Afroismid 38-44, 59 ja 61. Mis on iidolid: millised neli iidolit on olemas; iseloomustage iga iidolit ja selgitage, milles on iga iidoli eripära (teiste iidolitega võrreldes). Iidolid hõivavad inimeste mõistuse ning takistavad inimestel oma aru kasutada, sest iidolite mõju on inimarus sügavalt kinni. Sellega kaasneb inimmõistusele raskendatud ligipääs ning isegi kui ligipääs on taas saavutatud, mõjutavad iidolid endiselt inimaru ning inimkond, keda pole hoiatatud, ei oska end iidolite eest kaitsta. Iidoleid on neljasuguseid: hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri- iidolid. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja inimsool. Kõik tajumused lähtuvad inimese analoogiast. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab seda universumini. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Igal inimesel on mingi eriline koobas, mis looduse valgust murrab ja moonutab
43. Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. 44. Teatri-iidolid ilmnevad selles, et uskuma hakatakse sellesse, millesse on meeldivam uskuda, ning ei tunta enam huvi asjade tegeliku seisu vastu. 45. Oma omapära tõttu omistab inimene asjadele valesid tunnuseid. 46. Inimmõistus püüab leida kõiksugu kinnitusi ja tõendusi seisukohale, mis ta kord omaks on võtnud. 47. Inimaru panevad kõige enam liikuma need asjad, mida ta on harjunud kuulma ja omaks võtma, ülejäänud jõuab temani vaevaliselt ja häguselt. 48. Leiutamisele ja uutele ideedele saab piiriks see, et inimaru juurdleb tuntud üldiste asjade üle; jõudes kaugemate asjade juurde kõrvutab ta neid tuntud asjadega ja jõuab algusesse tagasi. 49. Inimmõistust ergutvad tahe ja lootus, samas rasked asjad ja ebausk sunnivad neid alla andma. 50
midagi muud tehes; vaid õppigu asja põhjalikult tundma; proovigu ise vähehaaval meie teed, nagu me seda kirjeldame ja rajame; harjugu asjade peenusega, mis on kogemuses pitseeritud; lõpuks parandagu halvad ja sügavale juurdunud mõtteharjumused õigeaegse ning otsekui seadusliku peatusega; ja alles siis (kui suvatseb), kui on võimeliseks saanud, kasutagu oma otsustusvõimet. 2 Aforismid XXXVIII Iidolid ja väärad mõisted, mis inimaru juba on hõivanud ja selles sügavalt kinni on, mitte ainult et hõivavad inimeste mõtteid, nii et tõele on juurdepääs ilmsesti raske, vaid isegi kui juurdepääs on antud ja mööndud, tulevad nad jälle ette ning on meile tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik. XXXIX Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid. Nendele oleme (õpetamise jaoks) pannud
uskuvad(tugevamate väljavalimine obeliski teise kohta viimisel), vaid iga inimene peab oma mõtet loogika abil ise suunama. 3) Hõimuiidoli puhul lähtuvad kõik tajumused inimese analoogiast, st need ei sõltu kultuurist ega inimese individuaalsusest, vaid inimsoole omastest joontest. Järelduste tegemisel teeb inimene üldistusi, toetub nähtust kinnitavatele juhustele ega arvesta eitavaid, usaldab intuitsiooni. Inimaru peegeldab asjade loomust moonutatult, segades seda inimloomusele omaste asjadega ja seda seeläbi rikkudes. 4) Erinevalt hõimuiidolist on koopaiidolid iga indiviidi enda väärarusaamad, mis on seotud inimese omapärasuse, st spetsiifilise aju- ja kehaehituse ning seega individuaalse mõtlemisviisiga. Järelikult on koopaiidolid seotud iga inimese kaasasündinud ja elu jooksul omandatud arusaamadega(näiteks kasvatuse või mingi individuaalse autoriteedi tõttu omandatud väärarusaamad)
sellel asjal ka tulevikus. Asju järeldatakse üksikult üldisele samm-sammult ehk võimalikud lahendused arutatakse läbi. Otseselt lahenduseni ei jõutagi, leitakse võimalikud lahendused lihtomaduste analüüsimise kaudu. o Hõimuiidolid Inimloomusel ja nende hõimul põhinev. Erinevatel inimsetsel võivad hõimuiidolid olla üsnagi sarnased. Hõimuiidolite erinevad liigid: a) Vastuolulist tõrjudes tõmbub inimaru automaatselt otsustatud asjade poole. b) Inimaru töötab peatumata ning on ihkav, ta püüdleb koguaeg edasi. Kõik inimesed on loomult ühesugused,inimloomus on sõltumatu inimindiviidi eripärast. o Koopaiidolid Indiviidi iidol. Inimese iseärasused, mis on neile iseloomulikud ja mida teised inimesed mõistavad(kogevad) teisiti(ehk siis mitte kõik teised sellest indiviidist vaid iga indiviid eraldi võib mõista erinevalt). Koopaiidolite erinevad liigid:
