oma eluga rahul. Turja Laasi oli väga jutukas, elutark, paljude kogemustega. Püüdis leida kõiges midagi head. · Pereliikmed: *Isa Turja Laas. *Ema, kes oli tagasihoidlik, heasüdamlik, hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ta ei kurtnud kunagi ning ei tahtnud kellelegi tüliks olla. Suri vanadusse, oma haigusega kedagi teist segamata. *Tütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi. *Vanem poeg Arno, tal ei olnud kõige parem iseloom, ta ihkas vabadust ja ei tahtnud kodukohta jääda, sellepärast ta ka teose alguses lahkus maailmamerele tööle, perele vahel kirjutades ja raha saates, kuid hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi. *Keskmine poeg Klaus, kes ei olnud just kõige suurem töö rügaja, kuid ta siiski oli abiks igapäevatöödel. *Noorim poeg Hannes
"Õitsev meri" (1935) Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes. "Õitsvat merd" kannab elujaatav mõttelaad. Vana Turja Laas, üks peategelasi, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja,
Mälgu teos „Õitsev meri“ Mulle tavaliselt ei meeldi Eesti külaelu käsitlevad teosed. Nende tegevustik kipub minu jaoks olema päris igav ning lugemine üsnagi kurnav. Seetõttu suhtusin ka raamatusse „Õitsev meri“ väikese eelarvamusega. Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt
Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes
A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas, nende elujärg sõltus merest, sest kui kala oli palju, siis oli ka laual toit ja kui kala polnud, polnud ka toitu. Hannese isa oli minu arvates boheemlasliku ellusuhtumisega, mees kes ei hoolinud majandusolukorrast, ega mõelnud liiga kaugele ette vaid elas üks päev korraga. Ema, aga oli tõsine naine, kes oli virgas toimetama
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel
August Mälk ,,Õitsev meri" Koostas: Kaido Rannu 2. Tegevus toimub XX sajandi alguses, iseseisva Eesti ajal (tegevusaeg ei ole täpselt määratletav) ja kestab umbes 20-25 aastat. 3. Põhiline tegevuskoht on väike rannaküla Läänemere ääres, merel kala püüdes ja hiljem osaliselt metsakülas Lääne-Saaremaal. 4. Lugu räägib põhiliselt Turja talust rannakülas. Talus elavad ema, isa, nende kolm poega ja tütar. Ema ja isa on väga töökad inimesed, aga mitte eriti jõukad, pigem vaesed nende rikkus sõltub väga palju sellest, kuidas meri kala annab. Lapsed on neil ka tublid ja töökad. Mõne aja möödudes lahkub keskmine poeg kodust kaugsõidu laevale tööle. Järgmisena läheb mehele tütar Marie ja koju jäävad Klaus ja Hannes. Ema on juba päris vana ja haige ja ta tervis ütleb üles
TURJA LAAS Hannese vanemad TURJA PERENAINE ·Elukogemustega kalur Tubli rannanaine KLAUS ARNO ·Kinnise isiksusetüübiga Lapsed Pere ja laste eest hoolitseja ·Abiellus Luisega ·Läks Merekooli ·Positiivse ellusuhtumisega Majapidamisetööde tegija · 2 last ·Hannese eeskuju
August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud
,,Õitsev meri". Kindlasti ei saa seda võtta ainult otseselt sellel on ka kaudne tähendus. Otseses mõttes kirjeldab August Mälk mere õitsemist järgmiselt: "Päike tõusis parajasti, kullates rannapuid, tarede katuseid ja vett. Kaugel karidel kohas vesi. Rahude ja laidude all oli aga veepind veel peegelsile ja kaugemal tõusis veel üksikuid udusaarekesi nagu heledaid õitsvaid põõsaid." Kuid mere õitsemisel on ka palju sügavam tähendus. Esimeseks väiteks tooksin selle, et Hannes ei saanud elada ilma mereta. Meri oli talle väga südamelähedane ja oluline. Tema elu sõltus merest. Hannes elas rannakülas, kus meri oli inimestele elus alati väga tähtsal kohal olnud. Mehed tegelesid kalandusega, mis oli ka peamiseks elatusallikaks. Kui inimene oli mere vastu hea, siis oli meri ka inimeste vastu helde ja pakkus rikkalikku kalasaaki. Kuid sageli tuli leppida selle vähesega, mida meri loovutas. Järelikult sõltus Hannese elu paljustki merest.
