Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimesest elusolendist tänapäevani. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres. Maakera ajalugu jaotatakse erinevateks aegkondadeks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima. Mis tähendab et nad said hakata tootma hapniku. Esimesed taimed olid vetikad. Suurema osa ajast arenes elu vees , sest maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Kes maismaale minna tahtis pidi harjuma uute tingimustega
kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusainest, viburist ja jätketest. Limakapsli lima aitab säilitada niiskust ja siduda üksikuid rakke kokku kolooniaks. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke. Rakukest asub limakapsli all, annab bakteritele kindla kuju. Samuti kaitseb ka välistingimuste kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakukestaga reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. Tsütoplasma asub raku sees, milles paiknevad ribosoomid ja pärilikkusaine. Pärilikkusaine on rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Sisaldab bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Viburi pöörlemine aitab bakteril keskkonnas liikuda.
Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad and aga liikumiseks. Osadel bakteritel eritab kes limakapsli, mis on täiendavaks kaitseks ja hõlbustab liikumist Surmaga lõppevaid haiguseid põhjustatavaid baktereid nim. Patogeenideks. Nende tõvestav
Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka, Rasunääre muudab elastseks, rasvakiht kaitseb nahka tolmu, mikroobide, bakterite eest. Kasulikele bakteritele elukeskkonnaks Nahaaluskude Rasvarikaskude, mis kaitseb nahaaluseid elundeid külma ja põrutuste eest
kliinilised haigusnähud laboratoorsed näitajad infektsioonhaiguse lähtekoht? Infektsioonhaiguse tekkekoht? (kodutekkene/haiglatekkene) Kõrvalnähud Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud. Neist levinumad on näiteks kõhulahtisus, iiveldus või siis seennakkused suus, seedetraktis või tupes. Seennakkused kipuvad tekima seepärast, et lisaks haiguse tekitanud bakteritele hävitavad antibiootikumid ka organismile kahjutud või vajalikke baktereid. Tänan Tähelepanu eest! The End
modifitseerimiseks, et faagiteraapia paindlik ja edukas oleks. Samuti ei ole tehtud piisavalt in vivo katseid, et olla kindlad faagi produktide ohutuses. Nendel põhjustel ei taha ka suured ravimifirmad investeerida oma raha faagiteraapia edendamiseks (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagid vs antibiootikumid Faagide peamine eelis on kõrge spetsiifilisus. Nad tunnevad ära kindlaid bakteritüvesid, samal ajal kui antibiootikumid mõjuvad paljudele bakteritele, nii halbadele kui ka headele korraga. Faagide kasutamine bakteriaalsete haiguste ravimisel vähendab normaalse mikrofloora kahjustusi. Seevastu on faagide kasutamisel vajalik sihtmärk patogeeni tuvastamine ja efektiivse faagi valimine. Seega võib faagiteraapia võtta mõnevõrra kauem aega kui antibiootikumidega ravimine (Nobrega et al., 2015). Erinevalt antibiootikumidest, kutsuvad faagid väiksema tõenäosusega esile resistentsust. Seetõttu
Paljud ensüümid on hapnikutundlikud o Eristatakse Ranged anaeroobid - 0 on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) Aerotolernatsed anaeroobid hapniku juures olekul ei hukku (piimhappebakterid, klostriidid) CO · Suures koguses vajalik autotroofsetele bakteritele Söötmetele kus kasvatatakse sutotroofe lisatakse NAHCO ja inkubeeritakse CO atmosfääris · Vajalik ka heterotroofidele, sest seda läheb vaja metabolismis karboksüülimisreaktsioonil · Kapnofiil bakter, kes on vajab eluks palju CO-te keskkonnas (tihtipeale patogeenid) Rõhu mõju minroobidele · Mikroobid ei karda kõrget rõhku · Barofiilid mikroobid, kes eelistavad elada eriti kõrgetel rõhkudel (1000atm)
düsenteeria Düsenteeria e.sigelloos e.verine kõhutõbi See on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoola limaskesta kahjustusega ja kõhulahtisusega Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel Kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse See on düsenteeriahaige sooleritise mikroskoopilise uuringu tulemus Etioloogia : Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit Nendele bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale Nakkumine toimub fekaaloraalsel teel Haigus levib suukaudu organismi Patogenees ja kliiniline pilt Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde, kutsutakse esile limaskesta turse, palaviku, haavandid ja üldise halva enesetunde Haigel võib esineda kõhuvalu, oksendamine ja sellega kaasnev iiveldus Ennetamine oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine
Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks , surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks . Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel . Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne komosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks . Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu
suhtes, see võimaldab neid elada väga erinevates tingimustes. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad nt mineraalainetest või teistest elusorganismidest. Bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas seega kutsutakse neid ka eeltuumseteks. Paljusid baktereid katab väljast limakapsel, mis aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks. Limakapsli all paikneb jäik rakukest mis annab bakteritele kindla kuju ning kaitseb bakterirakku ka välistingimuste kahjustava mõju eest. Rakukest all on kilejas rakumembraan. Nii rakukest kui ka see reguleerivad ainete liikuist rakku ja rakust välja. Batkeriraku sees on liikumatu tsütoplasma, kus paiknevad ribosoomid, membraaniga ümbritsetud organelle bakteritel ei ole. Osa baktereid on varustatud kas ühe või mitme viburiga, mille pöörlemine aitab neil vees liikuda. Osa batkereid liigub lima endast välja
koolera, süüfilis, gonorröa. Vastus: Tuberkoloos- õhu kaudu Difteeria- piisnakkus Salmonelloos - ebakvaliteetne toit Koolera - saastunud joogivesi Süüfilis, gonorröa - sugulisel teel 13. Mis on antibiootikum? Laia toimespektriga antibiootikum? Kitsa toimespektriga antibiootikum? Vastus: Antibiootikumid- ained. Mis takistavad bakterite erinevaid protsesse Laia toimespektriga antibiootikum- mõjuvad paljudele bakteritele Kitsa- mõjuvad kindlatele bakteritele Viirustele ei mõju 14. Miks tekivad antibiootikumiresistentsed bakterid? Vastus: Inimesed ksutavad neid liiga palju, mõnikord aga ei võeta neid nii kaua kui arst on käskinud. MRSA 15. Mis põhjustab bakterite kiiret evolutsiooni? (4) Vastus: Omastavad keskkonnast DNA-d Transduktsioon - geenide ülekanne viiruste abil Konjugatsioon 16. Biotehnoloogia? Geenitehnoloogia? GMO? Transgeenne organism? Geeninokaudiga organism?
hüpotiotsüanaat o Inhibeerib ensüüme nt laktaadi dehüdrogenaas, 6-P-glükonaadi dehüdrogenaas, heksokinaas, aldolaas oksüdeerides tioolrühmi (-SH) o Oksüdeerib NADH ja NADPH-d o Interakteerub membraanivalkudega inhibeerib aminohapete ja suhkrute transporti LPS antimikroobne toime: o Sagedamini bakteritsiidne toime GN-bakteritele (nt E.coli, Salmonella typhimurium, pseudomonaadid, Campylobacter jejuni) o Inhibeeriv toime ka GP-bakteritele: L.monocytogenes, Streptococcus sp. o Hüpotsüanaat resistentsetes bakterites NADH oksüdeeritakse ja OSCN- redutseeritakse II. Laktoferriinsüsteem Apolaktoferriin seob rauaioone o Holoensüüm o Glükoproteiin o 2 rauasidumisala
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs. Huumus - keerulise struktuuriga orgaaniline aine, mis moodustub taimede ja mikroorganismide mõnedest koostisosadest ensüümide toimel. Nitrifikatsioon - protsess mille tulemusena tekib nitraat. Denitrifikatsioon - tulemusena tekivad gaasilised produktid NO, N2O ja N2. Toksiin - mürgine aine mille tekitab enamik patogeenseid baktereid. Kemolitroof-saavad energiat anorgaa...
Neid kasutatakse labakätel ja-jalgadel ning kaenla all. Nad blokeerivad higinäärmed alumiiniumsooladega, nii vähendades nahale jõudva higi hulka. Meeles tuleb pidada, et pidev antiperspirantide kasutamine võib põhjustada nahaärritust või isegi nahapõletikku tekib punetus, turse ja sügelus. Deodorandid, mis suudavad kõrvaldada higi lõhna, kuid mitte higistamist, muudavad naha happeliseks ja vähem atraktiivseks bakteritele. Deodorandid on tavaliselt vähem ärritavad enamus inimestele. Tõsisema higistamise korral, kui käsimüügipreparaadid ei ole piisavalt mõjusad, on kasutusel järgmised ravimeetodid: · Iontoforees. Läbi patareiga varustatud aparaadi suunatakse nõrk elektrivool ravitavasse piirkonda. Protseduur on valutu ja üsna ohutu, kuid ei pruugi olla efektiivsem kui paikne antiperspirant.
Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest.
Need nõuded jagunevad kaheks: veevärk üle 100 inimese varustamiseks joogiveega ja veevärk kuni 100 inimese varustamiseks joogiveega. Veevärk üle 100 inimese varustamiseks joogiveega jaguneb omakorda kolmeks: 1) Veevõrku juhitav töödeldud veevärgivesi, kus termotolerantsete coli-laadsete bakterite ülemmääraks on 0 pesa/100 ml ja coli-laadestel bakteritel 0 pesa/100 ml, 2) Veevõrku juhitav töötlemata vesi, kus ülemmäär termotolerantsetele coli-bakteritele 0 pesa/100 ml, coli-bakteritele 0 pesa/100 ml (seda nõuet peab rahuldaam 95% proovidest, kui aasta jooksul on võetud üle 100 proovi), coli-bakteritele 3 pesa/100 ml (võivad leiduda üksikutes, kuid mitte järiestikku võetud rutiinproovides), 3) Veevõrguvesi, kus mikrobioloogilise kvaliteedi ülemmääraks on samad näitajad, mis veevõrku juhitaval töödeldud veevärgiveel. 3 Joogivee kvaliteet AS Narva Vesi viib läbi linna veevärgi tava- ja süvakontrolle
Düsenteeria Düsenteeria.. q ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhunlahtisusega. q Düsenteeriat kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. q Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. q Inkubatsiooniperiood on 1-7 päeva Nakatumine q Fekaal-oraalsel teel - kus inimene puutub kokku nakkusallika väljaheidetega. q Hügieeninõuete mittejärgimisel - satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sümptomid q Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja
FÜÜSIKALISED OMADUSED: *O2 väiksema aktiivsusega kui O3, sest O3 *Aatomiraadius metallide omadest laguneb: O2-ks ja O3-ks. väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageeriv...
ja lahtisuse risk väiksem, langetavad vere kolestoroolitaset Funktsionaalsed toidud meie poodides Helluse piimatooted - organismi tugevdavate lisaväärtustega, soodustavad seedimist ja parandavad loomulikku kaitsevõimet. Sisaldavad looduslikke kiudaineid, piimhappebaktereid HE-3 ja oomega-3-rasvhappeid. Gefilus piimatooted - sisaldavad probiootilist piimhappebakterit Lactobacillus GG, mis suurendab organismi loomulikku vastupanuvõimet kahjulikele bakteritele ja viirustele, tasakaalustab mao ja soolte talitlust, aitab antibiootikumikuuri ajal taastada loomulikku mikrofloorat. Südamejuust Harmony Sisaldab probiootilise bakteri tüve Lactobacillus plantarum TENSIA, mille igapäevane tarbimine mõjutab kasulikult südame ja veresoonkonna tööd, reguleerides vererõhku. Tervisemunad e. Oomega-3-rasvhapetega rikastatud kanamunad. Oomega-3-rasvhapped vähendavad südame veresoonkonna haiguste riski, alandavad vere
AINUOMASED tsentroroom Plastiidid, kekevakool tsentrosoom ORGANELLID VARUSÜSIVESIK glükogeen tärklis glükogeen RAKKUDE piiratud piiramatu piiramatu JAGUNEMISVÕIME 5) bakteriraku erinevusi päristuumsetest rakkudest; Bakterirakud on eeltuumsed e. neil pole rakutuuma. Neil on rakukesta peal viburid ja karvakesed, mis on bakteritele kinnitumiseks. Nendes on oluliselt vähem organelle kui päristuumsetes. 6) tunda jooniselt erinevaid rakutüüpe, organelle.