ideedega. 15. Unenäos mõeldud mõtted on tavaliselt hägused ning segased ja omavad vähe ühist reaalsuse või kaine vaimse tegevusega. Selle tulemusel ei saa tekkida uusi ideid. Bacon. Novum Organum Baconi tekst räägib filosoofia kui teaduse edasiarendaminse vajadusest ja sellega seotus probleemidest. Suurt tähelepanu on tekstis osutatud vääratele mõtetele ja iidolitele mis on inimaru sügavalt hõivanud ning takistavad või moonutavad informatsiooni vastuvõtmist ja õigete järelduste tegemist. Autor räägib üksikasjalikult kõigist neljast inimmõtteid hõivavatest iidolitest milleks on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid.Bacon peatub üksikasjalikult kõigi nende eri kujudel ja selgitab, mis moodi need meie mõistust segavad. 1. Esimeseks filosoofiat looduse uurimisel ähvardavaks ohuks võiks olla see, kui väidetakse, et
See aitab ka sellele et ei unustaks olulisi asju ära teha. Kindlasti pane oma lahenduskäik kirja, et kontrollida kas kõik on tehtud õigesti, kas sa pole midagi unustanud. Kui uut asja alustatakse üldiste nähtuste vaatlemisest ja liigutatakse üksikasjade mõistmise suunas, siis on tegu deduktiivse meetodiga. See on esitatud Descartese reeglites. Deduktiivset mõtlemist võib nimetada kaineks inimaruks. Kuna Descartese mõtlemise järgi, kaine inimaru ei ole see, kas on inimesel õigus teiste inimeste võrreldes, vaid see et inimene jõudis oma otsusteni oma kindla mõtlemise tee kaudu. Descartes arvas, et pole küllalt omada head mõistust, vaid peaasi on seda hästi rakendada. PARANDUSED 3.2 Miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta.2+2 Polise valitseja esiteks peab omandama tõelisi teadmisi ning teiseks, peab oskama oma teadmisi ühiskonna liikmetega jagama
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on
Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui tervikul, koopaiidolid on aga inimindiviidi iidolid, kõik näevad looduse valgust erinevalt. Indiviidid võtavad valgust erinevalt vastu, sest nad erinevad üksteisest ja on ainulaadse loomusega, erineva kasvatusega, eelistustega ja eelarvamustega. Nende vaim on muutlik ja häiritav, justkui juhuslik.
kui me räägime unest, sest ka unenäos võime näha ning uskuda, et istume kamina juures, samas kui tegelikult oleme voodis. Unes võime näha ka sääraseid ebareaalseid asju, mida usuvad ainult hullud. Kuna on võimatu vahet teha reaalsuse ja unenäo vahel, siis saabki taolises arvamuses oma keha eksisteerimises kahelda. ARUTLUS MEETODIST Põhiideed: I Descartes väidab oma arutluse esimeses osas, et igal inimesel on kaine inimaru ehk mõistus ja et see on kõigil ühesugune. Autor ise väidab, et ta pole oma mõistust iialgi teiste omast paremaks pidanud, kuid tänu oma meetodile on ta suutnud seda arendada. Oma eesmärgiks ei pea ta meetodi teistele pealesurumist, vaid tutvustamist, millest võib äkki kellelegi kasu olla. Descartes räägib, et tema õpingud ei teinud teda targemaks, vaid näitasid hoopis tema teadmatuse ulatust ning panid paljudes asjades kahtlema
Descartes räägib antud teoses sellest, mida kujutab endast kaineinimaru ehk mõistus ning miks, kuigi ta väidab, et mõistus on meil kõigil ühesugune, erinrvad meie arusaamad siiski üksteisest. Autor toob ka palju näiteid ja kirjeldusi enda järelduste jõudmiseni. Samuti räägib ta arutluse tähtsusest ning selle teostamise reeglitest, mida tema arvates on neli. Samuti käsitleb inimese ja jumala hinge erinevust ja olemust. 1. Kaine inimaru on autori arvates on see, mis võimaldab meil eristada tõe valest ning on ainus, mis meist inimesed teeb ja eristab loomadest. Meie arvamuste erinevus pärineb aga meie erinevaid teid käivast mõistusest ning erinevate asjade vaatlemisest. Selles seisukohas ma nõustun autoriga. Kõik inimesed on suutelised kainelt mõtlema, ainuke vahe seisneb selles kui palju on neil ennist omandatud taustainfot ja kui treenitud ning vastuvõtlik on nende mõistus.