et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängib uhket linnatirtsu, kuigi südames on ta täiesti tavaline tüdruk. Niidal ja Hannesel oli suvesuhe, kuid see jahtus kui Hannes oli pikka aega merel ja Niida talvel koolis. Saadu Taali: Hannesest veidi noorem tüdruk naabertalust, kes suhtleb Hannesega vaid tantsuplatsil. Aja möödudes saavad nad lähedasteks ja nii muuseas ilmus Taali kõrvale pisipõnn, kes Hannesele algul teadmata tema verd on. Taali ei tekita sellest lapsest suurt ära ja ei avalda ka lapse isa. Taali oli kui hall hiireke, kes elas taustal kuigi mängis suurt rolli.
Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida
vara, teisel võtab võrgud ja mehedki.” – Meri võtab ja meri annab. On hea saagi päevasid kuid on ka päevi mil tuleb merel torm mis võib võtta kõik. „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!” – Keegi meist ei sünni siia ilma targana. Me sünnime lollina ja siin hakkame õppima. 2. LÜHIKE ÜLEVAADE SÜNDMUSTEST Raamat räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäeva elust. Põhitegevus toimub perepoja Hannese ümber, Turja talus. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli rikka talu laps. Hannes ja Niida veetsid koos aega suveti. Suureõue Jaan, kes on Niida isa lahutas Hannese ja Niida viies Niida tagasi linna. Hannes läks kurvastusest aastaks merele ja sel ajal oli Niidale tekkinud uus poiss. Hannes sai Niidast üle Saadu Taaliga, kes oli Niida pärast märkamatuks jäänud.
aastal ja kuulus tema rannaromaanide hulka, mis tõid Mälgule peamise tuntuse. Selle raamatu põhitegelased on: Hannes Turja on raamatu peategelane. Ta on lihtne tumedate juustega ja tõsiste silmadega rannavälja mehehakatis, keda iseloomustab julgus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Kehvade eluolude tõttu on tal vaid algkooliharidus. Ega ta heast haridusest väga ei hooligi, kuigi tal mingid mõtted peas on. Nimelt on tema unistus saada meremeheks, kes näeb maailma ja saab rikkaks, kuid selleks tuli osata inglise keelt piisavalt. Tema arvas nagu ta isagi, et kõige olulisem on elukool, st. kõike peab ise kogema ja läbi tegema. See-eest on ta väga töökas, mis teeb kõigile vaid meelehead. Hannese unistus ei saanud aga tõeks enda keerukate kodusündmuste tõttu. Turja Laas (isa) on vana ja lõbusa jutuga kunagine meremees, kes rajas endale kodu Turjale, võttis naise ning kasvatas suureks kolm poega ja ühe tütre
melust. Hannese elust merel, maal ning suhetest teiste inimestega. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr 3 ,,Eks igal veisel ole omad parmud," Meeldis, sest kirjeldab hästi 28 vastas Hannes isa tarkussõnaga. ütlust, et kõige heaga käib kaasas ka halb. 1 ,,Eks iga kala jaoks pea olema Toob väga hästi esile seda, et 166 oma püüsiga iga mehe jaoks oma ükskõik kui palju sa ka ei elu." teeks ja käiks, on siiski õige see, mis on südamelähedane. Igaüks jäägu ikka oma liistude
Kui oled loodud randlaseks, pole mõtet maismaalt tuult püüda August Mälgu ,,Õitsva mere" põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmine.Autor tahtis öelda, et õnne, mida iga inimene ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama, mis talle sobib.Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Hannes kolis mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale, aga ta tundis seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust.Talle ei meeldinud seal olla, ta igatses tagasi mere äärde.Samas käis Hannes palju ka merel.Ka seal ei meeldinud tal olla ja ta igatses väga kodu. Hannese vastandiks on see-eest tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga.Tema just ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada.Ta
August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud
,,Õitsev meri" Teose tegevus toimub 20. saj I poolel Saaremaal. Peategelane on noor meremees Turja Hannes. Teos lahkab tema suhteid perekonna, naiste ja merega. Kui armastatud Niida ta hülgab ja ta kodu maha põleb, läheb ta raske südamega rikkasse talusse, mis asub merest kaugel, väimeheks. Igatsus mere järele, aga jääb Hannese hinge närima ning teose lõpus hülgab ta oma mugava elu koos Liidaga ja naaseb isa juurde sauna. Lõpuks jääb ta kokku oma tõelise armastuse Taaliga. Teoses on erinevaid probleeme mitmetest elu aspektidest. Miks inimesed sageli
Ikka parem kõik selgesti välja öelda kui oma südames haududa. Ning seepärast ma ütlen Hannesele ka oma sõnad." 2. ,, Nojah! Ning kui jääd ainult aerumeheks ja see ajab sul kopsu üle maks, eks siis kannatad ära. Ning kui ei kannata- egas tee vii ainult väravast sisse. Ju leiad mulgu väljapoolegi!" 3." Seda ta on! Mõisa kõige parem suutäis. Näkkas õnnega!"seletas peremees naerusui ja hannesel vilksas silma esitsi, nagu oleks kellelgi hakanud tursõnge otsa lõhi! Sest õnn-see on siis, kui antakse rohkem, kui inimene on oodanud. Ja see maa siin oli siis ka rohkem, kui endine moonakas oli oodanud. 4."Kuni silmad peas vaatamiseks, ikka saab vaadatud. Näe siin oli: mõrravaiad olid meres. Aga tuli Hannes-poeg uksest sisse, pani vesimütsi pähe ja läks. Ning kus on nüüd mõrravaiad? Mäel! Sedasi see asi maailmas läheb. Ning pika virisemisega pole toodud
.. aga küll ta midagi leiab, mis seina küljest lahti!" ,,Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki." ,,Kui sust endast pole meest, et hoida naisel väät ümber moka." ,,Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!" 2. Lühikokkuvõtte: Selles raamatus on juttu perest kellele saatus ebaõnnestus. Mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul elus ainult Hannes kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. Raamatus peategelane võttis vastu palju seilusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õpimisest ainult unistada. Vahest polnud neil midagi süa.
Parem elada vabalt ja, et kõik olgu tasakaalus. 2 Kokkuvõte teosest Raamat räägib põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on suur tähtsus tööl, mille kaudu tahetakse täide viia oma unistusi. Kahjuks jäävad need siiski unistuseks. Selles raamatus on juttu perest kellele on kurb saatus. Mitme liikmelisest perekonnast jääb romaani lõpul ellu ainult Hannes, kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ja elab tegutsedes, kui mõeldes. Kuid ometi mitte nii heal järjel elades Hannes kinnitab, et on enda eluga rahul. Teoses kannatab siiski kõige rohkem Hannes. Raamatuspeategelane võttis vastu palju seiklusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õppimisest ainult unistada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus
Pere keskmine poeg Kustas naaseb 6-aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja käib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab peategelane oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata sellest kõigest tahab Kustas lõpuni viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub Hilde armastusest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selge merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. Põhiidee: Südant ei saa sundida Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Hea sadam" orb Julius saab omale uue kodu mereäärses kalurikülas Taavi juures. Poiss õpib kalastamist ning suhted laabuvad ka Taavi naise Liisuga. Kuna Taavi õde pole oma eluga rahul põgeneb ta venna juurde. Lisaks õele toob Julius Tallinnast ka oma isa. Noorele poisile jääb silma
,,Merejutud". August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud
sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub Graeberit aitama, küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse.
