Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Bakteriraku ehitus, paljunemine ja kasv - sarnased materjalid

bakter, rakk, kromosoom, eose, nukleoid, viburid, bakteril, viburite, niit, ribosoomid, bakteriraku, bakterid, mikroorganism, torujad, mber, kromosoomiks, karvad, ovaalne, tarrakku, liigiti, keskkonnatingimustest, sahhariididest, kihn, kuivamise, seedekulgla, adenosiintrifosfaat, oodid, eeltuumsed, kanalite, steem, piiritletud, struktuurilt
thumbnail
5
doc

Bakteriraku ehitus

n Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatilin Olemas Ei ole e võrgustik Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole Olemas Genoom - rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid - on osades bakterites genoomist eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni.

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Bakteriraku ehitus

Bakteriraku ehitus Tsütoplasma Genoom Kapsel Raku sein Tsütolasma membraan Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Taimerakk, seenerakk, bakterid

Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. plasmiid--bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. plastiid--membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. rõngaskromosoom--bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed.

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Geenitehnoloogia vastused

Ensüümi tööks on vaja kindla vitamiini juuresolek. · struktuurne - rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumine- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus

Geenitehnoloogia
100 allalaadimist
thumbnail
28
docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

m ürgid m õjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele ( maks, neerud), raske matel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga ( kuni 12 tundi). Peale esi m esi s ü mpto m eid kaob teadvus, kra mbid--sur m. SEENTE TÄHTSUS Organismi rühm ja liik Kromosoomide DNA milj aluspaari arv bakter 1 4,6 4,6 Neurospora crassa 7 47 4-13 Aspergillus nidulans 8 25,4 3-5 Saccharomyces 16 12,8 0,2-2 commune 20 19 0,3-2 Ustilago maydis Tomat 12 2350 196 Inimene 23 3000 130

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Viirused, Bakterid, Seened

3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesrakku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku? - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8

Bioloogia
63 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Viirused ja bakterid

- kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused?(3) - regulaatorgeenid (kindlustavad viiruse ja genoomi paljunemise) - retseptorgeenid (mõjutavad peremeesraku ainevahetust) - struktuurgeenid ( kindlustavad viirusvalkude sünteesi) 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesraku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära. 7

Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eukarüootne ja prokarüootne rakk

Aktiivsel transpordil toimub korraga kaks asja: 1. Molekul, mida transporditakse, kinnitub valgule ning valk transpordib ta teisele poole membraani. 2. Samal ajal kinnitub valgule makroergiline ühend (adenosiintrifosfaat - ATP), millelt saadakse aktiivseks transpordiks vajalik energia. Igal juhul, kui ainet transporditakse suurema kontsentratsiooni suunas, on vaja lisaenergiat. Lisaks transportvalkude abil toimuvale ainete liikumisele võib rakk aineid omastada ning eraldada ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained.

Bioloogia
87 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused

CH3CH2CH2COOH ­ võihape Süsivesikute allikana kasutavad nad suhkrut, tärklist ja manniiti. Võihappeline käärimine toob majandusele kahju, sest põhjustab juurviljade, juustu, konservide ja piima riknemist. Väga ebameeldiva lõhnaga. Seevastu võihappe estrid on meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse kondiitritööstustes, parfümeerias, osades jookides. 9) Bakteriraku ehitus ( sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus ) Bakter kuulub prokarüootide hulka. Lihtsama ehitusega kui eukarüoodi ehitus. Rakusein keerulisema ehitusega. Bakterid on mikroorganismid, mida leidub kõikjal looduses: õhus, pinnases, vees, taimedes, loomades jne. Võtavad osa orgaaniliseaine ringlusest. Bakterid koosnevad rakuseinast, tsütoplasmast, tsütoplasma membraanist. Tsütoplasma sisaldab ribosome, reservmaterjali terakesi ja nukleoide. Lisaks esinevad osadel bakteritel veel viburid, narmad ja kapsel.

Mikrobioloogia
99 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Seened ja Bakterid - konspekt

takista kest raku kasvamist ja on gaasidele ja vedelikele mõlemas suunas läbitav. Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. · Tsütoplasmas paiknevad mitokondrid ­ varustavad rakku energiaga · Tsütoplasmas esinevad veel tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid ­ valkude süntees, ehitus mõnevõrra erinev, kui taime- ja loomarakul. Mis tähtsus on seentel looduses ja inimtegevuses? Seened elavad kõikjal, kus nad leiavad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid ­ toitu. Neile sobivad toiduks nii teiste organismide elusatest rakkudest saadavad ained, kui ja nende jääkproduktid ning taimede ja loomade jäänused. Seened koos bakteritega ongi peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid

Bioloogia
135 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

CH3CH2CH2COOH ­ võihape Süsivesikute allikana kasutavad nad suhkrut, tärklist ja manniiti. Võihappeline käärimine toob majandusele kahju, sest põhjustab juurviljade, juustu, konservide ja piima riknemist. Väga ebameeldiva lõhnaga. Seevastu võihappe estrid on meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse kondiitritööstustes, parfümeerias, osades jookides. 9) Bakteriraku ehitus ( sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus ) Bakter kuulub prokarüootide hulka. Lihtsama ehitusega kui eukarüoodi ehitus. Rakusein keerulisema ehitusega. Bakterid on mikroorganismid, mida leidub kõikjal looduses: õhus, pinnases, vees, taimedes, loomades jne. Võtavad osa orgaaniliseaine ringlusest. Bakterid koosnevad rakuseinast, tsütoplasmast, tsütoplasma membraanist. Tsütoplasma sisaldab ribosome, reservmaterjali terakesi ja nukleoide. Lisaks esinevad osadel bakteritel veel viburid, narmad ja kapsel.

Mikrobioloogia
221 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Mikrobioloogia I konspekt

võis moodustuda rakumembraani sissesopistusest. · · Endosümbioos: 1. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid ( protobakterid ) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3. Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest. · · Tõendid: 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom- rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. 2. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), · ( tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi ) · PROKARÜOODID ( loeng 2. ) 4. September 2009 ·

Mikrobioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Bakterid on ainuraksed organismid ning puutuvad seetõttu väliskeskkonnaga vahetult kokku. Bakterite geeniregulatsioon on väga operatiivne, võimaldades kiireid ümberlülitusi rakkude metabolismis ja füsioloogilises seisundis. Kui teatavate geenide produkte pole rakkude kasvuks vaja, siis toimub vastavate geenide väljalülitamine, vajaduse korral lülitatakse aga kiiresti tööle need geenid, mille produkte rakk antud olukorras vajab. Selline regulatsioon geenide sisse-välja lülitamise kaudu on rakule ökonoomne ning võimaldab bakteritel optimaalsete kasvutingimuste korral väga kiiresti paljuneda. Geenide avaldumine prokarüootsetes rakkudes on mitmetasandiline, toimudes nii transkriptsiooni, mRNA metabolismi (mRNA-de protsessing ja degradatsioon), translatsiooni kui ka valkude translatsioonijärgse aktiivsuse regulatsiooni kaudu. Enamus regulatoorseid mehhanisme toimivad siiski transkriptsiooni

Mikrobioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

) 8. RNA-elu hüpotees 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2) Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 9. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. 10. Stromatoliidid.

Mikrobioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Raku ehitus, Rakuõpetus, Bakterid

· On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK ­ rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ribosoomide ülesanded: · Ribosoomides toimub valgusüntees MITOKONDER · Ümbritsetud kahe membraaniga: · välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; · sisemembraan on kurruline · Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome.

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Mikrobioloogia I kursus 2012

peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga toitumisega.) RNA-elu. 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; 2) Isereplitseeruv RNA; 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid.

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
14
docx

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused  Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

4) Külv vedelsöötmesse – vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) Süviskülv - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 7. Bakteriraku ehitus (sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus) ümbritseb teda kapsel, kapslist seespool on rakusein ja sellest seespool on tsütoplasma membraan. Raku sees asuvad ribosoomid ja genoom. Kapslile kinnituvad pilid e narmad. Ühes otsas asub vibur. Bakterid jaotatakse eukarüootseteks ja prokarüootseteks. Eukarüoot- väiksem kui 10 nm, tuumamembraan olemas, genoomiks DNA ahelad, endoplasmaatiline võrgustik on olemas. Golgi aparaat olemas, mitokondrid olemas, ribosoomid olemas, plasmiide pole. Prokarüoot- 0,3- 20nm tuumamembraan puudub, genoomiks DNA rõngasmolekul. Endoplasmaatiline võrgustik on olemas. Golgi aparaati ja mitokondrid puuduvad

Mikrobioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seenerakk ja bakterid

· Hapukurgi, hapukapsa valmistamisel · Biotõrje · Biogaas · Kasulikud bakterid: 1. soolestikus elavad bakterid aitavad seedida toitu, tootes vitamiine ja ensüüme 2. Bakterid kaitsevad meid teiste haigusetekitajate eest, võttes neilt ära elupaiga, toidu. Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell.

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

orgaanilisi aineid -taimed. Suhkrute koostisse kuulub alati süsinik, vesinik, hapnik. Glükoos- C6 H12 O6. Organismi poolt kasutatavaid suhkruid on kolme tüüpi: 1.) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Molekul koosneb kuni 6-est süsinikuaatomist. Vees väga hästi lahustuvad. Värvusetud. C5 H10 O5-pentoossuhkrud. Riboos, desoksüriboos. Olulised nukleiinhapete molekuliehituses. C6 H12 O6-hekoossuhkrud. Glükoos, fruktoos. Nende lagundamisel saab organismi rakk esmase keemilise sideme energia. 2.) Oligosahhariidid madalmolekulaarsed liitsuhkrud. Molekul koosneb kahest või kolmest lihtsuhkru molekulist. Vees lahustuvus on mõne võrra aeglasem. Sahharoos- peedi- , roosuhkur. Kõige tavalisem toidusuhkur. Linnasesuhkur ehk maltoos. Õlle tootmisel. Laktoos ehk loomne suhkur, piimasuhkur. 3.) Polüsahhariidid ehk kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud. Moodustuvad neljast või enamast lihtsuhkru molekulist