Eoseline Vegetatiivne Mittesuguline paljunemine 1. Vegetatiivne paljunemine: Mittesugulise paljunemise liik, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks: a) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine), alamatel loomadel, pärmseentel b) pooldumine-iseloomulik bakteritele ja protistidele c) taimede paljunemine vegetatiivselt organitega: - juurtega (sirelid) - võsunditega (maasikas) - muundunud võsudega (sibul, orashein) - mugulatega (kartul) - juuremugulad (maapirn) Vegetatiivse paljunemise eripära: 1) 1vanem 2) lühikese ajaga palju järglasi 3) järglased on geneetiliselt identsed, välimuselt sarnased-keskonna mõju tõttu ei ole välimus identne 4) .............................
taimi – herneid, ube, ristikut jt. Bakterid on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Nad on toiduahelas tähtis lüli, neist toituvad näiteks algloomad. Baktereid leidub arvukalt mulla ülemistes kihtides. Nende elutegevus muudab mulla viljakaks. Neil on võime lagundada erinevaid aineid näiteks loodusesse sattunud mürkaineid. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Kasutatud allikad: https://www.slideshare.net/MeeliSonn/bakterid-286489 https://prezi.com/reaqg9pop9tm/bakterite-osa-looduses-ja-inimese-elus/ https://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid
Kui konnasilma all on tekkinud mädanik, siis on ta eriti valus. Ka jalatallal olev konnasilm teeb kõndimisel väga haiget. Ravi. Kui pöia kuju muutused (lampjalgsus, haamervarbad jm.) kõrvaldada või korrigeerida (tallatugi, kirurgiline ravi) ja kanda ainult sobivaid jalatseid, kaovad konnasilmad iseenesest. Tuleb hoiduda kääride, ziletitera, noaotsa jt. teravate riistade kasutamisest. Nendega on hõlbus kogemata vigastada tervet nahka, avades tee põletikku tekitavatele bakteritele. Konnasilmavedelikke ja plaastreid kasutatakse ettevaatlikult. Vedelikku pannakse ainult konnasilmale, ümbritsevale nahale ei tohi see sattuda. Igaks juhuks tuleks konnasilm ümbritseda nahka kaitsva tavalise kleepplaastriga. Konnasilmavedelikku kasutatakse tavaliselt kaks korda nädalas. Kui 23 nädala jooksul pole tulemust märgata, siis peaks arstiga nõu pidama. Konnasilmadegi puhul on kasutatud taimravi. Näiteks tükike aaloelehte lõigatakse pikuti
3. Millest sõltub haigestumine coli- laadsete bakteritega? Escherichia coli põhjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi. Nende avastamine joogivees osutab kas vee töötlemise puudulikkusele, saastumisele pärast desinfitseerimist, torustikus oleva vee toitesoolarikkusele või sellele, et vette võivad olla sattunud soolenakkusetekitajad. 4. Milliseid piirnormid on kehtestatud coli-laadsete bakteritele jõevees? Coli-laadsete bakterite piirnorm on 10000 PMÜ / 100 ml 5. Milliseid nõuded on kehtestatud kraani veele ehk joogiveele mikroobide üldarvu ja coli-laadsete bakterite osad? Ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees: Escherichia coli: 0 pmü 100 ml, Enterokokid: 0 pmü 100 ml 6. Kas joogivesi, milles mikroobide üldarv ületab piirnormi mõnekümne PMÜ võrra on joogikõlbulik? Miks? Kas ise jooksin sellist vett?
kasutamise üks varasemaid viise. Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Madala soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator. Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Puit on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Puit kahaneb vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse
edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3. Millele viitavad keskkonnas kolilaadsed bakterid? Nende bakterite esinemine viitab olmereostusele. (Allikas: Vikipeedia) 4. Millised piirnormid on kehtestatud kolilaadsetele bakteritele suplusvees? Piirväärtuseks on kehtestatud 1000 PMÜ/100 ml. (Allikas: Riigi Teataja) 5. Millised nõuded on kehtestatud kraaniveele mikroobide üldarvu ja kolibakterite osas? Kolibakterite piirväärtus kraanivees – 0 PMÜ/100 ml ning mikroobide üldarv – 100 PMÜ/100 ml. (Allikas: Riigi Teataja) 6. Kas joogivees, milles mikroobide üldarv ületab piirnormi
tugev antibakteriaalne või ka rakkude paljunemist pärssiv toime. · Antibiootikumid on väga erinevad. · Tänapäeval kasutatakse looduslikke kui ka paljusid looduslikele ühenditele lähedasi keemilisi aineid Antibiootikumide liigitus: 1) kitsa toimespektriga antibiootikumideks need toimivad vaid teatud bakterite puhul ja neid kasutatakse siis, kui on täpselt teada, mis bakteriga on tegemist 2) laia toimespektriga antibiootikumideks need toimivad suurele hulgale bakteritele ja kasutatakse, kui bakter ei ole teada või bakterite liike on mitu. · Esimene antibakteriaalne ravim Ajalugu Salvarsaan tuli turule 1910. aastal · Esimese loodusliku antibiootikumi penitsilliini leiutas 1928. aastal Alexander Fleming. · Laiemalt kättesaadavaks muutusid antibiootikumid alles pärast teist maailmasõda.