Baconi meetodi mõte rajaneb sellel, et tuleb mõelda kõigele. Ei saa kõrvale jätta positiivseid ega negatiivseid tulemusi, sest need on mõlemad olulised. Ei tohi lasta end ahvatlustest segada. Mõttetööd ei tohiks tagasi lükata. Kui mõttetöö ei tööta nii nagu peaks, oleks kõige parem mõttetööd otsast alustada. Mõttetöö peaks töötama nagu masin ning seda peaks suunama lakkamatult. 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumused lähtuvad inimese analoogiast ehk inimese sarnasusest. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning sellega rikub ja moonutab seda loomust. Teeb loomuse teistsuguseks, kui see on. 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastuvõttu. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal kuid koopaiidol on inimesest sõltuv. Tal on erinev mõtteviis, ta on endasse sulgunud
Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid. Nendele on pandud sellised nimed: esimest sugu kutsutakse hõimuiidoliteks, teist koopaiidoliteks, kolmandat turuiidoliteks janeljandat teatri-iidoliteks. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel. Sest vääralt väidetakse, et inimmeeled on asjade mõõt; hoopis vastupidi, kõik tajumused, nii meelelised kui ka mõttelised, lähtuvad inimese analoogiast, mitte universumi analoogiast. Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel, mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda. Hõimuiidolid on kalduvused näha asja seoses meiega, mitte nii, nagu nad iseenesest on. Inimene ei ole kõikide asjade mõõt ning pole õige omistada nähtustele korda, mida nendes tegelikult ei ole. Selleks et loodust käsutada, tuleb kõigepealt õppida loodusele kuuletuma. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid
Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist.
Deduktiivne meetod on meetod, kus alguses on olemas üldistus ning siis sellest tehakse kokkuvõte ja saadakse tulemus. (Näiteks: Ema läks täna tööle siis läheb ka isa tööle.) Seega arvan, et tegemist on detuktiivse meetodiga, sest esimeses reeglis otsitakse tõest eeldust ning edasi (teises-neljandas) tehakse kõik, et seda uurimist lihtsustada ja kergendada. Kõige lõpus tehakse üldised ülevaated ja täielikud loetelud, et neist tõesed järeldused teha saaks. Kaine inimaru ehk mõistus eristada tõde valest ja võime hästi otsustada. Kuna meil ei ole samad seisukohad ja seetõttu erinevad ka meie arvamused. Võrreldes kainet inimaru ja selle rakendamist deduktiivse meetodiga, on minu arvamus, et kuna inimesed juhivad mõtteid erinevaid radu mööda ja vaatlevad erinevaid asju, siis mõistetakse asju erinevalt. Inimestel võib olla erinevates etappides tunne, et nad on jõudnud tulemuseni, kui sama aegselt kellegi teise jaoks see veel ei tulemus.
ei näiks, ja kõikide, nii uute kui ka vanade ideede skeptiline läbikatsumine. (Carl Sagan) Fakt kui teadusliku tunnetuse osa Tõsikindlaid teadmisi (fakte) peavad suutma arvamustest, kuuldustest ja uskumustest, unistustest jms eristada nii poliitikud kui riigiametnikud, rääkimata õpetajatest, inseneridest, arstidest, ohvitseridest ja teistest otsustamisõigusega asjatundjatest. (Vooglaid, 2005) Francis Bacon (,,Novum Organon" 1620) Inimaru pole mingi külm valgus, vaid on küllastunud soovidest ja tundmustest; nii tekivad teadused, mida võib kutsuda ,,teadusteks oma tahtmise järgi". Sest inimene usub seda, mida ta tahab tõena näha. Seega heidab ta kõrvale rasked asjad, sest ei jaksa neid uurida; mõistlikud asjad, sest need piiravad lootusi; looduse sügavad saladused oma ebausu tõttu; kogemuse valguse kõrkuse ja uhkuse tõttu; asjad, mida üldiselt ei usuta, heidab ta kõrvale järeleandlikkusest pööbli arvamusele.
