Inimesed oli paanikas ja otsisid paati, kuhu nad mahuksid. Martin Vaide oli uuesti paadi juhtimise üle ja nad Roodusega näevad paati, mida oma paari inimesi täis pannud. Viimasena pressiti paati Enn Tormet, kes otsustavad aidata. Kurba, kellel olid granaadid kaasas, läheb selle peale hülgas koguduse. Teda kutsuti Taganejaks. Ta oli minevikus soos, tema närvi ja lubab paadi õhku lasta. Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik. Peale tema surma kolis ta emaga Tallinnasse, kaua paati juhtunud ja poja surmast. Pakid visatakse merre, kuid Andrus kus ema hakkas pangas tööle. Ta abiellus kunstniku Kalle Leediga, elas Sipria ei lasnud oma portfelli minema visata
,,Üle rahutu vee" August Gailit Martin Vaidel oli oma paat olemas ja täidetud asjadega, kuid ta ei suutnud kodust lahkuda. Ka ta naine, Liis, ei soovinud kodumaja maha jätta ning seetõttu tegi ta selle säravalt korda, enne lahkumist, et mälestustesse jääks maja maha ilusa ja puhtana. Külas oli ka teine mees, kel oli suur paat. Too tassis paadi vana mööblit ja asju täis ning lubas kõigile, et võtab nemadki kaasa ent ühel ööl oli ta lihtsalt märkamatult kadunud koos paadiga. Saabus hetk, mil kõik olid juba sunnitud lahkuma, kostis plahvatusi ning hävitustööd. Siis tormas ka Martin Vaidel paadi juurde, soovimata näha kuidas ta naine kodumajaga hüvasti jätab. Paadis oli endine pastor Enn Tormet, kes oli ameti maha pannud, ning sellega teeninud külaelanike eemalhoidva hoiaku. Tema pere küüditati.
ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks
Tristani ja Isolde lugu Joseph Bedier Keskaegse kauni armastusloo mugandus, mille on kirja pannud medievist Joseph Bedier ja mis pärinev eelmise sajandi lävelt, jutustab loo Tristanist ja kuninganna Isoldest, armueliksiiri joonud noortest, keda elu küll lahutas, aga surm sidus igavikuks ühte. Ammustel aegadel valitses Cornouailles’s kuningas Marc. Saanud teada, et Marci ründavad vaenlased, tuli Loonnois’ kuningas Rivalen mere tagant talle appi. Nagu läänimees kunagi, teenis ta kuningas Marci jõuga ja nõuga nii ustavalt, et viimane andis talle vastutasuks oma õe, kauni Blanchefleuri, keda kuningas Rivalen piiritult armastas. Rivalen ja Marc’i õde abiellusid. Mõne aja pärast tuli teade, et Rivalen’i vaenlane on tunginud Loonnois’sse. Seepeale viis Rivalen Blanchefleuri, kes oli juba käima peal, oma kaugetele maadele. Seejärel kogus ta kokku kõik parunid ja läks sõtta. Blanchefle
Tuli välja, et tegu oli pettusega. Joakim Lompus pettis inimestelt varandust välja lubadusega nad Soome viia. Taavi hoiatas ka vanapaari, kes samal viisil Soome minna soovisid. Taavi plaanis nüüd koos kaasvõitlejatega uut võimalust reisiks Soome. Taavi ajas oma dokumendid korda ja otsis töökoha, et paberimajandust kontrollides probleeme ei tekiks. Ööseks läks Taavi Selma juurde. Kuues peatükk Saadi kokku Leida Soolepa korteris. Arutati ülesõiduplaane. Tuli välja, et paat on liiga väike ning 4- 6 inimest peab maha jääma. Leida tegi ettepaneku, et naised jäävad esialgu maha. Artur, kes rannas oli paati üle vaadanud, tuli suure rutuga korterisse. Terve rand oli venelasi täis ning ülesõit oli võimatu. Mõeldi välja plaan. Kuidas paat rannast kätte saada. Proua Inga lubas mängida kaluri naist. Meeste üks tuttavatest oli Tallinna sadama kapteni abi. Loodeti, et ta väljastab paberi, mille alusel tuleb paat rannast mujale viia