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist
elule. Kujutab õnne otsinguid, millele saavad takistuseks inimeste eksimused või iseloomuvead. Nt ballad "Lapsehukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud lapse uputamise läbi ning süümepiinade tulemusel uputab ja iseend. See teos näitab, kui ohtlik on vallasemade põlu all olek. Need ballaadid ilmusid kogus "Õnnevarjutus". 1940ndatel kirjutas ta julge luuletuse "Jõulutervitus" ( 1941 14. juunil toimus küüditamine), milles ta tunneb kaasa kodumaale karmi saatuse tõttu ja meenutab küüditamist. Ka Rootsis ilmusid temalt eestikeelsed luulekogud. August Gailit 1861-1960 Sündis Valgamaal, isa poolt on temas ka läti verd. Õppis Tartu Ülikoolis, töötas ajakirjanikuna. Oli abielus, tema hea sober oli Visnapuu. 1944 emigreerus Rootsi ja elas seal kuni surmani koos perega. Kuulsaks sai Gailit oma novellidega. 1917 ilmus kogu "Saatana karussell". Tema
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale. Ta ei olnud sellega nõus, et tema peab talus tööd tegema, et vend saaks linnas peesitada. Jüri ja Taavet võtsid isa käsul oinalt elu. Hiljem toimus veesõda, kus Jüri sai veega pihta ja sai kurjaks. Ta otsustas talust minema minna. Seepeale ütleas aga isa, et kirjutab talu poja nimele
Mõned päevad hiljem sõitis üksik parvepoiss, kes jäi peatuma, tema nimeks oli Toomas Nipernaadi. Toomas peatus Kudisiimu onnis, kuigi Habahannese talu peremees käis Nipernaadile pakkumas paremaid tingimusi peatumiseks, kui Silveril oli pakkuda. Nipernaadi keeldus pakkumisest uhkelt, kuid Habahannse tütrele Mallile see ei meeldinud. Mall palus isalt uuesti Nipernaadi juurde minna ja kutsuda korrakski teda nende poole. Toomas käis korraks Habahannesse talus ära ja tõi endaga kaasa Silveri tütre Lokile mullika ja hilpe. Nipernaadi rääkis Lokile illustreerivaid jutte ja palus endaga kaasa tulla. Loki lubas koos Nipernaadiga lahkuda. Mall kuulis seda pealt ja hakkas Lokile Nipernaadid mustama. Kui saabus öö, lahkusid Nipernaadi ja Loki salamisi parvega mööda jõge. Kuid hiljem selgus, et parvel polnud Loki vaid hoopis Mall, sai Nipernaadi väha pahaseks. Ta hüppas parvelt maha ning lükkas parve koos Malliga keset jõevoolu.
4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus 1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20- nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus. Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud
1944. aasta oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledutest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. Teose ajalooline skeem Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal Kahekümnendatel aastatel sündinud Eesti kirjamehi noorusaja olud ei soosinud. Mehekskujunemine jäi okupatsioonide ja sõjaperioodile. Oma saatuse üle otsustamine polnud enese teha. Hulganisti andekaid noori sattus võõrsile ja paljud neist jäid kodus tundmatuks. Ometi on nad oma juurtega kodumullas kõvasti kinni. Viljakamate väliseesti kirjanike hulka kuluvat Arved Viirlaidu peetakse laias maailmas vaieldamatult rahvuskirjanikuks. 40-ndate aastate alguses, kui Arved Viirlaid hakkas kirjutama, olid avaldamisvõimalused kasinad. Ta avaldas värsse ja proosapalu ajakirjanduses. Tõsisem loominguline tegevus algas paguluses
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
