juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia) Roger Bacon lähtus araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi seekõrval ka keemia ja füüsika katseid. Esitas väite, et kogemus annab tõese lahenduse. Oletas, et kunagi tekivad iseliikuvad sõidukid vette, maale ja õhku. Koostas esimese püssirohuretsepti.
kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase
kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase
kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase
käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht.Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti - katedraal ja turuplats, turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda.Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Hansa liit:tekkis 1160.a kaupmeeste koondumisel.14-16. saj ühendas Hansa liit ligikaudu 170 linna.Tänapäeva Eestist Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Keskaja Teadus - keskajal viljeldud teadusi nim.skolastikaks.Toetuti autoriteetidele. Põhilise autoriteedina kerkis esile Aristoteles.Suurt trolli teaduses mängis ka Roger Bacon, kes tegi teadustöid ja esitas ka tulevikukujutlusi.Keskaja suurimaks saavutuseks sai aga trükikunst,mis mõjutas kultuuri olulisel viisil.Trükikunsti leiutas J.Gutenberg. Tema trükkis ka piibli,mis oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas.Järgnevalt hakati trükkima paberraha ja mängukaarte.Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt.Keskaja
- Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta - John Dewy (vabakasvatus, summerhill): - õppimisprotsessis olulised õppija enda kogemused - Õppimine läbi tegevuse - õpetaja uus roll: kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja. Vabakasvatuse puhul loobub pedagoog täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill) - Maria Montessori: - kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine - õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile - Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust
Keskaegses ülikoolis oli eristatud vaid nelja teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ning õigusteadus. Keskaegses ülikoolis polnud õppeaeg piiratud, erinevalt tänapäeva ülikoolidest. Keskajal asusid ülikoolidesse õppima 13 14 aastased meessoost isikud. Õppetöö toimus ladina keeles. Kõiki keskaja ülikoolides viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks, mille kõige iseloomlikum joon oli toetumine autoriteedile. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. Keskajal arenes mingil määral siiski ka kogemusele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Antud argumentide põhjal julgen väita, et keskaeg on olnud tõesti üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus, kuna just keskajal avardus inimeste maailmapilt, tehti olulisi saavutusi kaubanduses, tekkisid esimesed teadaolevad ülikoolid ning leiutati trükikunst.
seal õpetati seitset ,,vaba kunsti" Peale seda võis omandada usu-, arsti-, õigusteaduskonnas Ülikoolis tohtisid õpetada vaid need, kellel on teaduslik kraad Õppejõud valisid endale juhi, kelle ametinimetuseks on dekaan Keskaja ülikoolis viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks kõige iseloomulikum joon oli , et toetutakse autoriteetidele õpetlase tarkuse näitajaks sai kõige meisterlikumate argumentide leidmine Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles Oxfordi ülikooli prof. R.Bacon oli oma ajast ees lähtus vanaaja, sealhulgas ka araabia käsikirjade uurimisest tegi keemia ja füüsika valdkonda kuuluvaid katseid ,,Oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõelise lahenduse" esitas tulevikukujutlusi iseliikuvad sõidukid maale ja veele lennumasinad
Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. 3. Usin sõltlane laseb üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu kuulekas allakugistamine leiab aset sageli siis, kui üks vestluse osapooltest avaldab teisele survet, esineb sugestiivse veenvusega või toimib teise isiklikku arvamust allasuruva autoriteedina. 4. Vahelesegaja katkestab alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. Iseäranis häiriv on vestluse teemat teisele viiv, probleemile keskendumist hajutav või midagi olulist või usalduslikku eirav vahelesegamine.sellisel teisi katkestaval tüübil on kaks alaliiki. Süsteemianalüütik
Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. 3. Usin sõltlane laseb üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu kuulekas allakugistamine leiab aset sageli siis, kui üks vestluse osapooltest avaldab teisele survet, esineb sugestiivse veenvusega või toimib teise isiklikku arvamust allasuruva autoriteedina. 4. Vahelesegaja katkestab alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. Iseäranis häiriv on vestluse teemat teisele viiv, probleemile keskendumist hajutav või midagi olulist või usalduslikku eirav vahelesegamine.sellisel teisi katkestaval tüübil on kaks alaliiki. Süsteemianalüütik