Tuli välja, et tegu oli pettusega. Joakim Lompus pettis inimestelt varandust välja lubadusega nad Soome viia. Taavi hoiatas ka vanapaari, kes samal viisil Soome minna soovisid. Taavi plaanis nüüd koos kaasvõitlejatega uut võimalust reisiks Soome. Taavi ajas oma dokumendid korda ja otsis töökoha, et paberimajandust kontrollides probleeme ei tekiks. Ööseks läks Taavi Selma juurde. Kuues peatükk Saadi kokku Leida Soolepa korteris. Arutati ülesõiduplaane. Tuli välja, et paat on liiga väike ning 4- 6 inimest peab maha jääma. Leida tegi ettepaneku, et naised jäävad esialgu maha. Artur, kes rannas oli paati üle vaadanud, tuli suure rutuga korterisse. Terve rand oli venelasi täis ning ülesõit oli võimatu. Mõeldi välja plaan. Kuidas paat rannast kätte saada. Proua Inga lubas mängida kaluri naist. Meeste üks tuttavatest oli Tallinna sadama kapteni abi. Loodeti, et ta väljastab paberi, mille alusel tuleb paat rannast mujale viia
Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt ostetud pilli - bajaani. Ühel päeval tulid Läti kalamehed Sõrve kalameestele külla. Õhtul korraldati suur pidu ja Kustas kutsuti oma uhket pilli mängima. Kustas läkski, aga ilma pillita. Tal oli aega terve suvi seda mängida. Kohal, korgiti viinad lahti ja tantsiti. Kustas otsis rahvahulga seast Hildet. Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma,
hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja
vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja
selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid
koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei
esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja
Ta sööstis Hiie maja juurde, kuid sees ei olnud kedagi. Ta jooksis Ülgase juurde ja selat nägi ta kõiki ja Hiiet kükitamas surma ootamas. Leemet oli hundiga. Ta krahmas Hiiet(Hiie juba meelemärkuseta) ja sööstis hundi peal tagasi. Tagant jooksid ta järgi teised hundid, kelle peal istusid Tambet ja Ülgas. Nad tulid ligemale ja Leemet sai aru, et lõpp on juures. Kuid võsast tuli välja Hiie ema ja ütles, et Leemet jookseks vasakule mere poole, kus suure kivi taga on paat. Leemet tegigi seda. Oli suur oht, paati oli rakse võtta. Kuid ta sai hakkama ja pani Hiiet paadi sisse. Ujus kaldast eemale. Ülgas ja Tambet jõudsid järgi, sööstsid vette, kuid ei suutnud järgi ujuda. Tambet karjus, et küll ta neid veel kätte saab. Hiie magas paadis terve öö. Hommikupoole ärkas ja naeratas. Leemet rääkis talle juhtunust. Hiie oli muutunud täitsa teistsuguseks. Kui varem oli ta koguaeg vait ja vaikne, siis nüüd ta rääkis palju ja oli rõõmus
midagi püüavad ja keelasid vanamehega merel käimise. ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu Santiago käis ikka merel edasi, aga ei suutnud mitte midagi püüda. saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna. Üsna pea teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest püüdis ta kinni marliini, kes oli pikem kui tema paat. Mees püüdis arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. kala paati saada, aga viimane keeldus alla andmast, justkui oleks Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb tal mehe vastu isiklik vimm. Kala tõmbas liinist, ega andnud järele. sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab Ta tiris paati kaugemale kaldast, nii kaugele, et mees sattus talle endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama.
Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas. X (117-128) Tali(lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga(halvatud). XI (128-140) Kuna Liisu oli haige, tehti kibedat tööd paat, söök, põetamine, matemaatika(suhkur), koristamine, kalad. Kristiine oli paadi üle õnnelik. Taavi tuli kõrtsist kirjaga. Orge tuleb sooviga sada sumplaeva. Kadus võimalus, et Julli õde Julli juurde saaks. XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi
kirjanik loobus. Oma loomingus järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele pühendunud kirjanik. Seni viimane, autobiograafiline romaan ,,Põhjatähe all" (Tartu, Ilmamaa, 2009) käsitleb reedetud generatsiooni võitlusteed Soomes ja Eestis ajavahemikul kevadest 1943 kuni lahkumiseni Rootsi sügisel 1944. Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud
Riksil oli koju jäänud haige naine, kes poleks põgenemist üle elanud ja väikesed lapsed. Ilme oli otsustanud ikkagi koju jääda, sest ta avastas, et on Taavi eelmisest koduskäigust rase. Naabri-Mihkel oli aga sõjast ära karanud (võeti varem vägisi punaste poolele), tuli koju ja rääkis, et nägi Taavit. Seepeale hakkas Ilme ikkagi rongiga Tallinnasse minema, kuid raudtee oli lõhutud ja nad läksid häälega. Inge juures kuulsid nad, et Taavi läks eelmisel päeval ühe naisega (Martaga, aga nemad seda ei tea) ära ja on arvatavasti juba üle mere. Taavi aga sai samal päeval kui ta naine Tallinnasse jõudis teada, et tal on võimalus üle lahe saada ja tahtis seda võimalust ka sellele perele pakkuda, keda Lompus alt vedas, kuid need olid kadunud. Sel ajal kui ta asja uurida judis läks juba pimedaks ja tagasi Marta juurde judes avastas ta, et Martat pole kodus, tema on aga vtme maha unustanud
Et kui külas on nälg, siis kõikide toit on kõikide oma. Katrina oli õnnetu, sest ta oli kõike hoolega hoidnud, aga tal oli nüüd Matti jaoks parem üllatus! Mehed olid merel olnud juba 5 nädalat, kui lõppuks Siimen Tara otsustas ise linna minna toidu järele. Kui külanaised Siimeni olid ära saatnud, siis tuli nendeni üks hea teade. Nimelt esimene laev oli randa jõudnud, sellele järgnesid ka teised, kuid Matt Ruhve meeskonda ei olnud kuskilt näha. Matt Ruhve paat meeskonnaga oli rühtinud kaugele nordi. Nad olid üle elanud palju torme ja lootusetuid olukordi. Nad olid saanud suurt saaki, et tagasi tulles võisid kõik nende üle väga uhked olla. Ühel päeval aga tuli jutuks kodu ning Matt Ruhve otsustas seada suuna kodu poole. Nad olid veidi aega saanud sõita, kui neid tabas torm. Nad pidid paadist välja ronima ning kuskile jäätükile jääma. Torm lõhkus nende paadi, mis vajus nii muuseas põhja. Nad jäid oma saagi ja vahetusriietega sinna
Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus), Hiie Ignas (vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga)), Roosi Marta (oli varem (ja on vist endiselt) Taavisse armunud), Roosi
Andrese ema on Krõõt, see poiss viis Krõõda hauda, Krõõda viimane laps. Indrek on Mari poeg, nende esimene, sündinud abieluväliselt. Tõde armastades arvasid endal õiguse olevat. Andres ütles, et kes üle, sel õigus. Andres seadis oma õiguse jalule jõuda. Andres oli rähkleja, aga Indrek oli rahulik üksik nokitseja. Kartulivagude vahel tekkis tüli Andrese ja Indreku vahel, kui Andres võtab Indreku mütsi ja viskab vao vahele, mis peale Indrek võtab kivi ja tahab Andrest visata, too on liiga kiire ja Indrek viskab emale külge. Tammsaare lugu horisontaalne, mille taga on vertikaalne lugu. Maril on pidevalt valud sellest, et kiviga külge sai. Töösse suhtumine. Töö Vargamäel töö tänapäeva talus. Enne oli lapsi vaja töö tegemiseks. Elueesmärk pole enam töö tegemine nagu kunagi oli. Pidev töö. Töö ei saa kunagi otsa. ,,võitlus maaga" Andres võttis tööd täie tõsidusega, Maa kui Jumal. Piibel pole kui usu teema. Paganlik jumal. Loodu kui jumal