eesmärk – kulutada püruvaati, samas toota NAD+ miks – hapniku puudumisel on see ianuke võimalus toota NAD+ ja ATPd Alkoholi fermentatsioon – esineb pärmis ja erinevates bakterites Fermentatsiooni produkt – alkohol – on organismile toksiline Piimhappeline fermentatsioon – esineb inimeses, teistel imetajatel ja ka nt. piimhappebakteritel Piimahappelise fermentatsiooni produkt – laktaat – on toksiline nii imetajatele kui ka bakteritele Glükolüüsil moodustuv NADH tuleb reoksüdeerida tagasi NAD -ks + 1. Anaeroobsetes tingimustes redutseerib NADH lihastes püruvaadi laktaadiks (homolaktaalne fermentatsioon) 2. Pärmis püruvaat dekarboksüleeritakse, moodustavad CO2 ja atseetaldehüüd, viimane redutseeritakse NADH poolt etanooliks (alkohoolne fermentatsioon) 3. Aeroobse metabolismi korral oksüdeeritakse NADH hingamisahelas, protsess seotakse 2.5 ATP sünteesiga pentoosfosfaadi rada
hävitada. Töö põhimõte · Gamma nuga saadab kasvaja suunas mitmeid kiiri. · Kiired, mis tapavad enamus baktereid, on effektiivsed ka kasvajate vastu. Miks kiirgus meid ei tapa? · Kasutusel olevad seadmed saadavad korraga välja ~200 kiirt. · Kõik kiired on suunatud kindlasse punkti inimese peas. · Kuna kasvaja ümber saavad kõik kiired kokku, on seal nende võimsus 200 kordne ja nad teevad kahju just sealsete bakteritele. · Et pea oleks paigal terve sessiooni aja (20 min 1h) , peab ravitav kandma kruvidega kolju külge kinnitatud kiivrit. · Kiivri abil kinnitatakse pea masina külge. · Gamma nuga peetakse tänapäeva meditsiini kõrgklassiks, sest see on võrdlemisi ohutu ja ravi on tõhus, kuid sellised aparaadid ja nendega ravi on väga kallis, seega on nad enamus maailmale kättesaamatud. TÄNAME KUULAMAST !
vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduainete välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste (meeltega tajutavate) omaduste parandamiseks. Kestva Eaineid sisaldava toidu tarbimise tagajärjel võivad varem mitteallergilisel lapsel välja lüüa allergiad, samuti võib laste sagedaste haiguste põhjusena näha ebatervislikku toitumist, mis nõrgestab organismi ning teeb selle eriti vastuvõtlikuks erinevatele bakteritele ja viirustele. Mitmed Eained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist. Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: · toiduvärvid (E 100 E 199) · säilitusained (E 200 E 299) · antioksüdandid (E 300 E 399) · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) · mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) happed, alused ja nende soolad, aroomiained,
olemas vaid piimas ja piimatoodetes(5%), ka inimese rinnapiimas(7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magusam, kuid siiski annab 30-50 % piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi struktuur LAKTOOSITALUMATUS Laktoositalumatuse põhjuseks on laktoosi ehk piimasuhkrut lõhustava ensüümi laktaasi puudulikkus. Laktoositalumatuse korral laktoos ei lõhustu seedimisprotsessis, vaid liigub jämesoolde, kus saab toiduks bakteritele. See ei ole piimaallergia. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. See haigus on eluaegne, aga seda saab ennetada dieediga. Enamasti kujuneb see välja imikueas, aga võib ka kujuneda vanemas eas, näiteks peensoolehaiguste tagajärjel, või pikaajalise piima vältimise järel. Laktoositalumatus on küllalti sage seisund.Eestis on hüpolaktaasiat uuritud alates 1907. aas-tatest
muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Algselt saigi elu tekkida ainult vees, kuna Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed Esimesed selgroogsed (500) olid kalad Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad Keskaegkonnas oli sauruste ajastu, Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega
