Saksa helilooja 14. Mille põhjal on loodud kantaat „Carmina Burana? Teksti aluseks on Baieri Benediktbeurni kloostrist leitud samanimeline käsikiri, mis pärineb 13. sajandist. See kogumik on keskaegsete rändnäitlejate, üliõpilaste, rändvaimulike ja linnakodanike luule- ehk laulukogumik, mis sisaldab peamiselt vulgaarladina keeles armu- ja joogilaule ning võimumeeste ja vaimulike vastu suunatud pilkelaule. 15. Mida taotlesid avangardistid? Avangardism Pärast II maailmasõda tuli muusikasse uus heliloojate põlvkond, kes hakkas otsima teistmoodi väljendusvahendeid ja muusika tegemise viise. Need olid avangardistid (pr k avantgarde – eelvägi). Avangardism hõlmab peamiselt 20. sajandi 50. – 70. aastaid. Avangardistid ei kasutanud tavapäraseid muusika komponeerimise või esitamise viise. Nad loobusid traditsioonilistest muusika väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia (tavapärased helide
AVANGARDISM 19.saj Kunstis Vassili Kandinski Eksperimenteeriv ja rhutatult uut taotlev suund - stiililt erinev. Avangardistid eksperimenteerisid: ebatavaliste pillikoosseisudega uute kompositsioonitehnikatega elektrooniliste vahenditega Eesmrgiks - vabastada klassikalistest normidest Ratsionaalne, lakooniline, klaefekte rhutav. John Cage 1912-1992 USA helilooja, pianist ja publistsist Avangardismi thtsamaid esindajaid 4`33`` 27 sounds manufactured in a kitche Ettevalmistatud klaver - klavimaluste muutmine klaveri keeltele vi keelte vahele asetatud esemetega
mittekuuluvad inimesed, mis omakorda nõudis heliloojatelt mahukamaid teoseid. Philip Glassi lavatriloogia (Einstein on the Beach, Satyagraha, Akhnaten) 1970-ndate lõpus ja järgmise kümnendi alguses liitis tema loodud muusikale avangardismi alged. 21. sajandil käsitletakse minimalismi, avangardismi ja elektronmuusikat üheskoos. Avangardism on 20. sajandi viimaste aastakümnete uudsust taotlev helilooming, mis tekkis seeriatehniku edasise arengu pinnal. Avangardistid katsetavad ohtralt helikeele, noodikirja, zanride ja vormide valdkonnas. Loobitakse traditsioonilistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. Saab alguse Edgar Varese'i loominguga, kes tavatute väljendusvahendite otsingul kirjutas kompositsiooni "Ionisation" 41 löökpillile ja kahele sireenile.Pierre Boulez ei rakendanud oma kompositsioonitehnikas seeriat mitte ainult helikôrguste, vaid ka dünaamika ja helivältuste, seega rütmi organiseerimiseks
Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Samalaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (18871968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (18861966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundidvormid. Nii Malevit kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bol evikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 2. Põhitegijad, nende teosed? V. Kandinsky ,,Kompositsioon nr. 7", ,,Unistuslik improvisatsioon", ,,Sügis Baieris",
Ükski ei tohi korduda, enne kui ülejäänud 11 on kõlanud. 17)Heliloojad, tippteosed 20.saj I pool Gershwin- ,, Ameeriklane Pariisis" Bartok- ,, Allegro barbaro" Orff- ,, Triumfid" Prokofjev- ,, Sarkasmid" Sostakovits- ,, Leningradi sümfoonia" 18) Heliloojad, tippteosed 20. saj II pool Cage- ,, Credo on us" Boulez- ,, Haamer ilma meistrita" Stockhausen- ,, Zeitmasse" Berio- ,, Opus number zoo" Pärt- ,,Perpetuum mobile" 19) Missuguseid kompositsioonitehnikaid kasut. Avangardistid`? 20) Minimalism? Püüdles heakõlalisusele ja lihtsusele. - Napp muusikaline algmaterjal - Puudub muusikalis-dramaturgiline arendus - Tulemus on seisundimuusika. 21) Postmodernism? Levinuim süvamuusika vool 1990. aastatel. Mitme stiili ühisnimetaja. 22) Arvo Pärt? - uustonaalne suundumus - neoklassitsism - avangradism - sakraalmuusika
edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis". Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis.