Mart Reiniku Gümnaasium Jack London Valgekihv Õpimapp Anneli Davel Aprill 2005 Sisu kokkuvõte Valgekihv sündis ühel väga külmal talvel, kaugetel põhjaaladel.Ta oli pool hunt ja pool koer.Tema isa oli hunt Ükssilm ja ema pool koer, pool hunt Kiche.Kiche pesakonnas oli peale Valgekihva veel neli väikest kutsikat, kuid Valgekihv oli neist arukam, aktiivsem, tugevam ning uudishimulikum. Tulid näljaajad ning Valgekihva isa ning ülejäänud kutsikad surid, ema aga käis väljas pidevalt toitu otsimas.Valgekihv oli juba piisavalt suur ning läks koopast välja maailma avastama.Esimest korda ta võitles looduses, võitis ning sai hea kõhutäie. Täis kõhuga maailma edasi avastama minnes tuli talle vastu rabakana.Ta hakkas Valgekihv nokaga peksma.Esimest korda tundis Valgekihv valu.Tänu sellele oli tema ähmane väike mõistus ebateadlikult juba liigitelu sooritanud.Ol
kodanik ja raudteetööline Tallinnas Balti jaamas. · Uus põgenemisplaan Inga abiga.* Mehed/naised annavad bensiini ja muu tarbeks ära isegi oma abielusõrmused, kuid ikkagi on seda liiga vähe. · Taavi ööbib Selma juures, järgmisel päeval selgubki, et Liisa ja Arno korteris oli tehtud haarang. Veoautole viidi iga kahtlane unesegane, kel polnud piisavalt pabereid. 6.Peatükk · Loodetud põgenemiskatse ebaõnnestub, Inga organiseeritud paat satub Punaarmee kätte, kuid tutvuste kaudu loodetakse saada venelastelt templiga paber, mis käseb paadi randa viia. · Kombinaadis mängivad mehed malet, on üsna muretud. Tuleb teateid Keila linna mahapõletamise plaanist, kombinaati saabub meeleheitel Richard, kes käseb isegi füüsilist jõudu kasutades meestel tegutsema hakata, mitte niisama istuda. Rüseluse käigus paljastub Riksi ülakeha, mis on täiesti läbipekstud, seljal suured verised vorbid
SOOVITUSEKS Lauliku pöördumine Vanemuise poole, et laenata kannel ja laulus tuua kuulajate ette kaugete aegade mälestused. SISSEJUHATUSEKS Tulgu esile muistsed mälestused ammustest unustusse vajunud kallitest aegadest ja sündmustest. Targa kõrva kostavad pajatused möödunud aegdest läbi looduse häälte. Elu on üürike. Rõõm ja mure on kaksikvennad. Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks
talle antakse see andeks kuna tal on raske periood, ei kasutanud siiski seda ära, oli lihtsalt kodus ja lamas, teadis palju koduga seotud sõnu, - Sellest ajast jäigi Eero Mustamäe korterisse üksi - Eero tööl ei käinud, tema tööks luuletamine, aga tema arust kõlas luuletamine eesti keeles nagu valetamine, tema arust luuletajaid parem jumaldada surnuna, sest siis ta rahvale uhkuseks, surnud luuletaja sisendab igaühesse kurba tunnet, et ta on luuletaja vast ülekohtune olnud, luuletaja kui rahva südametunnistus, Eero küsib endalt kus on tema rahvas ja lugejad - Augustile oli vastumeelne mõte laste saamisest, maailmas niigi palju inimesi, näljahädad, mille tõttu paljud surevad, pidas aru inimeste arvu suurenemise üle - August uuris ka inimeste teretamist, erinevaid teretamisviise, kuulas kuidas inimesed kõnelesid - August kandis endas tõuparanduse ideed