Ained, mida saab biotehnoloogiliselt toota: piimatooteid, pärmitaigent, õllesid, veine, seentest saadud ensüümid kalgendavad piima, pintselhalliku abil hallitusjuustu ja salaamit, bakterite ja hallitusseente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel, tärklisest sahharoosi. 5. Milles seisneb probiootikumide ja prebiootikumide erinevus? Probiootikumid on head elusad mikroorganismid, mille tarvitades on tervist parandav toime, aga prebiootikumid on toidu koostisosad, mis loovad headele bakteritele meeldivat keskkonda ning halbadele halva. 6. Kirjelda 6. magusamaitselist proteiini. Taumatiin, monelliin, mabinliin, pentadiin, brazzeiin, curculiin. 7. Mis on funktsionaalne toit?Saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel või bioaktiivse mõjuga toiduaine. 8. Kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi möjutamisel või valitakse bioaktiivse möjuga toiduaine. 9. Mis on looduslik funktsionaalne toit
elementide vahel ökosüsteemis. Peamiselt leidub lämmastikku atmosfääris (78%) ning sealt saab ka tema ringe alguse. Esmalt imendub lämmastik maapinda ning bakterid seovad teda liblikõieliste juuremügaratele. Seejärel kandub lämmastik edasi mullabakteritele mis eritavad neid enamasti mulda. Peale seda toimub ammonifikatsioon ja nitrifikatsioon ning sealt kandub edasi osa taimedele, lagundajatele ning osa denitrifitseerijate bakteritele. Nende kaudu eraldub lämmastik taaskord atmosfääri tagasi ning ringe hakkab uuesti pihta. Elusorganismidele on lämmastik valkude koostisosana sama hädavajalik element kui süsinik. Inimkond on kahekordistanud bioloogiliselt aktiivsete lämmastikuvormide tekkimist aastas. Seda põllumajandusliku tootmise ja fossiilkütuste põletamise tagajärjel. Lämmastikuringe tähtsamad etapid: (1) õhus olev vaba lämmastik on kättesaadav ainult tänu vähestele
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil.
-Ürgne atmosfäär koosnes valdavalt vulkaanilistest gaasidest -Maapind kaetud madalate meredega -Maa ümbert puudus osoonikiht, erinevad kiirgused jõudsid Maale 1953.a Miller tõestas, et ürgsetes tingimustes võib saada aminohappeid. 1960. a Ameerikas biokeemik Fox näitas, et aminohapetesegu kuumutamisel laavatükil tekivad biopolümeerid Kui algelised valgud puutusid kokku veega, siis moodustusid kerajad struktuurid e mikrokerad – sarnanevad ürgsetele bakteritele Evolutsiooniteooria- Õpetuste kogum elu arengu tekkest kuni tänapäevani. Darvinism.- looduslikule valikule tuginev, I terviklik Lamarkism – loomade sisemine tung täiustuda. Keskkonnatingimuste mõjul tekkinud muutused on pärillikud Evolutsiooni etapid: Keemiline evolutsioon- aatomite ühinemine molekulideks, anorgaanilistest polümeersed orgaanilised ühendid Füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest raskemate aatomite areng
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi
• Nanotehnoloogia manipuleerib asju nanoskaalal, mida nimetatakse ka atomaarseks- või molekulaarseks skaalaks. 11. Mis iseloomustab nanomõõtmelisi osakesi? Nanomõõtmelised anorgaanilised osakesed omavad suurt pindala / mahu suhet ja neil on unikaalsed füüsikalised ja keemilised omadused. 12. Milles avalduvad hõbeda nanosakeste antibakteriaalsed omadused? Hõbedat on paljudes valdkondades laialdaselt kasutatud, kuna see näitab tugevat biotsiidi mõju paljudele patogeensetele bakteritele. Hõbedase iooni oluline omadus on selle laia toimespektriga antimikroobne toime. 13. Mille poolest on titaanoksiid hea antimikroobne materjal? Kõrge fotoreaktiivsus, odavus, mittetoksilisus ja keemiline stabiilsus. TiO2 on paljulubav materjal mikroorganismide hävitamiseks isepuhastuvates ja isesteriliseerivates materjalides. 14. Kuidas töötab tsinkoksiid antimikroobse materjalina? ZnO (pooljuhtmaterjal) tekitab mikroorganismi membraani pinnale muutusi - oksüdeerivaid kahjustusi.
