niiske, kujuneb ekvaatori lähedases madalarõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õhk- külm ja kuiv, kujuneb mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel: 1)statsionaarne e püsiv front esineb kui front mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda, 2)soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale, 3)külm front siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Lõunatsüklon- sellised tsüklonid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole.
Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. 4.Tsüklonid Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem kevadel, suvel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel. Lõunatsüklon- Tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass. Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa, siis on meil pilves ja sajune ilm. 5.Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temp. on kõrge. Neil on kindel ehitus
õhutemp. langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 6. Tsüklonid Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem kevadel, suvel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel. Lõunatsüklon- Tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass. Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa, siis on meil pilves ja sajune ilm. 7. Äikese teke *Õhumassisisesed- tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal, eriti mägedes.
4.Tsüklon Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeanide kohal.Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta. Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Tsükloni tagaosas(lääneosas) valitsevad loode-ja põhjatuuled, mis toovad külma õhku.Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja talvel. Lõunatsüklon- kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass. Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa, siis on meil pilves ja sajune ilm. 5.Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temp. on kõrge. Neil on kindel ehitus. Võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Tsükloni ala katavad rünksajupilved. Keerise keskel on tsükloni silm, kus on selge taevas ja õhk laskub
piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal. Lõunatsüklonitega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõunatsükloni korral sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Kui tsüklon liigub Läänemerele ning Eesti jääb tsükloni idapoolsele äärealale, siis mõjutab meid soe õhumass. Kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad siis valitsevad põhjakaarte tuuled ning pilves ja sajune ilm. Kahe vastupidises suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Äärmuslikud ilmanähtused kaasnevad suvisel ajal.(äike paduvihm,rahe.tromb) Troopilise tsüklonid .Kõigekohutavamaid ilmastikust tingitud looduõnnetusi põhjustavad troopilised tsüklonid, mida nimet. ka orkaanideks ja Ida-Aasias taifuunideks. Need kujutavad endast
pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad laskuvad õhuvoolud. Iolm on kõrgrõhkkonnas selge, tuulevaikne ja kuiv. Küllastusvöönd-maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.laam- litosfääri plokk, mis tiivib astenosfääril. Lama sukeldumine ehk subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Ltosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. Lõunatsüklon-Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõõmpilv-kuum, gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlva alla. Maa tuum-2900kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis januneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Maakoor-maa kõike välimine,
Kevadisel ja suvisel ajal on suurem osa ilma kujundamisel antitsüklonitel. Lõunatsüklonid Lõunatsükloniteks nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal. Lõunatsükloni korral sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Hoopis teistsuguse ilmaga on tegemist juhul, kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad. Kahe vastupidise suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Trombid, vesipüksid Tornaadod nad kannavad ära pinnast ja lõhuvad kõik ettejääva oma teel. Mere kohal esinevaid väiksemaid õhukeeriseid tuntakse vesipüksidena. Mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeerist nimetatakse tuulispaskadeks. Äike Äikesed jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed
põhjustab pilvisuse hajumist. Külmal poolaastal on sage inversioonikihi tekkimine. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversiooni korral see troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht tingida pilves taeva. Antitsüklonis liiguvad tuuled spiraalselt päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. o Lõunatsüklon tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on nad soojal poolaastal. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. o Troopilised tsüklonid põhjustvad orkaane (Ida-Aasias taifuune). Need kujutavad endast võimsaid õhukeeriseid palavvöötmes. Kuna õhurõhu gradient on suur, siis tuuled on äärmiselt tugevad, puhanguti isegi üle 100m/s.samuti
annaabi.ee 
