso continuo. Eesmärk oli teksti
opera seria - opera buffa - aaria - da capo aaria - retsitatiiv - kantaat - oratoorium - passioon - Näited kantaadi, oratooriumi ja passiooni kohta: sonaat (17.saj) - concerto grosso - soolokontsert - süit - prelüüd - fuuga - Ülesanne: file:///C:/Users/Kadri/Downloads/Baroki%20v%C5%BC%C5%BC%C5%BC %C5%BCti%20(1).pdf või sama: https://koolielu.ee/waramu/view/1-cd72f642-7f38-4882-9b13- 7362f7b40809 Kordamisküsimused baroki kohta: 1. Renessansi - ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) 2. monoodia 3. polüfoonia 4. aaria 5. retsitatiiv 6. avamäng 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Millistest kunstiliikidest? 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? 10.Tuntumad pillimeistrid. 11.Barokktrio 12.Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? 13.Millest koosneb süit? 14.prelüüd
Barokk. Instrumentaalmuusika. 10. klass Vasta õpiku (lk 102 105) küsimustele: 1) Milline pill kujunes 17. saj armastatuimaks soolo- ja ansamblipilliks? Miks? 2) Nimeta heliloojaid, kes kirjutasid 17. saj muusikat klavessiinile! 3) Nimeta veel pille, mis olid barokkorkestris olulisel kohal! Mis liiki pillidega on tegemist? Basso continuo Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist
Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaela pandi rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima jõudu ja tugevust. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Barokset muusikat iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Barokiaja kuulsaimad heliloojad on näiteks Antonio Vivaldi Itaaliast, Georg Friedrich Händel Inglismaalt ja Johann Sebastian Bach Saksamaalt.
Diego Velazquez Sigrid Järsk 11.b Kes ta on? Velazqueze oli Hispaania üks tuntuim barokiaja maalikunstnik. Ta oli end pühendanud peaaegu täiesti portreemaalidele. Hispaanias olid valitsevaks teemaks kunstis religioon, kuid tema vaevalt riivas seda. Talle meeldis kujutada inimtüüpe ja olmestseene. Elulugu Ta sündis 6. juunil 1599 ja suri 6. augustil 1660. Ta sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Tema elust teatakse suhteliselt vähe. Kunstilise hariduse sai ta oma kodulinnast.
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel
(sonaadivorm) 3. Sonaadivormi ülesehitus. 4. Keelpillikvarteti ja trio koosseis. 5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu. 15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuusika" on kammermuusika valdkonda kuuluv teos ja mis koosseisule ta on kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18
Kontserdi retsensioon Käisin pühapäeval, 18. oktoobril kell 18.00 alanud barokiaja muusikakontserdil. Laval musitseerisid: Ahrensburgi Noorte Sümfooniaorkester Saksamaalt, Kaarli kiriku kammerkoor(kontsertkoor) Tallinnast, koorid Helin, Eysysla, Lyra ja solistid, orelil Piret Aidulo. Natukene ajaloost: Kaarli kiriku kontsertkoori esimene proov toimus kammerkoori nime all 1989. a Marika Kahari ja Piret Aidulo juhendamisel. Koori peadirigentideks on olnud professor Ene Üleoja (1991-1998), Heli Jürgenson (1999-2003) ning alates 2003. a sügisest Mikk Üleoja
Muusika retsensioon Külastasin 2. novembril ooperit „Rinaldo“ Rahvusooperis Estonia. Teose autor on Georg Friedrich Händel, kes on Johann Sebastian Bachi kõrval üks tähtsamaid barokiaja heliloojaid. Ta kirjutas nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusikat, pühendades suurema osa oma elust siiski itaalia ooperiedendamisele Inglismaal. Ta lõi esimese inglisekeelse oratooriumi. Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa
Chaconne on barokiaja variatsioonivorm. Mõisted tööks: 1. Barokk tähtsamad esindajad, prantusse, inglise, saksa(10), uus stiil, taandub acapella koorimuusika ja asemele tuleb monoodia, tähtsaim zanr aaria, basso continuo ajastu, 2. Aaria ühehäälne saatega laul, 3. Kantaat vok. Instr. teos mitme osaline, lühem kui oratoorium, algselt koosnes paarist retsitatiivist ja aariast. Teos solistile ja solistidele ja/või koorile, a) scarlatti b)bach 4. Oratoorium vok. Inst. Suurteos solistidele koorile orkestrile, koosneb enamasti mitmekümnest numbrist, süzee enamasti vaimulik aga ka ajalooline, tähtsamad heliloojad: handel, 5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid, tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid:...