Kunsti olemuseks kuulutati tegelikkuse tunnetamine ja eesmärgiks tõde. Igal ühiskondlikul klassil olevat omad huvid, aga progressiivsel klassil langevat huvid kokku ajaloo arengusuunaga, mistõttu progressiivsetele inimestele meeldib kunst, mis sisaldab tõde. Aga need inimesed, kelle huvid onvastuolus ajaloo progressiga, kardavad tõde ja neile meeldib kunst, mis varjab või moonutab tõde näiteks modernism. Selline ideoloogia lubas kuulutada 1920. aastate avangardistid rektsionäärideks ja soosis 19. sajandi realismi jäljendavat kunsti. Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn. sotsialistlik realism, mis pidi kujutama tegellikust selle revolutsioonilises arengus, seega nõukogude propaganda vaimus. Kuigi sotsialistliku realismi teooria pidas parimaks eeskujuks 19. sajandi akademismi või isegi klassitsismi, sest võimud vajasid just idealiseeritud pilte ja kujusid. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19
Yakov Thernikhov (1889-1951) oli konstruktivist-arhitekt ja graafiline disainer ja teoretiseerija. Oli seotud Vene futuristimi, suprematismi ja konstruktivismiga. Jätkas aktiivset tegevust ka stalinismi ajal, kuigi temasse suhtuti tõrjuvalt liiga uudsete mõtete pärast. Kirjutas mitmed arhitektuurialased raamatud raamatud. (« » (1929-- 1930 ), « » (1931). Kujundas seeria (101 joonist) arhitektuurseid fantaasiaid (1933). Vene eksperimendi lõpp Paraku muutus uus ühiskond, mida avangardistid olid nii innukalt toetanud, 30-ndatel aastatel totalitaarseks süsteemiks, mis vajas hoopis teistsugust kunsti. Avangardistid, kes Venemaale jäid, pidid alluma ametlikule stiilile; enamus siirdus pagulusse. Vene eksperiment kunstis oli lõppenud. Ainuke NSVL soositud kunstivool oli sotsrealism. Teosed ülistasid kommunistlikku riigikorda. Kunstis said koha võltsilt ilustatud töökangelased ja teemad, kuidas põllumajanduslikust riigist arenes tööstusriik
edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis". Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. KASUTATUD KIRJANDUS
Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis.
Seega oli neil tänu sõnavabadusele võimalik tekitada inimestes tunne, et nemad on just need, kes toovad uue hingamise läbi enda pakutud stiili. Rühmitise keskne idee oli luua universaalne ja objektiivne ehk tõeline kunstikeel või mudel, mida võiks kasutada absoluutselt kõikjal. Selle uue väljendusviisi tunnetajaks pidasid nad loomulikult iseennast. Tol ajal oli selline egotsentrilisus laialt levinud ka teiste rühmitiste hulgas – vene konstruktivistid-avangardistid, itaalia futuristid ning võib-olla 2 natuke realistlikumalt oma ideid esitanud saksa ja prantsuse funktsionalismi eestvedajad Bauhausist, kelle konstrueeritud mudelid jõudsid ka päriselt tootmisse. Kindlasti oli De Stijl’i utopistlike ja võitluslike ideede taga ka ajastu. Esimese maailmasõja eel olid nii riikide kui inimeste vahelised suhted keerulised
Ühendriikides. Ta kogus tuntust kiiresti ja lööklaulude autorina sai ta tellimuse kuulsalt tantsuorkestri juhilt Paul Whitemanilt. Selle tellimuse tulemusena valmis dzässistiilis kirjutatud teas "Rhapsody in blue" klaverile ja orkestrile. See teos tõi heliloojale maailmakuulsuse. Gershwini ooper "Porgy ja Bess" pani aluse Ameerika rahvuslikule ooperile. George Gershwin (1937) 10 Avangardism Avangardistid (avant - garde) tähendab prantsuskeeles eelvägi Pärast II maailmasõda tuli muusikasse põlvkond uusi heliloojaod, kes otsisid teismoodi väljendusvahendeid ja muusika tegemise viise. Avangardism latab peamiselt 1950 - 1970. aastad. Avangardism ei kasutanud tavapäraseid muusika komponeerimis või esutlus viise. Nad loobusid muusika väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja korrapärane rütm. Nad ekperimenteerisid ebatavaliste pillokoosseisudega
Muusika üldpilti mõjutasid järgmised suundumused: Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit
Bauhaus. Bau- ehitama, haus-maja. Kõrgem rakenduslik kunstikool, mille asutas Weimaris 1919. aastal Walter Gropius- uus ühtsus= kunst+tehnoloogia. Esimene suurem näitus 1923.a. , viidi üle 1925.a Dessausse ( suurem rõhk tootmisele) ja 1932.a Berliini, seoses Hitleri võimuletulekuga 1933.a kool suleti. Tähtsaim avangardi õppeasutus Euroopas, valmistas ette uut-tüüpi laia profiiliga kunstnikke. Õppejõududeks tuntud avangardistid, tööstusdisaini väljatöötamine, kaotada lõhe tööstusliku tootmise ja kunsti vahel. Konstruktivismi ja funktsionalismi propageerija kujutavas kunstis, sisekujunduses ja arhitektuuris. Fovide kunsti loetakse 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Ekspressionismi avaldus Prantsusmaal. Pr.k. fauves - metsikud (nime andis kunstikriitik Louis Vauxcelles). Fovism kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907 aastani. Enamik foovide rühmituse
Muusika üldpilti mõjutasid järgmised suundumused: Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit
saab kunstis otstarbekalt kasutada. Prügi on ta kasutanud ka oma maalidel juuksesalgud, vanad trammipiletid, ziletiterad. Schwittes suri Inglismaal kerjusena. Groszi jõhkrad karikatuurid. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks. Sürrealism Sürrealistid ei leidnud 1920-30ndatel laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. 1970ndatel hakkas sürrealism enam populaarsust võitma. Rühmituse rajaja kirjanik ja ideoloog André Breton. Arvates, et mõistuse kontrikkust vabastatud kunsti on kõige parem harrastada kirjanduses, kuigi seal ajasid sürrealistlikud teosed inimesed haigutama. Kõige populaarsemaks kujuneb sürrealism maalikunstnis, elustatakse fantastilist kunsti. Tõlkes tähendab reaalsuse kohal asuvat kunsti. Breton mõistis selle all mõistuse alt vabanenud kunsti.