Kasutatakse ka selliseid vaktsiine, mis sisaldavad bakterite toksiine, näiteks difteeria- ja teetanuse- (ehk kangestuskramptõbe)- vastased vaktsiinid. Väljakujunenud bakterhaiguste raviks kasutavad arstid antibiootikume. Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad need. Antibiootikumid toimivad tavaliselt väikestes kogustes ja nende mõju on spetsiifiline ehk teisisõnu konkreetne antibiootikum mõjub vaid teatud bakteritele. Sageli tehakse ennem ravi alustamist kindlaks, milline antibiootikum tõvestava bakteri vastu kõige paremini toimib. Hapukoort valmistatakse rõõsast koorest, millele lisatakse samuti kindlatest piimhappebakteritest koosnevat juuretist. Õigesti valitud temperatuuri juures hakkavad piimhappebakterid kiiresti paljunema ning koor hapneb. Konservide sisu on mikroobivaba ehk steriilne. Antibiootikume on suur hulk
polstrikangastes, õlgkübarates ja tuletõrjevoolikutes. Kombinatsioone • Kasutatakse segukangastes koos teiste tselluloosikiududega selle unikaalse tugevuse , imavuse ja sära tõttu. Ramjeega segatuna: • Puuvilll saab parema läikivuse, tugevuse ja värvi. (tavaliselt 55% ramjeed/45% puuvilla) • Vill saab kergemaks ja minimeerub kokkutõmbuvus. • Viskoos saab kõrgema niiskustaluvuse Plussid: 1. Vastupidavus bakteritele, kopituse, alkaalidele, kõdunemisele , valgusele ja putukarünnakutele. 2. Eriti suur neelavus (seda on mugav kanda) 3. Vastupidav päikese ja ilmastiku toimele 4. Loomulik plekikindlus. 5. Märjana tugevam 6. Talub triikimisel väga kõrgeid temperatuure. 7. Sujuv läikiv välimus, paraneb pestes. 8. Hoiab kuju ja ei tõmbu kokku 9. Tugev ja vastupidav , venitusjõud kaheksa korda suurem kui puuvillal ja seitse korda enam ku siidil. 10
allpool, tegid nad kindlaks, et see oli Penicillium hallitus. Fleming nimetas aktiivse antibakteriaalse hallituse penitsilliiniks. Tõenäoliselt tuli hallitus La Touche toast alumiselt korruselt. La Touche oli kogunud suure valimi hallitust John Freemanile, kes uuris astmat ja on tõenäoline, et mõned paiskusid Flemingi laborisse. Fleming jätkas mitmeid katseid, et määrata kindlaks hallituse mõju teistele kahjulikele bakteritele. Üllatav oli see, et hallitus tappis enamuse bakteritest. Fleming tegi täiendavaid katseid ja leidis, et hallitus on mittetoksiline. Ta ei suutnud panna ainet kestma nii kauaks, et seda saaks kasutada ka inimestel. 1940 aastal, II maailmasõja teisel aastal olid kaks teadlast Oxfordi Ülikoolis uurimas paljutõotavat projekti bakterioloogias, mida saaks parandada või jätkata keemias. Austraallane Howard Florey ja saksa pagulane Ernst Chain alustasid tööd penitsilliiniga
elusorganismidest, põhjustavad nad mitmeid seenhaigusi. Inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. · Bakterid on üherakulised organismid. · Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. · Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. · Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli, mis on nii kaitseks kui ka liikumise hõlbustamiseks. · Teiste organismide haigestumist põhjustavaid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. · Bakteritel ei ole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond.
hapnikuta keskkonnas, lõpp-produktid on piimhape, etanool. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine Pärmseen paljuneb pungumise teel BAKTERID Bakter on üherakuline organism. Nad saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid koosnevad süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, sellest väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Bakterite kest ei ole nii jäik kui on see taimerakul, mis võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kestal on kaitsefunktsioon ja osadel bakteritel on kaetud kest karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab liikumist ja täidab lisaks kaitseülesannet.