Õpetaja peaülessanne on äratada laste kaldavused, muuta nad aktiivseteks ja tegutsevateks. Lõpliku üksikasjaliku õppekava määrab ikkagi õpetaja. Õppekavas vähendada õppeainejaotuse traditsioonilisust, jagada õppeained mõjutavateks ehk teemaõpetuse ainerühmaks. Lapsekeskne kasvatus 2012 7. S.Neill ja tema vabakasvatuse mõiste Üldiselt on vabakasvatuse all mõeldud sellist kasvatust, kus pedagoog loobub täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavale mingeid nõudmisi. Neill on saanud Soomes mõjukaima vabakasvatuse esindaja maine. Neill rõhutab: ,,kui tunded on vabad, hoolitseb vaimne areng enda eest ise." Kooli tegevust juhtivateks põhimõteteks kujunesid õpilaste vabadus ja omavalitsus. Kõrvale tuli heita igasugune distsipliin, juhtimine, mõjutamine, veenmine, moraal- ja usuõpetus. Summerhilli kool toimis üldiselt ilma autoriteedita. Iga indiviid on vaba tegema, mida ta tahab, kui ta ei riku teiste vabadust
rääkija põhjendite paikapidavust nig järelduste õigsust, sundides sellega vähemkindlat esinejatuitmõtete heietamiselt kähku tagasi ratsionaalse arutluse kontrollitud kitsale rajale. Usin sõltlane laseb üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu kuulekas allakugistamine leiab aset sageli siis, kui üks vestluse osapooltest avaldab teisele survet, esineb sugestiivse veenvusega või toimib teise isiklikku arvamust allasuruva autoriteedina. Simulant teeskleb noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu Vahelesegaja katkestab alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. KUULAMISTÕKKED On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita
Subkultuuriline kapital on tuletatud Bourdieu kultuurilise kapitali mõistest. Thorntoni käsitluses on klubi noorte jaoks oma ruum oma seadustega, mis on võrreldav Bourdieu väljaga. Subkultuuriline kapital tähendab selles kontekstis olulisi teadmisi ja oskusi näiteks muusika, riietuse, käitumisnormide ja teiste elementide kohta. Subkultuuriline kapital võib eksisteerida mitmel moel – esemestatud kujul (plaadikogu), kehastatuna (släng, tantsusammud, soeng, välimus) või suhete ja autoriteedina. Kuidas subkultuuriline identiteet ennast kinnistab? Selgita mõne konkreetse subkultuuri näite puhul. Skinheadid –Väärtustas töölisklassi kultuuri nii välises stiilis kui ideoloogias. White power ideoloogia tekkis hiljem seoses vajadusega kohalikku töölisklassi kaitsta Milline mõju on olnud subkultuuridele sotsiaalmeedial? Kuidas on võimalik seletada subkultuurilise stiili omaks võtmist teisel maal (võrreldes kohaga, kus see tekkis)?
1.3 Autoriteedi- põhine kasvatus Autoriteedi-põhise kasvatuse juures lapsevanem või õpetaja: kinnitab oma eeskujuga sama, mida ootab lapselt. Suudab olla veenev ja valmis koos lapsega töötama, annab lapsele nõu seal, kus laps seda tõepoolest vajab. Tõstab esile lapse tublidust ja ei rõhuta puuduseid, tunnistab oma eksimusi, ergutab lapse tahet sobivate ja arendavate ülesannetega. Autoriteedi-põhine kasvatuse eelduseks on see, et laps, tunnustab kasvatajat-õpetajat ning vanemat autoriteedina. See ei ole võimupositsioon vaid usaldusväärsuse ja eeskujuga saavutatud positsioon. Autoriteeti on põhjalikult analüüsinud G. Kerschensteiner. Tema arvates võib autoriteet olla nii sisemine, välimine, moraalne, füüsiline. Kerschensteiner eristab nn intellektuaalset autoriteeditunnet, mis tähendab, et mõistetakse ja tunnistatakse seda, et ühiskonnas peab olema kord – vastasel juhul tekib kaos. Sellest erinev on aukartustunne, mida
Ameerika progressiivne kool · Üksikud projektid: Dalton plan 1916 (Massaschusetts); Winnetka plan 1919 (Illinois) · Kõrgaeg 1920-30-tel, mil paljude kuulsate ülikoolide juurde loodi nn. laborkoolid · 1930-1960 rakendasid progressiivset pedagoogikat peamiselt erakoolid · Alates 1960/70 tavapedagoogika elemendid põimunud progressiivsega Vabakasvatus (Summerhilli kool) · Vabakasvatuse all peetakse silmas sellist kasvatust, kus pedagoog loobub täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavale mingeid nõudmisi · Peamine esindaja: A.S.Neill (1883-1973), kes avas Summerhilli kooli Suffolkis Suurbritannias 1921 Mõtteid, millest sündis Summerhill: · idee sobitada kool lapsele, mitte vastupidi · laps on oma hea, taibukas ja õpihimuline · VABADUS · elu eesmärgiks on LEIDA ÕNN või rahulolu läbi endale huvitava tegevuse ja haridus on vaid sellele ettevalmistav etapp Kesksed põhimõtted Summerhilli (1921) koolis:
etniline grupp ja kristlik usulahk. Paljud nende tavad ja kombed pärinevad 17. sajandi lõpust. Üldine on keeld kasutada elektrivõrgust saadavat elektrit ja massikommunikatsiooni. * Anabaptistid - ehk taasristijad on 16. sajandil tekkinud radikaalsed protestantlikud rühmitused, keda iseloomustab täiskasvanute ristimine. * Baptism - ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. * Eduteoloogia jumal annab tugeva usu korral ka materiaalset õnne 3 * Metodism - Kirikulooliselt viivad juured läbi anglikaani kiriku reformatsiooniaega.
planeetide liikumise põhiseadust, mis too kakskümmend kaks aastat kestnud üliinimliku pingelise arvutustöö tulemusena Tycho Brahe täpsete vaatlusandmete põhjal empiiriliselt oli avastanud; Galileilt võttis ta üle inertsi- ja vaba langemise seaduse, mis said tema enese liikumisõpetuse põhisammasteks. (Nupuvere. www) 31. märtsil (20. märts) 1727. aastal suri Isaac Newton Kensingtonis tunnustatud autoriteedina. (Backe 1984: 51-52) 7 2. Newtoni looming 17. sajand oli aeg, kui tööstuse ja kaubanduse vajadused andsid tõuke loodusteaduse täpsete meetodite arendamiseks. Nii toimuski mehhaanika kujunemine matemaatiliselt harmooniliseks teaduseks. 17. sajandil ei püstitatud ei jõudude loomuse ega ka päritolu küsimust. Ka liikumapaneva jõu mõiste ei kujunenud esialgu korraga. Newton, soovides vältida jõudude loomusest enneaegseid
17 10. Võrdluse ja kontrasti closing Toote eelisest saab klient paremini aru, kui seda kõrvutada konkurentide omadega. Kontrastitehnika ei ole konkurentide mustamiseks ega alavääristamiseks. Kui tunnistada, et konkurendid pakuvad väga häid tooteid, jääb kliendile usaldusväärne mulje. Samas peab klient veenduma, et pakutav rahuldab tema vajadusi kõige paremini. 11. Ülemuselt küsimise closing Kasuta ülemust autoriteedina, et kliendi silmis paremini mõjuda. Näiteks, kui ta küsib allahindlust, siis selgita, et pead ülemusega enne läbi rääkima ning lähedki ära. Tulles mõne hetke pärast tagasi, ütle kliendile, et ülemust oli vaja veenda, kuid ta nõustus tegema lisaallahindluse talle kui ettevõtte kliendile. Selle tehnikaga saavutab müüja vastutasu tegemise - müüja pidi kliendi jaoks ülemust veenma, seetõttu peaks klient nüüd kindlasti ostma. 12
soovide kohaselt just nii, s.t. see on üksikisiku vaba tahte akt ehk autonoomne kohustus. 2) Üks inimene annab teisele inimesele kohustuse või veenab teist tungivalt käituma üksnes teatud viisil, mida kohustatu loebki enda kohta kehtivaks ja täidabki ettekirjutise. See on autonoomne imperatiivne kohustus; tegamist on isiklike suhetega kahe või enama subjekti vahel, milles lõpliku otsuse, kas täita või mitte, teeb ikkagi käsu saaja. 3) Ainuisikuline või kollegiaalne objekt, kes on autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse (imperatiivsed ettekirjutused), mis reguleerivad paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, vaid üldiste huvides. See on heteronoomne kohustus, mis realiseeritakse vajaduse korral sotsiaalse surve abil. Just siit algab sotsiaalse normi, sh. Õigusnormi tasand, s.t. sotsiaalne norm algab sotsiaalse grupi tasandist, lõppedes kogu ühiskonnaga. 2
idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes
Krokodillid/deemonid, mingi jumaluse austajad. Naised domineerivad jumalakujude puhul. Kellukesekujulised jumalannad hilisest faasist. Lisaks kujukestele on kujutisi ka pitseritel. Naised koos kaslastega ja naised koos härgadega. Osadel on ka mehed peal, aga üldjuhul nad ei ole tähelepanu keskpunktis ja on väikesed. Võimusau kujutamine naise ja harvem mehe käes. Kuidas kokkuvõtvalt tõlgedada: kui palju neid jumalusi oli? Evans autoriteedina arvas, et kõik väikesed jumalad kujutasid ühte suurt jumalannat, nö emajumalanna (Attis). Ehk ühel jumalannal palju ilminguid. Praegu ei arvata, et see oli monoteism, kuna sel ajal seda lihtsalt ei olnud ja oli ikka erinevaid jumalaid- jumalannasid. Kirjalikes tekstides jumalused Lineaarkirja A-d on leitud kultuslikelt esemetelt, aga ei ole loetav. Jumalanna Assasara, vb seotud Asheratiga (kõlal põhinev). Lineaarkirja B tahvlid, mis tulevad Kreeka vallutustega ei anna infot
poolt, kirikut juhtisid piiskopid ja peapiiskopid, seadusandlust reguleerisid kirikukogud). Lõplikult pääses kristlus võimule Bütsantsi keiser Justinianuse ajal. Paavsti primaat = paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija 445 Lääne-rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680/1 kuues oikumeeniline kirikukogu paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa
Võõrad peavad austama selle maa tavasid, seadusi ning nende rakendamise korda. 88. Psühholoogiline teooria. Riigi teket seletatakse inimpsüühika nn erilise omadusega enamuse vajadusega alluda (kari otsib juhti). Riik on eriline organisatsioon selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi inimesi ehk enamust juhtida ning valitseda. Ajaloos kerkivad sellised karismaatilised isiksused pinnale, enamus tunneb nad ära ning tunnustab neid autoriteedina, juhina. Nii tekib juhist ja tema kaaskonnast ning abilistest (k.a sõjavägi) riigi poliitiline süsteem. 89. Teoloogiline teooria. Selle teooria puhul ei ole tegemist ühe konkreetse teooriaga, vaid üldistustega põhimõtteliselt ühelaadsel alusel teooriate rühma kohta. Põhilause: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Seda seletas nn kahe mõõga teooria, kus: 1) Riigi põhifunktsioon on viia ellu Jumala tahet maa peal ehk juhtida inimesi kooskõlas
Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b.) üldine autoriteet – mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. Nt Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata, et tolle riigi kodanikud on „ajupesu“ all. c.) „igaüks autoriteedina“ - teiste inimeste tugev arvamus, hoiak, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: „kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada.“ Erinevad autoriteedid annavad tihtilugu vastukäivat informatsiooni ja seega on raske aru saada, mis info on „õige“. 2.Isiklik mõtlemine See teadmise allikas põhineb arusaamal, et inimene suudab kasutada iseenda mõistust, et poliitilisest maailmast aru saada
sinu autoriteet. b) üldine autoriteet Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. näit. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on "ajupesu" all. c) "igaüks autoriteedina" - Teiste inimeste tugev arvamus, hoiak, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: "kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada." Erinevad autoriteedid annavad tihtilugu vastukäivat informatsiooni ja seega on raske aru saada, mis info on "õige". 2. Isiklik mõtlemine See teadmise allikas põhineb arusaamal, et inimene suudab kasutada iseenda mõistust, et poliitilisest maailmast aru saada
Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. 1.2. üldine autoriteet – Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. nt. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on “ajupesu” all. 1.3. “igaüks autoriteedina” - Teiste inimeste tugev arvamus, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: “kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada.” Erinevad autoriteedid annavad tihtilugu vastukäivat informatsiooni ja seega on raske aru saada, mis info on “õige”. 2. Isiklik mõtlemine See teadmise allikas põhineb arusaamal, et inimene suudab kasutada iseenda mõistust, et poliitilisest maailmast aru saada
kehtivaks ja täidabki ettekirjutuse - see on autonoomne imperatiivne kohustus (kohustuse allikas ei ole st sotsiaalsed enam täitja ise, vaid teine subjekt; tegemist on isikliku vahekorra (suhtega) kahe või enama subjekti vahel - normid! käsu või keelu andja ning selle täitjaga, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja); 3) ainuisikuline või kollegiaalne subjekt, kes on NB! Siit algab sotsiaalse normi, autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob sh ka õigusnormi tasand; st kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse sotsiaalne norm algab sotsiaalse (imperatiivsed ettekirjutused), millised reguleerivad grupi tasandist, lõppedes kogu paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, ühiskonnaga vaid üldistes huvides - see on heteronoomne kohustus, mis realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil.
§ 5. RIIGI TEKKE PSÜHHOLOOGILISED TEOORIAD Riigi teket seletatakse inimpsüühika nn erilise omadusega - enamuse vajadusega alluda (nn kari otsib juhti). Riik on eriline organisatsioon (NB!) selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi inimesi ehk enamust juhtida ning valitseda. Ajaloos kerkivad sellised karismaatilised isiksused pinnale, enamus tunneb nad ära (nn kari tunneb juhti) ning tunnustab autoriteedina, juhina. Nii tekib juhist ja tema kaaskonnast ning abilistest (k.a. sõjavägi) riigi poliitiline süsteem. § 6. RIIGI TEKKE VÄGIVALLATEOORIADPõhisisu - need teooriad püüavad seletada algsete riikide teket sõjalis-poliitiliste faktoritega, st ühe hõimu alistamisega teise poolt. Kui üks hõim osutus tugevamaks (ei analüüsi millal ja miks) ja allutas teise, siis pidi ta alistatu ohjamiseks ning korra
annaabi.ee 