süüdistaks Martinit milleski. Hans ei saanud aru et miks selline parteiinimene nagu Marin siin maal on , kui võiks olla Tallinnas. Hans igatseb oma tüdrukuid. 1992Lääne-eesti Zara sai oma passi ja raha kätte. Aliide saadab Zara minema. Zara läheb taskoga. Aliide teab et Ingel, Linda jZara saavad eesti passid ja ka selle Aliide maa. Aliide kirjutab Inglile kirja, et maade tagastamise paberid on notari käes ja Inge ja Linda peavad Eestisse tulema. Aliide valab maja petrooliumiga üle. TA tõmbab konku põrandalauad üles ja heidab Hansu laiba kõrvale. 5. osa 25 august 1950 Metsas kohtas Hans Marini venda Konstantin Truud. Ta oli kommunist.a Ta oli täitsa segi. Ta üritas Hansu kinni võtta kuid Hans sai ta maha. Hans lootis talt saad infot. Konstantin rääkis et oli oli olnud New Yorgis ja siis läks Nõukogudeliitu ning siis Eestisse. Piiri peal lasti maha temaga kaasas
Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada. Selleks neitsiks oli loomulikult Leemeti pruut Hiie. Tambet ja Mall olid sellega leppinud. Leemet ratsutas hundi seljas hiide ja haaras Hiie endaga kaasa. Neid asuti taga ajama. Tambet oli huntidele vaiku kõrva valanud, et nood Leemeti ussisõnu ei kuuleks. Mall ilmus hundi seljas Leemeti kõrvale ja käskis tal mere äärde minna, kus neid paat pidi ootama. Leemet jõudiski hädavaevu mere äärde, lükkas paadi vette ja sõudis Hiiega ära. 21. Kui Hiie ärkas, naeris ta, et tema isa on nüüd nii pettunud ja mets ei saanudki päästetud. Tagasihoidlik ja vaikne Hiie oli muutunud avatumaks ja jutukamaks. Ta oli pääsenud vanemate ikkest. Hiie võttis end paljaks ja hüppas vette. Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli
liig, nad kuulsid Tambeti hundikarja neile lähenemas, Leemet sisistas jälle ussisõnu, kuid hundid ei uinunud, Ülgas röökis, et nad toppisid huntide kõrvad vaiku täis, nad olid väljapääsmatus olukorras - järsku ilmus ühe hundi seljas välja Hiie ema Mall, kes andis kiirelt Leemetile nõu põgeneda paadiga üle mere, nii poiss tegutseski, Mall oli siiski ema ja tütre ohverdamine oli ka tema jaoks liig, paat oligi olemas ja Leemetil õnnestus tüdrukuga põgenema pääseda 21. - Hiie ja Leemet triivisid mööda merd sihitult, ootasid päikesetõusu, et aru saada, kus nad on, varahommikul jutustas Leemet Hiiele juhtunust ja Hiele pakkus see nalja, sest kujutas ette, kui pettunud vanemad olla võivad, Leemet polnud Hiiet varem sellisena näinud ja neiu paistis talle väga ilusana ja armsana - nad läksid ujuma, Hiie hüppas esimesena alasti vette ja talle järgnes Leemet, võtsid plaaniks
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega s�
Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada. Selleks neitsiks oli loomulikult Leemeti pruut Hiie. Tambet ja Mall olid sellega leppinud. Leemet ratsutas hundi seljas hiide ja haaras Hiie endaga kaasa. Neid asuti taga ajama. Tambet oli huntidele vaiku kõrva valanud, et nood Leemeti ussisõnu ei kuuleks. Mall ilmus hundi seljas Leemeti kõrvale ja käskis tal mere äärde minna, kus neid paat pidi ootama. Leemet jõudiski hädavaevu mere äärde, lükkas paadi vette ja sõudis Hiiega ära. 21. Kui Hiie ärkas, naeris ta, et tema isa on nüüd nii pettunud ja mets ei saanudki päästetud. Tagasihoidlik ja vaikne Hiie oli muutunud avatumaks ja jutukamaks. Ta oli pääsenud vanemate ikkest. Hiie võttis end paljaks ja hüppas vette. Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli järsku