ulatub traagikani. Tema töödel on sageli sümboolne või religioonne tähendus. Lisaks 700 maalile ja 100 joonistusele, sai Ruisdael aastal 1676 doktorikraadi meditsiinis ja arvatavasti tegi oma teise karjääri kirurgina. Ruisdael on sündinud Haarlemis ja õppinud maalimist oma isalt, kes oli pildiraamimeister ning tegeles kunsti müügi ja maalimisega, ja oma onult Solomon van Ruisdaelilt . Juba 1718 aastaselt maalis ta üle tosina töö. See arv kasvas järgnevate aastatega. See barokiaja kunstnik oli aktiivne ja iseseisev juba enne, kui teda 1648 aastal võeti vastu Haarlemi Püha Luuka kunstigildi . Peale seda reisis ta laialdaselt Hollandis ja Saksamaal ning umbes aastal 1655 asus elama Amsderdami. Seal pidas ta edukalt üleval kunstistuudiot, milles treenis Hollandi järgmise generatsiooni maastikumaalijaid. Neist kuulsaim on Meindert Hobbema . Tema varasema perioodi töödest, peegeldub tema kinnisidee puude suhtes. Kui
orkestri saatel. Oratoorium: koorile, solistile või sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosalin dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit: mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontrastsetest iseseisvatest osadest. Sonaat: instrumentaalmuusika zanr kirjutatud soolopillidele. Tavaliselt kolmes osas. Kontsert: heliteos ja seda esitav ansambel. Klaviirmuusika: Barokiaja klahvpillidele kirjutatud muusika. Fuuga: muusika polüfooniazanr, kirjutatud fuugavormis. Kaanonivormis kompositsioon.
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt
ebasümmeetria, millega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste. · Alates 16. Saj lõpust oli ehitustegevus väga hoogne. · Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kiriku põhiplaaniks sai ladina rist. Juurdeehituse autor oli CARLO MADERNA. · Suurte ansamblite loomine . Ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on üks barokiaja arhitektuuri lemmikvõtteid. Näiteks Peetri kiriku ette rajas kuulus arhitekt ja skulptor LORENZO BERNINI Peetri väljaku , millel on ovaalne põhiplaan. Väljakut piirab kahekordne kolonaad. Bernini kavandatud on ka Navona väljak ning selle keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev. Väljaku ääres on FRANCESCO BORROMINI ehitatud Püha Agnese kiriku fassaad. Barokk Saksamaal: · 17. Saj Saksamaa kunstielu tagasihoidlik
võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju zanri ja maastikumaale. maalimislaadi, Rubensi looming on baroki vaimu kõige järjekindlam avaldus, ühtlasi on kompositsiooni jne selles võimsa väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens iseloomustus suutis barokiaja patetilisele elutundele anda täiesti siira ja sisemiselt usutava haarava kuju. Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel.Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid
Helene mängis väga tähtsat osa Rubensi viimase kümne aasta loomingus. Kunstnik kirjutas sõbrale: ,,Ma võtsin noore naise ausast linnakodaniku perest, kuigi kõik soovitasid mul valida naine õukonnast. Mind hirmutab see üldine tuntus ja eriti veel nende naiste suureline upsakus... Ma tahan naist, kes ei punasta, nähes, et haaran pintsli pihku..." Suurele vanusevahele vaatamata oli Rubensi teine abielu õnnelik, moodustades liidu ilu ja ande vahel. Rubens oli barokiaja silmapaistvaim flaami maalikunstnik. Tema ulatuslik looming hõlmab religioosseid ja mütoloogilisi ajaloopilte, monumentaalseid lagesid ja maalitsükleid , portreid ning maastikke. Peter Paul Rubens on maailmakuulsaks saanud eelkõige vormikate daamide maalijana. Ta oli äriasjades täpne ja kaalutlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge
6. Millele viitab sõna "klassitsism" aia ja pargikujunduses? Islami aiakunst Pööra tähelepanu põhimõistetele ning aedade kompositsioonile (geomeetria, elemendid jne). Hiina ja Jaapani aiakunst Filosoofia (NB! Väga oluline!), kompositsioon, materjalid. Renessansist barokini Renessansi mõisted, olulisemad detailid ja elemendid, renessanssaia kujundus. Tähtsamad isikud: L.B. Alberti, A. Palladio. Prantsuse renessanssaiad 16. saj. Parteri kujunemine. Barokk Prantsusmaal. Barokiaja mõisted, barokkaia kujundus. Valgustusajastu filosoofia aedade kujunemise taustana. Prantsusmaa naabermaad 16.18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. Tähtsamad isikud: A. Le Nôtre (koos oma kaaskonnaga), F. Bacon, Ch. Wren. Keskendu lugedes maastiku ja aiakujunduse omavahelisele suhtele (üleminekud siseruumist välisruumi, kaugema maastiku kaasamine aiakujundusse jne). Pööra
kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. Barokkarhitektuur Itaalias. Giacomo da Vignola (1507-1573). II Gesl (Jeesuse kirik) Roomas. Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Rooma Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). CARLO MADERNA projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid.
Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu vaimulikud. jumalasse.Ehitati palju kirikuid ja katetraale. (14-17 saj) renessans sündis 14 saj . J.Despres väärtuselt mitme häälsetes ilmalikes inimkeskseks. lauludes. Barokiaja muusika. Muusika eesmärgiks oli F.Handel Barokk arenes (16-18saj) mõjutada publikut J.S. Bach feodaal katolikes emotsionaalselt.Kurva teose riikides ,kus Keskaja muusika. Muusika kujundajaks ja J.Desprez Ajastu ideaaliks oli (5-15saj) säilitajaks kujunes H.Isaac pühak.Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu
seitsmeteistkümneaastane, kahekümneviiendaks eluaastaks oli ta juba saavutanud täiesti isikupärase stiili. Erinevalt renessanssiaja täiuslikust siluetist, iseloomustab Berninit rahutus, liikumine ja muutumine. Inimest ei vaatle ta mitte otse vaid kuskilt nurga alt, poolviltu, figuurid on esitletud justkui juhuslikus kuid see-eest väga ilmekas poosis. Erinevalt renessanssist on kujud sageli vaadeldavad vaid ühest küljest. Nagu on omane ka teistele barokiaja skulptoritele, eelistab Bernini sageli selliseid teemasid, mis juba iseenesest eeldavad liikumist, nt. vöitlus- ja röövimisstseenid. Bernini varasematest töödest on olulisemad Neptus ja Triiton, Apollon ja Daphne ning Taavet. Esimest tööd iseloomustab kunstniku hulljulge materjalikasutus, ta väänab marmorit justkui see polekski kivi, tuues ilmekalt esile lehvivaid riidevolte ja juukseid ning Neptuse pinguldunud muskleid. Teise töö juures on
Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata.
Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti
siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti
vaheline probleem. Vaimne pole oluline) ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub - kristlikus religioonis kõrgeimasse hirarhiasse kuuluv ingel, paradiisi väravavalvur, tarkuseingel, jumala kaitsja, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe - http://www.fl.ut.ee/532760 ). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). 8. Võrrelda renessansiaja ja barokiaja suhtumist antiikkultuuri pärandisse (tuua näiteid kirjandusest, kujutavast kunstist)? Renessanss Inimene tähtis humanism (paavsti vastasseis) antiikaja kultuuri taasleidmine ja väärtustamine. Jumala juurest inimese poole pöördumine. Katoliku munkade kultuuritusest paroodiad. Teatri taassünd (tragoodia, komöödia). Dante ("Jumalik komöödia"), Boccaccio ("Decameron") · Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris,
võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju zanri ja maastikumaale. maalimislaadi, Rubensi looming on baroki vaimu kõige, ühtlasi on selles võimsa kompositsiooni jne väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens suutis barokiaja iseloomustus patetilisele elutundele anda täiesti siira ja sisemiselt usutava haarava kuju. Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel. Ehtbaroklik on Rubensi
Basiilika poolt vaadates tekitavad mulje peopesadest, mis hoiavad väljakut. Keset väljakut on Egiptusest toodud 13. sajandil eKr valmistatud Obelisk. Obelisk oli algselt mõeldud kaunistama Nero Tsirkust ehk ovaalset staadioni ja toodi Rooma juba 37. aastal m.a.j. Väljakul on kaks purskkaevu, millest lõunapoolse autor on Bernini (1675) ja põhjapoolse purskkaevu autor on Maderno (1613). Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma
Hakkab tulema filosoofiasse teaduslikkus-traktaadilikkus. Intellekti osa tunduv suurenemine. Mõistuspärasus. El CRiticon: Lapsepõlve kevadel ja Nooruse suvel. Arukas õukonnafilosoofia ehk meheea sügisel. Vanaduse talv. Lõpuks jõuavad surematuse saarele. Gracian muudab kultuuri mõtiskluse objektiks. 40ndate aastata alguses on Luis Velez de Guevara. Nähtumus- see, mis välja paistab. Olemus- see, milline ta on. Kuldajastu draama ja teater (baroki draama ja teater, sest see oli barokiaja raamides) Gil Vicente, Juan del Encina, Lope de Rueda, Cervantes. Cervantesega üheaegselt kujuneb draama. Euroopas on kaks suurt draamatraditsiooni 17.sajandi keskpaigani: inglise ja hispaania draama. Olulised olid Lope de Vega, Tirso de Molina ja Calderon. Juan del Encina- ekloogid. Lope de Rueda- vahemängud. Lõpliku kuju annab hispaania draamale Lope de Vega. 1609- tähtis Lope de Vega poeem. Väga noorena hakkas kirjutama näidendeid, väga viljakas
di Betto Bardi Ben Jonson (15721637) (13661466) Taavet (Donatello) Taavet William Shakespeare (Michelangelo) ,,Eksituste komöödia" (< Plautus) Renessanss: skulptuur ,,Romeo ja Julia" (< Ovidius) 6 ,,Julius Caesar" (< Plutarchos) ,,Antonius ja Kleopatra" (< Barokiaja üldised suundumused Plutarchos) Vastureformatsiooni sünd ja levik ,,Coriolanus" (< Plutarchos) (Trento ,,Timon Ateenast" (< Plutarchos, kirkukogu, 154563): kiriku teadlik Lukianos) kunstiprogramm Absoluutsete monarhiate Renessansi eepika tugevnemine, 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre võimuka keskklassi teke
selgelt on see näha ehituskunstis, millega seoses räägitakse klassikalisest barokist ning mõeldakse selle all prantsuse barokki. Plaanipärane linnakujundamine tõusis ausse, suurte ansamblite rajamist mõjutas barokilik terviku loomine, silma torkas barokkkunsti "fassaadlik" iseloom. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on barokiaja arhitektide üks lemmikvõtteid. BAROKK JA SELLE JÄRELLAINETUS ITAALIA LINNAVÄLJAKUTEL Hispaania astmed (Scala di Spagna), Rooma: Alessandro Specchi ja Francesco de Santis, 1721-1725. Maksimaalselt teatraalne asetus. Ruumi omadused: - 137 astet tekitavad ruumi, - Bernini (isa) paadikujuline purskkaev domineerib ruumis, astmete alumises osas, - vana lilleturg, - obelisk üleval kiriku ees (Santa Trinita de Monte, 1459),
annaabi.ee 