sünteesiks. Aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Bakteriraku ehitus: Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Valgusüntees toimub ribosoomides. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. On iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Elutegevuse iseärasused: Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on aeglane. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu
Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada kariloomade "metaanimaks". Lehm sööb aasal rohtu. Õhtupäike kuldab tema sarvi. Eemalt kostab hobuse hirnatus. See idüll on tagatud tänu bakteritele. Lehm saab rohtu seedida vaid tänu oma kõhus elavatele mikroobidele. Need lagundavad heina ja eristavad metaani. Sõraliste ja kabjaliste karjad paiskavad atmosfääri tohutul hulgal metaani. Nii nagu ka soodes ja prügimägedel elavad bakterid. Metaan on üks kasvuhoonegaasidest. See soojendab Maad. Soojas kasvab rohi kiiremini. Lõppkokkuvõttes reguleerib lehm nõnda oma heina kasvu. Atmosfääris talletab metaan soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Seega, üks
v HRresidentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeliikide või mulla või putukate jm elustikurühmade kooslust pritsitava põllu ümber) v Kahjurid omandavad Bttoksiinide suhtes resistentsuse v Kahjurikindlad kultuurid mõjutavad ka kasulikke putukaid ja teisi selgrootuid v Uute allergiate teke v Toksiin, mis on kahjulik putukatele, võib kujuneda toksiliseks inimeselegi v Antibiootikumi resistsentsusgeen võib kanduda üle patogeensetele bakteritele ning sellega vähendada ravimite mõju GMloomad GMloomi kasutatakse teaduslikel eesmärkidel vähemalt neljas valdkonnas: * Haiguste uurimisel ja ravimite väljatöötamisel * Ravimite ja biomolekulide tootmisel * Ksenotransplantatsioonil (loomadelt pärit doonorkoe siirdamisel) * Põllumajandusloomade aretusel Esimene GMloom transgeenne hiir (1980) Põllumajandus ja toiduainetööstus GMloomi turule ei ole lubatud kuid on turustamisloaga kiirendatud kasvuga GMkalad
bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. See koosneb peamiselt polüsahhariididest, kuid on ka valke ja lipiide. Kest ei ole nii jäik kui taimedel ning see võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga varustatud ühe või mitme viburiga, mis on valgulise ehitusega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega
Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund.
Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete valik tagab makrotoitainete ööpäevase tasakaalustatuse, arvestades süsivesikute, valkude ja rasvade vahekorda. 3. Laktoositalumatuse põhjuseks on soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut lõhustava ensüümi -- laktaasi -- puudulikkus. Laktoositalumatuse korral laktoos ei lõhustu seedimisprotsessis, vaid liigub jämesoolde, kus saab toiduks bakteritele. Tagajärjeks on gaasid, kõhupuhitus, vahel ka kõhulahtisus. Töö palun esitada: [email protected] või tuua tundi. Probleemide või küsimuste korral: tel 56469049 Nimi: Jekaterina Luidalepp Rühm: Õ2- 4 Laktoositalumatus pole alati täielik, paljudel juhtudel peab inimene sööma lihtsalt vähese laktoosisisaldusega toitu. Piimasuhkru ehk laktoosi talumatuse
- spina oga Müskobakterid (võib küsida eksamis) - myxa lima - müksobakteri viljakeha puhkeseisundis olev koloonia Mükoplasmad - ei ole rakukesta ja kindlat kuju - klamüüdia ja mükoplasma pisikesed bakerid Bakteriraku membraan, kapsel ja kest - Miks on ohtlik sahharoos? Sest ta on juuretiseks kapslile (võib küsida) Organellid, varuained ja sisaldused - taxis liikumine - varuained polüfosfaadid bakteritele omased - varuaineid iseloomustab see et varuained on polümeersed ja vees mittelahustuvad. Sageli asuvad varuained terakestena. - ATP adenosiintrifosfaat - Sergei Vinogradsky avastas sellise toitumise nagu kemolitoautotroofiaks - Trix niit - Thio väävel Bakterite viburid ja liikumine - bakterite suunamuutmine käib sik-sakiliselt - foto valgus - piilide roll bakterite kleepimine pinnale
annaabi.ee 
