normaalse kiirusega; - kas samasugune käiguvahetus toimub ka käiguvalitsa teistes asendites; - hüdrotrafo lukusti töötamist; - väikesel kallakul peatumisega parkimislukusti töötamist; - tagasilülituse "kickdown" töötamist. Kerge koormusega sõitmisel peab järsule gaasipedaali põhjavajutamisele järgnema käiguvahetus väiksemale käigule; - käigukasti töötamisel müra vibratsiooni puudumist. Koormuskatse Koormuskatse eesmärgiks on kontrollida mootori ja käigukasti vahelist koostööd. Katse eelduseks on, et mootor ja käigukast on töötemperatuuril ja eelnevalt on tehtud nende üldkontroll. Koormuskatseks tuleb ühendada manomeeter (0...30 bar) käigukasti töörõhukanaliga. Koormuskatse tuleb sooritada õues lagedal väljakul. Auto rattad tuleb blokeerida tõkiskingadega, tõmmata peale seisupidur ja vajutada vasaku jalaga sõidupidurile. Katse käigus tuleb jälgida
33 % 84 82.25 82.86 82 80 78 1.2 1.4 1.6 1.8 2 2.2 2.4 2.6 2.8 3 I1, A Graafik 4 Trafo kasutegur Järeldus: Antud töö eesmärgiks oli tutvuda ühefaasilise trafoga ja tema põhiliste karakteristikutega. Antud töö käigus sooritati kolm katset: tühijooksukatse lühiskatse ja koormuskatse. Koormusjooksukatsete karakteristikud on mõnevõrra ,,võnkuvamad", kui lühiskatse ja tühijooksukatse omad, kuna koormus katse korral mõõdeti pingeid voltmeetritega, mille mõõtetulemused on lisaks ebatäpsele lugemile ka tõenäoliselt suuremate vigadega, kui seda oleks olnud mõõtes pingeid digitaalse mõõteriistaga. Võrreldes nende katsete graafikuid on see selgelt eristatav. Lühisvoolukatsel tulid cos'd üle 1, mis võib tingitud olla
tõepoolest käigukastist! Sageli esineb juhtumeid, kus arvatavalt käigukastist tuleva müra tegelikuks allikaks on hoopis rehvid või rattalaagrid. 6.6.2 Mootori töötamine/ tühikäiguregulaatorid Automaatkäigukasti süsteemne rikkeotsing eeldab mootori ja selle juhtsüsteemide korrasolekut. Veendu, et mootori mehaanika ja tühikäiguregulaator töötab korralikult ning mälus ei ole rikkekoode jne. 6.7 Koormuskatse Koormuskatse eesmärgiks on kontrollida mootori ja käigukasti vahelist koostööd. Katse eelduseks on, et mootor ja käigukast on töötemperatuuril ja eelnevalt on tehtud nende üldkontroll. Koormuskatseks tuleb ühendada manomeeter (0...30 bar) käigukasti töörõhukanaliga. Koormuskatse tuleb sooritada õues lagedal väljakul. Auto rattad tuleb blokeerida tõkiskingadega, tõmmata peale seisupidur ja vajutada vasaku jalaga sõidupidurile. Katse
Väiksem terase kulu. Rammvaiade armatuuri määravad transpordil tekkivad omakaalust tingitud paindemomendid ja rammimisel tekkivad surve- ning tõmbepinged. Tsentriliselt koormatud kohtvaiade puhul võib armatuurist üldse loobuda või kasutada seda ainult vaia ülemises osas juhusliku ekstsentrilisuse vastuvõtmiseks. 32. LOETLEDA VAIA KANDEVÕIME MÄÄRAMISE MEETODID KOOS LÜHISELGITUSEGA. Üksikvaia kandevõime määramiseks on mitmed võimalused. 1. Otsene meetod - staatiline koormuskatse 2. Kaudsed meetodid: - dünaamilise proovikoormamise alusel (vaia vajumi mõõtmise andmetel ja lainelevi mõõtmise andmetel); - teoreetilised valemid, mis lähtuvad pinnase tunnusomadustest; - surupenetreerimise andmete alusel. Pinnase tugevusomadustest lähtuvaid kandevõime meetodeid kasutatakse praktikas suhteliselt harva. Põhjuseks on suur sügavus, kust tuleb saada rikkumata struktuuriga monoliitproove pinnase tugevusparameetrite märamiseks. Vaia süvistamine ise muudab pinnase
kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja südamelihas tugevneb. Sportimine aitab haiguste vastu, aitab haigusi ennetada, tugevdab lihaseid.
tekkivate pingete mõõtmiseks ning andmetöötluseks eriaparatuuri. Meetod on tavalisest dünaamilisest meetodist tunduvalt usaldusväärsem. 46. Vaivundamentide vajumine. Pöördhõõre. Versioon 1 Vaivundamendi vajum koosneb üksikvaia ja vaiarühma vajumite summast. Vaiarühma mõju ei ole vaja arvestada, kui vaiade vahekaugus on enam kui 6 vaia läbimõõtu. Üksikvaia vajumi saab määra staatilise koormuskatse tulemustest. Seejuures tuleb arvestada, et hoone kasutusaja vältel toimuvad vajumid on suuremad kui lühiajalisel mõõdetud. Kui vaia kandevõime on tagatud piisava varuga ja vahetult vaia otsa all olevast pinnasest sügavamal ei ole rohkem kokkusurutavat pinnast, on kasutuspiirsseisundi tekkimine välditud ning üksikvaia vajumist ei ole vaja kontrollida. Vaiarühma vajum arvutatakse jaotusvundamendi vajumi arvutuse tavameetoditega
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid
Tallinna Tehnikakõrgkooli juures. Tartu Ülikooli peahoone tugevdamiseks. Tartu Raeapteegi (Barclay de Dolly maja) tugevdamiseks. Kentmani tänaval asuva elamu tugevdamiseks. Kohtvaiadele (valmistatud Kato agregaadiga) on rajatud Pärnu mnt viadukt Tallinnas ja Pärnu kombineeritud maantee- ja raudteesild. 5.2. ÜKSIKVAIA KANDEVÕIME MÄÄRAMINE. Üksikvaia kandevõime määramiseks on mitmed võimalused. 1. Otsene meetod - staatiline koormuskatse 2. Kaudsed meetodid: - dünaamilise proovikoormamise alusel (vaia vajumi mõõtmise andmetel ja lainelevi mõõtmise andmetel); - teoreetilised valemid, mis lähtuvad pinnase tunnusomadustest; - surupenetreerimise andmete alusel. Pinnase tugevusomadustest lähtuvaid kandevõime meetodeid kasutatakse praktikas suhteliselt harva. Põhjuseks on suur sügavus, kust tuleb saada rikkumata struktuuriga monoliitproove pinnase tugevusparameetrite märamiseks