uurimisel ähvardavad Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumised lähtuvad inimese analoogiast. Moonutatakse asjade olemust ja sina juurda pannakse ka osakese endast 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastu võttu. Koopaiidol põhineb indiviidil aga hõimuiidol inimloomusel. Indiviidi korral mõjutab looduse valguse vastuvõttu palju tegureid.
Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest: 1) kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; 2) kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. Et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna (passiivse intellektina) neid säilitada, siis puudub vajadus meenutamise (anamnesise) ja hinge eeleksistentsi teooria järele. Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene
Liikumine on ,,üldiselt üksikutele". Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame lõpptulemuseni nii, et see oleks õige. Kui ma nüüd analüüsin ja võrdlen ja ülaltoodud meetodeid Descarte`i seisukohaga kainest inimarust siis jõuan järgmisele arusaamale. Oleme varustatud kaine inimaruga ehk mõistusega. Me loome otsuseid ja eristame enda jaoks tõde valest.Nagu Decartes väidab arutelus kaine inimaru kohta: ,,Meie arvamuste erinevus ei tule sellest, et arvamustest ühed on mõistlikumad kui teised, vaid ainult sellest, et oma mõtteid juhime erinevaid teid mööda ega vaatle samu asju." Ükskõik kui head head mõistust omandada, sellest hoopis tähtsam on see kuidas seda mõistust rakendada. Siinjuhul aga tulebki rakendada neid nelja meetodi reeglit, et oma mõtteid juhtida mööda korrastatud ja kindlat raja.
Taju ei ole olemas nendeta. Igasugune taju peab suhtestama inimteadvuse põhiliste toimimisviisidega. Taju eeldab ümberlükkamatuid üldmõisteid. Transtsendentaalne filo- (inimlik kogemus) Viitab analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kant tahab olemasolevast teada saada, mitte selle üle kohut mõista. Aru kategooriad- 12 tki. Kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistuslik käsitlemine. Aru kategooriad puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses. Mõistuse ideed- aistmise ja tajust kõrgem tasand inimmeele tegevuses on puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed, reguleerivad põhimõtted, saavad nii inimlikus reaalsuses. Inimmõtlemises on tähtis roll printsiipidel, mida teaduslikult ei saa põhjendada ega tuletada kogemustest.
toimub. Selle võrra olen ma niiöelda ideederikkam, kui mõni teine, kes ei vaevu pilkugi heitma sellele, kuidas masin toimib või mis tema sees on. Francis Bacon Bacon esitab oma töös uut teaduslikku meetodit, mis põhineb süstemaatilisel teadmiste kogumisel füüsilisest maailmast vaatluste ja katsete teel. Bacon mõistab hukka ,,iidolid", mis takistavad tõeste teadmiste omandamist. Bacon ütleb, et iidolid ja väärad mõisted on inimaru juba hõivanud ja on selles sügavalt kinni. Iidolid on Baconi sõnul tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik. Iidoleid on nelja liiki: hõimu-, koopa-, turu- ja teatri-iidolid. 1. Hõimuiidol tähendab looduse antust inimeses. Hõimuiidolid pärinevad inimloomusel endal ehk inimsool enesel. Võimuiidoli probleem on see, et inimesed tajuvad loodust
retseptiivsest hoiakust üle küsimise ja oponeerimise initsiatiivile on äärmiselt raske ja see õnnestub harva. Lõpuks kätkeb õpetamissituatsioon ületamatut kõnelusraskust, niipea kui ta on läinud väljapoole väikseimagi kõneluse intiimsust. Juba Platon teadis seda väga hästi: kõnelus ei ole võimalik paljudega üheaegselt ega isegi mitte paljude juuresviibimise korral. Descartes: (1596-1650) 16) mis on kaine inimaru, millest tuleb meie arvamuste erinevus ja mille poolest inimene erineb loomast Kaine inimaru on maailmas jaotatud kõige paremini, sest igaüks arvab, et tema on sellega varustatud niivõrd hästi, et isegi need, keda on üliraske rahuldada igas muus asjas, pole harjunud seda ihaldama rohkem kui neil parajasti on. Seejuures pole tõenäoline, et kõik eksivad; see vaid pigem tunnistab, et võime hästi otsustada ja tõde