spontaansuse abiga, näiteks harrastati automaatset kirjutamist. Staatilisi esemeid kujutavas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist: joonistati „automaatselt“, mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpuks. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi
spontaansuse abiga, näiteks harrastati automaatset kirjutamist. Staatilisi esemeid kujutavas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist: joonistati ,,automaatselt", mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpuks. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse
· Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. · Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) · Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) · Eeskujud pärast II maailmasõda: Bartok, Stravinski, Hindemith. · Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. · Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Muusika jagunes: kontserdisaalide muusikaks ja festivalide muusikaks. Esimesele oli omane laiem kuulajaskond, traditsioonilised zanrid ja vormid, mõõdukas modernism. Festivalidel kõlas kitsamale spetsialistide ringile mõeldud avangardistlik muusika. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50)Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. Pierre Boulez (1925)
Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis.
spontaansuse abiga, näiteks harrastati automaatset kirjutamist. Staatilisi esemeid kujutavas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist: joonistati ,,automaatselt", mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpuks. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA- sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi
öeldakse et abstraktse ekspressionismi tekkega läks keskus New Yorki. Pablo Picasso 1881-1973 Leger jääb truuks oma tehnikaimetlusele ja maalilaadile; Andre Fougeron kujutas karikatuurselt prantsusmaa elu; üldine häbing ja õudus; Bernard Buffet sünge, ekspressionistlik, sõjaõudused Renato Guttuso ka Itaalias oli kapitalismi vastaseid suundi mis kergesti kommunistide poole hoidma hakkasid; omamoodi Lääne sotsrealismi esindaja, just ideoloogiliselt. /varajased avangardistid olid veel elus; tärkas ka uus avangardismi laine, just ameerika abstraktse ekspressionismi mõjul. 50ndatel jääb Pariis veel suhteliselt konservatiivseks, kuid Lõuna-Itaalia ja Põhja-Euroopa (belgia, taani etc) on kaks keskust, kus hakkab jõudu koguma abstraktsem laad/ Manzu Marini Vedova Basaldella Birolli Burri mõjurikas ja põnev Itaalia kunstnik; arst kes oli sõja ajal sõjaväe haiglas; olevat
spontaansuse abiga, näiteks harrastati automaatset kirjutamist. Staatilisi esemeid kujutavas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist: joonistati ,,automaatselt", mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpuks. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi
spontaansuse abiga, näiteks harrastati automaatset kirjutamist. Staatilisi esemeid kujutavas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist: joonistati ,,automaatselt", mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpuks. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA- sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi
spontaansuse abiga, näiteks harrastati automaatset kirjutamist. Staatilisi esemeid kujutavas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist: joonistati „automaatselt“, mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpuks. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA- sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi
kohta: Nick La Rocca “Tiger Rag”, Shelton Brooksi “Some of these Days”, Harry Aksti “Dinah”, Hoagi Carmichaeli “Georgia on My Mind” ja “Stardust”, Irving Berlini “Alexander Ragtime Band”. Kõik need palad on jäänud tantsumuusika klassikasse, eriti populaarseks on muusikute seas osutunud “Georgia on My Mind” ja “Stardust” – mõlemast on tehtud kümneid vägagi erinevaid seadeid ja džässimaailmas on vähe neid kuulsusi (avangardistid välja arvatud), kelle kontserdikavades neid ei leiduks. Seega oli BBB repertuaar igati ajastukohane ja veel praegugi sageli mängitav. Nagu eespool mainitud, hankis O. Avarmaa enda juhitud Kaitseliidu orkestrile hulga Amee- rika orkestrite originaalseadeid koos tippsolistide soolode transkriptsioonidega (vt ka viide 106). Ratsarügemendi kummagi koosseisu repertuaarist pole teada ühtki konkreetset pala, 106 Kiri siinkirjutajale 8.06.2007
annaabi.ee 