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rakk, viirused, bakterid

 rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest  rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke  rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga  rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta  kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna  tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid  taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest  erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus  uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Geenitehnoloogia

Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilistena, valgud aga hajusalt kas nende peal või vahel. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi kaudu raku erinevatesse osadesse. 10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda rRNA´st ja valgu molekulidest. Ribosoomid moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees.(mujal elusorganismis ei sünteesita)

Biotehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Bioloogia eksam 2011 + vastused

Spermatogenees ­ on spermide areng mehel. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid ­ igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees ­ munarakkude areng naisel. Munarakud valmivad munasarjades. Üks ainuke viljastumisvõimeline rakk tekib. Protsess on tsükliline ja intervall on keskmiselt 28 päeva. Kestab kuni menopausini (45-55a.) Pilet 2 1.Sahhariidid. Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ­ ehk lihtsuhkrud.Väga aktiivsed ained

Bioloogia
419 allalaadimist
thumbnail
46
doc

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID

1)................................................................................................................................................ 2) ............................................................................................................................................... 3.5. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga!) 3 punkti A) rakumembraan ........päriliku info säilitamine B) kromosoom ........fotosüntees C) kloroplast ........ainete valikuline liikumine rakku D) leukoplast ........rakuhingamine E) ribosoom ........ainete ensümaatiline lõhustamine F) tsentrosoom ........valkude süntees G) mitokonder H) lüsosoom 3.6. Nimetage raku organellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 3 punkti Organell Kirjeldus 1. Ovaalsed või ümara kujuga. Ümbritsetud kahe membraaniga, kusjuures sisemembraan on arvukate harjakestega, kus toimub glükoosi lõplik lagundamine

Bioloogia
739 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega

................................ 2) ................................................................................................................................................ 3.5. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga!) 3 punkti A) rakumembraan ........päriliku info säilitamine B) kromosoom ........fotosüntees C) kloroplast ........ainete valikuline liikumine rakku D) leukoplast ........rakuhingamine E) ribosoom ........ainete ensümaatiline lõhustamine F) tsentrosoom ........valkude süntees G) mitokonder H) lüsosoom 3.6. Nimetage raku organellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 3 punkti

Bioloogia
1779 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

§ Kinnitub tsütoplasma membraanile, molekulaarne mootor, mis paneb viburi pöörlema (kuni 270 p/min) Pilid (fimbriad) § Valgulised torud, mis lähtuvad tsütoplasma membraanist § Leiduvad pea kõigil Gram-negatiivsetel bakteritel, Grampositiivsetel harva § Pili lõpus on adhesiivne struktuur, mis vastab makroorganismi glükoproteiinidele ja glükolipiididele § Teatud pilid osalevad geneetilise materjali ülekandel bakterite vahel Nukleoid § Bakteri genoom ehk kromosoom. § Puudub tuumamembraan. § Nukleoid ei pooldu mitoosiga. § Kaheahelaline, helikaalne ja hästi keerdunud DNA molekul § Plasmiidid - väikesed tsirkulaarsed DNA molekulid, paiknevad tsütoplasmas genoomist sõltumatult Eosed § Nimetata ka spoorideks, endospoorideks. Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes

Mikrobioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

peptiididest või peptiididest + rasvhapetest ja hüdrofoobsetest alkoholidest: miks see hüpotees on hea? · Kaasaegsete rakkude membraanid koosnevad hüdrofoobsete lipiidide kaksikkihist, mida ei läbi hüdrofoobsed molekulid (nt suhkrud). Need lähevad rakku läbi membraanis paiknevate valguliste kanalite. · Ürgrakule oleks ainult lipiididest moodustunud membraan liiga hüdrofoobne ja selline rakk ei saaks hästi keskkonnast kätte toitaineid. Ilmselt omandas ürgrakk keskkonnast aineid difusiooniga ja selleks ei sobi väga hüdrofoobne membraan. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine Peptiidsed nanotorud hüdrofoobne) on võimelised ja nanopõiekesed. assambleeruma agregaatideks: Asp roosa, Gly

Mikrobioloogia
148 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Raku ehitus ja talitus konspekt

1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Geenitehnoloogia eksam

Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi

Geenitehnoloogia
40 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber ­ nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook ­ 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke ­ kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer ­ munaraku avastaja Brown ­ rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow ­ rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope:

Bioloogia
194 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega

Ensüümi tööks on vaja kindla vitamiini juuresolek. · struktuurne - rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad- seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus

Geenitehnoloogia
165 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun