August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi
Õitsev meri Raamatureferaat Henri Allik Põhitegelased: Hannes: Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgub tubli, töökas ja unistustega töömees. Noorest peast oli tal kindel siht: temast saab tubli meremees, kuid aja jooksul läheb tema elutee järjest kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi
"Õitsev meri" (1935) Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes. "Õitsvat merd" kannab elujaatav mõttelaad. Vana Turja Laas, üks peategelasi, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja,
Mulle meeldis A. Mälgu teos „Õitsev meri“ Mulle tavaliselt ei meeldi Eesti külaelu käsitlevad teosed. Nende tegevustik kipub minu jaoks olema päris igav ning lugemine üsnagi kurnav. Seetõttu suhtusin ka raamatusse „Õitsev meri“ väikese eelarvamusega. Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt
Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida
Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie.
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et perekonda on vaja naist, kes teeks süüa ja peseks pesu. Siis võttis Klaus omale naise,
Raamat "Õitsev meri" on kirjutatud August Mälgu poolt 1935. aastal ja kuulus tema rannaromaanide hulka, mis tõid Mälgule peamise tuntuse. Selle raamatu põhitegelased on: Hannes Turja on raamatu peategelane. Ta on lihtne tumedate juustega ja tõsiste silmadega rannavälja mehehakatis, keda iseloomustab julgus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Kehvade eluolude tõttu on tal vaid algkooliharidus. Ega ta heast haridusest väga ei hooligi, kuigi tal mingid mõtted peas on. Nimelt on tema unistus saada meremeheks, kes näeb maailma ja saab rikkaks, kuid selleks tuli osata inglise keelt piisavalt. Tema arvas nagu ta isagi, et kõige
A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas, nende elujärg sõltus merest, sest kui kala oli palju, siis oli ka laual toit ja kui kala polnud, polnud ka toitu. Hannese isa oli minu arvates boheemlasliku ellusuhtumisega, mees kes ei hoolinud majandusolukorrast, ega mõelnud liiga kaugele ette vaid elas üks päev korraga. Ema, aga oli tõsine naine, kes oli virgas toimetama
TURJA LAAS Hannese vanemad TURJA PERENAINE ·Elukogemustega kalur Tubli rannanaine KLAUS ARNO ·Kinnise isiksusetüübiga Lapsed Pere ja laste eest hoolitseja ·Abiellus Luisega ·Läks Merekooli ·Positiivse ellusuhtumisega Majapidamisetööde tegija
August Mälk ,,Õitsev meri" 1.Kuidas elati Turja peres: · Turja Laasi eluvaated, tema iseloom: Ta naudib elu täpselt sellisena nagu tal see on, isegi kui tal oleks põhjust nuriseda oma raske elu üle, mõtleb ta ikka positiivselt. Näiteks: ,,Kui on süüa, elame hästi. Kui pole, mõtleme naeruse näoga, et oi, oli kena päev ja sai elatud." või kui tulekahju oli puhkenud tares ,,Prii tuld ikka veel saab." Kui isegi tuli tal elus ette kurbi situatsioone, surus ta oma tunded mehekombel maha. Tal oli palju kindlaid
„Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki.” – Meri võtab ja meri annab. On hea saagi päevasid kuid on ka päevi mil tuleb merel torm mis võib võtta kõik. „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!” – Keegi meist ei sünni siia ilma targana. Me sünnime lollina ja siin hakkame õppima. 2. LÜHIKE ÜLEVAADE SÜNDMUSTEST Raamat räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäeva elust. Põhitegevus toimub perepoja Hannese ümber, Turja talus. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli rikka talu laps. Hannes ja Niida veetsid koos aega suveti. Suureõue Jaan, kes on Niida isa lahutas Hannese ja Niida viies Niida tagasi linna. Hannes läks kurvastusest aastaks merele ja sel ajal oli Niidale tekkinud uus poiss.
,,Õitsev meri". Kindlasti ei saa seda võtta ainult otseselt sellel on ka kaudne tähendus. Otseses mõttes kirjeldab August Mälk mere õitsemist järgmiselt: "Päike tõusis parajasti, kullates rannapuid, tarede katuseid ja vett. Kaugel karidel kohas vesi. Rahude ja laidude all oli aga veepind veel peegelsile ja kaugemal tõusis veel üksikuid udusaarekesi nagu heledaid õitsvaid põõsaid." Kuid mere õitsemisel on ka palju sügavam tähendus. Esimeseks väiteks tooksin selle, et Hannes ei saanud elada ilma mereta. Meri oli talle väga südamelähedane ja oluline. Tema elu sõltus merest. Hannes elas rannakülas, kus meri oli inimestele elus alati väga tähtsal kohal olnud. Mehed tegelesid kalandusega, mis oli ka peamiseks elatusallikaks. Kui inimene oli mere vastu hea, siis oli meri ka inimeste vastu helde ja pakkus rikkalikku kalasaaki. Kuid sageli tuli leppida selle vähesega, mida meri loovutas. Järelikult sõltus Hannese elu paljustki merest.