Kõik mida me ei tunneta ei saa me lugeda ka tõeseks. Me peame suured probleemid ja eeldused harutama väiksemateks osadeks, mis on meile jõukohasemad ja mida suudame paremini hallata, siinkohal võib näiteks tuua hulknurga pindala lahendamise matemaatikas, ei ole kindlat reeglit, kuidas arvutada 14-nurga pindala, kuid kui see tükeldada väiksemateks osadeks, üldjuhul kolmnurkadeks ja seejärel väiksemate osade pindala kokku liita, saame õige vastuse kätte. Kaine inimaru tunnistab, et me suudame hästi otsustada ja tõde eristada valest. Kusjuures ei ole tähtis kui suurt mõistust me omame vaid see, kuidas me seda kasutada oskame ja kõik inimesed on selles osas võrdsel tasemel. Deduktiivne meetod tähendab hüpoteesist konkreetse ennustuse tuletamist. Selle kontrollimiseks viiakse läbi katseid või teatud juhul ka vaatlusi ning võrreldakse tulemusi ennustusega. Katsete puhul on oluline nende täpne
Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest esiteks, kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; teiseks, kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. Et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna (passiivse intellektina) neid säilitada, siis puudub vajadus meenutamise (anamnesise) ja hinge eeleksistentsi teooria järele. Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene
Liigendus sünnib aja ja ruumi kaudu, milleta taju ei ole olemas. Taju peab suhestuma inimeadvuse põhiliste toimimisviisidega ja eeldab ümberlükkamatuid üldmõisteid. Transtsendentaalne filo (inimlik kogemus) viitab analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Tahab olemasolevast TEADA SAADA, mitte kohut mõista. Aru kategooriad 12 tk, kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistusliku käsitlemine. Puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses Mõistuse ideed aistmise ja tajust kõrgem tasand inimmeele tegevuses on puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed, reguleerivad põhimõtted, saavad nii inimlikus reaalsuses. Inimmõtlemises on tähtis roll printsiipidel, mida ei saa põhjendada ega tuletada kogemusest.
paljundatagu entiteete ilma tarviduseta", ehk seletuse lihtsuse printsiip: keerukamad kontseptsioonid tuleb elimineerida ning fenomeni seletavatest võrdväärsetest teooriatest tuleb eelistada lihtsamat. Nii elimineeris ta ise liikumise teooriast impetuse mõiste (a methodological principle according to which it is illegitimate, for the purposes of explanation, to appeal to entities not strictly required by the explanation). või inimaru omadused mingeid normatiivseid nõudeid, on juba loogiliselt ekslikud. Filosoofid siiski vaidlustavad kogu seadust ning isegi seda, kas Hume üldse seda mõtles. [48] Positivist üritab jääda eetiliselt neutraalsele positsioonile õiguse sisu või aluste suhtes. See ei tähenda tinigmata, eriti tänapäeval, leppimist ebaõiglase seadusega. Positivist ei väida, et ebaõiglast seadust peaks tingimusteta järgima mingi moraalne kohustus võib nõuda vastupidist.
esmalt instinkte asendada ja teda edaspidi neist palju kõrgemale tõsta -- kõik puhtloomalikest funktsioonidest. Tajumine ja aistimine on tema esmane seisund ja see jääb tal ühiseks kõigi loomadega. Tahta või mitte tahta, soovida või karta -- need on tema hinge esimesed ja peaaegu ainsad operatsioonid, seni kuni enneolematud olukorrad kutsuvad temas esile uusi arenguid. Öelgu moralistid selle kohta, mida tahavad, kuid inimaru võlgneb paljugi kirgedele, mis, nagu üldiselt mööndakse, võlgnevad omakorda palju ka arule. Just kirgede aktiivsus paneb meie mõistuse täiustuma. Me püüame midagi teada saada ainult sellepärast, et soovime seda nautida, ja pole võimalik mõista, miks peaks keegi, kel pole ei soove ega hirme, võtma vaevaks mõistuslikult arutleda. Kired omakorda said alguse meie vajadustest ja nende areng -- meie teadmistest. Me saame ju mingeid
annaabi.ee 