teise sõna peale, mis pärast Kaarli naljad aina julgemaks, jõhkramaks ja nilbemaks muutusid. Jaan teadis mõlemat meest, nad olid Lehtsoo valla vabadikkude pojad. Teati ka seda, et nad vahest öösiti varastamas käisid. Kaarel jõi terve klaasitäe õlut ühe lonksuga ära ja läks ahju äärde kolme pobuli juurde nendega tüli norima. Pool nalja ja pool kurjaga karjus ta, et mehed ostaksid kõrtsmiku käest midagi, muidu laseb ta nad välja visata. Juku naeris selle üle peaaegu kõrvuni avatud suuga. Siis tundis Kaarel Jaani ära, ja kutsus nad enda lauda, tegi neile õlut ja viina välja. Alguses ei tahtnud Jaan üldse minna, aga janu oli suur ja ta jõi kolm klaasitäit õlut korraga ära. Viina võttis ta vaid natukese, et mitte Kaarlit pahandada. Pärast läksid Kaarel ja Juku mõne noormehega tüli norima, kui üks neist Kaarlit lõi, lõi Kaarel teda vastu ja hakkas kaklemine, kui
Taavi viiakse väidetavasse paberi peidukohta ehk vabrikusse, kus Taavi varem töötas. Üritades teeselda paberi otsimist, keerlevad Taavi peas põgenemisplaanid. Järsult kukutab ta end teise korruse aknast välja ning põgeneb. Pärast edukat põgenemist rändas Taavi mõnda aega teadmatuses ringi, kuni jõudis oma kaaslase Piibu Eesi tallu. Seal ootasid teda vanad head usaldusväärsed kaaslased, kes annavad talle edasi siiski ebameeldivaid uudiseid. Selgus, et paat, millest tema maha jäi, sattus paraku venelaste kätte. Eedi, Leonard ja veel mõned olid pääsenud, kuid Taavi naine ja poeg võeti kinni. Taavi hakkab taaskord kahtlustama, et kogu see katastroof on Marta korraldatud ja jällegi ei suuda ta kedagi usaldada. Ülekuulamisel pekstakse Ilmet, selle tagajärjel algab sünnitus enneaegselt. Ta viiakse paremas seisukorras olevasse kongi. Velsker aitab tal sünnituse vastu võtta ning hoolitseb naise eest peale lapse ilmaletoomist. Ilme paneb
teha ja õhtul räägib selelst isale et kraave oli vaatams käidud selle peale Ütleb ise et see oli Eedi kes on lolliks jäänud kuna püssiga metsas paugutades oli püss korraga lõhki löönud ja Eedi viidi linna kus ta oli kaua aega ja epale seda on ta loll mis loll. Inreku valud aga suurenevad ta ei saa kolm peäva voodist välja . Lõpuks kui saab hakkab jälle kaevama kuna ol isanaud perest uue mättalabida , põõsas luurab eedi ja indrek räägib temaga , poiss õütleb et talle meeldib luurata ja ta isale ka ja tuleb jutuks vanaisa kargut, et eedi vahest võtab need et ta oleks nagu vanaisa moodi sama julge. IV Tuleb juttu sassist, kelle on üks jalg lühem kui teine ja teda arvatakse alle kasekmise meheks kuigi ta oma naisest maretis on pikem . Ta on ka eespere peremeheks, ag aerinevalt andresest loeb tema kõike rahas , tema ei tee tööd selleks et vargamäel kõik ilus oleks vaid selleks et kasusaada
toimus 13. Sajandil kui Eestisse tulid Saksa ordu rüütlid. Selles romaanis mängis suurt rolli Ra, kuna tema mõttemaailma ja tundeid oli kõige rohkem edasi antud. Kuna Ra oli kirjanik, siis tema lõigi tegelase Akke ning tol aegse tegevustiku, tuginedes ajaloolistele allikatele. 7. Kas leidsid teosest sümboleid? Milliseid? Ma leidsin raamatust paar sümboli. Näiteks: must lind- tähendas, et midagi halba juhtub varsti. Pööning (kus Ra elas)- see näitas Ra üksikut ja kurba iseloomu, kuna tavaliselt on pööningud sellised mahajäätud ja tolmused kohad. Kindlasti oli seal raamatus veel sümboleid, aga ma ei osanud neid ära tabada. Näiteks see kui raamatu lõpus nägi Ra toonekurgi lendamas, siis seal oli mingi kindel mõte taga, aga ma ei saanud sellest aru. 8. Kuidas seletaksid lahti romaani pealkirja? Kuna see romaan oli üpriski kurvameelne, siis see karukell sümboliseeribki seda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