August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud
2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk nr Lause. Põhjendus, miks meelde jäi. Lk nr 1. ,,Maja nii tühi! Oleks Hanneski Ema ja isa arutasid omavahel, kui kodus!" tühjaks maja oli jäänud pärast Arno ja Marie lahkumist ja kui 29 Hannes polnud veel koju jõudnud. 2. ,,Istu niisama! Pulma järelpäev!" Kui Liida tahtis Hannest enda ligi 189 hoida pulma järgsel päeval. 3. ,,Mis muud kui tuua meie poiss Sest nüüd sai Hannes juba aru, et 276 ära Turjale!" Taali on tema jaoks see õige. 3. Neli sõna, mis iseloomustavad raamatut. 1) Meri 2) Seiklused 3) Armastus 4) Kalad4
.. aga küll ta midagi leiab, mis seina küljest lahti!" ,,Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki." ,,Kui sust endast pole meest, et hoida naisel väät ümber moka." ,,Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!" 2. Lühikokkuvõtte: Selles raamatus on juttu perest kellele saatus ebaõnnestus. Mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul elus ainult Hannes kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. Raamatus peategelane võttis vastu palju seilusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õpimisest ainult unistada. Vahest polnud neil midagi süa.
Randlaste elu kujutamine August Mälk räägib oma romaanis ,,Õitsev meri" põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on enesemõistmine ning samuti on suur tähtsus tööl, mille eesmärgiks on täide viia oma unistusi, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes, kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga. Kuid saatuse vingerpussid ei lase inimesel kunagi teha seda, mida ta ise tahab, vaid juhib kuhu juhtub. Saatuse tahtel maailmas ringi rännates Hanneselegi kodu- ja mereigatsus peale ning tänu sellele ta sinna ka naasis. Hannese vastandiks see-eest on tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga
Parem elada vabalt ja, et kõik olgu tasakaalus. 2 Kokkuvõte teosest Raamat räägib põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on suur tähtsus tööl, mille kaudu tahetakse täide viia oma unistusi. Kahjuks jäävad need siiski unistuseks. Selles raamatus on juttu perest kellele on kurb saatus. Mitme liikmelisest perekonnast jääb romaani lõpul ellu ainult Hannes, kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ja elab tegutsedes, kui mõeldes. Kuid ometi mitte nii heal järjel elades Hannes kinnitab, et on enda eluga rahul. Teoses kannatab siiski kõige rohkem Hannes. Raamatuspeategelane võttis vastu palju seiklusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õppimisest ainult unistada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus
"Jah, tuleb ilusat aega! Kuidas võiksin siis mina minnaära siit? Eks meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi. See on mehekohane asi! Milleks joosta eemale, otsima teamida?... Isa! Kas ma olen sinu poeg?" ,,Oled!..Oled, Hannes-poeg! Olid.. alati! Just sina!" kinnitas isa liigutatud hääl. Raamat ,,Õitsev meri räägib rannakalurite elust. Peategelaseks on Hannes , kes kasvab läbi raamatu. Ta kogeb rasket rannakaluri elu. Ta püüab ka parema elu poole. Unistab oma kollasest majast mere ääres ja oma perest. Hinnatud on pääsemine suurele laevale, sest see võimaldab teenida raha ja teostada oma unistusi. Ka Hannes pääseb laevale, kogub ka raha ja tuleb lootusrikkalt koju tagasi. Elu on aga keeruline, ema sureb ja vanem vend võtab naise, sest ilma naishingeta majas ei saada hakkama. Siis juhtub aga tuleõnnetus ja maja põleb maha
,,Merejutud". August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud
17. Kadri Tüür- Kristiina õde, luulet kirjutab, sageli kirjanduskriitik. 7 August Mälk ,,Õitsev meri" Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul,
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892
Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis
Ükski pere teda kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga töökas ning truu. Vanemaks saades läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde. Rabaraua maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kuid hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Rabaraud ei hakka talle silma heitma. Rabaraud, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning Anu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Anu oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise
Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas (kõrtsis) istus.
Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas (kõrtsis) istus
naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd - Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine
Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama. Karjuja hüppas rahva sekka ja hakkas kaelasidemeid laadalistelt ära kiskuma. Karjuja räägib kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas. Ekke ostab ka konksu. Potikaupmees Setu Pedra on ka kohal. Kõik tunnevad teda kuna ta käib igal aastal laadal ja vahel ka talust tallu. Keegi ei taha temast mööduda nii, et ei osta midagi. Pedra rüüpab ise pudelist juua, oma kausid oli ta murupeale laotanud. Üks poiss lõhkus koerast ehmatatuna kogemata tema poti ära .Kohmetusest lõhub Pedra ise ka mõned pisemad tassid ära. Kuid äkki jääb ta keset kaupa seisma klaasistunud silmadega ning hakkab oma pottide keskel tantsima, lõhkudes enamus kaupa ära. Temaga ühineb üks naine. Kuid kohale tuleb konstaabel ja viib tantsijad ära
kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane. Elavad nad kuskil-miskil puiesteel tumerohelisega valgeks värvitud helekollases majas. Südalinna poolt minna vasakut kätt ja südalinna poole tulla samuti vasakut kätt. Teist kätt nad üldse elada ei tahagi. Kui Kessu ja Tripp alles kohtusid, siis Tripp tutvustas Kessule tsirkuse elu. Tutvustas silmamoonutaja Paulo Picelli jt. Ühel päeval tahtis Kessu joonistada maja ja tänavat, kus ta elab. Maja seinad ja katus tulid aga jube kõverad ja Kessu tahtis minna joonlauda ostma. Ema andis talle raha. Võttis kaasa Trippi ja Picelli. Müüja oli aga jube tigeda näoga ja
hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
